2-19-6433/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-6433

Tsiviilasi

Aime Reiljani, Mai Taro ja Kadri Kõnni avaldus

XXXXXXXX korteriühistu 28. märtsi 2019 üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarmo Pilve määruskaebus

Aime Reiljani, Mai Taro ja Kadri Kõnni vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastumääruskaebuse esitajad (avaldajad):

1) Aime Reiljan (isikukood XXXXXXXXXXX)

2) Mai Taro (isikukood XXXXXXXXXXX)

3) Kadri Kõnd (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: XXXXXXXX korteriühistu (registrikood

XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Birje

Kalmus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 määrus ning saata Aime Reiljani, Mai

Taro ja Kadri Kõnni avaldus XXXXXXXX korteriühistu 28. märtsi 2019 üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada ja vastumääruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse ja vastumääruskaebusega koos esitatud dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmise (mittevastuvõtmise) otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

4. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtule esitati 25. aprillil 2019 Aime Reiljani ning 29. aprillil 2019 Kadri Kõnni, Mai

Taro ja Aime Reiljani (avaldajad) avaldused, milles paluti tuvastada XXXXXXXX korteriühistu

(korteriühistu) 28. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuste tühisus. Avaldused oli allkirjastanud

vandeadvokaat Tarmo Pilv. Avaldustes oli kinnitatud, et advokaat on K. Kõnni, M. Taro ja A.

Reiljani esindaja. Avaldused liideti tsiviilasjaks nr 2-19-6433.

2. Tartu Maakohus rahuldas 24. juuli 2019 määrusega osaliselt korteriühistu 26. juuni 2019

esialgse õiguskaitse taotluse.

3. Avaldajad esitasid 9. augustil 2019 maakohtule avalduse, milles teatasid, et nad ei ole

eraisikutena kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-19-6433 avaldajad, nad ei ole eraisikutena avaldust

kohtumenetluse algatamiseks esitanud ja neil puudub esindusleping Advokaadibüroo Tarmo Pilv

ja Partnerid OÜ-ga. Avaldajad palusid end vabastada kohtumenetluses kohtu poolt määratavatest

menetluskuludest. Avalduse allkirjastasid avaldajad isiklikult

4. Vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 19. augustil 2019 teate, et avaldajate 9. augustil 2019 esitatud

menetlusdokumendi kohaselt on tema volitused käesolevas tsiviilasjas lõppenud.

5. Avaldajad teatasid 16. septembril 2019 kohtule, et nad ei saa advokaadi esindamist heaks kiita,

kuna advokaat on esitanud kohtusse avalduse avaldajate kui eraisikute nimel ilma neile seda

teatamata. Advokaat on avaldajatele kinnitanud, et nad on kohtumenetluses kui korteriühistu

juhatuse liikmed. Avaldajad ei ole kunagi eraisikutena kohtule avaldust menetluse alustamiseks

esitanud. Avaldajad paluvad menetluskulusid nende kui eraisikutele kanda mitte jätta.

6. Advokaadi 3. oktoobri 2019 teate kohaselt pöördusid avaldajad advokaadibüroosse, mille

tulemusena sõlmiti kliendileping korteriühistuga, mille allkirjastas juhatuse liikmena avaldaja

A. Reiljan. Kuivõrd kliendilepingu esemeks olevat korteriühistu otsust ei ole võimalik vaidlustada

korteriühistul endal, esitati esialgu avaldus kliendilepingu allkirjastanud juhatuse liikme

A. Reiljani nimel, kes on huvitatud isikuks. Pärast 26. aprillil 2019 avalduse esitamist pöördusid

avaldajad advokaadi poole, et avalduses on faktilisi ebatäpsusi ning avaldajate seast on jäetud välja

juhatuse liikmed K. Kõnd ja M. Taro. Lepiti kokku, et kuni kohus pole menetlusse võtmise määrust

teinud, saab esitada avalduse uue tervikteksti. Avaldajad esitasid 29. aprillil 2019 advokaadile

täiendustega avalduse teksti, kuhu olid mh nende endi poolt lisatud täiendavad avaldajad.

Advokaat korrigeeris avalduse vastavalt avaldajate soovidele ning saatis selle samal päeval

kohtusse. Avaldajad on käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt jaganud advokaadile käsundeid,

küsinud küsimusi jms. Lisaks on nad saanud advokaadilt korduvaid konsultatsioone nii

advokaadibüroos kui ka telefonitsi. Advokaat märgib, et avaldajad kui korteriühistu juhatuse

liikmed on tema pikaaegsed kliendid.

7. Avaldajad esitasid 7. oktoobril 2019 vastuväite maakohtu tegevuse peale.

8. Korteriühistu esitas 10. oktoobril 2019 menetluskulude nimekirja, paludes jätta menetluskulud

avaldajate kanda.

9. Avaldajad esitasid 4. novembril 2019 vastuväiteid korteriühistu menetluskulude kohta.

10. Advokaadi 27. novembri 2019 selgituste kohaselt oli tal A. Reiljani esindusõigus alates

11. aprillist 2019 ning M. Taro ja K. Kõnni esindusõigus alates 26. aprillist 2019. Advokaadi

esindusõigus lõppes 7. augustil 2019. Seega ei ole advokaat kohustatud menetluskulusid kandma.

Advokaadi hinnangul on korteriühistu menetluskulud ka ülepaisutatud.

MAAKOHTU LAHEND

11. Tartu Maakohus jättis 20. detsembri 2019 määrusega avalduse korteriühistu 28. märtsi 2019

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata, avaldajate vastuväite kohtu tegevuse

peale rahuldamata, tühistas Tartu Maakohtu 24. juuli 2019 määrusega tsiviilasjas kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõud ning jättis menetluskulud advokaadi kanda. Maakohus mõistis

advokaadilt korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1370 eurot ning viivise hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Määruse põhjenduste kohaselt ei saa praeguses asjas advokaadi esindusõigust TsMS § 226 lg 1

kolmanda lause alusel eeldada, kuna avaldajad on 9. augustil 2019 maakohtule teatanud, et nad ei

ole eraisikutena käesoleva tsiviilasja algatamiseks avaldust esitanud ning neil puudub

advokaadibürooga esindusleping. Advokaat ei ole ka TsMS § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9 kohaselt

tõendanud, et tal oli avaldajate nimel avalduste ja muude menetlustoimingute tegemisel ajal nende

esindamise õigus. Advokaat on esitanud esindusõiguse tõendamiseks küll kliendilepingu

TS-2019-800/TP lisa 1 „Volikiri õigusteenuse osutamiseks“, kuid sellest nähtuvalt on volituse

andjaks korteriühistu. Volitus ei ole antud A. Reiljani esindamiseks. Ka muudest dokumentidest

ei nähtu, et avaldajad oleksid andnud advokaadile volituse endi esindamiseks käesolevas

tsiviilasjas. Avaldajad ei ole advokaadi esindamist heaks kiitnud. Seetõttu jättis maakohus

avalduse TsMS §-de 226 lg 2 p 1, 227 lg 5 ja 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 227 lg 6 alusel esindusõiguseta isiku ehk advokaadi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

12. Vandeadvokaat Tarmo Pilv esitas 7. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palus maakohtu

määruse selle resolutsiooni p-de 4–6 osas tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega

jätta menetluskulud avaldajate kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et advokaadil puudus

käesolevas asjas avaldajate esindusõigus. Seetõttu ei saa menetluskulusid TsMS § 227 lg-te 5 ja 6

alusel jätta advokaadi kanda.

Avaldajad olid huvitatud isikuteks, kes soovisid korteriühistu otsust kohtus vaidlustada, kuna neile

oli selline otsus vastuvõetamatu. Avaldajad ei soovinud otsust vaidlustada korteriühistu nimel

juhatuse liikme kohustusi täites. Kliendilepingu sõlmisid advokaadibüroo ja korteriühistu

põhjusel, et avaldajad soovisid õigusabikulusid tasuda korteriühistu rahalistest vahenditest. Pärast

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist puudus avaldajatel juurdepääs korteriühistu rahalistele

vahenditele ning nad oleksid pidanud tasuma menetluskulud enda isiklikest vahenditest. Seejärel

esitasid avaldajad kohtule teate advokaadi esindusõiguse puudumise kohta.

Korteriühistu otsust ei saa vaidlustada korteriühistu nimel. Korteriühistu otsuse vaidlustamise

menetluses on menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu. Seetõttu esitati 26. aprillil 2019

kohtule avaldus A. Reiljani nimel. Leiti, et avaldajate seas võiksid olla ka K. Kõnd ja M. Taro.

Seejuures juhtis advokaat nende tähelepanu, et advokaadibürooga tuleks sõlmida täiendavad

lepingud. Avaldajad lubasid seda teha, kuid tegelikkuses hoidusid sellest.

Advokaadi hinnangul ei ole eluliselt usutav, et avaldajad, kes ei andnud väidetavalt volitust,

konsulteerivad advokaadiga, annavad talle käsundeid, teevad päringuid ning saadavad

menetlusdokumentide projekte või täiendusi. Kuivõrd avaldajad on advokaadi pikaajalised

kliendid, kellel on pikaaegne kogemus kohtus käimise osas, siis ei ole usutav, et käsundi õiguslik

sisu jäi neile arusaamatuks. Avaldajate tegevuses esinevad kelmuse koosseisu tunnused

karistusseadustiku (KarS) § 209 mõistes.

Advokaadil lõppes avaldajate esindusõigus 7. augustil 2019.

13. Korteriühistu hinnangul on maakohtu määrus põhjendatud.

14. Avaldajad esitasid 10. veebruaril 2020 vastuse määruskaebusele ja vastumääruskaebuse,

kõrvaldades selles esinenud puudused 14. mail 2020. Avaldajad täiendasid vastumääruskaebust

4. juunil 2020.

Avaldajad on 10. veebruari 2020 menetlusdokumendis esitanud järgmised taotlused:

1) jätta määruskaebus rahuldamata;

2) jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata;

3) välja selgitada, kas 28. märtsi 19 korteriühistu üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed Tauno

Talv ja Katrin Käis on valitud vastavalt kehtivale korteriühistu põhikirja p-le 2.1 või on nende

valimine vastuolus põhikirja p-ga 2.1 ja on kehtetu;

4) selgitada, mis põhjusel on kohus jätnud nimeliselt kontrollimata, kes täpselt 30. aprilli 2019

kohtumäärusega kaasatud korteriühistu seaduslikest esindajatest, s.o T. Talv, Aleksei Babkov,

Katrin Käis, A. Reiljan, K. Kõnd, M. Taro, Marika Ilisson, Sandor Suba ja Tõnu Liivak on

sõlminud korteriühistu nimel kliendilepingu Advokaadibüroo LMP OÜ-ga, sest advokaadibüroo

pole seda avalikustanud;

4) välja selgitada, kas peale riigilõivu on Capital Atlantic OÜ tasunud ka kõik ülejäänud arved

Advokaadibüroo LMP OÜ-le seoses tsiviilasjaga nr 2-19-6433;

5) tühistada 20. detsembri 2019 kohtumääruse p 13, kus on märgitud, et A. Reiljan võib taotleda

riigilõivu 50 euro tagasisaamist, kuna A. Reiljan pole kunagi riigilõivu maksnud ja talle ei saa

seda tagastada;

6) ümber vaadata 20. detsembri 2019 kohtumääruse p 10, sest sellisel viisil esitatud väide näitab,

et avaldajate tegevus juhatuse liikmetena nende aastate jooksul, kus nad tulid vabatahtlikult

korteriühistu liikmetele 11. juuni 2014 üldkoosolekul vastu ning andsid lubaduse vabatahtlikult

täita juhatuse liikme ülesandeid ja kohustusi kuni uute juhatuse liikmete valimiseni, riivab nende

põhiõigusi;

7) jätta määruskaebusega seotud menetluskulud advokaadi kanda.

Avaldajad on 14. mai 2020 menetlusdokumendis esitanud järgmised taotlused:

1) tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ja teha uus määrus, millega tuvastada, et maakohus

on määruses valesti tuvastanud esitatud faktilisi asjaolusid nõude põhjendamiseks ja andnud neile

hinnanguid, kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi,

mis mõjutas asja lahendamist ega tuvastanud usaldusväärselt ja piisava selgusega esitatud faktilisi

asjaolusid nõuete põhjendamiseks;

2) saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ning uue määruse tegemiseks, millega

hinnata ümber kohtule esitatud faktilised asjaolud nõude põhjendamiseks, sest avaldajate nimel

kohtule esitatud faktiliste asjaolude nõude põhjendamise põhjal, rakendades kehtivaid seadusi, ei

saanud kohus lugeda 28. märtsil 2019 toimunud sündmust seaduse järgi toimunud korteriühistu

koosolekuks, kui ta oleks andnud õiglase hinnangu 25. aprilli 2019 avalduse menetluse võtmisel

avaldusele lisatud 28. märtsi 2019 korteriühistu koosoleku protokollile;

3) jätta advokaadi määruskaebus täies ulatuses rahuldamata;

4) hinnata, kas D. Mattiiseni ja T. Talve sihilik ja tahtlik tegutsemine nn 28. märtsi 2019

korteriühistu koosoleku läbiviimisel oli seaduslik ja selle põhjal võib lugeda toimunud sündmust

läbiviidud koosolekuks või D. Mattiiseni ja T. Talve tegevused vastavalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) §-le 92 korteriomanike eksitusse viimisega neile ebaõige ettekujutuse tegelikest

asjaoludest loomisega ning pettusega TsÜS § 94 lg-te 1 ja 2 kohaselt ning neil oli vastavalt TsÜS

§-le 95 korteriomanikele teatamiskohustus;

5) anda õiglane seisukoht, mis kajastatakse ka uues kohtumääruse resolutsioonis, kas 28. märtsi

2019 korteriühistus toimunud sündmust, st üldkoosoleku imitatsiooni, mida läbiviijad D. Mattiisen

ja T. Talv nimetasid korteriomanikele korteriühistu korduskoosolekuks, saab üldse nimetada

seaduse mõttes koosolekuks;

6) anda õiglane seisukoht, mis kajastatakse ka uues kohtumääruse resolutsioonis, millise seaduse

järgi luges kohus, et 28. märtsi 2019 toimunud sündmust saab lugeda seaduslikult toimunud

koosolekuks, vaatamata sellele, et selle sündmuse nn koosoleku läbiviimisel on rikutud kõiki

seadustes sätestatud koosoleku läbiviimise protseduuri reegleid ning see ei vastanud

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 22 lg-tes 2 ja 5 ning mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 21 lg-s 6 sätestatule;

7) anda õiglane seisukoht, mis kajastatakse ka uues kohtumääruse resolutsioonis, kas kohus sai

kaasata T. Talve, K. Käisi, A. Babkovi 30. aprilli 2019 kohtumäärusega korteriühistu seaduslikeks

esindajateks, sest nad olid valitud õigustühisel koosolekul (ehk koosolekut seaduste mõistes

tegelikult ei toimunud) ning kui neid ei saanud 30. aprilli 2019 määrusega kaasata põhjusel, et

28. märtsi 2019 korteriühistus toimunud sündmust ei saanud lugeda toimunud koosolekuks, siis

kas neil oli õigus sõlmida korteriühistu nimel Advokaadibüroo LMP OÜ-ga kliendileping

korteriühistu esindamiseks;

8) anda õiglane seisukoht, mis kajastatakse ka uues kohtumääruse resolutsioonis, kas K. Kõnd,

A. Reiljan, M. Taro, M. Ilisson, T. Liivak, S. Suba olid kaasatatud 30. aprilli 2019

kohtumäärusega korteriühistu seaduslikeks esindajateks vastavalt 11. juuni 2014 koosolekul

sõlmitud osapoolte vahelisele väljendatud tahteavaldusele/kokkuleppele, mille järgi kohus luges,

et nende volitused äriregistrikaardil on kehtivad või mingil muul põhjusel;

9) anda õiglane seisukoht, mis kajastatakse ka uues kohtumääruse resolutsioonis, kas

registrikaardil olevatel juhatuse liikmetel K. Kõnnil, M. Tarol, A. Reiljanil, T. Liivakul,

M. Ilissonil, S. Subol vastavalt 11. juuni 2014 koosolekul sõlmitud osapoolte vahelisele

väljendatud tahteavaldusele/kokkuleppele olid kehtivad volitused või mitte;

10) anda õiglane seisukoht, mis kajastatakse ka uues kohtumääruse resolutsioonis, et A. Reiljani

nimel kohtusse laekunud 25. aprilli 2019 avalduse põhjal vastavalt TsMS § 147 lg-le 1 ei saanud

alustada 30. aprilli 2019 kohtumäärusega tsiviilasja nr 2-19-6433 menetlust ning A. Reiljan ei ole

ka tasunud riigilõivu lõivustatud toimingult ette ning keegi teine ei ole tema eest riigilõivu tasunud

vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 9 lg-tele 1 ja 4;

11) anda õiglane seisukoht, mis kajastatakse ka uues kohtumääruse resolutsioonis, et K. Kõnni,

A. Reiljani, M. Taro nimel kohtusse laekunud 29. aprilli 2019 avalduse põhjal vastavalt TsMS

§ 147 lg-le 1 ei saanud alustada kohtumäärusega tsiviilasja nr 2-19-6569 kohtumenetlust ning

K. Kõnd, A. Reiljan, M. Taro ei ole tasunud riigilõivu lõivustatud toimingult ette ning keegi teine

ei ole ka nende eest riigilõivu tasunud vastavalt RLS § 9 lg-tele 1 ja 4;

12) muuta kohtu ekslik seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht, kas 28. märtsi 2019

korteriühistu koosolek oli õigustühine ning sellel toimunud nn sündmusel ei saanud seaduslikke

otsuseid vastu võtta ning antud põhjusel ei saanud 30. aprilli 2019 kohtumäärusega kaasata

korteriühistu seaduslikeks esindajateks T. Talve, K. Käisi ja A. Babkovi;

13) muuta kohtu ekslik seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht, et K. Kõnd, A. Reiljan,

M. Taro on õigeaegselt esitanud vastuväited kohtu tegevusele TsMS § 333 lg-s 2 ettenähtud tähtaja

jooksul, s.o rikkumise avastamisele järgnenud esimeses kohtule esitatud 7. augusti 2019

kuupäevaga menetlusdokumendis ning lugeda, et nende vastuväited kohtu tegevusele tuleb

rahuldada;

14) muuta kohtu ekslik seisukoht määruse p-s 13 ja anda uus seisukoht, kas 30. aprilli 2019

kohtumäärusega kaasatud korteriühistu seaduslikel esindajatel T. Talvel, K. Käisil ja A. Babkovil

oli õigust korteriühistut esindada, sh korteriühistu esindamiseks advokaadile volitusi anda;

15) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht, kas 11. juuni 2014 koosolekul

oli tehtud koosolekul viibijate poolt tahteavaldus kindla õigusliku tagajärje saavutamiseks

(korteriühistu liikmed ei olnud huvitatud korteriühistu likvideerimisest ja korteriühisuse

asutamisest) tagasi astunud juhatuse liikmetele jätkata seni oma ülesannete ja kohustuste täitmist

kuni uue juhatuse valimiseni ning nendega sõlmiti kokkulepe, et nad täidavad juhatuse liikmete

ülesandeid ja kohustusi edasi, kuni valitakse uued juhatuse liikmed ning nad ei täitnud oma

juhatuse liikmete ülesandeid ja kohustusi käsundita;

16) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht, kas 11. juuni 2014 koosolekul

viibinud korteriühistu liikmete ja tagasikutsutud juhatuse liikmete vahel oli sõlmitud kokkuleppe

kindla tahteavalduse saavutamiseks ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele anti eelnevalt

tagasikutsutud juhatuse liikmetele uuesti juhatuse liikmete ülesanded ja kohustused täitmiseks

(st volitused) ning seetõttu oli äriregistri kanne õige ning juhatuse liikmed täitsid kõik need aastat

oma ülesandeid ja kohustusi käsundiga;

17) muuta kohtu ekslik seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht küsimustes, milliste Eestis

kehtivate seaduste järgi sai 72-korteriga korteriühistu üldse tegutseda ilma juhatuseta alates

11. juunist 2014 kuni 28. märtsini 2019; mis põhjusel korteriomanikud ei teinud kõik need aastad

muutust äriregistri kandes, st ei teavitanud äriregistrit, et registrikanne on vale ja ei kustutanud

äriregistrikaardilt seal olevaid juhatuse liikmeid peale 11. juunil 2014 toimunud koosolekut ning,

mis põhjusel korteriühistu liikmed lõid tagasiastunud juhatuse liikmetele kohtu arvates 11. juunil

2014 toimunud koosolekul teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, et nende volitusi

on pikendatud ning korteriomanike tegevuses esinesid kelmuse koosseisu tunnused KarS § 209

mõistes;

18) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht küsimustes, kas vastavalt kuni

31. detsembrini 2017 kehtinud MTÜS § 26 lg-le 1 ja vastavalt KrtS § 24 lg-tele 1 ja 4 peab olema

korteriühistul, mille korteriomandite arv on 72, juhatus, kes korteriühistut esindab ja juhib ning

kas korteriomanikud saavad isiklikult esindada sellist korteriühistut;

19) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht, kas korteriühistu sai üldse edasi

toimida ning korteriühistut ei pidanud vastavalt 2014. aastal kehtivatele seadustele ja põhikirjale

likvideerima, kui koosolekul ei suudeta valida uusi juhatuse liikmed ning kui ei oleks samal

koosolekul sõlmitud tahteavaldust/kokkuleppet korteriühistu liikmete ja tagasikutsutud juhatuse

liikmete vahel, et nad täidavad oma juhatuse liikmete ülesandeid ja kohustusi edasi kuni valitakse

uued juhatuse liikmed;

20) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht, et kui kohus loeb, et äriregistri

kaardil oleva juhatuse liikme A. Reiljani volitused olid lõppenud 11. juunil 2014 koosolekul, siis

miks määrati ta 30. aprilli 2019 määrusega puudutatud isiku korteriühistu seaduslikuks esindajaks.

A. Reiljan ei olnud sellel ajal seaduse mõttes enam elamu XXXXXXXX korteriomanik ehk

huvitatud isik seaduse mõttes, kes võib koosoleku otsust vaidlustada;

21) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht, kas registrikaardil olevatel

juhatuse liikmetel K. Kõnnil, M. Tarol, A. Reiljanil, T. Liivakul, M. Ilissonil, S. Subol vastavalt

11. juuni 2014 koosolekul sõlmitud kokkuleppele olid kehtivad volitused või mitte ning kas nemad

võisid volitada advokaat B. Kalmust korteriühistut esindama tsiviilasjas nr 2-19-6433, kuna nad

olid määratud 30. aprilli 2019 kohtumäärusega korteriühistu seaduslikeks esindajateks;

22) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht küsimuses, et kui kohus loeb, et

tegutseval registrikaardile kantud juhatusel oli vastavalt sõlmitud kokkuleppele 11. juunil 2014

kehtivad juhatuse liikme volitused ning nad täitsid oma juhatuse liikmete ülesandeid ja kohustusi

käsundiga, siis juhatuse liikmete volituste aeg korteriühistu põhikirja p-i 8.4 järgi on viis aastat

ehk alates 11. juunist 2014 korteriühistu üldkoosolekust kuni 24. juuli 2019 kohtumääruseni ;

23) muuta kohtu ekslik seisukoht määruse p-s 9 ja anda uus seisukoht küsimuses, kas 25. aprilli

2019 avalduselt oli tasutud riigilõiv lõivustatud toimingu tegemiseks ette samal päeval vastavalt

kehtivale RLS § 9 lg-tele 1 ja 4 ning kas keegi teine on selle avalduse kohtule esitamise eest seda

tasunud;

24) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 10 ja anda uus seisukoht küsimuses, et 30. aprilli 2019

tehtud kohtumäärusega ei saanud alustada tsiviilasja nr 2-19-6433, kuna selle algatamisel oli

rikutud menetlustoimingu tegemise vorminõuet ja sellel põhjusel kohus rikkus TsMS § 232

lg-t 1 oluliselt, kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates (jättes hindamata),

jõudes ekslikule seisukohale oma siseveendumuse kohaselt p-s 9, et A. Reiljani poolt on riigilõiv

lõivustatud toimingult ette tasutud samal päeval (25. aprilli 2019 avaldus korteriühistu otsuse

tühisuse tuvastamiseks, lisa 5);

25) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 9 ja anda uus seisukoht, et Tartu Maakohtu poolt tehtud

kohtumäärusega ei saanud alustada tsiviilasja nr 2-19-6569, kuna selle algatamisel oli rikutud

menetlustoimingu tegemise vorminõuet ja sellel põhjusel kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1

oluliselt, kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates (jättes hindamata), jõudes

ekslikule seisukohale oma siseveendumuse kohaselt p-s 9, et A. Reiljani, K. Kõnni, M. Taro

poolt on riigilõiv lõivustatud toimingult ette tasutud ning loevad, et kohus on valesti tuvastanud

asjaolusid ja kohaldas valesti materiaalõiguse normi ning rikkus oluliselt menetlusõiguse normi,

mis mõjutas asja lahendamist ning A. Reiljani, K. Kõnni ja M. Taro nimel 29. aprilli 2019

kohtusse laekunud avalduse põhjal kohtu määrusega tsiviilasja nr 2-19-6569 alustamist vastavalt

TsMS § 147 lg-le 1, mitte arvestades selle määruse tegemisel RLS § 9 lg-d 1 ja 4, rikkudes

A. Reiljani, K. Kõnni ja M. Taro põhiõigusi;

26) muuta kohtu ekslik seisukoht määruse p-s 9 ja anda uus seisukoht küsimuses, mis põhjusel

luges kohus tsiviilasja nr 2-19-6569 alustamisel, et A. Reiljan, K. Kõnd ja M. Taro on tasunud

riigilõivu lõivustatud toimingult ette (29. aprilli 2019 avaldus korteriühistu otsuse tühisuse

tuvastamiseks, lisa 5) ning 20. detsembri 2019 kohtumääruse seisukoha p-s 9 märgib, et kui

K. Kõnd ja M. Taro oleks soovinud avalduse edasist menetluse jätkamist, oleks nad pidanud

tasuma riigilõivu 50 eurot, sest 29. aprilli 2019 avalduse esitamise eest ei ole täiendavalt riigilõivu

tasutud, mis näitab, et tsiviilasja nr 2-19-6569 menetlust alustas kohus rikkudes TsMS § 147

lg-t 1 ja seda menetlust ei oleks tohtinud kohtu poolt alustada;

27) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 9 ja anda uus seisukoht küsimuses, kas kahte nii erineva

nõude aluse faktiväidete põhjendustega avaldust, s.o 25. aprilli 2019 avaldus tsiviilasjas

nr 2-19-6433 ja 29. aprilli 2019 avaldus tsiviilasjas nr 2-19-6569, mida ei oleks võinud esitada

ühes menetluses sama tegeliku elujuhtumi kohta (faktikogumiga), sai kohus liita üheks

tsiviilasjaks nr 2-19-6433. Kohtusse laekunud avaldustes olid avalduste aluse faktilised asjaolud

tuvastamiseks täiesti erinevad, siis kuidas kohus sai menetleda tsiviilasjas nr 2-19-6433 29. aprillil

2019 esitatud avalduses esitatud faktilisi asjaolusid nõude põhjendamiseks, mis ei olnud märgitud

25. aprilli 2019 avalduses tsiviilasjas nr 2-19-6433 ja selle avalduse alusel neid tuvastama ei

pidanud;

28) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 9 ja anda uus seisukoht küsimuses, kas M. Taro ja

K. Kõnni poolt kohtu tegevusele esitatud vastuväide sõltub sellest, kas M. Taro ja K. Kõnd

soovivad jätkata menetlust või mitte, vaid kohus pidi, saades avaldajatelt teada, et kohus on valesti

tuvastatud faktidele hinnangu andnud, tunnistama, et tegi õigusliku vea ja rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi ning pidi kohtu tegevusele esitatud vastuväite koheselt rahuldama;

29) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 13 ja anda uus seisukoht küsimuses ning tuvastada, millise

seaduse alusel luges kohus, et T. Talve, K. Käisi, A. Babkovi võib kaasata korteriühistu

seaduslikeks esindajateks, kui kohtule esitatud dokumentidest oli selgelt näha, et 28. märtsil 2019

toimus korteriühistus nn sündmus, mitte koosolek, ja seal ei saanud otsused vastu võtta ja otsused,

mis on seal vastu võetud, on tühised vastavalt TsÜS § 38 lg-le 2;

30 ) muuta kohtu seisukoht määruse p-s 13 ja anda uus seisukoht küsimuses, et kuna A. Reiljan

pole tasunud riigilõivu lõivustatud toimingult ette kohtule esitatud 25. aprilli 2019 avalduse eest

ja keegi teine pole tema eest seda riigilõivu tasunud vastavalt RLS § 9 lg-tele 4 ja 5, siis kohus ei

saa oma selgitustes tagastada A. Reiljanile riigilõivu 50 eurot, mille korteriühistu on makstud oma

isikliku avalduse eest;

31) teha uus määrus, millega jätta menetluskulud advokaadi kanda.

Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt vastavad avaldajad advokaadi määruskaebusele ja

ühtlasi vaidlustavad kohtulahendi neid osi, mille peale ei ole määruskaebuses kaevatud ja mis

põhinevad õigusnormi rikkumisel vastavalt TsMS § 631 lg-le 2. Avaldajad soovivad õiglast

kohtulahendit. Kohus on vaidlustatud määruses valesti tuvastanud avaldajate poolt esitatud

faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta ning andnud neile hinnanguid,

kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mis

mõjutas asja lahendamist. Kohus ei tuvastanud usaldusväärselt ja piisava selgusega avaldajate

poolt esitatud faktiliste väidete põhjendusi.

Maakohus on avaldajate hinnangul õigesti leidnud, et advokaadil puudus avaldajate esindamise

õigus käesolevas tsiviilasjas. Advokaat ei teavitanud avaldajaid, et korteriühistu üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamist saavad nõuda vaid huvitatud isikud, mitte korteriühistu ise.

15. Vandeadvokaat Tarmo Pilv palub jätta vastumääruskaebuse rahuldamata, kuna see on esitatud

kaebetähtaega ületades. Lisaks on vastumääruskaebus põhjendamatu ja perspektiivitu.

16. Korteriühistu palub jätta vastumääruskaebuse menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub korteriühistu jätta

avaldajate kanda.

17. Maakohus jättis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ning saatis need TsMS

§ 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 määrus tuleb TsMS § 656 lg 2

teise lause ja § 659 kohaselt tühistada ning Aime Reiljani, Mai Taro ja Kadri Kõnni avaldus

XXXXXXXX korteriühistu 28. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb

saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebus tuleb rahuldada ja vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

19. TsMS § 656 lg 2 teise lause ja TsMS § 659 kohaselt on ringkonnakohtul õigus kaebuse

põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu lahend ja saata asi uueks arutamiseks

esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei

ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada.

Praeguses asjas esitati maakohtule avaldus korteriühistu 28. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel

avalduse läbi vaatamata. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui

õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

Maakohtu hinnangul ei ole avaldajad andnud vandeadvokaadile Tarmo Pilvele volitusi endi

esindamiseks käesolevas tsiviilasjas ega esindamist heaks kiitnud.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis

A. Reiljani, M. Taro ja K. Kõnni avalduse korteriühistu 28. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Maakohus leidis ekslikult, et

avaldajad ei ole andnud vandeadvokaadile Tarmo Pilvele volitusi endi kui eraisikute esindamiseks

käesolevas tsiviilasjas.

21. TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS)

esinduse kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Esindusõigus

võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118

lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega

tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kuivõrd praegusel juhul on vaidluse all see,

kas avaldajad andsid volituse esindajale korteriühistu juhatuse liikmetena või eraisikutena, siis on

tegemist nn sisemise volitusega. Sisemist volitust tuleb tõlgendada TsÜS § 120 lg 2 teise lause ja

TsÜS § 75 lg 1 kohaselt selliselt, nagu pidi tahteavaldust ning käitumist volituse andmisel mõistma

esindaja, kellele oli tahteavaldus suunatud.

22. Asja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Tarmo Pilv korduvalt selgitanud, et avaldajad

pöördusid tema poolt, kuna soovisid vaidlustada korteriühistu 28. märtsi 2019 üldkoosoleku

otsuseid, kuid ei soovinud seda teha enda rahalistest vahenditest. A. Reiljan allkirjastas volikirja

korteriühistu juhatuse liikmena üksnes korteriühistu arvelt menetluskulude kandmise tõttu (III kd,

tl 109; IV kd, tl-d 2–3, 95–96). Ringkonnakohtu hinnangul on advokaadi selline seisukoht

põhjendatud. Ka ringkonnakohtule nähtub nii 9. augusti 2019 avaldusest (III kd, tl-d 99–101) kui

ka muudest menetlusdokumentidest avaldajate tahe olla käesolevas asjas menetlusosaliseks, et

vaidlustada korteriühistu 28. märtsi 2019 üldkoosoleku otsused. Avaldajad on näiteks soovinud

endi isiklikku ja suulist ärakuulamist kohtumenetluses (III kd, tl 39). Seejuures nähtub, et

avaldajad ei soovi kanda menetluskulusid enda isiklike rahaliste vahendite arvelt. Seda näitab

mh asjaolu, et maakohtusse esitatud avalduselt on riigilõiv 50 eurot makstud korteriühistu

arvelduskontolt (II kd, tl 32).

23. Pärast Tartu Maakohtu 24. juuli 2019 määrust, millega määrati esialgse õiguskaitse korras

korteriühistu juhatuse asendusliige (III kd, tl 93–94) ning avaldajatel piirati korteriühistu

arvelduskonto kasutamist, esitasid avaldajad kohtule avalduse tuvastada, et nad ei ole eraisikutena

käesolevas tsiviilasjas avaldajad (III kd, tl-d 99–103). Samuti palusid nad end vabastada

kohtumenetluses kohtu poolt määratavatest menetluskuludest. Ringkonnakohtu hinnangul ongi

avaldajate 9. augusti 2019 avalduse eesmärgiks vältida käesolevas asjas menetluskulude kandmist

endi rahalistest vahenditest. Avaldajad soovisid kanda menetluskulud korteriühistu arvelt.

Vandeadvokaat Tarmo Pilv on kohtule esitanud avaldajate kirjaliku pöördumise pärast 9. augusti

2019 avaldust, milles on avaldajad märkinud, et nad on advokaadi poolt pakutava teenusega olnud

väga rahul (IV kd, tl 98–99). Ka selle dokumendi peamiseks sisuks on käesoleva asja

menetluskulude kandmine.

24. Kuigi volikirjast nähtub, et advokaadile on andnud käsundi korteriühistu (IV kd, tl 122), on

ringkonnakohtu arvates siiski A. Reiljan saanud volikirjale allkirja anda vaid eraisikuna. See, et

avaldajad on advokaadiga suhelnud korteriühistu juhatuse liikmetena (nt IV kd, tl 123), ei tähenda,

et nad olid ka tegelikkuses korteriühistu seaduslikeks esindajateks. Ringkonnakohtu hinnangul

pidid avaldajad alates vaidlustatud korteriühistu üldkoosolekust 28. märtsil 2019, kus mh valiti

korteriühistu uus juhatus, aru saama, et nad ei ole enam korteriühistu juhatuse liikmed.

Asja materjalide kohaselt on K. Kõnd 11. märtsil 2019 ja M. Taro on 8. märtsil 2019 volitanud

vandeadvokaat Tarmo Pilve end esindama korteriühistu üldkoosolekutel (II kd, tl-d 26–27). Seega

on advokaat ka varasemalt avaldajaid eraisikutena esindanud seoses korteriomanike

üldkoosolekutega.

25. Ringkonnakohus lisab, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei võimalda korteriühistul

korteriomanike

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamise

nõuet

kohtusse

esitada.

TsMS § 613 lg 1 p 4 ja § 614 lg 2 järgi on korteriühistu organi otsuse vaidlustamise menetluses

menetlusosaliseks avaldaja ja korteriühistu (Riigikohtu 16. aprilli 2019 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-7846, p 16). Seega ei saanudki korteriomanike üldkoosoleku otsust vaidlustada

korteriühistu, vaid avaldajad huvitatud isikutena.

26. Eelneva tõttu ringkonnakohus leiab, et avaldajad andsid ja said anda vandeadvokaadile Tarmo

Pilvele volituse endi kui eraisikute esindamiseks, kui soovisid tuvastada korteriühistu 28. märtsi

2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Vandeadvokaadi Tarmo Pilve esindusõigus algas A. Reiljani

suhtes 11. aprillil 2019 volikirja allkirjastamisel ning K. Kõnni ja M. Taro suhtes 24. aprillil 2019,

kui nad soovisid enda kaasamist käesolevasse menetlusse. Advokaadi esindusõigus lõppes

9. augustil 2019, kui avaldajad esitasid kohtule avalduse esindusõiguse lõppemise kohta.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule.

Ringkonnakohus rahuldab vandeadvokaadi Tarmo Pilve määruskaebuse.

27. Ringkonnakohus märgib avaldajate vastumääruskaebuse kohta järgmist.

27.1. Avaldajad on esitanud vastumääruskaebuse 10. veebruaril 2020 ning kõrvaldanud selles

esinenud puudused 14. mai 2020 menetlusdokumendis. Seda on avaldajad omakorda täiendanud

4. juuni 2020 menetlusdokumendiga. Avaldajate 14. mai 2020 menetlusdokumendist nähtuvalt

paluvad avaldajad maakohtu määruse tühistada täies ulatuses, saata asi tagasi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks ning teha uus määrus. Avaldajad on palunud uues määruses tuvastada, et

maakohus on vaidlustatud määruses valesti tuvastanud esitatud faktilisi asjaolusid nõude

põhistamiseks. Avaldajate arvates tuleks need ümber hinnata ja muuta vastavalt kohtu seisukohti.

Seejuures ei nähtu ringkonnakohtule avaldajate esitatud menetlusdokumentidest, et nad oleksid

vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni, millega kohus jättis nende avalduse läbi vaatamata

või menetluskulud advokaadi kanda. Vastupidi – avaldajad on menetluses läbivalt rõhutanud, et

nad ei ole andnud advokaadile volitusi enda nimel kohtusse avalduse esitamiseks ning nad ei kiida

heaks advokaadi tehtud menetlustoiminguid (nt avaldajate 9. augusti 2020 taotlus; avaldajate

16. septembri 2019 vastus kohtule (III kd tl-d 129-152); avaldajate 4. novembri 2019 vastus

kohtule (IV kd tl-d 64-78); avaldajate 10. veebruari 2020 vastumääruskaebus (IV kd tl-d 167-200;

V kd tl-d 1-8); avaldajate 14. mai 2020 vastus puuduste kõrvaldamise määrusele (VI kd

tl-d 2-33)).

Avaldajad on 10. veebruari 2020 menetlusdokumendis palunud jätta maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata. Sellest tulenevalt saab ringkonnakohus vastumääruskaebusest ja selle

täiendustest aru selliselt, et avaldajad ei soovi vaidlustada maakohtu määruse resolutsiooni.

Avaldajad paluvad maakohtu määruse tühistada üksnes seetõttu, et maakohus on määruses

väidetavalt valesti tuvastanud esitatud faktilisi asjaolusid nõude põhjendamiseks. Seega

ringkonnakohtule nähtuvalt vaidlustavad avaldajad üksnes määruse põhjendavat osa.

27.2. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas,

milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse

resolutsioon. Kuna kohtulahendi põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei

ole kohtulahend vaidlustatav selle resolutsiooni peale kaebust esitamata (Riigikohtu 31. oktoobri

2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14; 7. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 16;

13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58; 7. juuni 2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-51-17, p 15).

27.3. Maakohus ei ole käesolevas asjas sisulist lahendit teinud, vaid jättis avalduse advokaadi

esindusõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Maakohtu lahendi põhjendustes esitatud

seisukohad ei loo menetlusosalistele õigusi ega kohustusi, samuti ei ole need TsMS § 457 lg 1

mõttes kohustuslikud. Seega ei saa avaldajad vaidlustada maakohtu määruse põhjendusi osas,

millega nad ei nõustunud.

27.4. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldajate vastumääruskaebuse rahuldamata.

28. Määruskaebusega ja vastumääruskaebusega koos esitatud dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmise (mittevastuvõtmise) otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 427 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, kui

ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Eelneva

tõttu ei ole määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson