3-20-1012/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1012 Haldusasi Viktor Kabanovi kaebus Tartu Vangla 20. aprilli 2020. a käskkirja nr 6-2/301 ja 20. mai 2020. a vaideotsuse nr 1-11/292-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. juuli 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Viktor Kabanovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja Viktor Kabanov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Viktor Kabanovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. juuli 2020. a määruse resolutsiooni p 7 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Viktor Kabanovi kaebus Tartu Vangla 20. aprilli 2020. a käskkirja nr 6-2/301 ja 20. mai 2020. a vaideotsuse nr 1-11/292-2 tühistamiseks.

2. Tartu Halduskohus võttis 21. juuli 2020. a määrusega V. Kabanovi kaebuse menetlusse ja kuulutas resolutsiooni p-ga 7 menetluse kinniseks Tartu Vangla 31. märtsi 2020. a valvekaamera salvestise osas ning piiras HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjalidega.

3. Kaebaja esitas 23. juulil 2020. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 21. juuli 2020. a määruse p 7 ja lubada tutvuda videosalvestisega. 3.1. Kaebaja hinnangul ei ohusta videosalvestisega tutvumine vangla julgeolekut. Salvestiselt ei nähtu kogu vangla territoorium, et saaks vaatenurka ja selle ulatust valida, salvestiselt nähtub ainult kinnise eluosakonna koridor, mille osas ei saa vaateulatust ja vaatenurka valida. 3.2. Ilma salvestist nägemata ei ole kaebaja kindel, et sellel kajastuvad just 31. märtsi 2020. a sündmused. Varasemalt on juhtunud, et vangla on esitanud kohtule valed andmed.

2 3.3. Vaidlustatavas määruses on kohus ekslikult kirjutanud, et kaebaja osutas mittepassiivset vastupanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Vastustaja esitas vastuses kaebusele videosalvestise ja palus selle tõendi osas kohtumenetlus kinniseks kuulutada (tl 19, p) põhjusel, et sellelt kajastub teave vangla turvasüsteemide kohta, mistõttu on tegemist AvTS § 35 lg 1 p 9 mõistes asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabega. Videosalvestise vaatamine annab teavet kaamera vaateulatuse ja vaatenurkade kohta ning sellise teabe teatavaks saamine annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut. Halduskohus hindas Tartu Vangla huvi menetluses saladuse hoidmiseks kaalukamaks kaebaja huvist salvestisega tutvuda ja kuulutas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel menetluse kinniseks ning piiras HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja õigust tutvuda videosalvestisega. Määruskaebuse kohaselt ei näe kaebaja endast tulenevat ohtu vangla julgeolekule. Ilma salvestist nägemata ei ole kaebaja kindel, et seal kajastuvad 31. märtsil 2020. a temaga seonduvad sündmused. Kohtumääruses on eksitud kaebaja vastupanu osutamise osas. 6. AvTS § 35 lg 1 p 9 kohustab teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Tartu Vangla edastatud videosalvestisel on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mida ei saa avaldada teistele menetlusosalistele ega kolmandatele isikutele.

7. Eelduslikult peaks 31. märtsi 2020. a videosalvestis kajastama Tartu Vangla 31.03.2020. a ettekandes nr 2-20-2128 (tl 28) kirjeldatud sündmust. Eelviidatud ettekanne on kaebajale kättesaadav. Kuivõrd kaebaja oli üks intsidendis osalejatest, peaks talle videosalvestiselt nähtav teda puudutavas osas teada olema.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa küll tõsikindlalt väita, et menetlusosalised alati asjakohaseid tõendeid esitavad, kuid ringkonnakohus on kindel, et halduskohtule on äratuntav, kui distsiplinaarmenetluse materjalides ja videosalvestisel kajastuv omavahel ei kattu. Sellise kahtluse korral on kohtul võimalus tõendi esitanud menetlusosaliselt selgitusi ja vajadusel õiget tõendit küsida.

9. Ringkonnakohus ei leia halduskohtu 21. juuli 2020. a määrusest halduskohtu väidet, nagu kaebaja oleks 31. märtsil 2020. a osutanud ametnikele mittepassiivset ehk aktiivset vastupanu. Kohus on määruse p 3 teises lõigus avaldanud, et kaebaja ei ole korralduse täitmata jätmist tegelikult ka ise eitanud. Halduskohus ei ole avaldanud seisukohta, et kaebaja osutas ametnikele aktiivset vastupanu.

10. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. juuli 2020. a määruse resolutsiooni p 7 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)