2-20-5643/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada Modulare Development OÜ (registrikood 12176788) pankrotiavalduse Ajutine pankrotihaldur likvideerib Modulare Development OÜ (registrikood
Legislator headnote
AI generated2-20-5643/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada Modulare Development OÜ (registrikood 12176788) pankrotiavalduse Ajutine pankrotihaldur likvideerib Modulare Development OÜ (registrikood
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O HT UM Ä ÄR U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kohtujurist
Marget Henriksen
Ilona Põld
Määruse tegemise aeg ja koht
27.08.2020.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-5643
Tsiviilasi
Solutionest OÜ avaldus Modulare Development OÜ
pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Kohtuistungi toimumise aeg
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
11.06.2020
Menetlusosalised ja nende
esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlausaldaja: Solutionest OÜ (registrikood 14242451;
aadress Pärnu mnt 480c-2, 10913 Tallinn
Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott
Lepmets (e-post: ott@leno.ee)
Võlgnik: Modulare Development OÜ (registrikood
12176788; aadress Looklev tee 16, 11912 Tallinn, e
post: xxx ), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed D
L ja H E
Ajutine
pankrotihaldur:
Martin
Krupp
(e-post:
martin@cavere.ee)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada Modulare Development OÜ (registrikood 12176788) pankrotiavalduse
menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib Modulare Development OÜ (registrikood
12176788) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates
likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Marin Krupp alates Modulare Development
OÜ (registrikood 12176788) äriregistrist kustutamisest.
4. Määrata Modulare Development OÜ (registrikood 12176788) dokumentide
hoidjaks endine juhatuse liige X X (isikukood x).
5. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasu suuruseks 1485 eurot (sh
käibemaks 247,50 eurot) ning vajalikud kulud summas 29,4 eurot (sealhulgas
käibemaks), millest 1300 eurot tuleb välja maksta 14.05.2020 Solutionest OÜ
poolt kohtu deposiiti kantud 1300 eurot arvelt. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja
kulud kokku summas 214,24 eurot välja mõista võlgnikult.
6. Tasuda hüvitatav summas Saneerimismenetlus OÜ arveldusarvele nr xxx AS- S
Swedbank.
7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
8. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9. Toimetada kohtumäärus kätte võlausaldajale, võlgnikule ja ajutisele haldurile.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel
määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).
Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,
pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja
ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist
(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise
määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi
taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava
ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse
(TsMS § 191 lg 1).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg
6).
ASJAOLUD
16.04.2020 esitas Solutionest OÜ avalduse Modulare Development OÜ pankroti
väljakuulutamiseks. 22.04.2020 kohtumäärusega võttis kohus Solutionest OÜ avalduse
Modulare Development OÜ pankroti välja kuulutamiseks menetlusse. Harju Maakohtu
14.05.2020 määrusega kohus kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri
tasu ja kulutuste katteks 1300 eurot. Avaldaja tasus nimetatud summa kohtu deposiiti. Harju
Maakohtu 25.05.2020 määrusega kohus nimetas Modulare Development OÜ-le ajutise
pankrotihalduri Martin Krupi.
Ajutine haldur esitas 09.06.2020 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2
nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste
kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et
olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.
Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku vara moodustub kahjustada saanud põhivarast,
nõuetest, mille laekumine on ebatõenäoline ja bilansis kassana kirjeldatud rahast, mille
sissenõudmine juhatuse liikmete käest nõuab täiendavaid kulutusi. Võlgnikul puudub vara,
mille arvelt oleks võimalik pankrotikulusid katta ja võlausaldaja nõudeid rahuldada. Rahalisi
kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 54 263,10 euro ulatuses. Ajutise
pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise
iseloomuga. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse tekkimise üheks peamiseks
põhjuseks 29.01.2020. a võlgniku jaoks tsiviilasja nr. 2-19-400 tehtud negatiivne lahend.
Ajutisel pankrotihalduril hinnangul on võlgniku majandustegevus lõppenud ja sisse ei ole
suudetud nõuda oma võlglastelt võlgu olevaid summasid. Suurt rolli on mänginud
maksejõuetuse tekkimisel ka võlgniku juhatuse liikmete ebapädevus võlgniku juhtimisel, mis
väljendub puudulikus raamatupidamise korraldamises ja võlgniku rahaliste vahendite
ebakorrapärases kasutamises. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus
on hakanud välja kujunema 2019. aastal, millal võlgnikul on hakanud tekkima erinevad
kohustused, mille tasumisega võlgnikul raskusi on olnud, see võib tuleneda ka juhatuse
liikmete omavahelistest erimeelsustest. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud 2020. a
alguses, millal jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr. 2-19-400, millega võlgnikult mõisteti
Telineasennus OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 38 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis
838,65 eurot ja kahjuna kohtueelne õigusabikulu 720 eurot ning viivis põhinõudelt (38 650
eurot) alates 10.09.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 38
650 euro tasumiseni. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskontodelt on
suures ulatuses võlgniku juhatuse liikmetele tehtud ülekandeid selgitusega sularaha kassasse
ja kulude katteks. Nimetatud tehingute suhtes võib kuludokumentide puudumisel esineda
tagasivõitmise võimalusi. Tehingud vajavad täpsemat analüüsimist.
11.06.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlausaldaja jäi esitatud
avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui
võlausaldajad
tasuvad
kohtu
deposiiti
pankrotimenetluse
raugemise
vältimiseks
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 4000 eurot.
Kohus määras 15.06.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 22.06.2020 kohtu deposiiti
makstava summa suuruseks 5000 eurot. Võlausaldaja taotlusel on kohus deposiidi tasumise
tähtaega korduvalt pikendanud. 04.08.2020 teatas võlausaldaja esindaja, et võlausaldaja on
võlgniku juhatuse liikmega sõlminud kokkuleppe ning ei pea seetõttu enam vajalikuks
deposiidi tasumist ja nõustub raugemisega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või
võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on
maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,
et ta on maksejõuetu.
Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis
hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et
võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotikulusid katta ja võlausaldaja
nõudeid rahuldada. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 54 263,10 euro
ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt
võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt
võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg
2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine.
PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada
menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka
siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate
isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et
kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui
võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina
selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
Kohus määras 15.06.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 22.06.2020 kohtu deposiiti
makstava summa suuruseks 4000 eurot. Võlausaldaja taotlusel on kohus deposiidi tasumise
tähtaega korduvalt pikendanud. 04.08.2020 teatas võlausaldaja esindaja, et võlausaldaja on
võlgniku juhatuse liikmega sõlminud kokkuleppe ning ei pea seetõttu enam vajalikuks
deposiidi tasumist ja nõustub raugemisega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu
deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja
kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus
lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul
menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur
kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku
töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu
lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja
kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku
registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti
kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide
hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme X Xi.
PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja
keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste
suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete
täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude
lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu
sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud
äriregistrisse
füüsilisest
isikust
ettevõtjana
ning
ta
on
käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse
käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu
ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete
täitmiseks 13,75 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1237,50 eurot 13,75 tundi,
tunnitasuga 90,00 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 247,50 eurot. Arvestades
ajutise halduri töö mahtu on kohtu hinnangul ajutise halduri tasu taotlus kokku summas 1485
(koos käibemaksuga) põhjendatud. Kohus leiab, et halduri kulutused 29,24 eurot on
põhjendatud ja vajalikud.
14.05.2020 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1300 eurot.
Ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 1300 eurot tuleb välja maksta ajutisele haldurile
14.05.2020 kohtu deposiiti tasutud 1300 eurot arvelt. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud
kokku summas 214,24 eurot tuleb välja mõista võlgnikult.
PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte
avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu
registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on
tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja
7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne
registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1
kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti
välja kuulutamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik