1-20-3611/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 10. september 2020

Kriminaalasja number

nr 1-20-3611 (20284000001)

Kohtunik

Kadi Aavik

Kohtuistungi sekretär

Erle Kalmus

Kriminaalasi

W.X süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Triin Tumala

Süüdistatav

W.X

isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, ; XXX kodanik; XXX;

emakeel: XXX

Kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad

Süüdistatava lepinguline kaitsja

vandeadvokaat E.P

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada W.X KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 3 kuud.

Arvata KarS § 68 lg-st 1 arvata W.X mõistetava karistuseaja hulka W.X poolt

eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (2.-3.01.2020) ja määrata ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistus 2 kuud ja 28 päeva.

Määrata KarS § 74 lg 1 alusel, et W.X Põllule mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata, kui W.X ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX-i, ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata W.X KarS § 75 lg 2 p 8 ja lg 4 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendavad

järgnevad lisakohustused:

-

osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis

(mille

eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine

ärahoidmine);

-

registreerida ennast hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates

alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (riikliku

alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-

Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis)

ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal;

-

teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni

käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel,

kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul,

alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT

(ehk

süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise

tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi

liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide

näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast

esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit

peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires,

peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %).

Võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel W.X lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

kuuks.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel W.X riigi tuludesse sundraha 584 eurot. Määrata, et

KrMS § 180 lg 3 alusel on W.X õigus tasuda menetluskulud 584 eurot ositi ühe aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks

48,67 eurot, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu- ja Tolliameti kontod:

EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99920700037325 ja

selgitus “ W.X, otsus nr 1-20-3611, menetluskulu“). Tähtajaks menetluskulude tasumata

jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha summas 292 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao

sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on W.X toime pannud kuriteona: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema juhtis

02.01.2020 kella 09:45 paiku Viljandi linnas XXX juures suunaga Tallinna tänava poole

mootorsõidukit Audi A5 registreerimismärgiga XXX XXX olles alkoholijoobes, kui

alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,80 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega

rikkus W.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei

tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse

mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,5

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem.

II Kokkuleppe sisu

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 lg-s 1

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud

vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka W.X poolt

eelvangistuses viibitud 2 päeva (02.01.2020. a – 03.01.2020. a) vangistust ja ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks määrata 2 kuud ja 28 päeva vangistust.KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et

mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui W.X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane

kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid

ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses

nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel võtab

süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul,

registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“.

Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja

tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem

ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliinik; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli

Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla

Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00)

või e-postil alko@vmh.ee);AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus ja Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse

jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni

kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja

mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks

laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui

esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on

süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis

kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu

möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT

analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad

iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta W.X Põllult

ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5

tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada

Maanteeametile

Süüdistatav W.X nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi 12 kuu jooksul järgnevad

menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876

eurot.

W.X on võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab

kriminaalhooldajal kontrollida, et süüdimõistetu on muutnud oma alkoholi tarbimise

harjumusi. Antud kohustusega kaasneb W.X täiendav rahaline kohustus, mille tõttu peab

prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista W.X menetluskuluna välja sundraha summas 584 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 292 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 584 eurot, tasumine ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

III Kohtu seisukoht

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning

ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe

juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine

vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse

sätteid.

Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista W.X süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning

mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb W.X välja mõista

menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohus selgitab, et lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – kandmise aeg

hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on isik,

kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul

otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhiloa mitteloovutamisel

on Maanteeametil õigus määrata sunniraha kuni 640 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille

kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik