4-20-3224/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1 ( 9 )

V -20-3224 äärteoasi nr. 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2020, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3224 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Väärteoasi N.L

väärteoasi Liiklusseaduse § 22 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend

PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi 08.07.2020

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,20,002794 Menetlusosalised

Menetlusalune isik: N.L

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx,

Ei tööta); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanem Kaimar Karm. väärteomenetleja Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna prefektuuri Kagu N.L-i politseijaoskonna Valga menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Kaimar Karmi 08.07.2020 2610,20,002794 muutmata. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest, s.o. alates 10.09.2020. Kohtuotsus tehakse teatavaks Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantselei kaudu 10.09.2020 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 10.09.2020.

2 ( 9 )

Selgitada pooltele, et VTMS § 155 lg 2 kohaselt võib kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja ning seda, et pooltel on õigus loobuda kassatsiooniõigusest koheselt.

Kaevatava otsuse sisu

1. P

PA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi 08.07.2020 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2610,20,002794 määras vanemväärteomenetleja Kaimar Karm Liiklusseaduse (LS)

69 lg 3 rikkumise eest LS N.L-ile § § 22 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Väärteootsuse kohaselt juhtis N.L ljahingatavas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris vä õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,72+ 0,05 mg/l. Mõõtmist teostati mõõteseadmega ARAF 0033 Dräger - - Alcotest, taatlustunnistuse nr TTRC-20-00004. N.L

69 lg rikkus sellega LS §

3 nõudeid, millega pani toime LS § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

2. Menetlusalune isik on esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles taotleb väärteoasjas nr 2610,20,002794 määratud lisakaristuse tühistamist. Isik on märkinud, et ei soovi kohtuistungil osaleda.

Kaebuses selgitas N.L , et käis sõpradega 12.06.2020 ehk väärteo toimepanemise eelmisel õhtul väljas. Autot organiseeris juhtima kaine autojuhi, et õhtul ennast vabalt tunda ning ei tahtnud ühegi seaduse rikkumisega riskida. Koju jõuti hommikul kella 4 paiku, peale mida läks magama. Hommikul ärgates oli enesetunne hea, kuid rooli ei soovinud igaks juhuks kohe istuda, vaid ootas umbes kella 11-ni.

Ühtegi alkohoolset jooki pärast koju magama jõudmist enam ei tarvitanud. Seega ei osanud kahtlustada, et rooli istudes on eelmisest ööst veel jääknähud ning et võib liiklusesse astudes sooritada väärteo. Tegu ei olnud toime pandud tahtlikult, mida kinnitab ka asjaolu, et kohe pärast politsei poolt kinni pidamist oli alkomeetri näit veidi suurem võrreldes tõendusliku alkomeetri mõõtmistulemusega ehk tuvastatud jääknähud olid langustrendis. Lisaks enda heale enesetundele tugines sõprade tagasisidele, kes samuti tema käitumises midagi kahtlast ei märganud.

Eelpool kirjeldatule tuginedes palubki menetlusalune isik otsus uuesti üle vaadata ning võimalusel tühistada lisaks trahvile lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine nagu seda võimaldab liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2. Juhtimisõiguse säilitamine on vajalik Tõrvast väljas elavate vanemate aitamiseks, kes üksi kõikide talutöödega enam toime ei tule ning kes vajavad igapäevast abi.

N.L kinnitab, b et on oma eksimusest tõsised järeldused teinud ning suhtu edaspidi seaduse täitmisesse täie tõsidusega. Edaspidiste analoogsete juhtumite vältimiseks soetas alkomeetri, et olla enne rooli istumist 100% sõiduki juhtimiseks vajalikus tervisliku seisukorras kindel. s

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

3. 2610,20,002794 on Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsus väärteoasjas seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Seetõttu palub kohtuväline menetleja

3 ( 9 )

kohtul kaebust mitte rahuldada ja jätta tehtud lahend jõusse. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga pädeva ametniku poolt. Materjalidest nähutvalt juhtis N.L 13.06 kell 12.05 ajal mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg/l. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi see olla rohkem kui 0,1 mg/l väljahingatavas õhus.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega, kuna isiku süü teo toimepanemisel oli äärmiselt suur. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-122-13 punktis 11 asunud seisukohale, et ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt juht

imisõiguse äravõtmine.

N.L-i puhul tuvastati alkoholikoguseks organismis 0,67 mg/l väljahingatavas õhus, mis on selgelt tajutav kogus. See jääb napilt alla kriminaalvastutuse piiri. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et karistusregistri andmetel omab N.L seitset liiklusalast väärteokaristust ja kriminaalkaristust süstemaatilise sõiduki

juhtimisõiguseta juhtimise eest. Teda on kahel korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja kahel korral suure kiiruseületamise eest. 13.06.2020 rikkumine ilmestab selgelt N.L-i suhtumist varasemalt määratud karistustesse ning õiguskorda. Isik ei soovi või suuda kohandada oma liikluskäitumist kehtivate nõuetega kooskõlas olevaks, seega tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ja välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt ja käitumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Juhtimisõigust ei tohi ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. N.L selliseks isikuks menetlejale teadaolevalt ei ole ning tal on võimalik liigelda ühistransporti kasutades.

Arvestades õiguskorra kaitsmise huve, teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut ning - e, on lahend asjakohane ja üld ja eripreventiivseid eesmärk kohtuvälise menetleja proportsionaalne meede. Kohtuväline menetleja taotleb jätta tehtud lahend muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 120 lg. 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik N.L on kohtule teatanud, et ta ei soovi istungil osaleda.

Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnal on võimalik väärteokaebuse lahendada kirjalikus menetluses TMS § 120 lg 2 alusel vajadus ning V t suulisel istungil asja lahendada, ei ilmnenud.

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

4 ( 9 )

6. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

7. 13.06.2020 N.L

koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis 13.06.2020 kell 12.05 Valga-Uulu maanteel, Tõrva vallas, Valga maakonnas, liikudes Valga linna suunas mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga xxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l +/- 0,05 mg /l. Sellega rikkus N.L - LS § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg s

2 sätestatud väärteo.

8. Tunnistaja R

aivo Laine ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli ta koos patrullpolitseinik Tõnu Stogoviga 13.06.3030 patrullis ning sai kell 11.43 väljakutse Valga maakonda, Tõrva valda, Ujula tänavale, kus pidi olema rannas kaks alkoholijoobes meest sõidukiga Audi A6 registreerimisnumbriga xxxxxx ning nendega kaasas laps. Tõrva linna sõites mär rull sõidukit seismas kaupluse „Tõrvik“ juures. Peale patrullsõiduki kas pat ümberkeeramist nähti, et viidatud Audi A6 oli kaupluse parklast lahkunud ning liikus mööda Valga Uulu maanteed Valga suunas. Sõidukile anti peatumismärguanne sinise - ja punase vilkuriga. Sõiduk peatus Valga-Uulu maantee 26. kilomeetril ning selle roolis oli N.L. Patrullpolitseinik Tõnu Stogov tuvastas isikul indikaatorvahendiga joobe, milleks oli 0.80 mg/l. N.L toimetati Valga politseimajja, kus joovet kontrolliti tõendusliku alkomeetriga ning lõplikuks tulemuseks osutus 0,67 mg/l (kt lk 10-11).

9. 13.06.2020 kell 12.05 i

ndikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt saadigi

AlcoQuant 6020 indikaatorvahendi kasutamisel isiku väljahingatavas õhus

alkoholisisalduseks 0,80 mg/l (kt lk 12), millele järgnes kontroll tõendusliku alkomeetriga. Joobeseisundile vastavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esines menetlusalusel isikul silmade punetus, tema reaktsioonikiirus oli häiritud ning koordinatsioonis esinesid kerged häired. Kõne oli selge, pupillid väiksed, aja-, isikuja kohataju selge, isik oli teadvusel, mäletas viimase 24 tunni sündmusi ning käitumine oli - normaalne (kt lk 12).

10. Teistkordset mõõtmist teostati tõendusliku mõõteseadmega ARAF 0033 Dräger -

Alcotest, taatlustunnistuse nr TTRC-20-00004 13.06.2020 kell 12.38-12.43. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et i

2 mg/l siku väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 0,7 (kt lk 11 pöördel).

Tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest ARAF-0033 on taadeldud ja omab taatlustunnistust nr TTRC-20-00004. Seoses joobe tuvastamisega, kõrvaldati N.L mootorsõiduki juhtimiselt.

11. Menetlusalune isik tunnistab eelneval õhtul „Triinu“ baaris alkoholi tarvitamist ning

pidutsemist kuni kella 4-ni hommikul, kuid märgib nii kaebuses, ülekuulamise protokollis, kui väärteoprotokollis, et arvas end kaine olevat ja pidas võimalikuks autoga sõitmist Tundis vaid väsimust, kuid joovet ei tundnud. Kui umbes kella 10-11 ajal. õepoeg tahtis Vanamõisa järve äärde ujuma minna, pidas seda võimalikuks. Kaasa tuli ka K. T.. Järve ääres alkoholi ta enda ütluste kohaselt ei tarbinud. Peale seda, kui õepoeg

5 ( 9 )

ujumas ära käis, liiguti Tõrva linnas asuvasse kauplusesse, kust osteti sigarette. Edasi taheti minna Valgjärve äärde grillima, kuid politsei pidas nad kinni ja ilmnes, et N.L on joove. Tunnistab ja kahetseb tehtut, kuid toonitab, tegu ei olnud toime pandud tahtlikult, mida kinnitab ka langustrendis olev näitude vahe indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel (kt lk 2, 8-10).

12. Eelkirjeldatud tõenditest nähtub üheselt, et menetlusalune isik tarvitas eelneval ööl pikalt alkoholi. Nagu ta ise märkis, oli korraldanud peoks endale kaine autojuhi, kuna soovis muretult lõõgastuda ning alkoholi tarvitada ja koju jõudis alles kell 4 homm ikul. Juba kella 10-11 vahel asus ta enda ütluste kohaselt õepoja ja sõbraga autoga järve äärde sõitma. Järve ääres olles aga äratas tema käitumine kaaskodanike tähelepanu ja tekitas kahtlusi tema võimalikus alkoholijoobes, mistõttu teatati sellest politseile.

13. Kohtul puudub alus kahelda es ning sellekohast kahtlust ei mõõtmistulemuse jälgitavus ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17- 5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2).

Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses.

14. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja Raivo Laine ja menetlusaluse isiku ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

15. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et

N.L juhtis 13.06.2020 kell 12.05 Valga-Uulu maanteel, Tõrva vallas,

Valga maakonnas, liikudes Valga linna suunas, mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga xxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l +/- 0,05 mg /l. Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti LS § 224 lg 2 järgi.

16. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Isiku joobeks mõõdeti 0,68 mg/l, mis ei ole väike joove. Vastupidi, tegemist on peaaegu kriminaalse joobega ning ei ole võimalik, et sellises joobeastmes sai isik pidada ennast kaineks ning arvata, et tal on lubatud rooli asuda. Menetlusalune isik kinnitas omapoolsetes ütlustes peale sündmust, et oli eelneval õhtul käinud peol kuni kella 4-ni, kus tarvitas alkoholi. Ometi asus ta juba kell 10-11, see on kõigest 7 tundi peale pikemat pidutsemist, autorooli, kust ta tabati kell 12.05, mil tuvastati ka joove Joobeseisundile viitavate tunnuste . kirjeldamise protokollist nähtuvalt olid isiku silmad punetavad, tema reaktsioonikiirus häiritud ning koordinatsioonis esines d kerged häired. i Ka asjaolu, et politsei sai väljakutse kaaskodanike poolt järve ääres alkoholijoobes isikute kohta näitab, et isikul olid väliselt tajutavad alkoholi tarvitamise tunnused. Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta ei tajunud, et tal on veel jääknähud ning võib liiklusesse asudes panna toime väärteo, ei ole eluliselt usutavad. Tegemist ei olnud kergete jääknähtudega, mille puhul

6 ( 9 )

väita taolist ekslikku arvamust, vaid kriminaalsele joobele lähedase tulemusega, mille mittetajumine ei ole kuidagi usutav. Sellises olukorras mootorsõidukit juhtima asudes teadis menetlusalune isik, et paneb toime süüteo ning tahtis või vähemalt möönis seda.

Isik on väitnud, et joove oli langustrendis, mis näitab, et tegu ei olnud tahtlik. Sellise märkusega seoses tuleb nentida, et langustrend on paratamatu ajaga kaasnev ilming kui alkoholi juurde ei tarvitata ning käesoleval juhul kinnitab üksnes seda, et vahetult enne kontrollimist isik alkoholi juurde ei tarvitanud. Keskmiselt kaob alkohol inimese organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis. Protsessi kiirus oleneb soost, kehakaalust, pikkusest ning sellestki, kui palju on enne söödud.1

Umbes samas tempos alkoholi

organismist kadumist kinnitab ka N.L-i indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näitude vahe. Indikaatorvahendiga mõõdeti kell 12.05 joobeks 0,80 mg/l ning ütlustest nähtuvalt toimetati isik Tõrvast Valka indikaatorvahendiga joobe tuvastamiseks mis toimus enam kui pool tundi hiljem, mil saadi näiduks 0,72 mg/l. Kuivõrd vahepealsel ajal valve all oli alkoholi tarvitamine välistatud politseiametnike , on langustrendis näit ka loogiline. Küll aga ei saa kohtu hinnangul sellest lugeda välja isiku tahtlust teo toimepanemise ajal. Et isik vahetult enne mootorsõiduki juhtimisele asumist ei tarvitanud alkoholi, ei välista tahtlust selle suhtes, et mõned tunnid varasemalt tarvitatud suure alkoholi koguse , millest hoolimata asub ta tõttu on tal jätkuvalt joove tahtlikult joobeseisundis autorooli.

Kohtu hinnangul tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja otsusega ka tahtluse küsimuses.

N.L pani teo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda.

17. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.

Karistuse kohaldamisest

18. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on – alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 võima ldab kohaldada samas

paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem antud paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud või kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

19. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja -1-1-6- õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3

17 on märgitud, et

kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad hǐps://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek- -joobeastmed/ ja

7 ( 9 )

asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52- 13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

20. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada N.L poolt toime pandud rikkumise iseloomu - süüdlane asus peaaegu kriminaalses joobes autorooli kahe kaasreisijaga. Ta teadis, et ta oli eelneval ööl alkoholi tarvitanud ning pikalt üleval olnud ja maganud seega ka ebapiisavalt, kuivõrd enda ütluste kohaselt jõudis koju umbes kell 4 ajal ja orienteeruvalt 10-11 ajal mindi õepoja soovil autoga järve äärde juba. Joove tuvastati politseiametnike poolt kell 12.05, so umbes 8 tundi peale peo lõppemist isiku jaoks.

Siiski otsustas isik teadlikult seadust rikkuda ning asus autorooli. N.L on täisealine isik, kes oma juhtimisõigust ja on läbinud juhtimisõiguse saamiseks ka s autokooli. Seega peaks juhtimisõigust omav isik enesele teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides ning mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades ei ole aktsepteeritav te Alkoholipiirmäära gevus.

ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suurendab selle tõenäosust oluliselt, kuivõrd alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juht ei taju adekvaatselt liiklusolusid ning väheneb oluliselt reaktsioonikiirus. Alates 0,75 mg/l väljahingatavas õhus alustatakse sõidukijuhtide suhtes juba kriminaalmenetlust, seega jäi menetlusalusel isikul kriminaalsest joobest puudu vaid 0,08 mg/l.

Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul o

n isiku süü suurus keskmisest suurem.

21. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld ja eripreventiivset eesmärki ning -

õiguskorra kaitsmise huve. Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub üldreeglina õigustus. Menetlusalune isik pani toime raske liiklusalase väärteo näidates oma suhtumist kehtivasse Liiklusseadusesse ning liiklusturvalisusesse. N.L on varasemalt juba kahel korral karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Lisaks eelmärgitule on isikul veel 5 kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusseaduse normide rikkumise tõttu, mille eest teda on karistatud rahatrahvidega, mis on samuti tasumata. Viimane liiklusalane väärteokaristus määrati isikule 22.05.2020. N.L on 26.04.2018 karistatud kriminaalkorras KarS § 4231

alusel. Samuti kõnekas on asjaolu, et isik asus uut liiklussüütegu panema toime vaid 8 päeva peale seda, kui temalt PPA 13.02.2020 otsusega väärteoasjas nr 261020000275 3 ks kuuks ära võetud juhtimisõigus oli -

taastunud. Isiku karist hoiakut usregistri väljavõte näitab üheselt tema ükskõikset liiklusreeglitesse ning vastutustundetut suhtumist kaasliiklejatesse. Senised karistused ei ole o nud ma tema jaoks vajalikku distsiplineerivat mõju ning isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seejuures on isik ka juhtimisõiguse äravõtmise järel jätkanud mootorsõiduki juhtimisega, mille eest ta on ka karistada saanud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv sanktsiooni 2/3 määras summas 800 eurot eelkirjeldatud teo puhul põhjendatud.

8 ( 9 )

22. Samuti nõustumisväärne on kohtuvälise menetleja poolt otsustus kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 6 kuuks. Isikuna, keda on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on talle võimalik määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-6-17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning Kars § 50 lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja Tõrvast väljas elavate vanemate abistamiseks, ei välista see isikult juhtimisõiguse äravõtmist. Nagu kohtuväline menetleja on õigustatult märkinud, saab N.L seda teha ühistransporti kasutades. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. N.L on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et süüdlasel oli sel korral õnne ning tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei enda ega kaasliiklejate ja -reisijate jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevatöös või elus mootorsõidukit, peab selle -

kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki

Liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Asudes sõiduki rooli alkoholi tarvitanuna, peab iga juhtimisõigust omav isik arvestama võimalusega, et ta võib kaotada juhtimisõiguse seaduses ettenähtud ajaks. Kuivõrd isikult on juba varasemalt liiklusseaduse rikkumise tõttu juhtimisõigus ära võetud, oli ta seda enam teadlik sellisest võimalusest ning temale kaasnevatest tagajärgedest.

23. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et põhija lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust.2 Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-18-17 p-s 16 märkinud, et olukorras, kus LS § 224 lg 2 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv (800 eurot) ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületas ka 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise määramisel põhi

- ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. Käesolevas asjas ei ületa kohtu hinnangul määratud põhi ja lisakaristus kogumis isiku süü suuru , kuigi juhtimisõigus on ära - st

võetud isegi pikemaks ajaks. N.L-i puhuv viitavad eripreventiivsed argumendid selgelt vajadusele kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol ning põhjendatud on seda teha 6 kuuks. Nagu eelpool käsitletud on näol N.L-i

tegemist liikluskorda järjepidevalt eirava isikuga, kes korduvatest väärteoja kriminaalkaristustest hoolimata ei ole teinud korrektuure oma liikluskäitumise seonduvate hoiakute osas. vajadust N.L ei teadvusta liiklusreeglite järgimise ning kujutab sellise käitumise ja suhtumisega reaalset ohtu kaasliiklejatele, mistõttu on põhjendatud tema mootorsõiduki juhina liikluses osalemisest eemaldamine.

24. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, N.L-i süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu - hinnangul põhjendatud isikule määratud põhikaristus 200 trahviühiku ulatuses summas

800 eurot ning lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks.

2 Vt. RKKKo 1- -9941 p 16, RKKKo 3-1-1- - p 16.

18 17

9 ( 9 )

Karistuse vähendamisel ei oleks täidetud karistuse määramise eesmärgid. Karistamise eesmärgiks on, et ei korrataks enam samalaadseid rikkumisi ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi. Kohus on seisukohal, et isiku olukorra karistusõiguslik kergendamine

käesoleval juhul seda teha ei suuda.

25. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja N.L-i karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik