2-18-478/315 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-478

Kohtuasi

CC (C) avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

CC esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III WW (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus

Kambja

Vallavalitsus,

lepinguline

esindaja Aare Laak

Eestkosteasutus Rae Vallavalitsus, lepinguline esindaja

Natalja Grusdam

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. CC (C) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada osaliselt.

2. Anda CC-le (C) käesoleva kohtumenetluse ajaks ainuhooldusõigus lapse WW (W)

haridust puudutavates küsimustes.

3. Harju Maakohtu 09.06.2020 määrus jätta muutmata.

4. XX (X) määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Võtta vastu XX poolt 13.08.2020 esitatud täiendavad tõendid.

6. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kaebuse esitaja, XX kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määrus kuulub esialgse õiguskaitse kohaldamise osas viivitamatule täitmisele.

2-18-478

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja (laste ema) esitas 08.07.2019 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse

alustamiseks.

2. Avalduse kohaselt Harju Maakohtu määrusega 15.10.2018, mida osaliselt täpsustati ja

täiendati Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019 määrusega, määras kohus:

1) Lõpetada CC ja XX ühine hooldusõigus nende alaealiste laste QQ ja WW suhtes osaliselt

ning anda QQ viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõigus XX-le ning WW

viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõigus CC-le.

2) Jätta rahuldamata CC avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste haridust, tervist ja

reisimist puudutavates küsimustes.

3) Määrata kindlaks QQ ja WW suhtluskord vastavalt CC ja XX-ga järgmiselt:

a. WW veedab isaga iga kuu paaritu (1. ja 3.) nädala vahetuse alates neljapäeva õhtust kuni

pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse kas lasteaiast, kui laps käib lasteaias, või lapse ema

kodust, või koolist, kui laps käib koolis, neljapäeval, kas pärast lasteaia või koolipäeva

lõppu või ema kodust hiljemalt kell 18.00 ja viib lapse tagasi lapse ema koju pühapäeva

õhtul hiljemalt kell 20.00. Vanem, kellega laps viibib, kindlustab lapsele vajaliku hoolitsuse

ja järelevalve ning jälgib, et lapse koolitööd on tehtud, kui laps läheb kooli. Juhul, kui lapsel

on nädalavahetusel üritusi, kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja

toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem, kelle juures laps

sellel nädalavahetusel on;

b. Lisaks punktis a märgitule veedab WW isaga iga paaris nädala neljapäeva õhtu nii, et isa

võtab lapse kas lasteaiast, koolist või lapse ema kodust pärast lasteaia või koolipäeva lõppu

või ema kodust hiljemalt kell 18.00 ja toob lapse tagasi ema koju hiljemalt kell 20.00;

c. Erandkorras, alates käesoleva kohtumääruse jõustumist, veedab QQ emaga iga kuu paaris

(2. ja 4.) nädala vahetused kümnel (10.) järjestikusel korral alates reede õhtust kuni laupäeva

õhtuni. Ema võtab lapse isa kodust või laps tuleb ise ema juurde reedel kell 19.00 ja ema

viib lapse tagasi või laps läheb ise koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00.

Pärast eelviidatud 10. järjestikust korda veedab QQ emaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala

vahetuse alates neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Ema võtab lapse isa kodust või

laps tuleb ise ema juurde neljapäeval hiljemalt kell 20.00 ja ema viib lapse tagasi või laps

läheb ise koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Vanem, kellega laps viibib, kindlustab

lapsele vajaliku hoolitsuse ja järelevalve ning jälgib, et lapse koolitööd on tehtud. Juhul, kui

lapsel on nädalavahetusel üritusi, kus ta peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja

toomise üritusele ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem kelle juures laps

sellel nädalavahetusel on;

d. paaris aastatel (2018, 2020 jne) veedavad lapsed isaga jõululaupäeva (24.12.),

2-18-478

aastavahetuse (31.12.-01.01.), võidupüha ja jaanipäeva (23.06.-24.06) ning emaga esimese

ja teise jõulupüha (25.12.-26.12.), paaritutel aastatel (2019, 2021 jne) on vastupidi.

Suhtluskorra punkt d rakendub QQ osas pärast punktis c nimetatud ja erandkorras

kehtestatud suhtluskorra lõppemist.

e. suvevaheajast veedavad lapsed 2 järjestikust nädalat lahus elava vanemaga. Vanemad

lepivad kokku iga aasta 1. maiks millistel nädalatel lahus elavad lapsed nende juures on.

Kokkulepe sõlmimisel tuleb vanematel arvestada seda, et QQ ja WW saaksid veeta 2

järjestikust nädalat kummagi vanema juures koos;

Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, siis teatab kumbki vanem teisele hiljemalt 03. maiks,

millal saavad lapsed koos veeta 2 järjestikust nädalat tema juures. Kui vanemate puhkused

langevad ühele ajale, on eelisõigus lastega koos puhkamisele sellel vanemal, kes on oma

puhkuse aja esimesena teatanud.

Suhtluskorra punkt e rakendub QQ osas pärast punktis c nimetatud ja erandkorras

kehtestatud suhtluskorra lõppemist.

f. oma sünnipäeva veedavad lapsed selle vanemaga, kelle juures nad graafikujärgselt viibivad.

Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega

suhelda telefoni vms. teel;

Suhtluskorra punkt f rakendub QQ osas pärast punktis c nimetatud ja erandkorras

kehtestatud suhtluskorra lõppemist.

g. isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui

isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapsed ema juurest

isadepäeva hommikul kell 11.00 ja viib WW koju isadepäeva õhtul hiljemalt kell 20.00.

Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapsed isa juurest

hommikul kell 11.00 ja viib QQ koju emadepäeva õhtul kella 20.00-ks;

Suhtluskorra punkt g rakendub QQ osas pärast punktis c nimetatud ja erandkorras

kehtestatud suhtluskorra lõppemist.

h. kummalgi vanemal on õigus reisida lapse ja/või lastega Euroopa Liidu liikmesriikides

(kohtulahendi

tegemise

aja

seisuga),

samuti

Norra

Kuningriigis

ja

Šveitsi

Konföderatsioonis teise vanema notariaalse nõusolekuta. Vanem teavitab teist vanemat

kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 7 päeva (s.t. sõidu- või lennuajad,

sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab

vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek.

i. vanemad suhtlevad lastesse puutuvates küsimustes omavahel kas e-posti teel või SMS-

sõnumite teel;

j. kõik

omavahelised

kokkulepped,

mis

erinevad

käesoleva

kohtumäärusega

kindlaksmääratud graafikust, peavad olema vanemate vahel esitatud taasesitamist

võimaldavas vormis ja mõlemalt poolt sõnaselged. Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei

ole tagasivõetav;

k. Juhul kui laps või lapsed haigestuvad, teavitab vanem teist vanemat lapse või laste

haigestumisest viivitamatult. Lapse eest hoolitseb haigestumise korral üldjuhul see vanem,

kellel on õigus määrata lapse viibimiskoht, välja arvatud juhul, kui arstitõendist nähtuvalt

on lapsel selline haigus, mille tõttu ei ole lapse transportimine arsti hinnangul soovitav

ja/või on lapse tervise huvides teise lapsega mitte suhelda. Vanem kaasab teise vanema

haige lapse eest hoolitsemisse, ärajäänud suhtluskorra päevi ei asendata.

3. Laste ema palus algatada lepitusmenetluse põhjendusel, et puudutatud isik I (laste isa) ei

täida ühtki jõustunud kohtumääruse punkti. Avalduse esitamise ajal hoidis isa mõlemat last

enda juures kohtumääruse vastaselt. Ema ei saanud kontakti isaga telefoni ega kirja teel. Isa

keeldub koostööst lastekaitseametnikega ja teiste asjasse puutuvate ametnikega, millest

2-18-478

tulenevalt taotles laste ema lepitusmenetluse raames muuta kohtulahend sundtäidetavaks

kohtutäituri kaudu, et isa kohtumäärust täidaks.

4. 19.08.2019 täpsustas ema avaldust järgmiselt. Tulenevalt asjaolust, et isa kehtivat

suhtlemiskorda ei täida ning praeguseks ajaks on ema kolinud Tartumaale ning tal sündis 2019.

a juulis perre veel üks laps, on kehtiva määruse täitmine raskendatud, mistõttu tuleks kehtivat

suhtluskorda muuta ja täpsustada seda nii, et määrata uus kord XX-l emaga ja WW-l isaga

suhtlemiseks. Laste üleandmine ja kohtumiste korraldamine tuleks jätta erieestkostja

vahendada, kelleks oleks lastekaitsetöötaja. 2019. ja 2020. a kohtuks WW isaga

lastekaitsetöötaja juuresolekul ema elukohajärgses kohalikus omavalitsuses. XX üleandmine

toimuks samuti samal perioodil lastekaitsetöötaja vahendusel ema elukohajärgses kohalikus

omavalitsuses. Alates 2021. a, tingimusel, et laste isale on tehtud psühhiaatriline ekspertiis, mis

kinnitaks ohutust laste kasvatamisel, ja tingimusel, et isa on täitnud suhtluskorda 2019. ja 2020.

a, ning et tal ei ole kehtivat kriminaalkaristust, võiks muuta laste üleandmist nii, et XX toob ja

viib ema juurde kas laste isa või liigub laps vanemate vahel iseseisvalt kui vanemad on niimoodi

kokku leppinud, WW toob ja viib ema elukohast samuti isa ning alates 10-aastaseks saamisest

võib laps liikuda vanemate vahel iseseisvalt, kui vanemad on niimoodi kokku leppinud,

kusjuures lapse üleandmise koht on kas ema elukoht või lastekaitse määratud asukoht. Kõik

pühade pidamised tuleks jätta nii, nagu on ringkonnakohtu määruses.

5. Kohtus ärakuulamisel selgitas avaldaja, et WW tuli tema juurde tagasi 12.08.2019. Isa on

keeldunud W ema juurde tagasi toomast väitega, et peab lapsega arsti juures käima, kuigi lapse

elukoht on nüüdseks Tartumaal. Samuti viis isa W tagasi RRRse lasteaeda, kuigi laps käis

lasteaias XXX, s.o ema ja lapse elukohas.

6. 01.05.2020 avalduses palub lapse ema anda talle hooldusõigus WW koolivaliku osas, kuna

isa töötab talle selles küsimuses vastu ja väidab, et emal ei ole õigust lapsele kooli valida.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Laste isa selgitas 10.10.2019 ärakuulamisel, et emal on õigus määrata lapse elukohta, aga tal

ei ole lasteaia, kooli ja arsti vahetamise õigust, sest selles osas on vanematel ühine

hooldusõigus. Isa sõnul ei ole üldse põhjendatud lapsi lahutada, vaid Q ja W peaksid elama

koos. Laste isa ei eitanud, et ta ei viinud W ema juurde tagasi suhtlemiskorra järgselt, kuid

leidis, et tal oli selleks õigus, kuna tema ka ei saanud vahepeal W-ga kohtuda. Isa sõnul on ema

vägivaldne, ka tema elukaaslane on vägivaldne, millest tulenevalt võib ta ka laste suhtes

vägivaldne olla.

8. Kohus kuulas 07.01.2020 ära lapsed. XX sõnul elab ta isa juures RRR ja käib RRR

Gümnaasiumis, kus tal läheb hästi. Ema juures käis ta viimati 2019. a suvel ja oli seal nädal

aega. Q sõnul ei taha ta ema juurde minna, sest ema „läheb iga asja peale kergesti närvi“. Q-le

ei meeldi ka see, et ema uus elukaaslane Z suitsetab. W elab Q sõnul ema juures ega saa isa

juures käia. Kui W isa juures oli, viis isa W RRR lasteaeda. Aga siis tuli ema ja võttis ta sealt

ära, kuigi ta ei tohtinud seda teha, sest sellist kohtuotsust ei ole. Q teadis rääkida kohtule ka

seda, et praegust kohtuotsust ei saa täita, sest tema käib RRR koolis ega saa seetõttu neljapäeval

ema juurde minna. Pealegi on tal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel malering. Laupäeval

saaks ta küll ema juurde minna, aga ta ei taha seda teha, sest ema ja Z ei meeldi talle, kuna ema

on teda varem löönud ja talle ka pipragaasi lasknud. Q sõnul „ei lähe isa kunagi närvi“. Kuigi

Q igatseb W ja tahaks temaga koos olla, avaldas ta kohtule, et soovib emaga suhtlemiseks vaba

graafikut, et ise otsustada, millal ema juurde minna, sest ta ei taha igal nädalavahetusel üle 400

2-18-478

km sõita ema juurde ja tagasi. Ka koolivaheajal oleks ta nõus ema juures käima, aga mitte tervet

vaheaega, sest kõik sõbrad on tal RRR.

9. WW sõnul elab ta XXX ja käib XXX lasteaias, aga sügisel läheb ta kooli. W arvates läheb

ta elu hästi. Seda W ei mäleta, millal ta viimati Q-ga kokku sai, kuigi venna järgi ta igatseb küll.

Aga isa juures tahaks ta küll käia, sest ei ole seal ammu käinud. Telefonis on nad küll Q-ga

omavahel rääkinud. W sõnul ei riidle ema temaga ega ole riielnud ka Q-ga.

10. 07.01.2020 esitas laste isa avalduse, milles toob välja laste ema poolt suhtluskorra

rikkumised. Samuti tegi isa ettepaneku läbida perelepitus vanematevahelise konflikti

lahendamiseks lastesse puutuvas vaidluses.

11. Laste ema nõustus perelepituses osalemisega. Kohus korraldas vanematele võimaluse

läbida perelepitus MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse meeskonda kuuluva psühholoogi ja

lepitaja HN juures. 08.05.2020 teatas perelepitaja kohtule, et isa sooviks perelepituse käigus oli

saada hinnangut läbiviidud kohtumenetlusele ning seada tingimused perelepituse läbiviimisele,

st menetlus toimuks ainult laste osavõtul, päeva jooksul ning lapsed oleks saanud ettevalmistuse

lepituses osalemiseks kohtuniku poolt. Lisaks soovis laste isa eelnevat kinnitust lepitaja

pädevuse kohta. Lepitaja ettepanekut ettevalmistavaks kohtumiseks, et anda ülevaade

perelepituse võimalustest ja hinnata juhtumi sobivust perelepituseks, ei pidanud laste isa

asjakohaseks. Olles koondanud mõlemalt osapoolelt, s.o laste isalt ja emalt esialgse info selle

kohta, kuidas nad kujunenud olukorda näevad, tegi perelepitaja ettepaneku alustada

perelepituse kohtumistega telefoni või Skype teel ja palus kummalgi esitada omalt poolt loetelu

teemadest, mida nad peavad vajalikuks arutada. Laste ema teatas, et soovib perelepituses läbi

rääkida suhtluskorra küsimusi ning teatas, et pingeliseks olid muutunud tema jaoks ka ühisest

hooldusõigusest tulenevad eriarvamused noorema poja kooli registreerimise ja perearsti juures

vajalike toimingute tegemise suhtes. Laste isa pidas perelepituse protsessi võimaluste mainimist

ebaoluliseks, rõhutades taaskord laste osalemise tingimust, mida ta nägi kui laste huvidega

arvestamist ning esitas jätkuvalt küsimusi varasema kohtumenetlusega seoses. Samuti lisas ta

süüdistuse laste ema suhtes kehtiva kohtumääruse rikkumises. Kuna perelepitaja ei pidanud

asjakohaseks esitada oma arvamust eelnevalt toimunud kohtumenetlusele ja menetlusosaliste

tegutsemisele, ei andnud ettevalmistus perelepituse läbiviimiseks tulemust, sest ühtki kohtumist

korraldada ei õnnestunud.

12. Kambja Vallavalitsus leidis 03.02.2020 arvamuses, et tuleks teha muudatused suhtluskorras

lähtuvalt mõlema vanema elukorraldusest nii, et seda oleks võimalik täita, samuti lõpetada

ühine hooldusõigus WW hariduse ja tervise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus

laste emale. Kohtu määratud suhtluskorrast ei ole kumbki osapool kinni pidanud. Kuna kehtiv

kohtumäärus on koostatud eeldusel, et vanemad elavad üksteisele lähestikku (mõlemad elasid

Rae vallas), siis on ka ema ja WW muutunud elukoht olnud suhtluskorra täitmise raskendajaks.

Koostöö vanemate vahel puudub või on olnud selgete sõnumiteta. Praeguse suhtluskorra

sundtäidetavaks muutmine ei ole lahendus. Ebamõistliku vaidluse on tekitanud olukord, kus

WW viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus on emal, kuid hooldusõigus haridus- ja

terviseküsimustes on vanematel ühine. Selles osas tuleks isa hooldusõigust piirata.

Eestkosteasutuse hinnangul ei saa anda vastutust suhtluskorra korraldamise eest lastele ning

laste heaolu huvides oleks kindlustunne, et neil on õigus ja võimalus kohtuda eraldi elava

vanemaga ning teadmine, millal nad seda teha saavad.

13. Rae Vallavalitsus leidis 04.02.2020 seisukohas, et kehtestada tuleb uus suhtluskord,

arvestades WW ja laste ema elukoha muutumist. Vallavalitsus ei näinud lahendusena teha

muudatusi vanemate hooldusõiguses laste suhtes. Eestkosteasutuse väidetel ei ole kohtu

2-18-478

määratud suhtluskorrast kumbki osapool kinni pidanud. Vanematele on korduvalt selgitatud, et

lapse ja lahuselava vanemaga suhtlemise mittevõimaldamine on last kahjustav, kuid kuna

vanemate vahel puudub usalduslik suhe ja tahe koostööd teha ning nad ei suuda ühiselt

otsustada lastega seotud olulisi küsimusi ega tegutseda ühiselt laste huvidest lähtuvalt, on nende

käitumine põhjustanud laste võõrandumise lahuselavast vanemast. Eestkosteasutus leidis, et

kuivõrd WW elab praegusel ajal koos emaga XXX, ei ole Tallinna Ringkonnakohtu määruse

täitmine objektiivselt võimalik. Laste heaolu huvides ei ole õige, et vastutus kohtumiste

korraldamiseks vanematega jääks lastele, sest seda, kuidas lapsed lahus elava vanemaga

kohtuvad, peavad otsustama nende vanemad, lapsed vajavad selgust ja kindlust selles, kuidas

vanemad nende elu korraldavad, millal nad isa või emaga viibivad. Samuti on vanemate

vastutusel laste heaolu ja turvatunde tagamine ning vendade omavahelise suhtlemise

säilitamine.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Harju Maakohus tegi 09.06.2020 määruse, millega tunnistas lepitusmenetluse

ebaõnnestunuks, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lapse WW suhtes ja andis WW

hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse lapse emale ning muutis Tallinna

Ringkonnakohtu 15.02.2019 määrusega kehtestatud XX ja WW suhtluskorda vastavalt ema ja

isaga ning määras kindlaks uue suhtluskorra. Kohus jättis rahuldamata laste ema taotluse

määrata lastega suhtlemise korraldamiseks erieestkostja. Kohus märkis, et määrus on

sundkorras täidetav ning selle täitmise rikkumise korral võib nii isale kui emale määrata

sunniraha täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 261 sätestatud korras. Menetluskulud jättis

kohus menetlusosaliste endi kanda.

15. Maakohus määras uue suhtluskorra kindlaks järgmiselt:

a. WW veedab isaga iga kuu paaritu (1. ja 3.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse ema kodust reede õhtul hiljemalt kell 20.00 ja viib tagasi

ema koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Vanem, kellega laps viibib, kindlustab lapsele

vajaliku hoolitsuse ja järelevalve ning jälgib, et lapse koolitööd on tehtud, kui laps läheb

kooli;

b. QQ veedab emaga iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala vahetuse alates reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni. Ema võtab lapse isa kodust reede õhtul hiljemalt kell 20.00 ja viib lapse

tagasi isa koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Vanem, kellega laps viibib, kindlustab

lapsele vajaliku hoolitsuse ja järelevalve ning jälgib, et lapse koolitööd on tehtud;

c. paaris aastatel veedavad lapsed isaga jõulud (24.12.-26.12), ning võidupüha ja jaanipäeva

(23.06.-24.06) ning emaga aastavahetuse (31.12.-01.01.); paaritutel aastatel (2019, 2021 jne)

on vastupidi;

d. suvevaheajast veedavad lapsed 2 järjestikust nädalat lahus elava vanemaga. Vanemad

lepivad kokku iga aasta 1. maiks, millistel nädalatel lahus elavad lapsed nende juures on.

Kokkuleppe sõlmimisel tuleb vanematel arvestada, et Q ja W saaksid veeta 2 järjestikust

nädalat kummagi vanema juures koos;

e. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, teatab kumbki vanem teisele hiljemalt 03. maiks,

millal saavad lapsed koos veeta 2 järjestikust nädalat tema juures. Kui vanemate puhkused

langevad ühele ajale, on eelisõigus lastega koos puhkamisele sellel vanemal, kes on oma

puhkuse aja esimesena teatanud;

f. oma sünnipäeva veedavad lapsed selle vanemaga, kelle juures nad graafikujärgselt

viibivad. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus

lapsega suhelda telefoni vms. teel;

g. isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga. Kui

isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapsed ema juurest

2-18-478

isadepäeva hommikul kell 11.00 ja viib WW koju isadepäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Kui

emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapsed isa juurest

hommikul kell 11.00 ja viib QQ koju emadepäeva õhtul kella 20.00-ks;

h. kummalgi vanemal on õigus reisida lapse ja/või lastega Euroopa Liidu liikmesriikides

(kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis

teise vanema notariaalse nõusolekuta. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja

reisitingimustest ette vähemalt 7 päeva (s.t. sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või

hotell, reisiplaan). Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise

vanema notariaalselt tõestatud nõusolek;

i. vanemad suhtlevad lastesse puutuvates küsimustes omavahel kas e-posti teel või SMS-

sõnumite teel;

j. kõik

omavahelised

kokkulepped,

mis

erinevad

käesoleva

kohtumäärusega

kindlaksmääratud graafikust, peavad olema vanemate vahel esitatud taasesitamist

võimaldavas vormis ja mõlemalt poolt sõnaselged. Kokkuleppeks juba antud nõusolek ei ole

tagasivõetav;

k. Juhul kui laps või lapsed haigestuvad, teavitab vanem teist vanemat lapse või laste

haigestumisest viivitamatult. Lapse eest hoolitseb haigestumise korral üldjuhul see vanem,

kellel on õigus määrata lapse viibimiskoht, välja arvatud juhul, kui arstitõendist nähtuvalt on

lapsel selline haigus, mille tõttu ei ole tema transportimine arsti hinnangul soovitav ja/või on

lapse tervise huvides teise lapsega mitte suhelda. Vanem kaasab teise vanema haige lapse

eest hoolitsemisse, ära jäänud suhtluskorra päevi ei asendata.

16. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus kohus hagita perekonnaasja

lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 563 sätestatust, mis reguleerib

lepitusmenetlust lapsega suhtlemist korraldava määruse ja kokkuleppe rikkumise korral. Kuigi

nimetatud sätte eesmärk on vanemaid lepitusmenetluse käigus lepitada ja saavutada seeläbi

vanemate kokkulepe, kuidas lahus elav vanem lapsega suhelda saab, on vaja tagada lapsega

suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta. Kuna

käesolevas asjas ei saavutanud vanemad kokkulepet kohtu poolt suunatud perelepituses ega

kohtus, tuleb lepitusmenetlus ebaõnnestunuks tunnistada ja TsMS § 563 lõike 7 järgi määrata,

milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada määruse täitmiseks ja/või millises ulatuses muuta

vanemate ja laste suhtlemist puudutavat määrust ja milliseid muudatusi on vaja teha vanema

õigustes lapse suhtes.

17. Menetlusosaliste ärakuulamisega ning kohalike omavalitsuste seisukohtadega leidis

tõendamist, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu määruse jõustumist on laste ema kolinud koos

WW-ga XXX, isa elab jätkuvalt koos XX-ga RRR Harjumaal. Nimetatud asjaolu juba

iseenesest muudab jõustunud kohtumääruse täitmise võimatuks, sest lapsed ja vanemad elavad

üksteisest ca 200 km kaugusel. Samas on leidnud tuvastamist, et mõlemad vanemad on

rikkunud jõustunud kohtumäärust laste suhtlemiskorra täitmise osas ning laste isa on ka

põhjendamatult takistanud emal WW hooldusõigust teostada. Nt on ta viinud lapse RRR tema

vanasse lasteaeda, kuigi laps käib lasteaias XXX, sest tema elukoht on ema juures XXX. Samuti

viis isa W Tallinnasse arstile, kuigi laps enam Tallinnas ei ela.

18. Kohtu hinnangul on leidnud menetluses tuvastamist, et isa on mõjutanud lapsi avaldama

kohtule seisukohti, mis sobiksid tema seisukohtadega. Nimetatut kinnitavad XX kohtus

ärakuulamisel antud ütlused, kuid eriti lubamatu ja taunimisväärne on kohtu hinnangul kasutada

ära isa poolt oma alaealist last XX eesmärgil, et viimane helistaks vennale ning küsiks viimaselt

suunatud küsimusi (kus W soovib elada, kas ta igatseb isa ja venda jne), ise samal ajal kõne

lindistades ja seda kohtule tõendina esitades. Kohtu hinnangul on selline vanema käitumine

2-18-478

laste õiguste jäme rikkumine ja näitab vanema oskamatust lapsi kasvatada ja soovimatust

vaidlust lahendada.

19. Kuna isa takistab emal vahetamast WW perearsti, samuti lapse kooli registreerimist, pidas

kohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse WW suhtes ka hariduse ja tervise

küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale, sest vanemad ei suuda nendes

küsimustes ühist hooldusõigust lõputute vaidluste ja erimeelsusteta teostada.

20. Kohus muudab senist suhtluskorda, arvestades asjaoluga, et lapsed elavad üksteisest hetkel

200 km kaugusel ja esialgset määrust seetõttu täita ei ole võimalik. Kohus juhtis aga veelkord

laste isa tähelepanu sellele, et lapsega koos elav vanem peab julgustama last lahus elava

vanemaga suhtlema, sest perekonnaseaduse (PKS) § 143 kohaselt ei tohi vanem kahjustada

lapse suhet teise vanemaga, mistõttu tuleb tal XX-le selgitada, et emaga suhtlemine on nii lapse

kui ema õigus ning selle kaudu on tagatud ka vendade omavaheliste suhete säilimine. Asjaolu,

et XX avaldas kohtus esialgu soovimatust emaga suhelda, ei ole kohtu jaoks määrava

tähtsusega, sest alaealise sellesisuline avaldus ei pruugi olla kooskõlas lapse tegeliku huviga

ema ja vennaga suhelda.

21. Kohus ei pidanud põhjendatuks määrata lastega suhtlemise korraldamiseks erieestkostjat,

sest lapsed ei ole oma vanematest võõrdunud. Arvestades laste vanust saab nende üleandmine

vanemalt vanemale toimuda ka nii, et vanemad üksteisega kokku ei puutu, mistõttu ei pea lapse

üleandmist vahendama kolmas isik. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötajatele panna sellist koormust, et viibida mitmel korral kuus laste üleandmise

juures või viibida lapse ja vanema kohtumiste juures. Kohus leidis aga, et esialgu peab laste

üleandmine toimuma laste vanemate poolt nende koju transportimisega, laste kasvades võivad

nad ise ühistransporti kasutades ühest linnast teise sõita. Kui vanalt lapsed võivad ise liikuda

vanemate vahel, otsustab see vanem, kellel on õigus määrata lapse viibimiskohta.

22. Kuivõrd menetluses on tuvastamist leidnud, et nii isa kui ema on rikkunud esialgset

määrust, millega määrati kindlaks vanemate ja laste suhtlemise kord, ning lepitusmenetlus tuleb

tunnistada ebaõnnestunuks, sest pooli lepitada ei õnnestunud, tuleb juhindudes TsMS § 563

lõike 7 punktist 1 määrata lahendiga kindlaks, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, kui

vanemad jätkuvalt lastega suhtlemise korda rikuvad. Kohus asus seisukohale, et praeguses

olukorras tuleb pidada piisavaks sunnivahendiks sunniraha määramist TMS §-s 261 sätestatu

kohaselt. Jõu kasutamist lapsega suhtlemise korraldamisel ei pidanud kohus põhjendatuks

kohaldada, sest TMS § 179 kohaselt lubab kohus lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes

juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta.

23. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lõikest 1 leides, et kuna määrus

tehakse eelkõige laste huvides, tuleb laste ema ja isa menetluskulud jätta nende endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Määruskaebus

24. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule uuele erapooletule kohtunikule. Lisaks esitab laste isa

määruskaebuses

mitmeid

süüdistusi

nii

asja

lahendanud

kohtuniku,

laste

ema,

lastekaitseametnike kui kolmandate isikute suhtes. Kaebaja palub esitada asja lahendanud

kohtunikule süüdistus tahtlikult moonutatud faktide esitamises, laimamises, vaenu õhutamises

ja lohakas erapoolikus töös ning kohtunike eetika rikkumise eest, ülekuulamise korraldamises

lapse XX suhtes kaitseadvokaadita. Samuti taotleb isa esitada laste emale süüdistus PKS § 118

2-18-478

lõike 1 tahtlikus ja korduvas rikkumises, laste omavahelise suhtluse takistamises, VVV ja BBB

lasteaedadele ning lastekaitsetöötajatele AL-le, KP-le ja NG-le süüdistus PKS § 120 lõike 7

rikkumise eest ning ametnikele MR-le ja HN-le märgukirjadele ja selgitusnõuetele vastamisel

seaduse rikkumise eest ja kohtule teadlikult valeinfo esitamise eest. Lisaks palub kaebaja

määrata laste ema elukaaslasele ZZ-le lähenemiskeeld kaebaja ning laste WW ja XX suhtes.

25. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arutanud maakohus laste isa esitatud avaldusi ega

kompromissiettepanekut. Kohtunik võltsis teadlikult VVV lasteaia poolt kohtule esitatud

dokumendi sisu ja kontrollis lohakalt kohtusse esitatud materjalide seaduslikkust ning tegi

seetõttu otsuse moonutatud faktide põhjal. Lepitusmenetlus ebaõnnestus, kuna kohtunik valis

lepitusmenetluse läbiviijateks ebapädevad ametnikud.

26. Kohus on kohustatud lahendama asja ainult laste huve arvesse võttes. Määrusest ei selgu,

millised on WW ja XX huvid. Seega on arvatav, et määrus ei ole laste huvides.

27. Määruse punkt 13 viitab sellele nagu oleks laste isa tahtlikult takistanud WW hooldusõiguse

teostamist ning viinud lapse RRR lasteaeda ja Tallinnasse arsti juurde olukorras, kus laps enam

Tallinnas ei elanud. Tegelikkuses käitus laste isa kehtivast ringkonnakohtu määrusest lähtuvalt.

RRR lasteaed ega Rae vald ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et WW enam RRR

lasteaias ei käi.

28. Määruse punkt 14 teatab, et kohtus on leidnud kinnitust nagu oleks isa mõjutanud last XX.

Lugedes digitoimikut ei selgu ühtegi fakti, mis seda mõjutust kinnitaks. Arusaamatuks jääb,

miks kohtunik süüdistab laste isa nagu see oleks käskinud lapsel XX-l helistada vennale. Vastav

kõne on tehtud lapse omal algatusel ja siis, kui isa ei olnud kodus. Samas punktis kritiseerib

kohtunik nagu isa ei saaks lapse kasvatamisega hakkama. Tegelikkuses on XX kasvanud

viimased 3 aastat ainult isa kasvatamise all ja temast on sirgunud tubli õpilane ja tunnustatud

sportlane. Samuti süüdistab kohtunik laste isa nagu see ei sooviks vaidlust lahendada, kuigi

tegelikkuses esitas isa menetluses 2 avaldust, mida ei ole määruses isegi mainitud.

Menetlusosaliste seisukohad

29. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Eestkosteasutused sisulisi seisukohti kaebuse osas ei esitanud.

Menetluse edasine käik

30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 09.06.2020

määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks

või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

32. TsMS § 659, § 651 lõike 1, § 639 lõike 1, § 463 lõike 2 ja § 442 lõike 5 alusel lahendab

kohus lõpplahendis seni lahendamata taotlused. Laste ema esitas esialgse õiguskaitse taotluse,

2-18-478

milles palub anda talle kiirelt ainuhooldusõigus lapse WW osas. Taotluse kohaselt palub ema

kohtu sekkumist olukorras, kus lapse hetkel veel hooldusõiguslik isa hoiatab, et tuleb last kodu

lähedasest KKK valla koolist väevõimuga ära võtma, et ta RRR Gümnaasiumisse (isa

elukohajärgne kool) kooli panna.

33. Kohus küsis eestkosteasutustelt taotluse osas seisukohta. Kambja Vallavalitsus pidas

õigustatuks taotlust anda WW ainuhooldusõigus esialgse õiguskaitse korras hariduse ja tervise

küsimustes kohtumenetluse ajaks emale arvestades, et lapse elukohajärgne kool asub Kambja

vallas. Rae Vallavalitsus leidis samuti, et põhjendatud on haridusküsimuse lahendamine

esialgse õiguskaitse korras, sest nii saab laps alustada kooliteed õigel ajal elukohajärgses

haridusasutuses.

34. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus on osaliselt, s.o kohtumenetluse ajaks lapse WW

hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmise osas laste emale, põhjendatud ja kuulub selles

osas rahuldamisele järgmistel põhjendustel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771

lõike 1 järgi saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud

juhul. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi

võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt

reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 551 lõikest 1 tuleneb, et kohus võib

hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse

õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. TsMS § 377 lõike 2 järgi sellise hagi

tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel

esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli

vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS §

378 lõike 3 punkti 1 järgi võib kohus abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas

menetluse ajaks reguleerida ka vanema õigusi ühise lapse suhtes.

35. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist sellise kiireloomulise küsimusega,

mis vajab esialgse õiguskaitse korras reguleerimist. Vaidlustatud määrusega tunnistas

maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja mh lõpetas osaliselt vanemate ühise

hooldusõiguse lapse WW suhtes ning andis WW hariduse ja tervise küsimustes

ainuhooldusõiguse laste emale. Sellise muudatuse tegi kohus põhjusel, et asjas leidis

tuvastamist, et laste isa takistab põhjendamatult emal WW osas hooldusõiguse teostamist, sh

takistab lapse perearsti vahetamist ja elukohajärgsesse kooli registreerimist. Jõustunud

15.02.2019 kohtumäärusega oli emale antud lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas

ainuhooldusõigus. Laste ema on esialgse õiguskaitse taotluses esile toonud, et laste isa on

ähvardanud viia WW Kambja vallas asuvast koolist RRR Gümnaasiumisse. Kambja

Vallavalitsus on vastuses taotlusele esile toonud, et lapse elukohajärgne kool asub Kambja

vallas. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse huvidega kooskõlas käia elukohale lähedalasuvas

koolis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on olnud vanemate vahel varasemaid intsidente

seoses WW õigeaegselt oma elukohta tagasitoomisega, mh on laste isa varasemalt viinud WW

lapse elukohajärgse XXX lasteaia asemel jätkuvalt RRR lasteaeda. Eeltoodust tulenevalt võib

taotluses esile toodud oht olla eluliselt usutav, mistõttu on lapsele elukohajärgses koolis käimise

tagamiseks põhjendatud kohtu sekkumine esialgse õiguskaitse korras. Kuivõrd taotluses

esiletoodud asjaolud puudutavad üksnes hooldusõigust WW haridusega seonduvates

küsimustes, on põhjendatud taotlus rahuldada üksnes selles osas.

36. Määrus kuulub esialgse õiguskaitse rakendamise osas viivitamatule täitmisele (TsMS § 467

lõige 5).

2-18-478

37. TsMS § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse

rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetlust alustatakse

TsMS § 563 lõike 1 esimese lause järgi juhul, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub

lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist. Kui vanematega

arutamine ei anna tulemusi ja kohus ei suuda neid lepitada, tuleb teha TsMS § 563 lõike 7

kohaselt määrus, millega kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, kas on

mõistlik rakendada sunnivahendeid jõustunud kohtumääruse täitmiseks (punkt 1) või/ja on

vajalik sõltuvalt konkreetse vaidluse asjaoludest kehtivat suhtluskorra määrust muuta (punkt 2)

või/ja on vajalik teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes (punkt 3).

38. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas oli põhjendatud tunnistada

lepitusmenetlus TsMS § 563 lõike 7 järgi ebaõnnestunuks. Arvestades vanemate konfliktseid

suhteid, mis nähtub nii esitatud menetlusdokumentidest kui ka 10.10.2019 toimunud

ärakuulamise protokollist, ning asjaolu, et perelepitaja HN 08.05.2020 kohtule esitatud

seisukohast tulenevalt ei osutunud perelepituse läbiviimine võimalikuks, tuli kohtul teha TsMS

§ 563 lõike 7 järgne määrus. TsMS § 563 lõike 7 punktides 1–3 tehtavate otsustuste puhul on

tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei saa

maakohtule antud juhul diskretsioonipiiride rikkumist ette heita. Maakohtu vastavad otsustused

suhtluskorra muutmise kohta ning lapse WW hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse

laste emale andmiseks on piisavalt põhjendatud ning vastavad tegelikule olukorrale ja laste

huvidele. Suhtluskorra osas ei ole määruskaebuses ka sisulisi vastuväiteid ega muutmise

ettepanekuid, mida kolleegium saaks kaaluda, esitatud.

39. Kohtul tuli asja lahendamisel arvestada asjaoluga, et võrreldes kehtiva 15.02.2019 Tallinna

Ringkonnakohtu määrusega, on praeguseks ajaks eluline olukord oluliselt muutunud, kuna laste

ema on kolinud koos lapse WW-ga Rae vallast (kus asub jätkuvalt isa ja lapse XX elukoht)

Kambja valda (vanemate elukohtade vahemaa on seega ca 200 km). Eeltoodu tõttu ei ole seni

kehtinud suhtluskord, kus lapsed suhtlevad lahuselava vanemaga iganädalaselt, sh nädala sees,

pika vahemaa tõttu enam reaalselt täidetav. Kuivõrd vanemad lepitusmenetluse käigus uues

suhtluskorras kokkulepet ei saavutanud, tuli suhtluskord määrata kohtul. Kolleegiumi

hinnangul vastab vaidlustatud määruses kindlaks määratud suhtluskord mõlema lapse huvidele

suhelda oma lahuselava vanemaga, samas arvestades vanemate elukohtade vahelist pikka

vahemaad, ei ole see ka lastele vanemate mõistliku koostöö korral ülemäära koormav,

arvestades mh, et lapsed kasvavad ja arenevad pidevalt ning suhtluskord on suunatud mh

tulevikku. Samuti on tagatud lastele võimalus viibida koos ühe vanema juures samaaegselt.

Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et laps XX poolt ärakuulamisel avaldatu, et tema

soovib emaga suhelda ainult nn vaba graafiku alusel, ei ole kohtu jaoks määrava tähtsusega,

sest tol hetkel 12-aastase lapse sellise sisuga avaldus ei pruugi olla kooskõlas tema tegeliku

huviga ema ja vennaga suhelda. Kolleegium ei kahtle, et laps XX on arenenud ja tubli

noormees, kuid sellises vanuses lapselt ei ole õige ega tema huvidega kooskõlas nõuda, et ta

teeks otsuseid, millel on oluline mõju tema vaimsele ja hingelisele arengule tulevikus.

40. 15.02.2019 määruse kohaselt on lapse WW ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh

elukoha) määramisel antud emale. Kuigi lepitusmenetlusele eelnevas menetluses taotles ema

hooldusõiguse lõpetamist mh ka hariduse ja tervise küsimustes, leidis Harju Maakohus

15.10.2018 määruses (millise seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus 15.02.2019 määruses),

et menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et vanemad ka nimetatud küsimuste osas

vaidlevad, mistõttu jäi avaldus vastavas osas rahuldamata. Samas tuleb arvestada, et varasema

kohtulahendi tegemise ajal elasid mõlemad vanemad Rae vallas, nüüdseks on aga ema kolinud

2-18-478

Kambja valda. Seoses sellega ongi ema menetluses esile toonud, et isa takistab tal vahetamast

WW perearsti, samuti WW kooli registreerimist. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul on lapse

huvides käia elukoha lähedal koolis ja perearsti juures. Ka käesolevas asjas ei nähtu selliseid

elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse teistsugusele otsustusele (nt et tulenevalt lapse tervislikust

seisundist oleks tema huvides õppida muus koolis kui elukohajärgses). Arvestades eeltoodut

nõustub kolleegium maakohtuga, et kuivõrd asjas leidis tuvastamist, et vanemate vahel on

vaidlused WW hariduse ja tervise küsimustes, oli põhjendatud selles osas ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja laste emale kui WW-ga kooselavale vanemale vastavates küsimustes

ainuhooldusõiguse andmine. Kaebuse väide, et laste isa käitus kooskõlas kehtiva

ringkonnakohtu määrusega, ei arvesta asjaolu, et lapse tegelik elukoht ja sellest tulenevalt ka

elukorraldus mh lasteaiaga seonduvas oli selleks ajaks juba muutunud.

41. Ringkonnakohtu hinnangul on õige ja põhjendatud ka maakohtu otsustus kohaldada TsMS

§ 563 lõike 7 punkti 1 alusel sunnivahendina määruse rikkumise korral sunniraha määramist,

arvestades, et kohus tuvastas, et mõlemad vanemad on rikkunud jõustunud määrust, millega

määrati kindlaks vanemate ja laste suhtluskord. Selles osas ei ole määruskaebuses ka sisulisi

vastuväiteid määrusele esitatud.

42. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et laste ärakuulamisel 07.01.2020 oleks pidanud osalema

(kaitse)advokaat. TsMS § 5521 lõike 1 kohaselt kuulab kohus vajadusel lapse ära psühhiaatri,

psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul, jättes vastava otsustuse tegemise kohtu kaaluda

sõltuvalt konkreetse hagita perekonnaasja asjaoludest. Lepitusmenetlust ja perekonnaasjas

esindust reguleerivad TsMS-i sätted (vastavalt § 219 lõige 2 ja § 563) ei kohusta

lepitusmenetluses alaealistele lastele riigi arvel esindajat määrama, kui nende huvid ei ole

konkreetses vaidluses oluliselt vastuolus seaduslike esindajate (antud asjas seega vanemate)

huvidega või kui ei ole tegemist vaidlusega, mis oleks seotud lapse eraldamisega perekonnast

või isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmisega või lapse äravõtmisega kasuperekonnast või ühelt

abikaasalt või muult lapsega suhtlemiseks õigustatud isikult. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

96-14 selgitanud, et nt ainuhooldusõiguse määramisel viibimis- ja elukoha küsimuses on kohtul

õigus, kuid mitte kohustus lapsele esindajat määrata. Sama kohaldub lepitusmenetluses, mis on

varasema kohtumenetluse nn jätkumenetlus. Samuti juhib kolleegium kaebaja tähelepanu

asjaolule, et käesolevat tsiviilkohtumenetlust ei saa mingilgi moel samastada kohtueelse või

kohtumenetluses kriminaal- või väärteo asjas, mistõttu viide kaitseadvokaadile ei ole

asjakohane.

43. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kaebajaga ka selles, nagu oleks maakohus tema

avaldused ja seisukohad tähelepanuta jätnud. Asja materjalidest nähtuvalt esitas isa 07.01.2020

kohtule vastuavaldusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles tõi esile ema poolt

suhtluskorra rikkumised ning samuti tegi ettepaneku läbida perelepitus. Nimetatu osas on kohus

10.01.2020 kirjas menetlusosalistele selgitanud, et kuigi TsMS ei võimalda hagita asjades

vastuavalduse esitamist, ei saa kohus esitatud menetlusdokumenti siiski tähelepanuta jätta ja

käsitleb seda laste isa seisukohana lepitusmenetluses. Mh on maakohus vaidlustatud määruses

tuginenud asjaolule, et ka laste ema on kehtivat suhtluskorda rikkunud. Seega ei saa teha

järeldust, et kohus on isa seisukohad tähelepanuta jätnud. Asjaolust, et kohus ei ole määruses

käsitlenud kõiki laste isa seisukohti (mh 28.05.2020 avalduses esitatuid), ei saa teha järeldust,

et kohus oleks vastavad menetlusdokumendid tähelepanuta jätnud.

44. TsMS § 662 lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lõike 3 alusel tsiviilasja materjalidesse lapse

isa poolt 13.08.2020 esitatud tõendid, kuid tõdeb, et need ei anna alust maakohtust erinevale

seisukohale asumiseks.

2-18-478

45. Seoses määruskaebuses toodud arvukate süüdistustega kohtuniku, lastekaitseametnike ja

teiste menetlusega seotud isikute kohta märgib kolleegium, et ei näe selliseid rikkumisi, mis

annaksid kohtule aluse pöörduda kuriteoteatega prokuratuuri või politsei poole TsMS § 45 lõike

6 alusel. Asjaolu, et kohtunik, lastekaitseametnikud ja perelepitajad ei nõustunud kaebaja kõigi

seisukohtadega, ei tähenda automaatselt, et nad oleksid toime pannud väär- või kuriteo.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kõik nimetatud isikud tegutsenud eelkõige laste, aga ka

mõlema vanema õigustatud huvides (PKS § 123 lõige 1). Vanematel tuleb omavahelised

erimeelsused lahendada lapsi vaidlustesse ja aruteludesse esmalt kaasamata, arutades lapsega

tema hooldus- ja kasvatusküsimusi vaid juhul, kui lapse arengutase seda võimaldab (PKS § 116

lõike 3 teine lause). Kuna käesolevas asjas ei jõudnudki perelepitajad sisulise lepitustegevuseni

laste isa poolt erinevate tingimuste esitamise tõttu, ei olnud neil ka võimalik jõuda otsustuseni,

kas laste (või ühe neist) kaasamine oleks olnud mõistlik ja vajalik. Kohus ei ole hagita

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lõige 5).

46. Kaebuses on taotletud ZZ suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Ringkonnakohus selgitab, et

lähenemiskeelu taotlemiseks on TsMS-is ette nähtud eraldi hagita menetlus (§ 544 jj), mistõttu

ei ole kohtul võimalik vastavat avaldust käesolevas laste hooldusõigust ja suhtluskorda

puudutavas tsiviilasjas lahendada. Lähenemiskeelu taotlemiseks tuleb kaebajal esitada

eraldiseisev TsMS-i nõuetele vastav avaldus maakohtule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lõikest 1 tulenevalt kaebuse esitaja kanda. Laste

emal puudub menetluses lepinguline esindaja, seega ei ole alust eeldada tal menetluskulude

tekkimist. Samuti puuduvad hüvitatavad menetluskulud eestkosteasutustel. Eeltoodust

tulenevalt ei ole asjas kindlaksmääratavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/