2-19-10436/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja

koht

9. september 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10436

Tsiviilasi

aktsiaseltsi Olerex hagi Menzi Muck Eesti OÜ, A. E. i ja

Eesti Võsalõikur OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

34 880,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts Olerex (registrikood: 10136870, asukoht:

Võru tn 79, Tartu linn, Tartu linn, 50112, Tartu maakond).

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat A. A. (XXX,

XXX, e-post: XXX).

Kostja I: Menzi Muck Eesti OÜ (registrikood: 12051876;

asukoht: Kõlli, Tarva küla, Põhja-Pärnumaa vald, 87238, Pärnu

maakond, e-post: info@menzimuck.ee).

Kostja II: A. E. (isikukood: XXX ; elukoht: XXX, e-post:

XXX).

Kostja III: Eesti Võsalõikur OÜ (registrikood: 14751916,

asukoht: Kõlli, Tarva küla, Põhja-Pärnumaa vald, 87238, Pärnu

maakond).

Kostjate I, II ja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat U. V.

(XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada aktsiaseltsi Olerex hagi Menzi Muck Eesti OÜ, A. E. i ja Eesti Võsalõikur

OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Menzi Muck Eesti OÜ-lt, A. E. ilt ja Eesti Võsalõikur OÜ-lt solidaarselt

aktsiaseltsi Olerex kasuks võlgnevus summas 23 677,27 eurot.

3. Välja mõista Menzi Muck Eesti OÜ-lt, A. E. ilt ja Eesti Võsalõikur OÜ-lt solidaarselt

aktsiaseltsi Olerex kasuks viivis 0,15% päevas (20 406,63 eurolt) alates 12.07.2019. a

kuni põhivõla tasumiseni, kuid seejuures A. E. ilt mitte rohkem kui 21 322,73 eurot.

4. Lõpetada menetlus aktsiaseltsi Olerex hagis Menzi Muck Eesti OÜ, A. E. i ja Eesti

Võsalõikur OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõudes summas 30,69 eurot.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt Menzi Muck Eesti OÜ, A. E. i ja Eesti Võsalõikur

OÜ kanda.

6. Välja mõista Menzi Muck Eesti OÜ-lt, A. E. ilt ja Eesti Võsalõikur OÜ-lt solidaarselt

aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskulude katteks 4087 eurot.

7. Välja mõista Menzi Muck Eesti OÜ-lt, A. E. ilt ja Eesti Võsalõikur OÜ-lt solidaarselt

aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-6, 121-127)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid aktsiaselts Olerex (hageja) ja Menzi Muck Eesti OÜ (kostja

I) 02.06.2016. a kliendikaardi lepingu nr 52304, millega hageja andis kostjale I kasutada 12

maksekaarti ja kinnitas krediidilimiidi 20 000 eurot, mille ulatuses võis kostja I tehinguid

teha. Arvete esitamine pidi toimuma 2 korda kuus, maksetähtaeg oli 21 päeva ning kostja I

pidi tasuma kaardiga sooritatud ostude eest arvel näidatud ulatuses ja maksetähtajaks.

Kostjal I oli kohustus tasuda kõigi kaardiga sooritatud tehingute, sealhulgas sideliini rikke

tõttu või muul põhjusel võimalikuks osutunud krediidilimiiti ületavate tehingute eest.

2. Hageja ja A. E. (kostja II) sõlmisid 02.06.2016. a käenduslepingu, millega kostja II

kohustus vastutama hageja ees kostja I ja hageja vahel 02.06.2016. a sõlmitud kliendikaardi

lepingu nr 52304 täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 25

000 eurot.

3. 20.06.2016. a muutsid hageja ja kostja I kliendikaardi lepingut nr 52304 selliselt, et hageja

andis kostjale I kasutada täiendavalt 4 maksekaarti ning kinnitas kostjale I varasema 20 000

euro suuruse krediidilimiidi asemel uue krediidilimiidi 24 000 eurot. 20.10.2016. a muutsid

hageja ja kostja I kliendikaardi lepingut nr 52304 selliselt, et hageja kinnitas kostjale I uue

krediidilimiidi 27 000 eurot. 07.11.2016. a muutsid hageja ja kostja I kliendikaardi lepingut

nr 52304 selliselt, et hageja kinnitas kostjale I uue krediidilimiidi 30 000 eurot. Kõikide

muutmiste puhul jäid muud lepingu tingimused samaks.

4. Kuna kostja I soovis järjekordset krediidilimiidi suurendamist, vormistas hageja

23.12.2016. a kliendikaardi lepingu nr 52304 uue redaktsiooni, milles kinnitas kostjale I

suurendatud krediidilimiidi 37 000 eurot. Kõik muud lepingutingimused jäid samaks.

Hageja esindaja allkirjastas 23.12.2016. a kliendikaardi lepingu nr 52304 uue redaktsiooni

23.12.2016. a ja kostja I esindaja allkirjas selle alles 18.02.2019. a, mistõttu võib uue

redaktsiooni lugeda sõlmituks 18.02.2019. a.

5. Hageja ja kostja II käendajana sõlmisid 23.02.2017. a käenduslepingu, millega suurendati

kostja II vastutuse piirmäära 25 000 eurolt 45 000 euroni. Kõik muud käenduslepingu

tingimused jäid samaks. Kostja II kohustus hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel

kliendikaardi lepingu nr 52304 (põhileping) nõuetekohase täitmise eest. 23.02.2017. a

käenduslepingu p-s 1.1 viidatakse 23.02.2017. a sõlmitud kliendikaardi lepingule nr 52304,

kuid kuna 23.02.2017. a ei ole kliendikaardi lepingu uut redaktsiooni vormistatud, siis oli

hageja ja kostja II tegelikuks tahteks, et kostja II vastutaks kliendikaardi lepingu nr 52304

täitmise eest sõltumata kliendikaardi lepingu nr 52304 järjekordse redaktsiooni vormistamise

kuupäevast. 23.02.2017. a käenduslepingu vormistamise eesmärk oli käendaja vastutuse

piirmäära suurendamine, mingit muud eesmärki selle vormistamisel ei olnud.

6. Hageja esitas kostjale I arved nr 505-10833060 summas 4991,81 eurot maksetähtajaga

09.03.2019. a, nr 505-10841557 summas 8547,22 eurot maksetähtajaga 22.03.2019. a, nr

505-10844649 summas 5234,43 eurot maksetähtajaga 06.04.2019. a ja nr 505-10853468

summas 1633,17 eurot, maksetähtajaga 22.04.2019. a, kogusummas 20 406,63 eurot, mis

on kostjal I tasumata.

7. Rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral oli hagejal õigus nõuda kostjalt I

tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja I

viivisevõlgnevus arvete nr 505-10833060, nr 505-10841557, nr 505-10844649 ja nr 505-

10853468 eest moodustab 3301,33 eurot.

8. Äriregistri pidaja on 30.06.2019. a teinud kostja I registrikaardile kande, mille kohaselt on

kostja I jagunenud eraldumise teel selliselt, et on andnud osa oma varast üle jagunemise

käigus asutatud Eesti Võsalõikur OÜ-le (kostja III). Kuna kostja I tegi ostutehingud

ajavahemikul 01.02.2019. a kuni 21.03.2019. a, siis on ostuhinna tasumise kohustus

tekkinud enne jagunemise kandmist kostja I registrikaardile. Nimetatud asjaolust tulenevalt

vastutavad kostja I ja kostja III kui jagunemisel osalevad äriühingud hageja ees solidaarselt

ostuhinna võla 20 406,63 euro ja sellele lisanduva viivise tasumise eest.

9. 10.08.2020. a menetlusdokumendis (tlk 156-158) täpsustas hageja sissenõutavaks

muutunud viivise nõude suurust. Kostja I viivisvõlgnevus arvete nr 505-10833060, 505-

10841557, 505-10844649 ja 50510853468 eest hagi esitamise aja seisuga on kokku

3270,64 eurot. Hageja vähendab vastavalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise nõude suurust.

10. Hageja palub kostjatelt I, II ja III solidaarselt välja mõista

-

põhivõlg summas 20 406,63 eurot,

-

hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 3270,64 eurot,

-

viivis põhivõla (20 406,63 eurot) tasumisega viivitamise eest 0,15% päevas alates

12.07.2019. a kuni põhivõla tasumiseni, kuid seejuures kostjalt II mitte rohkem kui

21 322,73 eurot,

alternatiivselt (kui kohus leiab, et kostja II vastutus on piiratud 02.06.2016. a

käenduslepingus kokkulepitud piirmääraga 25 000 eurot)

-

viivis põhivõla (20 406,63 eurot) tasumisega viivitamise eest 0,15% päevas alates

12.07.2019. a kuni põhivõla tasumiseni, kuid seejuures kostjalt II mitte rohkem kui

1322,73 eurot.

11. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUS HAGILE (tlk 58-62, 145-151)

12. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad see jätta rahuldamata. Kostja III (kaasati menetlusse

29.04.2020. a, tlk 140) nõustub eelnevas menetluses esitatud kostjate I ja II vastuväidetega

ning palub need lugeda ka kostja III vastuväideteks.

13. Kostja I seaduslik esindaja on 23.12.2016. a sõlmitud lepingu allkirjastanud 18.02.2019. a,

seega jõustus lepingu uus redaktsioon nimetatud päevast. Lepingus on kostjale I väljastatud

maksekaartide nimekiri ning kaartide tüübiks on märgitud 1, mis tähendab kõiki kütuseid ja

autokaupu. Hageja on müünud maksekaardiga ka muid tooteid peale autokaupade ning

kütuste. Nimelt on arve 505-10833060 selgitustest näha, et maksekaardiga on makstud

vähemalt 5 korda töökinnaste eest. Arve 505-10841557 selgituse kohaselt on

maksekaartidega kostjale I müüdud korduvalt töökindaid, samuti 9V patareisid ning

niiskuskindlat teipi.

14. Kostjad on veendunud, et kõikide lepingute puhul on tegemist erinevate lepingutega, mitte

ühe ja sama lepingu muudatustega. Üheski lepingus ei ole viidatud eelnevalt sõlmitud

lepingule või sellele, et tegemist on kehtiva lepingu muutmisega. Samuti on igale uuele

lepingule lisatud üldtingimused, mis ei ole aastate jooksul muutunud. Samamoodi on ka

käenduslepingutega, milles ei ole viidet, et poolte vahel sõlmitud ja kehtivat

käenduslepingut muudetakse. Kõigis käenduslepingutes on viide kindlal kuupäeval

sõlmitud põhilepingule, millest tulenevaid kohustusi käendaja peaks tagama.

15. Kostjad ei nõustu hagejaga, et kuna kliendikaardi lepingu number säilis, siis on uute

lepingute puhul tegemist lepingu muutmisega. Tegemist on ilmselt hageja poolte kliendile

omistatud numbriga, mida kasutatakse kõigis kliendiga sõlmitud lepingutes ning mida

kasutatakse hõlbustamaks konkreetse isikuga sõlmitud lepingute haldamist.

16. Käenduslepingust tulenev kohustus tekib ainult juhul, kui põhileping on kehtiv. Antud juhul

ei ole pooled 23.02.2017. a põhilepingut, millele 23.02.2017. a sõlmitud käendusleping

viitab, sõlminud ning seega ei ole 23.02.2017 sõlmitud käenduslepingust kostjale II

kohustusi tekkinud. Kostja II on seisukohal, et 02.06.2016 sõlmitud käenduslepingu

kohaselt vastutab kostja II 02.06.2016 sõlmitud kliendikaardi lepingust tulenevate

kohustuste nõuetekohase täitmise eest, kuid hiljem on sõlmitud mitu uut kliendikaardi

lepingut ning nendest tulenevaid kohustusi 02.06.2016 sõlmitud käendusleping ei taga.

Käenduslepingu punkt 1.3 sätestab, et käendaja vastutab ka põhilepingu muudatustest

tulenevate kohustuste eest, kuid kuna põhilepingut ei ole muudetud, selle asemel on

sõlmitud uued lepingud, siis ei taga 02.06.2016 sõlmitud käendusleping hiljem sõlmitud

kliendikaardi lepingutest tulenevaid kohustusi.

17. TsÜS § 135 lg 8 järgi saabus arve nr 505-10833060 maksetähtaeg 11.03.2019. a ning arve

nr 505-10844649 maksetähtaeg saabus 08.04.2019. a, järelikult on hageja viivisearvutused

nende arvete puhul valed.

18. Kostjad leiavad, et kliendikaardi lepingu ja selle üldtingimuste puhul on tegemist

tüüptingimustega. Kliendikaardi lepingu üldtingimuste p 3.6 kohaselt on viivis 0,15%

päevas iga viivitatud päeva eest. Kostjate arvates on tegemist ebamõistlikult suure

viivisemääraga, kuna see ületab seaduses sätestatud viivisemäära rohkem kui kuuekordselt

ning vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 on kliendikaardi lepingu üldtingimuste p 3.6 on tühine

viivise kokkuleppe osas. Viivise ebamõistlikku suurust tõendab asjaolu, et hageja on saanud

kütuse müügist kasumit (iga müüdud kütuseliitri hinnas on sisse arvutatud kasum), pangad

maksavad intressi kontojäägilt alla 0,1% aastas, tähtajalise hoiuse puhul on aastaintress

umbes 2,5%. Kui kohus leiab, et kliendikaardi lepingu p 3.6 ei ole tühine, siis paluvad

kostjad vähendada viivist vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 ning VÕS § 162 lõikele 1, mis on

kostjate arvates seadusest tulenev viivisemäär.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE (tlk 69-73, 156-158)

19. Hageja kostjatega ei nõustu ning märgib, et kuna kostja I kütuse tarbimise maht

järjepidevalt suurenes, leppisid pooled lepingu nr 52304 raames vähemalt kümnel korral

kokku krediidilimiidi suurendamises ning uuendasid muid lepingutingimusi. Lepingu

redaktsiooni uuendamisel lähtusid pooled viimati sõlmitud redaktsioonist.

20. Krediidilimiidi ammendumine nähtub lepingu 23.12.2016. a redaktsiooni põhitingimustest,

kuna kõigi kostjale I väljastatud maksekaartide staatuseks on märgitud „ettevõtte limiit

üle“. 07.11.2016. a lepingu redaktsiooniga kokkulepitud krediidilimiidist 30 000 eurot

kostja I vajaduste täitmiseks ei piisanud ning pooled leppisid 23.12.2016. a lepingu

redaktsioonis kokku krediidilimiidis 37 000 eurot. Faktiliselt tekkis kostjal I alates

23.12.2016. a võimalus kasutada krediidilimiiti 37 000 eurot. Asjaolu, et kostja I allkirjastas

23.12.2016. a lepingu redaktsiooni 18.02.2019. a näitab, et kostja I nõustus 23.12.2016. a

lepingu redaktsiooni tingimustega algusest peale, s.o alates 23.12.2016. a. 07.11.2016. a ja

23.12.2016. a lepinguredaktsioonid on nii põhi- kui üldtingimuste osas samasisulised, v.a

krediidilimiit. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et 23.12.2016. a lepingu

redaktsioon on tühine, tuleb lähtuda 07.11.2016. a lepingu redaktsioonist, mille alusel on

kostjale I kinnitatud krediidilimiit 30 000 eurot.

21. Vastavalt 07.11.2016. a ja 23.12.2016. a lepingu redaktsioonide üldtingimuste p-le 3.8 tuleb

pretensioonid arve osas esitada koos nõuet tõendavate dokumentidega 7 päeva jooksul arve

väljastamise kuupäevast. Kostja I ei ole kunagi esitanud pretensioone seoses sellega, et ta ei

ole arvel märgitud kaupu saanud või et talle ei oleks tohtinud töökindaid vms eelnimetatud

kaupu müüa.

22. Hageja leiab, et 23.12.2017. a sõlmitud käendusleping on kehtiv ning käendaja vastutus

piisavalt selge ja määratletud, kuna käenduslepingu punktis 1.1 on pooled kokku leppinud,

et käendaja vastutab kostja I ning hageja vahel sõlmitud kliendikaardilepingu nr 52304

nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punktis 1.2 on pooled kokku leppinud, et

käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 45 000 eurot. Arvestades, et kostja II

on kogu hageja ning kostja I vahelise lepingulise suhte kehtivuse ajal olnud kostja I

juhatuse liige ning tegelik kasusaaja, on kostja II alati olnud kursis kõigi poolte vahel

sõlmitud lepingutega ning sõlmis 23.02.2017. a käenduslepingu enda majandus- ja

kutsetegevuses (RKO 3-2-1-148-11, p 13). Asjaolu, et hageja ning kostja I ei sõlminud

23.02.2017. a kliendikaardilepingu nr 52304 uut redaktsiooni, ei too automaatselt kaasa

23.02.2017. a sõlmitud käenduslepingu tühisust, kuna lepingu tõlgendamisel lähtutakse

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. On ilmne, et pooled soovisid 23.02.2017. a sõlmida

käenduslepingu just käenduslepingus märgitud tingimustel ning kuna kostjale II oli

23.02.2017. a käenduslepingu sõlmimise hetkel teada, et 23.02.2017. a ei sõlmitud

kliendikaardilepingu nr 52304 uut redaktsiooni, võttis kostja II käendajana vastutuse

käenduslepingu

punktis

1.3

kokkulepitud

nõuete

eest,

s.o

käendaja

vastutab

kliendikaardilepingu nr 52304 alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike

nõuete eest käenduslepingu punktis 1.2 nimetatud rahalise maksimumsumma 45 000 eurot

piirides.

23. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et 23.02.2017. a käendusleping on tühine, tuleb

lähtuda 02.06.2016. a käenduslepingust, mis on kostja II poolt digiallkirjastatud

03.06.2016. a ning mille p 1.3 kohaselt vastutab kostja II kliendikaardilepingu nr 52304

alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. Juhul, kui

põhilepingu mistahes tingimusi muudetakse võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppel, vastutab

käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud

vastutuse rahalise maksimumsumma (s.o 25 000 euro) piirides.

24. Kostjatel I ja III lasub kohustus tasuda kaartidega tehtud ostude eest ka juhul, kui tegemist

oleks erinevate kliendikaardi lepingutega. Ostud, mille eest kostja I jättis tasumata, on

tehtud lepingu 07.11.2016. a ja 23.12.2016. a redaktsioonide kehtivuse ajal – ostuhinna

tasumise kohustus tuleneb just nendest kahest redaktsioonist.

25. Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige, kes allkirjastas kostja I esindajana kliendikaardi

lepingu 02.06.2016. a, 07.11.2016. a ja 23.12.2016. a redaktsioonid. Seega pidi kostjale II

olema selge, milliseid kohustusi ta käendajana tagab. Hageja ja kostja I vahel oli kehtiv

kliendikaardi leping nr 52304 ja sellest lepingust tulenevaid kostja I kohustusi soovis kostja

II käendada sõltumata kliendikaardi lepingu järjekordse redaktsiooni vormistamise

kuupäevast. Isegi kui kohus peaks leidma, et kostja II ei vastuta 23.02.2017. a

käenduslepingu alusel, siis kostja II vastutab 02.06.2016. a käenduslepingu alusel.

26. Kliendikaardi lepingu üldtingimuste kohaselt lasub kostjal I kohustus tasuda kõikide

kaardiga sooritatud tehingute eest, mistõttu tuleb ka „muude“ kaupade eest kostjatel I ja III

tasuda sama kliendikaardi lepingu nr 52304 alusel ning kostjal II käendajana.

27. Hageja ei nõustu, et kliendikaardi lepingute üldtingimuste p 3.6 on tühine vastavalt VÕS §

42 lõikele 1. Ainuüksi asjaolu, et tegemist on tüüptingimusega, ei tähenda selle tühisust.

Hageja arvates ei saa ka viivise määra 0,15% päevas pidada ebamõistlikult suureks. Kuna

kostja I sõlmis kliendikaardi lepingu oma majandustegevuses, siis on asjakohatud kostjate

viited tarbijat kaitsvatele õigusnormidele. Kostjad taotlevad küll viivise vähendamist, kuid

ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid viivise vähendamist, mistõttu puudub alus

viivise vähendamiseks.

KOSTJATE SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHALE (tlk 96-100, 167-170)

28. Kostjad jäävad seisukoha juurde, et kõigile enne 18.02.2019. a poolte vahel tehtud

tehingutele tuleb kohaldada enne 23.12.2016. a sõlmitud lepingut.

29. Kostja II märgib, et kohtule esitatud käenduslepingutes (23.02.2017 ning 02.06.2016) on

mõlemas viide konkreetsel kuupäeval sõlmitud põhilepingule, millest tulenevaid kohustusi

käendaja tagab. See asjaolu kinnitab veelgi seda, et hageja ja kostja I on sõlminud iga kord

uue põhilepingu ning käendusleping tagab ainult igast konkreetsest põhilepingust tulenevat

kohustust. 02.06.2016. a sõlmitud käenduslepinguga tagatakse samal kuupäeval sõlmitud

põhilepingust tulenevat kohustust. 02.06.2016 sõlmitud käendusleping ei taga 23.12.2016. a

sõlmitud põhilepingust tulenevat kohustust ning selle käenduslepingu alusel ei saa kostjale

II nõuet esitada. 07.11.2016. a on sõlmitud hageja ja kostja I vahel uus põhileping, seega on

02.06.2016. a põhileping lõppenud ning samuti on lõppenud sellest põhilepingust

tulenevaid kohustusi tagav käendusleping. Käenduslepingus ei ole pooled kokku leppinud,

et kostja II vastutab muudest poolte vahel sõlmitud uutest lepingutest tulenevate kohustuste

eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

täies ulatuses.

31. Poolte vahel on vaidlus selle üle

-

kas kliendikaardi lepingute ja käenduslepingute erinevad versioonid on erinevad

lepingud või on tegemist sama lepingu muudatustega;

-

kas ja millise käenduslepingu alusel kostja II vastutab põhivõlgniku kohustuste eest,

-

kas kostjatel on kohustus tasuda arved nr 505-10833060 (tlk 19-20), 505-10841557 (tlk

21-22), 505-10844649 (tlk 23-24) ja 505-10853468 (tlk 25-26) kogusummas 20 406,63

eurot.

32. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

33. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti aktsiaseltsi Olerex (hageja) ja Menzi Muck

Eesti OÜ (kostja I) vahel 02.06.2016. a (tlk 74-77), 20.06.2016. a (tlk 128-130),

21.10.2016. a (tlk 131-133), 07.11.2016. a (tlk 7-11) ja 23.12.2016. a (tlk 12-16)

kliendikaardi lepingud, mis kõik kandsid lepingu numbrit 52304 ning mille alusel sai kostja

I enda kasutusse algselt 12 maksekaarti (02.06.2016. a lepingu järgi) ning hiljem

täiendavalt 4 maksekaarti (20.06.2016. a lepingu järgi), millega sai kostja I tasuda kõikide

kütuste ja autokaupade eest. 02.06.2016. a lepingu (tlk 74) järgi oli kostjale I kinnitatud

krediidilimiit 20 000 eurot, 20.06.2016. a (128) järgi 24 000 eurot, 21.10.2016. a järgi

27 000 eurot, 07.11.2016. a järgi 30 000 eurot ja 23.12.2016. a järgi 37 000 eurot.

34. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene

pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele

tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole

tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS

§ 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega,

andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

35. Kohus ei nõustu kostjatega, et tegemist oli uute eraldiseisvate lepingutega vaid leiab, et

hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingut nr 52304 muudeti korduvalt poolte

kokkuleppel VÕS § 13 lg 1 mõtte kohaselt. Kuigi 02.06.2020. a, 20.06.2016. a, 21.10.2016.

a, 07.11.2016. a ja 23.12.2016. a daatumit kandvad lepingud ei sisalda otsest viidet eelnevalt

sõlmitud lepingutele, tuleb neid, arvestades sõlmimise eesmärki ja sisu, käsitleda kui esialgse

kliendikaardi lepingu nr 52304 muutmisena, sest muudetud (v.a 20.06.2016. a lepingu

muudatus, mil lisandus täiendavalt 4 maksekaarti) on üksnes krediidilimiidi suurust (algselt

20 000 eurolt 37 000 euroni). AS Olerex kliendikaardi lepingu üldtingimuste (tlk 9-10) p 2.9

näeb ette, et kliendipoolse kirjaliku taotluse korral on Olerexil õigus, kuid mitte kohustus,

kliendi krediidilimiiti suurendada ja/või ühepoolselt vähendada, sõltuvalt kliendi poolt

kaardiga sooritatud tehingute summast. Kostja I krediidilimiidi suurendamise vajadus nähtub

ka kohtule esitatud 23.12.2016. a (tlk 12) lepingu muudatusest, kus on kõikide maksekaartide

juures märge „ettevõtte limiit üle“ ning millega suurendati krediidilimiiti 37 000 euroni.

36. Muid tingimusi (nagu näiteks kliendilepingu number, lepingupooled, kliendi andmed,

kontaktisik, maksekaartide numbrid ja andmed, arvete esitamise adressaat ja sagedus,

kliendile kehtestatud soodustused ning AS Olerex üldtingimused) nende lepingutega ei

muudetud. Asjaolu, et lepingutel puudub viide eelnevatele lepingutele ning need on oma

sisult samasisulised (v.a krediidilimiit ja kuupäevad) ehk siis sisaldavad samu tingimusi, ei

tähenda veel seda, et tegemist võiks olla täiesti uute ja eraldiseisvate lepingutega. Kostja I on

muudatustega nõustunud, mida näitab asjaolu, et kõik lepingute muudatused on kostja I

tolleaegse juhatuse liikme A. E. i poolt allkirjastatud, millega kostja I on kinnitanud, et on

lugenud AS Olerex kaardilepingu üldtingimusi ja kohustub neid täitma.

37. 23.12.2016. a leping (tlk 12-16, 82-86) on kostja I juhatuse liikme A. E. i poolt allkirjastatud

18.02.2019. a ning hageja poolt 23.12.2016. a, seega saab VÕS § 9 lg 1 järgi lugeda

muudatused jõustunuks 18.02.2019. a.

38. Vaidlusalustelt arvetelt nähtuvalt on kaarditehingud tehtud ajavahemikul 01.02.2019. a kuni

21.03.2019. a. Seega tuleb tehingutele, mis on tehtud enne 18.02.2019. a kohaldada

07.11.2016. a lepingu muudatusest tulenevaid tingimusi ja tehingutele, mis on tehtud

18.02.2019. a ja hiljem 18.02.2019. a lepingu muudatusest tulenevaid tingimusi.

39. Kostjate väited selle kohta, et hageja müüs neile kaupa, mis ei liigitu autokauba alla ja mida

lepingu järgi ei oleks tohtinud müüa (töökindad, patarei, niiskuskindel teip) ning nende eest

ei saa lepingu alusel tasu maksmist nõuda, on otsitud. Lepingu üldtingimuste p 3.5 näeb ette,

et klient tasub kaardiga sooritatud ostude eest arvel näidatud ulatuses ning kliendil on

kohustus tasuda kõigi kaardiga sooritatud tehingute, sealhulgas sideliini rikke tõttu või muul

põhjusel võimalikuks osutunud krediidilimiiti ületavate tehingute eest. Üldtingimuste p 3.8

kohaselt tuleb pretensioonid arve osas esitada 7 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast.

Kostja I ei ole väitnud, et ta ei ole nimetatud kaupu saanud. Samuti ei nähtu asja

materjalidest, et kostja I oleks müüdud kaupade osas hagejale pretensiooni esitanud. Seega

tuleb kostjal I ka viidatud kaupade eest tasuda.

40. Äriseadustiku (ÄS) § 447 lg 1 näeb ette, et enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu

registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad

ühingud solidaarselt. Äriregistri väljatrükist (tlk 139) nähtuvalt on kostja I jagunenud

eraldumise teel selliselt, et on andnud osa oma varast üle jagunemise käigus asutatud Eesti

Võsalõikur OÜ-le (kostja III). Jagunemine kanti kostja I registrikaardile 30.06.2019. a,

ostuhinna tasumise kohustus tekkis ajavahemikul 01.02.2019. a kuni 21.03.2019. a, seega

vastutab kostja III tulenevalt ÄS § 447 lg-st 1 solidaarselt kostjaga I. Kostjad I ja III ei ole

tõendanud, et nad on arved tasunud.

41. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

42. Hageja nõue kostja II vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud 02.06.2016. a ja 23.02.2017. a

sõlmitud käenduslepingutest (tlk 78-82, 17-18), millega on tagatud hageja ja Menzi Muck

Eesti OÜ (kostja I) vahel 02.06.2016. a ja 23.02.2017. a sõlmitud kliendikaardi lepingust /

hulgimüügilepingust nr 52304 tulenevaid kohustusi ning kuna kostja on füüsiline isik on

tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõttes.

43. VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki

vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult

seotud põhivõlgniku isikuga.

44. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et käendusega on tagatud üksnes 02.06.2016. a

lepingust nr 52304 (tlk 78) ja 23.02.2017. a lepingust nr 52304 (tlk 17) tulenevad nõuded.

Kohus on eespool leidnud, et tegemist oli kliendikaardi lepingu nr 52304 muudatustega

ning kuigi käenduslepingud viitavad nn põhilepingu sõlmimise kuupäevale (lepingu

number on sama), ei oma see käenduse seisukohast tähendust, sest käenduslepingu p 1.3

näeb ette, et käendaja vastutab põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või

tingimuslike nõuete eest. Juhul, kui põhilepingu mistahes tingimusi muudetakse

võlausaldaja ja Võlgniku kokkuleppel, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate

kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuserahalise maksimumsumma piirides.

Lepingu p 4.1 sätestab, et leping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni võlgniku

ja/või käendaja poolt põhilepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Käesolevalt on

kohus tuvastanud, et põhilepingu tingimusi on muudetud krediidilimiidi osas.

45. VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust ning tulevast

kohustust. Kuid tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt

määratletav. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses oli kostja II põhivõlgnikuks

oleva äriühingu ainsa juhatuse liikmena piisavas teadmises äriühingu olemasolevatest ja

tulevastest kohustustest hageja ees. Kohustus hageja ees oli põhivõlgniku enda igapäevasest

majandustegevusest tulenev, seega kohustuse suuruse (krediidi kasutuse) otsustas kostja I

ise ning see pidi olema käendajale kui põhivõlgniku juhatuse liikmena piisavalt

määratletav.

46. Kostja II on käenduslepingu allkirjastamisega kinnitanud (p 6.2), et on piisava

tähelepanelikkusega tutvunud põhilepingu ja selle võimalike lisadega ning käenduslepingu

kõikide tingimustega ja mõistab käenduslepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste

olemust.

47. Arvestades käenduslepingu sõlmimise eesmärki, asjaolusid ning lähtudes lepingu p-s 1.3

sätestatust, mille kohaselt vastutab käendaja põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus

tekkivate või tingimuslike nõuete eest ning ka põhilepingu mistahes muudatustest

tulenevate kohustuste eest, on kohus seisukohal, et poolte tahe oli suunatud kliendikaardi

lepingust nr 52304 ja selle muudatustest tulenevate kohustuste tagamiseks. Seega on kohus

seisukohal, et käendatud on aktsiaseltsi Olerex ja Menzi Muck Eesti OÜ vahel sõlmitud

kliendikaardi lepingust nr 52304 tulenevaid kohustusi s.t põhivõlgniku poolt tasumata

summad, viivis ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused (p 1.2) ning

käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 23.02.2017. a lepingu (tlk 17) järgi 45

000 eurot. Käenduslepingus on kohustus piisavalt selgelt määratletud.

48. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 145 lg 2

järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

49. Kostjal I on tasumata järgmised arved: 15.02.2019. a nr 505-10833060 summas 4991,81

eurot (tlk 19-20), 28.02.2019. a nr 505-10841557 summas 8547,22 eurot (tlk 21-22),

15.03.2019, a nr 05-10844649 summas 5234,43 eurot (tlk 23-24) ja 31.03.2019. a nr 505-

10853468 summas 1633,17 eurot (tlk 25-26), kogusummas 20 406,63 eurot.

50. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue müüdud kauba eest tasu saamiseks on

põhjendatud ning kostjatel I, II ja III solidaarselt tuleb tasuda hagejale põhivõlana 20 406,63

eurot.

51. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

52. Üldtingimuste p 3.6 järgi on rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda

tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja II

vastutab käenduslepingu p 1.2 ja VÕS § 145 lg 2 järgi ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.

53. Kostjad leiavad, et lepingu üldtingimuste p-s 3.6 sätestatud viivisemäär on tüüptingimus ning

tühine ebamõistlikult kõrge viivisemäära tõttu. Kui kohus leiab, et ei ole tühine paluvad

kostjad viivist vähendada seadusjärgse määrani.

54. Viivise mõistliku määra tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, seega ei ole

mitte iga tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Kohus on seisukohal, et kuigi lepingu

üldtingimustes tüüptingimusena sätestatud viivisemäär on ligi kuus korda kõrgem VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada lepingu sisu ja

lepingupoolte

huve

arvestades

ebaproportsionaalselt

suureks,

ühte

lepingupoolt

ebamõistlikult kahjustavaks ning seetõttu seadusega vastuolus olevaks. Kostja I on lepingu

sõlminud oma majandustegevuses ning antud juhul ei ole ka tegemist erakordse ja

lepinguvabadust kuritarvitava tingimusega, mis võiks olla tühine. Seega leiab kohus, et

lepingu üldtingimustes sätestatud viivisemäär on kehtiv.

55. Kuigi kostjad paluvad viivist vähendada seadusjärgse ulatuseni, ei ole nad esile toonud

asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada.

Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, võlausaldaja õigustatud huve, võlgnetava summa

suurust suurust, viivise arvestamise algust ning nõutud viivise suurust, on kohus seisukohal,

et viivise vähendamine ei ole ühegi kostja puhul põhjendatud.

56. Pärast

kostjate

vastuväidet

hageja

viivisearvestusele,

on

hageja

10.08.2020.

a

menetlusdokumendis (tlk 156-158) viivisearvestust täpsustanud ja on arvestanud

lepingujärgset viivist määraga 0,15% päevas arve nr 505-10833060 summas 4991,81 eurot

eest 913,50 eurot (perioodil 12.03.2019. a kuni 11.07.2019. a), arve nr 505-10841557

summas 8547,22 eurot eest 1423,11 eurot (perioodil 23.03.2019. a kuni 11.07.2019. a), arve

nr 05-10844649 summas 5234,43 eurot eest 738,05 eurot (perioodil 09.04.2019. a kuni

11.07.2019. a) ja arve nr 505-10853468 summas 1633,17 eurot eest 195,98 eurot (perioodil

23.04.2019. a kuni 11.07.2019. a), kogusummas 3270,62 eurot. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue ja täiendava viivise nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel

on põhjendatud.

57. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 30,69 euro (3301,33 – 3270,64) võrra

vähendanud. Kohus võtab selles osas hageja hagist osaliselt loobumise vastu ning lõpetab

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse viivisenõudes summas 30,69 eurot.

58. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjatelt I, II ja III solidaarselt kuulub

hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 20 406,63 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis summas 3270,64 eurot ja täiendavalt viivis 0,15% päevas põhivõlalt (20

406,63 eurolt) alates 12.07.2019. a kuni põhivõla tasumiseni, kuid seejuures kostjalt II mitte

rohkem kui 21 322,73 eurot.

Menetluskulud

59. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 3

näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

60. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt

kostjate kanda.

61. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

62. Hageja menetluskulude nimekirja (tlk 161-163) kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv

1000 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3768,33 eurot (kokku 26 tunni ja 55

minuti ulatuses arvestusega 140 eurot tund) ilma käibemaksuta.

63. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 34 880,59 eurot tasuda

riigilõivu 1000 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega kuulub hageja

tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele.

64. Kuigi kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele,

peab lepingulise esindaja kulu suurus, mis vastaspoolelt välja mõistetakse, vastama tervikuna

tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

65. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejalt algselt R. R. , kes on osalenud 03.03.2019. a

kohtuistungil ja enne seda allkirjastanud kõik hageja esitatud menetlusdokumendid.

Vandeadvokaat A. A. on kohtule 26.03.2020. a teatanud ja kinnitanud, et esindab hagejat.

Menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hageja lepingulise esindaja kulu ainult

vandeadvokaat A. A. i tehtud toiminguid.

66. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu

perioodil 16.03.2020. a kuni 24.03.2020. a tehtud toimingute eest, milleks on nimekirja

kohaselt on kulunud 4 tundi ja 30 minutit, sest seal ajal esindas hagejat kohtumenetluses R.

R. , kes on hageja töötaja ja kelle esinduskulusid TsMS § 175 lg 2 järgi ei hüvitata.

67. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, nende vajalikkust, mahtu ja sisu

võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise

esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 22 tunni ja 5 minuti ulatuses summas 3087 eurot

(22,05 tundi x 140 eurot) (ilma käibemaksuta).

68. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4087

eurot. Kuna hageja ei ole menetluskulude nimekirjale lisanud TsMS § 174 lg 10 kohast

kinnitust, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

69. Seega on põhjendatud kostjatelt I, II ja III solidaarselt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude katteks 4087 eurot ilma käibemaksuta (1000 eurot riigilõiv + 3087 eurot

lepingulise esindaja kulud)

70. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel I, II ja III solidaarselt tasuda hüvitatavatelt

menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik