2-18-4888/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Meeli Kaur, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4888

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Ekast hagi EL, MH, AM, AM, AS, OV,

RK, MK, JL, JL, SV, MK, EK, TS ja AS vastu

solidaarselt kahju 40 784.80 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. aprilli 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Ekast apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

40 784 eurot 80 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Aktsiaselts

Ekast

(registrikood

10448523); esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Kostja I (vastustaja I) EL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja

III

(vastustaja

III)

MH

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

IV

(vastustaja

IV)

AM

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Kostja

V

(vastustaja

V)

AM

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

VI

(vastustaja

VI)

AS

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

VII

(vastustaja

VII)

OV

(isikukood

XXXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Reimo Mets

Kostja

VIII

(vastustaja

VIII)

RK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

IX

(vastustaja

IX)

MK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja X (vastustaja X) JL (isikukood XXXXXXXXXXX

Kostja

XI

(vastustaja

XI)

JL

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Tsiviilasi nr 2-18-4888

2 (14)

Kostja

XII

(vastustaja

XII)

SV

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

XIV

(vastustaja

XIV)

MK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

XV

(vastustaja

XV)

EK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

XVI

(vastustaja

XVI)

TS

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

XVII

(vastustaja

XVII)

AS

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Aktsiaseltsi Ekast kanda.

4. Rahuldada OV menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

5. Mõista Aktsiaseltsilt Ekast OV kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 792 eurot (käibemaksuga). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist. Teistel kostjatel ei ole tekkinud apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Ekast (hageja) esitas 29. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagi EL, AL, MH,

AM, AM, AS, OV, RK, MK, JL, JL, SV, AA, MK, EK, TS ja AS (kostjad) vastu

solidaarselt kahju 40 784.80 euro hüvitamiseks.

2. 21. novembril 2018 võttis kohus vastu hagist loobumise kostja II ja XIII vastu esitatud

nõuetes.

3. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Tallinn, Pallasti tn 50 korterelamus viis korterit.

Korterites nr 17 ja 18 elekter oli välja lülitatud perioodil 18. september 2015 kuni 1. juuli

2017 ja korterites nr 15 ja 16 oli elekter välja lülitatud perioodil 16. november 2016 kuni

Tsiviilasi nr 2-18-4888

3 (14)

1. juuli 2017. Elektri väljalülitamine põhjustas hagejale kahju. Antud juhul on hageja

majanduslikuks kahjuks saamata jäänud üüritulu ja asjatult tasutud kommunaalmaksed aja

eest, kui hageja korterites oli õigusvastase kodukorra punkti 5.3 tõttu elektrivarustus

katkestatud.

4. Hageja pöördus 1. aprillil 2015 Pallasti 50 korteriomanike (sh kostjate) poole

majandusliku kahju kandmise tõttu nõudega tühistada Pallasti tn 50 korteriühistu

kodukorra punkt 5.3, mis sätestas järgmist: “Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust

kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri

elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.“ Kostjad

keeldusid 1. aprilli 2015 üldkoosolekul kodukorra punkti 5.3 tühistamisest.

Korteriomanikud olid teadlikud elektri väljalülitamisest kogu otsusele järgneva perioodi,

teadsid, et see põhjustab hagejale kahju, kuid ei võtnud midagi ette.

5. Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017 määrusega tuvastati tsiviilasjas nr 2-17-2653 Pallasti

tn 50 korteriomanike 17. veebruari 2014 otsuse nr 5 õigusvastasus ja tühisus osas, millega

kinnitati Pallasti tn 50 korteriühistu kodukorra p 5.3. See kodukorra punkt nägi ette, et

mistahes võlgnevuste korral lülitatakse elekter välja. Hagejal ei olnud elektri eest võlgu.

Hageja möönab, et võlgnevusi oli kommunaalkulude osas.

6. Käesoleval juhul on kostjad sekkunud hageja majandustegevusse, kuna keeldusid

põhjendamatult ilmselgelt õigusvastase kodukorra punkti 5.3 kehtetuks tunnistamisest,

mistõttu kandis hageja kahju võimatusest oma kortereid välja üürida.

7. 20. juuni 2016 üldkoosolekul osalenud korteriomanikud hääletasid hageja omandisse

kuuluvast Pallasti tn 50 korterihoonestusõiguse esemeks olevast korterist numbriga 17

elektri välja lülitamise poolt. Sama protokolli kohaselt sedastati ja tunnistati, et hageja

omandisse kuuluvast Pallasti tn 50 korterihoonestusõiguse esemeks olevast korteriks 18

on juba elekter välja lülitatud. Seega ei saa korteriomanikud väita, et nad ei teadnud, et

hageja Pallasti tn 50 korterihoonestusõiguse esemeteks olevatest korteritest lülitakse

võlgnevuse tõttu elekter majavalitseja poolt välja.

8. Korteriomanikud andsid Cityhaldus OÜ-le volituse majaühisuse esindamiseks

hagimenetluses hageja vastu, et nõuda viimaselt väidetavad võlad välja. Seega pidid

korteriomanikud

olema

kursis,

et

hageja

ei

nõustu

oma

Pallasti

tn

korterihoonestusõiguse esemeteks olevatest korteritest elektri välja lülitamisega.

9. Perioodidel, mil korterites oli elektrivarustus katkestatud, oli korteri keskmine üüri

turuhind selles piirkonnas ehk Lasnamäel vähemalt 8 eurot ruutmeetri kohta. Saamata

jäänud üüri summa korteri 17 ja 18 osas perioodi eest 18. september 2015 kuni 1. juuli

2017 on 24 147.20 eurot (22 kuud x 137,2 m2 x 8 eurot). Saamata jäänud üüri summa

korteri 15 ja 16 osas perioodi eest 16. november 2016 kuni 1. juuli 2017 on 8 217.60 eurot

(8 kuud x 128,4 m2 x 8 eurot). Lisaks nõuab hageja katkestatud võrguühenduse perioodil

nende korterite osas tema poolt n-ö asjatult kantud kommunaalkulude hüvitamist summas

8 420 eurot. Kokku palub hageja kostjatelt seega solidaarselt välja mõista 40 784.80 eurot

(24 147.20 + 8 217.60 + 8 420).

10. Kostjate vastuväite osas märgib hageja, et hageja vaidlustas majavalitseja poolt muid

sissenõutavaid kulusid, kuid elektrienergia eest oli tal alati tasutud. Seega ei põhjustanud

hageja endale ise kahju.

Tsiviilasi nr 2-18-4888

4 (14)

Kostjate vastuväited

11. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

12. Kostja VII väitel ei pandud 1. aprilli 2015 üldkoosolekul hageja poolt hagiavalduses

nimetatud küsimust hääletusele, kuna seda ei olnud päevakorras. Üldkoosolekul küsimuse

arutamata jätmine ei saa ega tohi olla käsitletav õigusvastase teona. Hagejale ei ole saanud

kahju tekkida. Üldkoosolekul vastu võetud otsus märgitud hüpoteetilistel tingimustel ja

ajal ei saanuks tuua kaasa hagejale kahju tekkimist. Kausaalahel elektri väljalülitamisest

tekkinud kahju tekkimise puhul ei saa alata vastava üldkoosoleku otsusega. Hageja pidi

tajuma, et tema tegevusel arvete mittemaksmisel võivad ning tõenäoliselt ongi kahjulikud

tagajärjed tema majandustegevusele.

13. Kostjate XIV ja XV väitel võib hageja õigusi rikkuda üksnes otsus, millega kinnitati

kodukord, aga mitte otsus, millega jäeti kehtiv kodukord muutmata. Päevakorras oli

kehtiva kodukorra ülevaatamine. Ei olnud konkreetselt selle põhikirja punkti 5.3 üle

arutamine. Kostjad tasusid korrektselt ja õigeaegselt neile esitatud kommunaalteenuste

arved, kuid hageja jättis oma korterite arved tasumata ja tekitas endale võlgnevuse juba

2014. aastast saadik. Hageja mõjutamiseks võlgnevust likvideerida katkestas valitseja

omal initsiatiivil kostjatele teadmata ajal hageja korteris/korterites elektriühenduse. Hageja

jättis igakuiselt teatud summad maksmata ja laskis endale tekkida kahju.

14. Kostjate I, III, VIII, IX, XI ja XII väitel jäi kohus 10. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-2653 seisukohale, et kodukorra muutmisest keeldumine ei saanud rikkuda avaldaja

õigusi ja õigusi sai rikkuda üksnes kodukorra kinnitamine. Kodukorra kinnitamine toimus

17. veebruaril 2014 Cityhaldus OÜ ja OÜ Constancia osavõtul. Protokollist ei selgu, et

oleks vastuhääletus toimunud. Puudub põhjuslik seos koosoleku ja hageja väidetava

saamata jäänud tulu vahel. Hageja oli teadlik, et võlgnevus võib põhjustada

elektriühenduse katkemise, aga ei teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjad ei

olnud teadlikud, et hagejal on elekter välja lülitatud.

15. Kostjad XVI ja XVII väitel puudus hagejal seaduslik alus keelduda majanduskavaga

ettenähtud teenuste eest maksmisest. Hageja teadlikult tekitas pidevalt kasvava võlgnevuse

maja haldaja ees, makstes valikuliselt esitatud korteriarvete eest. Sõltumatult

majanduskavaga ettenähtud teenuste suurustest, hageja heatahtliku omanikuna võis vältida

võlgnevuse tekkimist ja konflikti eskaleerimist ja nõnda jätkuvalt saada üüritulu. Hageja

ei ole esitanud tõendeid, et aastatel 2015-2017 ta on pöördunud korteriomanike poole

teavitamiseks, et ta ei saa üüritulu ja seda konkreetse korteromanike otsuse (või otsuse

tegema jätmise) tõttu.

16. Kostja VI ja X ühinevad kostjate I, XIV ja XV vastuväidetega.

17. Kostjad IV ja V ühinevad kostjate I, XIV, XV, XVI ja XVII vastuväidetega.

Maakohtu otsus

18. Harju Maakohtu 24. aprilli 2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja VII kasuks välja menetluskulu 1804 eurot ning

määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

19. Hageja nõuet on võimalik lahendada asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5, kuni 31.12.2017

kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel.

Tsiviilasi nr 2-18-4888

5 (14)

20. Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejale sai kahju tekkida asjatult kantud kommunaalkulude

tasumise ulatuses, kuna majandamiskulude tasumine ei sõltu sellest, kas korteri omanikul

õnnestub kortereid üürile anda või mitte. Seega jätab kohus hageja nõude kahju hüvitise

osas summas 8 420 eurot rahuldamata.

21. Õiguslikult on võimalik, et 1. aprilli 2015 üldkoosolekul punktis 5 vastuvõetud otsuse

tagajärjel

tekkiva

kahju

eest

saaksid

vastutada

otsuse

poolt

hääletanud

korterihoonestusõiguse omanikud, s.o kostjad käesolevas asjas. Kohtud on varasemas

asjas lahendanud valitseja võimaliku vastutuse küsimuse ja on asunud seisukohale, et

Cityhaldus OÜ valitsejana ei saa hagejale tekkinud kahju eest vastutada (vt RKTKo nr 3-

2-1-188-15; Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61828).

22. Hagejal oli võlgnevus majandamiskulude osas. Hageja poolt esitatud arvetest (tl 19, 20,

30, I kd) ei saa teha järeldust hageja väite kohta, et hagejal oli võlgnevus ainult

kommunaalkulude (muude kulude kui elektri) eest. Arvetel ei ole eristatud, mille eest on

hagejal võlgnevus tekkinud. Seega ei ole käesolevas asjas tähtsust hageja väitel, et muus

osas kui elektri eest, oli hageja õigustatud majandamiskulusid mitte tasuma.

23. Hagejale tekkinud kahju tekkimise põhjuseks ei saa pidada kostjate käitumist 1. aprilli

2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel. Hageja põhjustas endale võlgnevuse tekkimise,

kui jättis Cityhaldus OÜ arved majandamiskulude eest osaliselt tasumata. Hageja oleks

saanud vältida majandamiskulude mittetasumist ja seega ka endale kahju tekkimist.

Üksnes kostjate poolt 1. aprilli 2015 üldkoosoleku punktis 5 otsuse poolt hääletamisel ei

saanud hagejale kahju tekkida, kuna otsuse vastuvõtmisega või otsuse vastu võtmata

jätmisega ei kaasnenud olukorda, kus hageja korterites elektriühendus katkestati. Selleks

oli vajalik hageja enda tegevus, mis seisnes kulude mittemaksmises. Isik peab tegema

endast mõistlikult võttes oleneva selleks, et endale kahju tekkimist vältida. Hageja ei ole

esile toonud asjaolusid, et hagejal ei oleks olnud võimalust varasemat võlgnevust

likvideerida.

24. Ka 20. juuni 2016 üldkoosolekul otsustatust ei saa järeldada, et esineks põhjuslik seos

kostjate poolt vastuvõetud otsuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostjate poolt 20. juuni

2016 otsuse poolt hääletamine ei loonud mingit täiendavat asjaolu või seisundit ega

muutnud hageja olukorda võrreldes varasemaga. 20. juuni 2016 üldkoosolekul

vastuvõetud otsuseta esineks endiselt olukord, kus kostjad on varasemalt vastu võtnud

kodukorra punkti 5.3, mille kohaselt oli valitsejal õigus elekter välja lülitada kuni võla

täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.

25. Hageja ei ole esile toonud, milles oleks pidanud seisnema kostjate käitumine, mille tõttu

oleks hagejal jäänud kahju olemata. Kostjate võimaliku vastutuse aluseks ei saa olla mingi

abstraktne passiivne käitumine kodukorra punkti 5.3 vastuvõtmise järgselt ja hageja

korterites elektriühenduse katkestamise perioodil. Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid,

et hageja oleks pärast 1. aprilli 2015 üldkoosolekut nõudnud kostjatelt elektriühenduse

taastamist ja kostjad oleksid sellest keeldunud.

26. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane hageja väide selle kohta, et kostjad teadsid hageja

korterites elektriühenduse puudumisest, mistõttu jätab kohus hageja poolt antud asjaolu

tõendamiseks esitatud tõendid (II kd, tl 141-153) tähelepanuta.

27. Elektriühendus katkestati hageja võlgnevuse tõttu ja sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju.

Tahtlikult majanduskulude tasumata jätmisega hageja sisuliselt tahtlikult tekitas endale ise

kahju. Hageja pidi olema teadlik, et põhikirja sätte tõttu võidakse tema korterites elekter

Tsiviilasi nr 2-18-4888

6 (14)

välja lülitada. Hageja tekitas endale võlgnevuse ja jätkas võlgnevuse tasumata jätmist ning

sai aru, mis tagajärg sellega kaasneb. Antud olukorras ei saanud hageja lähtuda sellest, et

tegemist on tühise üldkoosoleku otsusega. Ajal, mil hagejal oli võlgnevus, ei olnud

põhikirja otsust veel tühiseks tunnistatud. Hageja tahtlik käitumine võlgnevuse tekkimisel

välistab seega kostjate käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahelise seose.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja palub 24. mai 2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada

ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

29. Hagejal puudusid elektrivõlgnevused. Hagiavalduses ja 18. veebruari 2019 täiendavas

menetlusdokumendis on hageja esile toonud ja tõenditega tõendanud, et hageja on elektri

eest tasunud. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud.

30. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 15 lg 5. Hagejale tekkis

kahju tulenevalt sellest, et kostjad keeldusid 1. aprilli 2015 üldkoosolekul kodukorra

punkti 5.3 vastu hääletamast, kuigi hageja viitas koosolekul punkti ebaseaduslikkusele ja

sellele, et see tekitab hagejale kahju. Seega käitusid kostjad teadlikult hageja õigusi

kahjustavalt. Lisaks on hageja esile toonud, et 20. juuni 2016 üldkoosolekul hääletati

hageja korterist 17 elektri väljalülitamise poolt. Seetõttu esineb põhjuslik seos kostjate

käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.

31. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud esile tooma asjaolud, millest

nähtub, et hageja nõudis pärast 1. aprilli 2015 üldkoosolekut kostjatelt elektriühenduse

taastamist. Jääb selgusetuks, miks oleks hageja pidanud oma nõuet kordama.

32. AÕS § 72 lg 5 rakendamise eeldusena on oluline kontrollida, kas kostjad teadsid, et nad

rikuvad hageja õigusi. Seega leidis kohus ebaõigesti, et selles osas hageja poolt esitatud

tõendid ei ole asjakohased (otsuse p 41).

33. Hagejal tekkis kahju kommunaalkulude tasumise ulatuses. Kui hageja korteritest ei oleks

elektrit välja lülitatud, oleks hageja saanud anda korterid üürile ning sellisel juhul oleks

kommunaalkulud tasunud hageja asemel korterite üürnikud.

Vastustajate seisukohad

34. Kostjad I, III, IV, V, VII, VIII, IX, XII, XIV, XV, XVI, XVII palusid jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

35. Kostjad VI, X ja XI vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

36. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS

§ 657 lg 1 p 21).

37. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt eelkõige selle üle, kas kostjate

käitumine Pallasti 50 korterihoonestusõiguse omanike 1. aprilli 2015 üldkoosolekul

Pallasti 50 kodukorra p-i 5.3 tühistamata jätmisel põhjustas hagejale kahju, mille eest

kostjad vastutavad.

38. Asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud:

Tsiviilasi nr 2-18-4888

7 (14)

-

17. veebruari 2014 korteriomanike üldkoosolekul kinnitati Pallasti tn 50 hoone

kodukorra punkt 5.3, mis sätestas järgmist: “Kui korteriomanik ei tasu võlgnevust

kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri

elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni.“

-

17. veebruari 2014 üldkoosoleku toimumise ajal oli kõikide korterihoonestusõiguste

omanikuks OÜ Constancia. Sel üldkoosolekul valiti elamu valitsejaks CityHaldus OÜ.

-

Hagejale kuulub alates 07. märtsist 2014 Pallasti tn 50 hoones viis

korterihoonestusõigust.

-

Hagejale kuuluvates korterites nr 15, 16, 17 ja 18 lülitati välja elekter.

-

Elektri lülitas välja CityHaldus OÜ Pallasti tn 50 hoone kodukorra punkti 5.3 alusel.

-

Kostjad osalesid 1. aprillil 2015 Pallasti 50 korterihoonestusõiguse omanike

üldkoosolekul.

-

Kodukorra punkti 5.3 tühisus tuvastati Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2653.

-

Korteri nr 17 (54,2 m2) ja 18 (83 m2) elekter oli välja lülitatud perioodil 18.09.2015-

01.07.2017;

-

Korteri nr 15 (74,3 m2) ja 16 (54,1 m2) osas oli elekter välja lülitatud perioodil

16.11.2016-01.07.2017;

Arvestades maakohtu 21. jaanuari 2019 kohtuistungil (II kd, tl 122-124) antud poolte

kinnitusi, et nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub ning, et selles osas protokollile

vastuväiteid ei esitatud, võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi need asjaolud

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja asja lahendamisel aluseks.

39. Hageja nõuab kostjatelt saamata jäänud tulu (üür) ja otsese varalise kahju

(kommunaalkulud) hüvitamist. Korteriomanik (ja korterihoonestusõiguse omanik) võib

nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

alusel.

40. Hageja heidab kostjatele ette kodukorra p 5.3 tühistamata jätmist 1. aprilli 2015

üldkoosolekul. Maakohus on otsuse p-s 35 jaatanud võimalust, et õiguslikult võivad

kostjad vastutada 1. aprilli 2015 üldkoosoleku p-s 5 vastu võetud otsuse eest, s.o otsuse

eest kodukorra p 5.3 mitte muuta (I kd, tl 105-107). Seejärel on maakohus liikunud edasi

VÕS § 127 lg 4 (põhjuslik seos) asjaolude hindamise juurde, kuid jätnud kahju hüvitamise

nõude eeldusena analüüsimata, kas ja millist kohustust on kostjad rikkunud. Sellega jättis

maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustuse nõuetekohaselt täitmata (TsMS § 436 lg

1, § 442 lg 8). Ringkonnakohtul on võimalik see minetus kõrvaldada, lähtudes seejuures

maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest.

41. Esmalt hindab kolleegium seega, millist kohustust on kostjad rikkunud ning rikkumise

tuvastamisel, kas selline rikkumine on vabandatav (KOS § 11 lg 3).

42. Korteriomanike kaasomandi eseme ühist valdamist, kasutamist ja valitsemist reguleeriti

kuni 31. detsembrini 2017 eelkõige korteriomandiseadusega (KOS §-d 8-23),

reguleerimata küsimustes kohaldati vastavalt KOS § 1 lg-le 1 asjaõigusseaduse

kinnisomandi sätteid. KOS § 15 lg 5 nägi AÕS § 72 lg 5 suhtes erisättena ette, et

korteriomanik võis nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete

ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.

Korteriomanik võis KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal

äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läks vastuollu seaduse või kolmanda isiku

Tsiviilasi nr 2-18-4888

8 (14)

õigustatud huvidega. Korteriomanik oli kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). KOS

§ 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldus, et nii reaalosa

kui ka kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste

kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanike

huvidele vastava valitsemisena võis KOS § 15 lg 6 p 1 alusel mh pidada kaasomandi eseme

kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist. Seega võis korteriomaniku kohustuseks

KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 tulenevalt pidada kohustust hoiduda selliste otsuste

vastuvõtmisest, mis kahjustavad või teevad võimatuks korteriomandi eseme

eesmärgipärase kasutamise.

43. Elektriühenduse (sh võrguteenuse) olemasolu saab tänapäeval pidada tiheasustuses asuva

eluruumi või äripinna puhul elementaarseks või hädavajalikuks. See on eluliselt vajalik

teenus ning selle katkestamine peab olema proportsionaalne rikkumisega. Kuigi KOS § 15

lg-test 3 ja 6 tulenevalt oli kostjate üldkoosoleku pädevuses otsustada kodukorra

kinnitamine, mille p 5.3 järgi on korteriomandite hoonestusõiguse omanikel võlgnevuse

tekkimise korral valitsejal õigus elekter võlgniku korteritest välja lülitada, võis seda teha

vaid arvestades, et järgitud on seaduses toodud nõuded (ElTS § 90).

44. Tsiviilasja materjalidest (I kd, tl 105-107) nähtub, et 1. aprilli 2015 koosolekul arutati

küsimust kodukorra p 5.3 muutmisest. Kostjad hääletasid kodukorra muutmise, s.h p 5.3

muutmise vastu (I kd, tl 105-107). Kostjad pidid mõistma, et korteri eesmärgipärane

kasutamine ei ole elektri väljalülitamise korral võimalik. Sellega rikkusid kostjad

kolleegiumi arvates kohustust hoiduda selliste otsuste vastuvõtmisest, mis kahjustavad või

teevad võimatuks korteriomandi eseme eesmärgipärase kasutamise. Kostja VII on väitnud,

et küsimust kodukorra p 5.3 tühistamisest hääletusele ei pandud (I kd, tl 69 jj). Selline

seisukoht on vastuolus nii üldkoosoleku protokollis kajastatuga (I kd, tl 105, 107) kui ka

teiste kostjate menetluses esitatud väidetega. Protokollist nähtub, et koosoleku päevakorras

oli kehtiva kodukorra ülevaatamine (protokolli p 5). Protokollist nähtub ka see, et hageja

väljendas vastuseisu kehtiva kodukorra vastu, sh p 5.3 vastu. Ülejäänud koosolekul

viibijad olid kodukorra poolt ja otsustati kodukorda mitte muuta. Hääletustulemusena on

protokollis märgitud: poolt oli 11 ja vastu 1 (I kd, tl 105 pöördel).

45. Kostjad vabaneksid KOS § 11 lg 3 esimese lause ja VÕS § 103 lg 2 järgi vastutusest juhul,

kui nad tõendavad, et rikkusid oma kohustust asjaolu tõttu, mida nad ei saanud mõjutada,

ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist

või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikelt oodata.

Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS §

103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et

rikkumine on vabandatav. Kostjad pole tõendanud ega põhistanud, et esinevad KOS § 11

lg-s 3 sätestatud vastutusest vabanemise alused. Kahju põhjustanud asjaolu (kodukorra p

5.3) oli kostjate mõjusfääris. See, et kostjad ei teadnud, kas ja millal hagejal elekter välja

lülitati, sest seda tegi valitseja, ei ole käsitatav vääramatu jõuna KOS § 11 lg 3 esimese

lause ja VÕS § 103 lg 2 järgi, mille tõttu võiksid kostjad vastutusest täielikult vabaneda.

Kostjad pidid mõistma, et hagejal (ja teistel võlglastel) võidakse p 5.3 alusel elekter välja

lülitada, kui selline kodukorra punkt kehtib.

Tsiviilasi nr 2-18-4888

9 (14)

46. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostjad ei pidanud esitama valitsejale

täiendavat korraldust elektri väljalülitamiseks. Maakohus on küll märkinud, et kohtule ei

esitatud asjaolusid või tõendeid, et kostjad oleksid sellise (täiendava) korralduse valitsejale

andnud, tegemata sellest mingit järeldust. Antud juhul on piisavaks korralduseks KOS §

21 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus, mida valitseja tulenevalt käsunduslepingu sätetest

täidab.

47. Asja lahendamisel ei oma praegusel juhul kolleegiumi arvates tähtsust, kas võlgnevus,

mille tõttu hageja korteritest elekter välja lülitati, oli elektri või muude kommunaalteenuste

eest. Seda põhjusel, et vaidlustamata asjaolude kohaselt tuvastas maakohus Pallasti 50

korteriühistu kodukorra p 5.3 tühisuse (Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-17-2653). Kodukorra p 5.3 tühisus on tuvastatud tervikuna ning käesolevas

asjas on nõue esitatud kodukorra p 5.3 tühisusele tuginedes. Seega ei saanud vaidlusalustes

korterites elektri väljalülitamisel tugineda kodukorra p-le 5.3. Kohtu ette ei ole ka toodud

asjaolusid, millest nähtuks, et elektri väljalülitamiseks esines mõni muu (seadusest

tulenev) alus.

48. Kahju hüvitamise nõude eeldusena on vajalik järgnevalt tuvastada, kas kannatanud

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Maakohus leidis, et hagejale

kahju tekkimise võimalus on tõendanud. Samuti on maakohtu hinnangul tõendanud

kahjuna saamata jäänud tulu (üüri) suurus. Kostjad on vastuses apellatsioonkaebusele

väljendanud arvamust, et kahju tekkimine ja selle suurus on tõendamata. Samasisulisi

vastuväiteid on kostjad esitanud ka maakohtu menetluses.

49. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu,

mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS §

128 lg 4).

50. Saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel,

kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui

lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. VÕS § 128 lg 4 teine lause sätestab, et

saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohus on

mh leidnud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal

oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt RKTKo 21. juuni 2011, 3-2-1-55-11, p 12).

51. Apellatsioonimenetluses esitatud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust muuta

maakohtu otsuse p-des 27-29 toodud järeldusi hageja oletusliku tulu ja selle suuruse kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS

§ 654 lg 6).

52. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et hageja nõue otsese varalise kahju

(kommunaalkulud) väljamõistmiseks kostjatelt ei kuulu rahuldamisele põhjendusel, et

korterite väljaüürimata jätmine ei vabasta hagejat kulude tasumise kohustusest. Maakohtu

selline seisukoht on iseenesest õige, kuid sellega ei saa praegusel juhul põhjendada

Tsiviilasi nr 2-18-4888

10 (14)

kommunaalkulude kui otsese varalise kahju väljamõistmata jätmist. Varaline kahju VÕS

§ 128 lg 3 mõistes kujutab endast igasuguseid mittevabatahtlikke negatiivseid tagajärgi

isiku varalises seisundis. Maakohus on kahju tekkimise võimaluse lugenud tõendatuks mh

hageja esitatud lepingutega (I kd, tl 33-36). Samad lepingud näevad ette, et korteri

kommunaalkulude tasumise kohustus lasub üürnikul (lepingute p 2.6). Selline kokkulepe

ei ole praktikas tavapäratu ning sellise kokkuleppe kohaldamise võimalikkusele pole ka

kostjad vastu vaielnud. Lepingutega nr 16/10/2017, 08/12/2017, 11/2017 ja 10/2017 on

kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et korterite väljaüürimise korral oleks üürnikud

tasunud hagejale lisaks üürile ka kommunaalkulusid. Seega võib hagejal olla kostjate vastu

VÕS § 128 lg 3 alusel nõue nii saamata jäänud tulu kui ka kommunaalkulude hüvitamiseks

ning kahju on VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud KOS § 15 lg-st 5 tuleneva kohustuse kaitse-

eesmärgiga.

53. Järgnevalt tuleb hinnata, kas hageja kahju ja kostjate tegevus on põhjuslikus seoses (VÕS

§ 127 lg 4). Maakohtu hinnangul ei tekkinud kahju kostjate tegevusest või tegevusetusest,

vaid hagejast endast tulenevate asjaolu tõttu. Kolleegium ei jaga maakohtu käsitlust

põhjusliku seose puudumise kohta. See, et kahjustatud isik ei tee kõike mõistlikult

võimalikku kahju ärahoidmiseks või aitab kahju tekkimisele kaasa, ei välista praegusel

juhul põhjusliku seose olemasolu, kuid võib olla aluseks kahjuhüvitise vähendamiseks

VÕS § 139 alusel.

54. Maakohus on tuvastanud, et 1. aprilli 2015 koosolekul otsustasid kostjad kodukorda, sh p

5.3 mitte muuta. Vaidlust ei ole, et kodukorra p 5.3 andis valitsejale õiguse lülitada

võlglase

korterist

elekter

välja

kuni

võla

täieliku

tasumiseni

või

võla

kustutamiskokkuleppe sõlmimiseni. Hageja ei vaidle vastu, et tal oli võlgnevus, kuid

väidab, et tal puudus võlg elektri eest. Puudub erimeel ka selles, et hageja korterites 15-18

lülitati elekter erinevatel perioodidel võlgnevuse tõttu välja. Sellega on kolleegiumi

hinnangul tõendatud põhjuslik seos hagis nõutud kahju ja kostjate tegevuse (s.o kodukorra

p 5.3 tühistamata jätmise) vahel. Kostjad hääletasid kodukorra punkti 5.3 kehtima jäämise

poolt. Selle kodukorra punkti alusel lülitati hageja korteritest elekter välja ja selle

tulemusena kaotas hageja võimaluse kortereid eesmärgipäraselt kasutada, sh neid üürile

anda (VÕS § 128 lg 4 teine lause).

55. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas hageja on tõendanud kommunaalkulude nõude

suurust (8 420 eurot). TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kahju hüvitamise nõude

aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Hagile

on lisatud arved (I kd, tl-d 12-30) ja konto väljavõtted (I kd, tl-d 31-32), millega hageja

soovib tõendada, et ta tasus korterite 15, 16, 17 ja 18 eest kommunaalkulusid kokku 8 420

eurot perioodil, mil korterites oli elekter välja lülitatud.

56. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud CityHaldus OÜ-le erinevaid arveid

perioodil 01. jaanuar 2014 – 26. aprill 2017. Hageja soovib tõendada, et sel perioodil

CityHaldus OÜ-le ülekantud summad on hageja otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3

tähenduses, s.o asjata tasutud kommunaalkulud korterite 15, 16, 17 ja 18 eest.

Hagiavalduses nõuab hageja kommunaalkulude hüvitamist aga järgmiste perioodide eest:

18. september 2015 – 01. juuli 2017 (korterid 17 ja 18) ning 16. november 2016 – 01. juuli

Tsiviilasi nr 2-18-4888

11 (14)

2017 (korterid 15 ja 16). Hageja ei ole näidanud, millises seoses saavad ajavahemikus 01.

jaanuar 2014 – 17. september 2015 CityHaldus OÜ-le ülekantud summad olla korterite 15-

18 kommunaalkuludega hagiavalduses toodud perioodidel. Ringkonnakohus järeldab, et

perioodi 01. jaanuar 2014 – 17. september 2015 eest (s.o ajal, mil hageja kinnitusel oli

elektriühendus olemas) esitatud väljavõte ei saa olla asjakohane ja tõendada hagi aluseks

olevaid asjaolusid.

57. Konto väljavõtetest (periood 18. september 2015 – 26. aprill 2017) nähtub, et hageja on

tasunud mitu arvet korraga. Seega ka juhul, kui seostada hageja poolt esitatud arved konto

väljavõttel kajastatud väljaminekutega, ei anna konto väljavõte selget ülevaadet sellest, kui

palju on hageja vaidluse all olevatel perioodidel korterite nr 15, 16, 17 ja 18 kohta esitatud

kommunaalarvete alusel CityHaldus OÜ-le maksnud. Selgitusse on märgitud arvete

numbrite vahemikud, kuid kohtule esitatud väljavõttest ei nähtu, kui palju on ühe või teise

arve katteks makstud või maksmata jäetud.

58. Küll on aga on hageja esitanud arved korterite 15, 16 ja 17 eest perioodil november 2016

- aprill 2016 eest (I kd, tl 12-20) ja korteri 18 eest perioodil september 2015 – aprill 2017

(I kd, tl 21-30). Arvetest nähtub, et korteri nr 15 eest on kommunaalkulude suurus

detsember 2016 - aprill 2017 esitatud arvetel kokku 603.96 eurot (arved nr 142019,

140608, 139203, 137793, 136481). Arve nr 135165 ei ole kolleegiumi arvates asjakohane,

sest see kajastab kommunaalteenuseid, mis on osutatud oktoobris 2016, s.o ajal, mil hageja

kinnitusel polnud elektrit veel korteris nr 15 välja lülitatud. Korteri nr 16 eest on

kommunaalkulude suurus detsember 2016 - aprill 2017 esitatud arvetel kokku 447.32 eurot

(arved nr 142020, 140609, 139204, 137794, 136482, 135166). Arve nr 135166 ei ole

samuti asjakohane, sest see kajastab kommunaalteenuseid, mis on osutatud oktoobris

2016, s.o ajal, mil hageja kinnitusel polnud elektrit korteris nr 16 veel välja lülitatud.

Korteri nr 17 eest on kommunaalkulude suurus detsember 2016 – aprill 2017 esitatud

arvetel kokku 516.68 eurot (arved nr 142021, 140610, 139205, 137795, 136483, 135167).

Korteri nr 18 eest on kommunaalkulude suurus 1955.79 eurot (arved 142022, 140611,

139206, 137796, 136484, 135168, 133846, 132536, 131215, 129922, 128735, 127449,

126123, 124793, 123434, 122077, 120615, 119155, 117706). Arve nr 116280 ei ole

kolleegiumi hinnangul asjakohane, sest kajastab kommunaalteenuseid, mis on osutatud

augustis 2015, s.o ajal, mil hageja kinnitusel polnud elektrit veel korteris nr 18 välja

lülitatud.

59. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud korterite 15, 16, 17 ja 18 kommunaalkulude

suuruse summas 3523.75 eurot (603.96+447.32+516.68+1955.79). Maakohus luges

tõendatuks saamata jäänud tulu kogusummas 32 364.80 eurot (maakohtu otsuse p-d 27,

28, 29), millega ringkonnakohus nõustus (otsuse p 51).

60. Kahjuhüvitise määramisel tuleb mh kontrollida, kas kahjuhüvitist on alust vähendada VÕS

§ 139 alusel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust

tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS §

139 lg 2 järgi kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis

kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis

kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju

vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 139 lg 1 esimene

alternatiiv (kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu)

Tsiviilasi nr 2-18-4888

12 (14)

kohaldub juhul, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva

asjaoluga. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi järgi võib

anda alust mh asjaolu, et hageja oli korteriühistu liige (vt RKTKo 07.03.2017, 2-13-11524,

p-d 12-13). VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu

või mitte, s.t et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu

polnud süüdi kahju tekkimises.

61. Hageja pidi VÕS § 139 lg 2 kohaselt tegema omalt poolt kõik mõistliku, et talle kahju ei

tekiks. Sealhulgas oleks ta pidanud arvestama sellega, et juhul, kui ta kommunaalkulusid

ei tasu kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, võib valitseja tol ajal kehtinud kodukorra

p 5.3 alusel hagejale kuuluvates korterites elektri välja lülitada. Kolleegiumi arvates ei oma

kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustuse hindamise kontekstis

tähtsust, et hiljem (2017. a oktoobris) tuvastas maakohus punkti 5.3 tühisuse. 2015. aastal,

kui hageja elekter korterites 17 ja 18 välja lülitati, ei olnud hageja selle punkti tühisuse

tuvastamiseks veel kohtusse pöördunud. Hageja sai kahju hüvitamise nõude esitamisel

tugineda kodukorra p 5.3 tühisusele siis, kui selle tühisus on (tagantjärele) tuvastatud kas

korterihoonestusõiguste omanike hilisema üldkoosoleku otsusega või hagita asjas tehtud

kohtumäärusega, millega kohus on rahuldanud hageja KOS § 15 lg 4 alusel TsMS § 613

lg 1 järgi esitatud hagita menetluse avalduse üldkoosoleku otsuse vastavate p-de tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Ettevõtjana pidi hageja ka ette nägema, et

elektri väljalülitamise korral ei saa ta kortereid välja üürida ja sellest tulu saada.

62. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei teinud endast olenevat kahju

ärahoidmiseks või kahju suuruse vähendamiseks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt

omandas hageja korterid 2014. a märtsis. Elekter lülitati hageja kinnitusel välja korterites

16 ja 15 välja 2016. a novembris ja korterites 17 ja 18 septembris 2015. a. Hageja esitatud

arvetest nähtub, et enne elektri väljalülitamist oli korteri nr 15 võlgnevus 31. oktoobri 2016

seisuga 261.98 eurot (I kd, tl 19 pöördel, arve nr 135165), korteri nr 16 võlgnevus

31.10.2016 seisuga 357.07 eurot (I kd, tl 20, arve nr 135166), korteri nr 18 võlgnevus

31.08.2015 seisuga 734.07 eurot (I kd, tl 30 pöördel, arve nr 116280). Korteri nr 17 osas

pole elektri väljalülitamise perioodi algust käsitlevat arvet kohtule esitatud. Kokku teeb

see 1353.12 eurot, mille maksmata jätmisega tekitas hageja endale kahju 35 888.55 eurot

(kommunaalid 3523.75 eurot+32 364.80 saamata jäänud üür). Seega jättis hageja tegemata

toimingu, mis oleks kahju tekkimise ära hoidnud või seda oluliselt vähendanud.

Kommunaalkulude suurusjärk (1353.12 eurot) ei olnud selline, mis võimaldaks järeldada,

et hagejaga sarnane mõistlik isik poleks pidanud vajalikuks nende tasumist ulatuslikuma

kahju vältimise eesmärgil. Kommunaalkulude tasumine ei välistanuks nende

õiguspärasuse üle vaidlemist kohtumenetlustes.

63. Kolleegiumi hinnangul jättis hageja kostjate tähelepanu juhtimata ka ebatavaliselt suurele

kahju tekkimise ohule. Hageja küll väidab, et ta informeeris kostjaid talle tekkivast kahjust

juba 1. aprilli 2015 üldkoosolekul, kuid kostjate väited ja 1. aprilli 2015 üldkoosoleku

protokoll (I kd, tl 105-107) hageja väidet ei kinnita. Hageja esitatud kirjast CityHaldus

OÜ-le nähtub, et hageja teatas valitsejale 27. veebruaril 2017, et tema kahjud korteritega

nr 15, 16, 17 ja 18 seoses on 1680 eurot (II kd, tl 143). 6. aprilli 2017 kirjas Pallasti 50

majanõukogule (II kd, tl 150-151) teatas hageja esmakordselt kostjatele, et hageja kannab

seoses elektri väljalülitamisega kahju (saamata jäänud üür 6. aprilli 2017 seisuga 20 720

eurot). 8. juuni 2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-2653 kohustas maakohus hageja

Tsiviilasi nr 2-18-4888

13 (14)

korterites elektriühenduse taastama. Seega informeeris hageja kostjaid kahjust siis, kui see

oli juba tekkinud ja kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud olid ära langemas. 18.

veebruari 2019 menetlusdokumendi lisadest 1-5 (II kd, tl 147 kirjad, 20. juuni 2016

üldkoosoleku protokoll) ei nähtu samuti, et hageja oleks informeerimiskohustuse VÕS §

139 lg 2 mõttes täitnud. Ka väljavõte tsiviilasjas nr 2-17-2653 tehtud lahendist (II kd, tl

133) ning maakohtu 21.01.2019 kohtuistungil AS avaldatu ei tõenda, et kostjaid

informeeriti võimalikust suurest kahjust. Isegi kui möönda, et kostjad pidid elektri

väljalülitamise tõenäosust mõistma, ei asenda see VÕS § 139 lg-s 2 toodud kohustuse

täitmist.

64. Tulenevalt eespool märgitust on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et hageja informeeris

kostjaid kahjust siis, kui ulatuslik kahju oli juba tekkinud, mitte kooskõlas VÕS § 139 lg-

tega 1 ja 2 enne kahju tekkimist. Kostjatele polnud kahju suurusjärk seetõttu ettenähtav

(VÕS § 127 lg 3).

65. Eeltoodud asjaolud annavad kolleegiumi arvates aluse vähendada vastavalt VÕS § 139 lg-

tele 1 ja 2 väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse 0 euroni. Sisuliselt jääb hagi seega

rahuldamata.

66. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja 27. augusti 2020 menetlusdokumendi osas,

milles see sisaldab uusi, s.t apellatsioonkaebuses kajastamata etteheiteid maakohtu otsusele.

Hagejal oli õigus formuleerida ja esitada ringkonnakohtule põhjendused maakohtu otsuse

muutmiseks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul (TsMS § 632, § 633). Pärast

apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist TsMS õigust apellatsiooni sisuliseks täiendamiseks

ega muutmiseks ei anna (TsMS § 634).

67. Ülalmärgitut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust

tühistada.

Menetluskulud

68. Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg

1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

69. Kostjatest on lepinguline esindaja vaid kostjal VII, kes on esitanud 27. augustil 2020

menetluskulude nimekirja (III kd, tl 39). Sellest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi

kogusummas 1123.20 eurot tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja

esindajal on kulunud maakohtu otsuse analüüsimiseks 1 tund, apellatsioonkaebusega

tutvumiseks 1 tund 24 minutit, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 1 tund 36

minutit, menetlusosaliste vastustega tutvumiseks 1 tund ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks 12 minutit. Kokku 7 tundi 12 minutit. Hageja pole kostja VII

menetluskuludele vastuväidet esitanud.

70. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel mh

Tsiviilasi nr 2-18-4888

14 (14)

sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Kostja VII esindaja pole advokaat. Seetõttu

peab kohus kostja VII lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 110 eurot (koos

käibemaksuga). Menetlusdokumentidega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu on

põhjendatud.

71. Eelnevat arvestades on kostja VII esindaja põhjendatud tasu kokku 792 eurot (sh

käibemaks), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb

hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

72. Teised kostjad ei ole esitanud menetluskulude nimekirju. Seega ei ole teistel kostjatel

apellatsioonkaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)