2-19-132909/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-132909

Tsiviilasi

E. I. OÜ avaldus V. A. A. H. ilt võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: E. I. OÜ ; registrikood XXX; asukoht XXX.

Avaldaja lepinguline esindaja: M. L.

e-post XXXPuudutatud isik: V. A. A. H. , isikukood

XXX; elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta E. I. OÜ avaldus V. A. A. H. ilt võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud E. I. OÜ kanda.

3. Määrus toimetada kätte avaldaja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. A. A. H. ilt võla

väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna V. A. A. H. ile ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 10. augusti 2020

määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 13. augustil 2020 avalduse käiguta ning andis avaldajale 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selge taotluse esitamiseks;

taotlust põhjendavate asjaolude välja toomiseks; avaldaja nimel avalduse esitanud isiku

esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid puudutatud

isikule menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohtualluvuse põhjendamiseks. Avaldaja sai

Tartu Maakohtu 13. augusti 2020 määruse e-toimiku vahendusel kätte 18. augustil 2020.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude,

mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks. Riigikohus leidis 22. aprilli 2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561, et

tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt määratakse asja menetluse liik asja sisu, mitte

kohtusse pöördunud isiku järgi. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava

asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu seetõttu, et nõue on läinud kas

loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt kolmandale isikule üle.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja nõude sisuks alates 2017. kuni 2019.

aastani tasumata kommunaalteenuste arved. Avaldaja sai nõude XXX korteriühistult nõude

loovutamise teel. Tegemist on nõudega, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Tegemist on TsMS § 613 lg 1 p 1

järgi hagita menetluses menetletava asjaga. Kuivõrd avaldaja nõude sisu järgi kuulub see

menetlemisele hagita menetluses ning eelpool viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt ei muutu

nõude olemus seetõttu, et nõue läks loovutamisega korteriühistult avaldajale üle, tuleb nõuet

menetleda hagita menetluses. Kohus vaatab hagita asja TsMS § 477 lg 1 järgi läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama

oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi

asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Avaldaja ei

esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi. Avaldus tuleb jätta

TsMS § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab avaldajat lepinguline esindaja. Lepingulise

esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks

esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele avaldaja on volikirja andnud. Kohtus võib

lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS § s 218 sätestatud nõuetele. Avaldaja ei ole

kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud avaldaja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta

tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et avaldaja lepinguline esindaja vastab

TsMS §-s 218

lepingulisele

esindajale

sätestatud

nõuetele.

Avaldus

tuleb

jätta

TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel seega menetlusse võtmata.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik