2-19-8463/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(10)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-8463

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Dimitri Kononoki (Kononok) hagi Expo Trans OÜ vastu

välislähetuse

kulude,

puhkusehüvitise

ja

viivise

saamiseks ning Expo Trans OÜ vastuhagi 1166 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. märtsi 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Expo Trans OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1298 eurot 49 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

11. august 2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Dimitri Kononok (isikukood xxx),

esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

Kostja (apellant): Expo Trans OÜ (registrikood 11353569),

esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2020. a otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2(10)

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja Expo

Trans OÜ kanda.

4. Rahuldada

Dimitri

Kononoki

taotlus

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata

Expo

Trans

OÜ

poolt

Dimitri

Kononokile

hüvitatavate

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusena kindlaks ning

mõista Expo Trans OÜ-lt Dimitri Kononoki kasuks välja 756 eurot (sh

käibemaks).

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Expo Trans OÜ-l tasuda

Dimitri Kononokile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Dimitri

Kononok

(hageja)

esitas

13. märtsil

2019

Tööinspektsiooni

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Expo Trans OÜ (kostja) vastu välislähetuse kulude,

puhkusehüvitise ja viivise saamiseks. Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures

autojuhi-ekspediitori ametikohal töötasuga vastavalt riikliku alampalga määrale. Töötaja

välislähetuse päevaraha moodustas 32 eurot päevas. Tööleping lõppes 31. detsembril 2018.

Kostja

on

jätnud

hagejale

tasumata

eurot

(12

päeva×32€)

päevaraha

13.–27. detsembrini 2018 toimunud välislähetuse eest. Samuti on kostja jätnud töölepingu

lõpetamisel tasumata hagejale hüvitise 2017. a-l ja 2018. a-l kasutamata puhkuse eest.

2018. a 28 päeva eest on puhkusehüvitis 520 eurot (bruto) ning 2017. a ühe päeva eest 34

eurot 67 senti (bruto), kokku 554 eurot 67 senti.

Kostja ei nõustunud hageja nõuetega. Hageja tegi ajavahemikul alates 1. septembrist kuni

31. detsembrini 2018 kokku 11 välisreisi, viibides nende jooksul välislähetuses 77 päeva.

Seega pidi kostja tasuma päevaraha kokku 2464 eurot (77×32€). Koos lähetuse

lisakuludega 1730 eurot pidi kostja hagejale maksma 4194 eurot. Kostja on hagejale üle

kandnud aga 5360 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale 1166 eurot ettenähtust enam.

3(10)

Kostja on arvestanud selle summa hagejale 2017. a ja 2018. a eest tasumisele kuulunud

puhkusehüvitise katteks.

2. TVK rahuldas 8. mai 2019. a otsusega (töövaidlusasjas nr xxx) avalduse osaliselt

ning mõistis kostjalt välja puhkusehüvitise brutosummas 419 eurot ja viivise 11 eurot

76 senti. Hageja välislähetuse päevaraha nõude ajavahemiku 13.–27. detsember 2018 eest

summas 384 eurot jättis TVK rahuldamata.

3. Kostja esitas 3. juunil 2019 Viru Maakohtule taotluse vaadata töövaidlusasjas

esitatud hageja avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, millega TVK hageja nõuded

rahuldas. Kostja palus jätta hagi TVK menetluses esitatud vastuväidete alusel rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja esitas 5. septembril 2019 vastuhagi hageja vastu alusetult saadud 1166 euro

tagastamiseks. Samuti palus kostja mõista hagejalt välja nimetatud summalt arvestatud

viivise alates 6. septembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Vastuhagi kohaselt tegi hageja ajavahemikul 1. septembrist kuni 31. detsembrini 2018

kokku 11 välisreisi ning seoses sellega on kostja (tööandja) maksnud talle välislähetuse

päevarahadena välja ettenähtust rohkem. Tööandja pidi maksma töötajale nimetatud

ajavahemikul 4194 eurot, kuid maksis 5360 eurot, seega on hageja saanud välislähetuste

päevaraha 1166 euro ulatuses alusetult. Kostja saab summa tagastamist nõuda VÕS § 1028

lg 1 alusel. Töölepingu lõpetamisel 30. detsembril 2018 oli hageja kohustatud kostjale kui

tööandjale enammakstud välislähetuse päevaraha hüvitama, kuid ei ole seda teinud.

Kostjal puudus TLS § 78 lg-st 1 tuleneva keelu tõttu võimalus teha hageja nõusolekuta

summade osas kohtuväliselt tasaarvestust.

5. Hageja vaidles vastuhagile vastu.

Hageja väidetava ettemaksu ja alusetult saadu arvestused ei vasta tegelikkusele. Väidetavat

ettemaksu on arvestatud alates 31. augustist 2018 ning hoopis kostja on jätnud eelneva

perioodi eest olulises ulatuses lähetuste eest päevaraha hagejale tasumata. Kosta väited

ettemaksu kohta on esitatud alles pärast töösuhte lõppemist ja kostja pöördumist TVK-sse

ning kostja on püüdnud tasutud summasid põhjendada tagantjärele hageja kahjuks. Kostja

tasus lähetustasusid ja päevaraha ebakorrapäraselt ning mitte ettemaksuna. Hagejal puudub

võlgnevus kostja ees.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 3. märtsi 2020 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 401 eurot 66 senti ja viivise

ajavahemiku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 8. maini 2019 eest 11 eurot 27 senti. Vastuhagi

jättis kohus täies ulatuses rahuldamata. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja

kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 690 eurot (sh käibemaks) ja viivise nimetatud menetluskulu summalt alates

otsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsuse kohaselt ei ole hageja TVK otsust vaidlustanud osas, millega TVK jättis

rahuldamata välislähetuse päevaraha nõude ajavahemiku 13.–27. detsember 2018 eest

(384 eurot). Selles osas on TVK otsus jõustunud.

4(10)

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli 8. mail 2015 sõlmitud tähtajatu tööleping nr

xxx, millest tulenevalt töötas hageja kostja juures autojuhi-ekspediitori ametikohal,

töötasuga vastavalt selle alammäärale, mis 2018. a-l oli 520 eurot kuus, välislähetuse

päevaraha moodustas 32 eurot päevas. Poolte töösuhe on lõpetatud vastavalt hageja

30. novembril 2018 esitatud avaldusele 1-kuulise etteteatamistähtajaga.

6.1.

TLS § 84 lg-st 1 tuleneb, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest

tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama

töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Käesoleval juhul lõppes tööleping 31. detsembril 2018. Kohus, nõustudes TVK

arvestusega, leidis, et hageja väljateenitud puhkusepäevade arv 2018. a-l oli

28 kalendripäeva ja arvestades keskmist kalendripäeva tasu 17 eurot 33 senti (520 : 30) oli

puhkusehüvitis 2018. a eest seega 485 eurot 33 senti (bruto). 2017. a puhkusehüvitise

suuruseks (1 päeva eest) oli 17 eurot 33 senti.

Kohus ei nõustunud kostjaga, et kostja poolt 13. detsembril 2018 hagejale lähetuskulude

katteks tasutud 300 eurot saab arvestada puhkusehüvitise katteks. Puhkuseraha ja

välislähetuse päevaraha (lähetuskulud) on erinevad kuluartiklid ning neid väljamakseid ei

saa teha ühe ja sama kuluartikli alt. Samuti märkis kohus, et kuivõrd tööandja arvestused ja

selgitused nii puhkusehüvitise kui ka päevaraha osas on ebaselged ja vastuolulised, siis ei

ole tööandja tõendanud, et puhkusehüvitis on hagejale välja makstud.

Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et hagejal on saamata puhkusehüvitis 29 kalendripäeva eest

brutosummas 401 eurot 66 senti, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ajavaheamiku eest alates 1. jaanuarist 2019 kuni 8. maini 2019 (TVK

otsuse tegemise aeg) 11 eurot 27 senti.

6.2.

Vastuhagi esemeks oleva nõude tekkimine ei olnud kohtu hinnangul tõendatud.

Kohtule esitatud lähetuskulude aruannetest ja kostja poolt koostatud lähetusaruannatest

perioodide alates 1. jaanuar 2018 kuni 31. august 2018 ja alates 1. september 2018 kuni

31. detsember 2018 kohta nähtub, et kostja on välislähetuse päevaraha maksnud ainult

piiriületusest kuni piiriületuseni, mis on vastuolus Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a

määrusega nr 110 kehtestatud "Töölähetuse kulude hüvitise maksmise kord ning

välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise kord ja tingimused" (kord) § 4 lg-tega 1 ja 2.

Tasu maksmist ainult aja eest alates piiriületusest kuni piiriületuseni on kostja kinnitanud

ka 3. veebruari 2020. a kohtuistungil. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusega nr

110 kehtestatud korrast lähtudes tuleb välislähetuse päevaraha tasuda mitte alates piiri

ületamisest kuni piiri ületamiseni, vaid alates lähetusse minekust kuni lähetusest

saabumiseni. Kohus nõustus kostjaga, et päevaraha maksmine sõltub lähetusse mineku

alguse ja lähetusest saabumise kellaajaaegadest. Samas nõustus kohus hagejaga, et

tänapäeval on kogu vajalik sõiduga seotud info tööandjale kättesaadav ja kontrollitav

sõidukites olevatelt kiipseadmetelt ning seega ka Maksu- ja Tolliametile esitatav. Kui

tööandja ei kehtestanud töötajale kohustust märkida aruandele täpset lähetusse mineku ja

lähetusest saabumise kellaaega, ning ei kontrollinud vastavat infot sõidukis olevalt

andmeseadmelt, ei anna see tööandjale alust rikkuda Vabariigi Valitsuse määrusega

5(10)

kehtestatud korda ja arvestada lähetuse päevaraha alates piiri ületamisest kuni piiri

ületamiseni.

Sõiduki pukseerimise või teisaldamise kulusid (788 eurot) on kostja esmalt aktsepteerinud.

Tööandja ei ole töölepingu lõpetamisel esitanud töötajale vastavat nõuet ning hageja ei saa

kuludokumentide esitamise väidet enam tõendada, pigem oli kostjal võimalus antud

dokument kõrvaldada.

6.3.

Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kliendiga nõupidamisele

(30 minutit), kuna see toiming ei ole kontrollitav. Kohus pidas põhjendatuks esindajate

ajakulu kokku 6 tunni ning kulu 690 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja palub 2. aprillil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses (täpsustatud 16. aprillil

2020) tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas põhihagi, samuti osas,

millega kohus jättis vastuhagi 987 euro 72 sendi ulatuses rahuldamata. Kostja palub teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jätta põhihagi 300 euro ulatuses rahuldamata, rahulda

vastuhagi 987 euro 72 sendi ulatuses, tasaarvestada hagi ja vastuhagi nõuded nende

rahuldatud osades ning mõista tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja

886 eurot 6 senti. Alternatiivselt palub kostja saata asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja märgib, et puhkusehüvitis jäi hagejale tasumata 101 euro 66 sendi ulatuses, mistõttu

võiks kostja taotleda põhihagi rahuldamata jätmist osas, mis ületab 101 eurot 66 senti.

Kostja vaidlustab kohtuotsuse põhihagi rahuldamise osas täies ulatuses seetõttu, et

vastuhagi rahuldamisel võib hageja puhkusehüvitise jäägi 101 eurot 66 senti tasaarvestada

vastuhagi nõudega 987 eurot 72 senti ja sel juhul ei jää kostjal midagi maksta hagejale ning

kostja võib paluda ringkonnakohut mõista hagejalt välja 886 eurot 6 senti (987,72-

101,66 €).

