3-19-990/28 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-990 Määruse kuupäev

9. september 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Nele Parrest, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi Kohtuasi X kaebus Politseija Piirivalveameti 17. mai 2019. a otsuse nr 7001810233-1 tühistamiseks ja rahvusvahelise kaitse andmiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2020. a otsus Menetluse alus Riigikohtus X kassatsioonkaebus Taotluse esitaja Taotluse liik X Esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

1. Peatada esialgse õiguskaitse korras Politseija Piirivalveameti 17. mai 2019. a otsuse nr 7001810233-1 kehtivus kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses kohtuasjas.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu halduskolleegiumi menetluses on haldusasi nr 3-19-990, milles kaebaja on vaidlustanud Politseija Piirivalveameti (PPA) 17. mai 2019. a otsuse nr 7001810233-1, millega loeti tema rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel otsus taotluse tagasilükkamise kohta.

2. Kaebaja esitas 8. septembril 2020 Riigikohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vaidlustatud otsuse kehtivus ning anda kaebajale luba viibida kuni kohtuotsuse jõustumiseni Eesti Vabariigis. Kaebaja selgitab, et PPA andis tema esindajale 8. septembril 2020 telefoni teel teada, et koostab hetkel kaebajale lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kehtestamise otsust. Kaebaja leiab, et menetluslike õiguste realiseerimiseks ning kohtu küsimustele vastamiseks on oluline, et ta saaks terve kohtumenetluse ajal Eestis viibida. Väljasaatmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni aitab ka garanteerida 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni art-s 33 sätestatud non-refoulement põhimõtet, mille kohaselt ei tohi riik pagulast välja või tagasi saata piirkonda, kus tema elu või vabadus võivad tema rassi, religiooni, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu ohustatud olla.

3-19-990 2(2)

3. Kolleegium on seisukohal, et kaebaja taotlus on põhjendatud. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja menetluse kestel Eestist välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1), arvestades kaebaja isiklike selgituste olulisust asja lahendamisel. Kaebust ei ole alust pidada perspektiivituks ning kaebajale kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õiguse andmine ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi (HKMS § 249 lg 3). Praegustel asjaoludel ei ole kohaldatav VRKS § 251 regulatsioon taotlejale Eestis viibimise õiguse andmiseks (vt ka kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-54-16, p-d 16–17). Kaebaja õiguste kaitseks piisab aga PPA otsuse kehtivuse peatamisest. Kuna esialgse õiguskaitse kehtivusajal puudub kehtiv otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, on taotlejal õigus Eestis viibida (VRKS § 10 lg 2 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)