Maakohtu järeldused puhkusehüvitise tasumata osa suuruse kohta on ebaõiged. Töölepingu

lõpetamisel tasumisele kuulunud puhkusehüvitise suuruse (502 eurot 66 senti) arvestusega

kostja nõustub, aga maakohus on jätnud sellest põhjendamatult maha arvestamata hagejale

13. detsembril 2018 päevarahana tasutud 300 eurot. Kostja möönab, et puhkusehüvitist ja

päevaraha tuleb raamatupidamislikult teineteisest eristada, kuid asjas on vaidlus mitte

summade raamatupidamises kajastamise õigsuse üle, vaid kulude tegeliku hüvitamise üle.

Hageja on küll vaielnud vastu väitele, et viidatud 300 eurot (selgitusega "reisisikulud") olid

makstud mitte ettemaksena 16.–27. detsembrini 2018 toimunud lähetuse eest, vaid

tagantjärele eelmiste lähetuste eest, kuid hageja ei ole esitanud oma väidete kohta ühtegi

tõendit. TLS § 40 lg 2 kohaselt pidi kostja maksma reisikulude katteks hüvitise enne

lähetuse algust ning TLS § 40 lg 4 alusel oli hagejal õigus loobuda lähetusse minekust

enne kulude hüvitamist ettemaksena. Hageja ei ole seda teinud, millest võib järeldada, et

31. detsembril 2018 hagejale laekunud 300 eurot tuli arvestada ettemaksena

16.–27. detsembrini 2018 toimunud lähetuse reisikulude katteks (kogusummas 449 eurot).

Eelmärgitut arvestades on ka hageja viivisenõue põhjendatud üksnes 2 euro 85 sendi (mitte

11 euro 27 sendi) ulatuses. Samas on kostja seisukohal, et vastuhagi on jäetud

põhjendamatult täielikult rahuldamata ning kostjal on hageja vastu nõue 987 eurot 72 senti.

6(10)

Vastuhagi rahuldamisel tehtava tasaarvestuse tulemusena tuleb lugeda hageja nõue

puhkusehüvitise ja viivise osas rahuldatuks.

Vastuhagi rahuldamata jätmisel on maakohus vääralt leidnud, et kostja ei täitnud oma

tõendamiskoormust. Kostja on esitanud vastavalt hageja nõudele kõik hageja

lähetusaruanded 2018. a kohta. Kohus on leidnud, et kosja arvestused on ebaõiged ja

seadusega vastuolus, mistõttu ei saa neid arvesse võtta. Selle järelduse osas ei ole kohtu

mõttekäik jälgitav. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohus ei ole kõiki

tõendeid hinnanud ning jääb ebaselgeks, kus on kostja maakohtu arvates eksinud. Kohtul

oli piisavalt tõendeid, et teha õiged arvestused ning otsustada, kas haginõue tuleb

rahuldada või mitte.

Kohus on analüüsinud ainult 10.–16. augustini 2018 toimunud lähetuse asjaolusid ning

7.–17. septembrini 2018 toimunud reisi kulusid seoses sõiduki pukseerimisega. Teiste

2018. a lähetuste pikkust, võttes arvesse konkreetsete reiside alguse ja lõpu kellaaegu, ei

ole kohus kontrollinud. Kuna kostja esitas hageja lähetusaruanded kogu 2018. a kohta, tuli

kontrollida päevaraha arvestuse õigsust terve aasta lõikes. Hagejale enammakstud

lähetuskulude summa kasvas kumulatiivselt 2018. a algusest.

Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud arvestuste kohaselt on hagejale tasutud

lähetuskulude katteks 987 eurot 72 senti rohkem, isegi kui arvestada päevaraha lähetuse

algust ja lõppu mitte piiri ületamise päevast, vaid marsruuti algusest ja lõppust (nagu seda

tegi maakohus) ja võtta arvesse hageja täiendavad kulusid sõiduki pukseerimisele 788

eurot.

Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja esindaja kohtuistungi ettevalmistamisele

kulunud 1,25 tundi on kontrollitav ja kuulub väljamõistmisele. Kostja leiab, et see kulu ei

ole kontrollitav, nagu ka kliendiga nõupidamiseks tehtud ajakulu. Toimiku maht ja

menetluses arutatud faktilised asjaolud ei ole oluliselt aeganõudvad kogenud advokaadi

jaoks. Kui hageja esindaja oli juba tutvunud toimikuga ühe tunni jooksul ja koostas hagile

vastuse 1,25 tunni jooksul, ei saa lugeda TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatuks

ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1,25 tundi. Kostja palub selles osas otsust

muuta ja vähendada hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid 540 euroni (690-150 €)

isegi juhul kui kohus muus osas apellatsioonkaebust ei rahulda.

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja leiab, et kostja on tähtaegselt palunud tühistada maakohtu otsuse ainult vastuhagi

rahuldamata jätmise osas ning kostja poolt hiljem esitatud täpsustus, kus kostja on

vaidlustanud ka põhihagi rahuldamise, on lubamatu ja tuleb jätta tähelepanuta.

Muus osas kordab hageja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses maakohtu menetluses

esitatud väiteid ja seisukohti ning leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Otsus on põhjendatud ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse

osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1

p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7(10)

10. Hageja hinnangul ei ole kostja põhihagi rahuldamist tähtaegselt vaidlustanud.

Ringkonnakohus hagejaga selles osas ei nõustu.

10.1. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. TsMS § 630 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 634 lg-st 1 tulenevalt võib

apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada

kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud.

10.2. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu otsus kostja lepingulisele esindajale kätte

toimetatud 3. märtsil 2020 (II kd, tl 54). Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (TsMS

§ 630 lg 1) 4. märtsist 2020 ja lõppes TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 2. aprillil 2020.

Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse 2. aprillil 2020, seega tähtaegselt.

10.3. Algse apellatsioonkaebuse põhjal jääb küll osaliselt ebaselgeks, millises ulatuses

kostja maakohtu otsust vaidlustab ning millist otsust ringkonnakohtult taotleb. Samas on

kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste p-s 1.2 selgelt märkinud, et ta vaidlustab

kohtuotsuse mh põhihagi rahuldatud osas. Kostja selline tahe järeldub ka kaebuse

järgnevatest põhjendustest. Ringkonnakohus on jätnud 9. aprilli 2020. a määrusega

kaebuse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ning palunud kostjal esitada selgelt väljendatud

taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning

missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Kostja on kohtu korralduse 14. aprillil

2020 esitatud menetlusdokumendis täitnud.

10.4. Eelmärgitut arvestades on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse tähtaegselt ka osas,

milles kohus põhihagi (osaliselt) rahuldas ning ringkonnakohtul on õigus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust ka selles osas kontrollida.

11. Samas ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust maakohtu otsuse muutmiseks

või tühistamiseks. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu

asja materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib

maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki

korrata.

12. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud

kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 lg 1 ja

§ 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata

asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi.

12.1.1. Kostja on nii 13. detsembril 2018 kui ka 31. detsembril 2018 hagejale tehtud

pangaülekannete selgitusse märkinud "reisikulud", täpsemalt on 13. detsembri ülekandes

märgitud selgitusena "reisikulud" ja 31. detsembri ülekandes "puhkus, reisikulud" (I kd,

tl 33). TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Seonduvalt 13. detsembri ülekandega ei ole pooled väitnud, et hagejale

8(10)

on üle kantud muid summasid peale lähetuskulude. Samas on 31. detsembri ülekande osas

pooltel vaidlus, millises ulatuses see sisaldas lähetuskulude hüvitist ning millisel määral

kompensatsiooni kastutamata puhkuse eest (TLS § 71). Seetõttu võis maakohus käsitleda

13. detsembri ja 31. detsembri ülekannetega tasutud kulusid erinevalt. Põhjendamatu on

kostja etteheide, nagu ei oleks maakohus oma järeldustes järjepidev.

12.1.2. Pooletel on olnud asjas vaidlus, kas 13. detsembril 2018 tehtud ülekandega

(300 eurot) tasus kostja hagejale ette 16. detsembril 2018 alanud töölähetuse kulud või

hüvitas (tagantjärele) kulusid eelmiste lähetuste eest. Käesolevas asjas ei pidanud hageja

tõendama oma väidet, et 13. detsembril tehtud ülekandega hüvitas kostja kulusid eelmiste

lähetuste eest, vaid kostja pidi tõendama, et ta tasus hagejale ette 16. detsembril 2018

alanud töölähetuse kulusid. See tuleneb ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 230 lg 1

esimesest lausest lähtuvast üldisest tõendamiskoormisest kui ka TLS § 28 lg 2 p-dest 2, 4

ja 12 järgsetest tööandja kohustustest pidada töötaja tööaja, töötasu jmt arvestust.

12.1.3. Kostja oma väiteid seoses 13. ja 31. detsembril 2018 tehtud ülekannetega

ringkonnakohtu arvates tõendanud ei ole. Kostja poolt käesoleva menetluse tarbeks

koostatud lähetuskulude arvestused (I kd, tl 143, II kd, tl-d 1 ja 2) ei ole eraldi võetuna

tõenditena

kindlasti

piisavad.

Samuti

ei

saa

kostja

poolt

tõendina

esitatud

lähetusaruannetest teha kostja soovitud järeldusi (vt täpsemalt otsuse p 12.2).

Asjaolust, et hageja ei ole kasutanud TLS § 40 lg 4 teisest lausest tulenevat õigust keelduda

lähetusest, ei saa teha järeldust, et 13. detsembri 2018. a ülekandega tasus kostja hagejale

ette 16. detsembril 2018 alanud töölähetuse kulusid.

12.2. Kostja hinnangul on ebapiisavalt põhjendatud maakohtu poolt vastuhagi

rahuldamata jätmisel tehtud järeldus, et kostja esitatud hageja lähetuskulude arvestused on

ebaõiged ja seadusega vastuolus ning seetõttu ei saa neid arvesse võtta. Kostja leiab, et

kohus oleks saanud poolte esitatud tõendite põhjal teha ise vajalikud ümberarvestused ning

selle tulemuste põhjal otsustada, kas kostja haginõue tuleb rahuldada või mitte. Kuna

kostja esitas hageja lähetusaruanded kogu 2018. a kohta, tuli kohtul kontrollida päevaraha

arvestuse õigsust kogu selle perioodi ulatuses.

Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Esiteks rõhutab ringkonnakohus, et

hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1; vt ka Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku

aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele

ja tõenditele (vt nt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).

Maakohus ei saanud seega asuda hagi lahendamisel ise poolte esitatud tõenditest asjaolusid

ja arvestuste lähteandmeid tuletama.

Teiseks ei saa kostja esitatud lähetusaruannetest (I kd, tl-d 54–64, II kd, tl-d 3–26) teha

kostja soovitud järeldusi vastuhagi põhjendatuse kohta. See on takistatud eelkõige

põhjusel, et toimikus puudub kontrollitav info, milline oli lähetuskulude või päevarahade

hüvitamise saldo 2018. a alguses. Kostja esindaja ei osanud seda selgitada ka

ringkonnakohtu istungil (II kd, tl 74 pöördel ja tl 75). Lähetusaruannetel on lahter

pealkirjaga "Jääk eelmisest lähetusest" kas läbikriipsutatud või on tehtud märkus tööandaja

9(10)

võla kohta töötaja ees. Samuti ei ole lähetusaruannetel märgitud summad kontrollitavalt

seostatavad kostjale 2018. a-l ülekantud summadega (I kd, tl 49).

Ekslikud on kostja väited, nagu oleks pooltel vaidlus ainult selle üle, millisest hetkest

arvestada töötaja välislähetuse algust ja lõppu ning kas kulud sõiduki pukseerimisele

60 000 Venemaa rubla on tõendatud või mitte. Hageja on olnud menetluses läbivalt

seisukohal, et kostja ei ole lähetuskulusid ettemaksuna tasunud.

12.3. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on

kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotstus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud

aja

ja

keerukuse

hindamise

osas.

Kõrgema

astme

kohus

saab

dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. mätsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15,

p 14; 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul hageja esindaja kulude

suuruse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, mh on maakohus käsitlenud piisava

põhjalikkusega kostja poolt 4. veebruaril 2020 seoses hageja menetluskuludega esitatud

vastuväiteid. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda ka hageja menetluskulude

suuruse küsimuses maakohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei

sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite

analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu

eesseisva menetluse jaoks ning mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Samuti ei

anna maakohtu otsuse muutmiseks alust üksnes kostja mittenõustumine maakohtu

hinnangutega hageja esindaja toimingute ajakulu mõistlikkusele ja põhjendatusele.

13. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

14.1. Hageja poolt 11. augustil 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (II kd, tl

77) on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1080 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Esindaja on teinud järgmiseid

toiminguid: maakohtu otsuse analüüs ja kliendile lahendist ülevaate koostamine

(1,5 tundi); apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ning

kliendiga kooskõlastamine (4 tundi); ettevalmistamine kohtuistungiks (2,5 tundi) ning

kliendi esitamine kohtuistungil (eelduslikult 1 tund). Kokku on osutatud hagejale õigusabi

üheksa tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks).

10(10)

Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskulud kindlaks määrata

koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud

seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

14.2. Kostja leiab 14. augustil 2020 esitatud seisukohas, et apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on mitte rohkem kui kaks tundi. Vastus on

koostatud sisuliselt kahel lehel ja koosneb üldiselt varem esitatud vastuväitedest. Kliendile

ülevaate koostamine ei ole läbipaistev ajakulu ega kuulu menetluskulude hulka.

Kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületa ühte tundi. Pärast

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ning esindajal oli

vaja üksnes värskendada teadmisi kohtuvaidluse asjaoludest. Seega saab menetluskulud

vajadusel välja mõista hageja taotletust 600 euro (5 × 120 €) võrra väiksemas ulatuses.

14.3. Nagu eelnevalt märgitud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi teise

menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja toimingud seoses kliendile maakohtu otsusest

ülevaate koostamisega ei ole kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise

seisukohalt vajalikud ega põhjendatud. Hageja ise ei ole maakohtu otsust vaidlustanud.

Apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades ei saa vastuse koostamise toimingute (sh

maakohtu otsuse ja kostja kaebuse analüüs, kliendiga nõupidamine ning vastuse

koostamine) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada mitte rohkem neli tundi. Tsiviilasi

on vähemahukas ega ole keskmisest keerukam. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on

hageja enamjaolt korranud juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid.

Ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik 1,5 tunni ulatuses. Vaidluse asjaolud olid esindajale teada ning pärast

apellatsioonkaebusele vastuse esitamist ei ole kumbki pool esitanud uusi taotlusi,

seisukohti vmt. Seega oli esindajal vaja vaidluse asjaolud endale üksnes meelde tuletada.

Ringkonnakohtu istung kestist istungi protokollis märgitust lähtudes 47 minutit.

Kokkuvõttes saab hageja esindaja toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

apellatsioonimenetluses lugeda seega 6,3 tundi (4+1,5+0,8).

14.4. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks)

TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

14.5. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses

kantud hüvitatavate kulude suuruseks 756 eurot (sh käibemaks) (120 € × 6,3 t) ning

mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.

15. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest