2-20-680/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-680

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

If P&C Insurance AS-i hagi XX vastu 5904,36 euro

ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7137,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): If P&C Insurance AS

(registrikood 10100168), lepinguline esindaja Krista

Raudsepp

Kostja

(apellant):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.04.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.

4. Rahuldada If P&C Insurance AS-i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata XX poolt If P&C Insurance AS-ile hüvitatavateks

menetluskuludeks 400 eurot.

5. Mõista XX-lt If P&C Insurance AS-i kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud 400 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb XX-l If P&C Insurance AS-ile

tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-20-680

7. Menetluskulud

tuleb

kanda

Julianus

Inkasso

OÜ

arveldusarvele

nr

EE147700771000526428, viitenumbriga 249239548.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. If P&C Insurance AS esitas 13.01.2020 hagi XX vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevuse 5904,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 760,31 eurot ja

edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud.

2. 30.08.2016 toimus Tallinnas XXX kahjujuhtum. Korteris nr 29 sai ülemisest korterist läbi

lae tunginud vee tõttu kahjustada siseviimistlus. Korter nr 29 oli kindlustatud hageja poolt ja

30.08.2016 teavitas korteri omanik hagejat kahjujuhtumist. 01.09.2016 andis KÜ Y juhatuse

liige hagejale ülevaate ka kahjujuhtumi põhjustest. Kahju tekkis korterisse nr 33 paigaldatud

põrandakütte lekkimisest. Põrandaküte oli paigaldatud omavoliliselt vannitoa radiaatori külge.

3. Korteri kahjustuste likvideerimiseks ja korteri remondiks on hagejale esitatud remonditööde

hinnapakkumine kokku summas 5984,36 eurot. Remonditööd on teostatud ja hageja tasus

nende eest kokku 5904,36 eurot, vastavalt tööde teostajate poolt väljastatud arvetele.

4. Tekitatud kahju eest vastutab kostja kui veeavarii põhjustanud korteriomanik. Hageja saatis

17.05.2018 kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5904,36 eurot, tasumise

tähtajaga 14 päeva. Kostja hageja nõudekirjale ei vastanud ega kahju ei hüvitanud. Hageja

arvestab viivist võlgnevuse tasumise tähtajast, s.o 31.05.2018 järgnevast päevast, mis on

hagiavalduse koostamise seisuga kokku 760,31 eurot.

5. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue on aegunud. Kohaldamisele kuulub

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149, mille kohaselt aeguks hageja nõue 10 aasta

möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest.

Kostja vastuväited

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista hageja

nõudeid täies mahus.

2-20-680

7. Hageja esitatud nõuded alates 30.08.2016 kuni 15.01.2020 on aegunud. Vastavalt hageja

poolt esitatule tekkis võlgnevus 30.08.2016, hagejale oli esitatud varakahju vaatlusakt

31.08.2016, Vaskorehitus OÜ esitas hagejale hinnapakkumise 14.09.2016 ja Vaskorehitus OÜ

esitas hagejale arve 01.12.2016 maksetähtajaga kuni 08.12.2016, mis tähendab, et hageja nõue

aegus 09.12.2019. Hageja esitas hagi 15.01.2020.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 14.04.2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

6664,67 eurot (põhivõla 5904,36 eurot ja viivise 760,31 eurot) ning viivise tagastamata

põhinõudelt (5904,36 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

16.01.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus

määras menetluskulude suuruse kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

805 eurot.

9. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud vastuväiteid faktilistele asjaoludele, mistõttu ei

ole vaidlust järgnevates asjaoludes: 30.08.2016 toimus Tallinnas XXX asuvas korteris

kahjujuhtum, mille tõttu sai kahjustada korteri siseviimistlus; korter oli kindlustatud hageja

poolt; 30.08.2016 teavitas korteri 29 omanik hagejat kahjujuhtumist; 01.09.2016 andis KÜ Y

juhatuse liige hagejale ülevaate kahjujuhtumi põhjustest ning varakahju kohta on koostatud

vaatlusakt; kahju põhjuseks oli korterisse nr 33 omavoliliselt paigaldatud põrandaküte, mis

lekkis/lõhkes; korteri nr 33 omanik on kostja; seoses korteri remondiga on hagejale esitatud

hinnapakkumine nr 613-2016 kokku summas 5984,36 eurot; remonditööd on teostatud ja

hageja tasus vastavalt tööde teostajate poolt väljastatud arvetele nende eest kokku 5904,36

eurot; hageja saatis 17.05.2018 kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas

5904,36 eurot, kuid võlgnevust ei ole tasutud. Maakohus luges need asjaolud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

10. Maakohus leidis, et antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku

tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel (kahju tekkis korteris olnud põrandakütte

lekkimise/lõhkemise tõttu). Kuivõrd kahjujuhtum toimus 30.08.2016, kohaldub sel ajal

kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1. Kuna korteriomanike vahel on

seadusjärgne võlasuhe ja kahju kannataja nõue kostja vastu ei põhine tehingul, siis ei kohaldu

maakohtu hinnangul mitte TsÜS § 146 lg 1, vaid TsÜS § 149 sätestatud aegumistähtaeg. TsÜS

§ 149 esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle

nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et

kahjujuhtum toimus 30.08.2016 ja hagi esitati 15.01.2020, ei olnud hagi esitamise ajaks

möödunud kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, mistõttu hageja nõue ei ole

aegunud.

11. Maakohtu hinnangul on kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115, KOS § 11 lg 3, VÕS

§ 127 lg 1, 2 ja 4 alusel täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada

kohustuste rikkumist vabandatavaks. Seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud.

Maakohus märkis, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude suurusele. Lisaks leidis

maakohus, et samuti on põhjendatud viivisenõue 760,31 eurot ning nõue mõista välja viivis

seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas 14.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2-20-680

13. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi,

samuti vääralt kohaldanud materiaalõigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei olnud

otsuse tegemisel objektiivne ega andnud kostjale võimalust esitada vastust hageja viimastele

seisukohtadele. Maakohus on jätnud täitmata TsMS § 392 lg-st 2 tuleneva selgitamiskohustuse.

Lisaks ei ole kohtuotsus TsMS § 436 lg 1 kohaselt seaduslik ega põhjendatud. Kohus peab

otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama. Vaidlustatud otsuses ei ole eelnimetatud nõudeid järgitud.

14. Kostja on enda vastuses hagile märkinud järgmist: „Kostja ei tunnista hagi täies mahus.“

Kostjale jääb arusaamatuks, mis asjaoludest tulenevalt on maakohus jõudnud järeldusele, et

kostja ei vaidle vastu hageja poolt esile toodud asjaoludele ja kostja on hageja väited omaks

võtnud. Kostja ei ole omaks võtnud ühtegi hageja väidet.

15. Kostja on seisukohal, et kohus oleks pidanud pooltele selgitama, et vastavalt TsMS § 230

lg-le 1 peab kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Kohtuotsusest ei nähtu, millistest tõenditest tulenevalt jõudis maakohus

järeldusele, et hageja esitatud tõendid tõendavad kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, kuidas

kahjuhüvitise summa oli kindlaks määratud. Kohus oleks pidanud tegema hagejale ettepaneku

tõendite esitamiseks, mis kinnitaksid kahju suurust. Maakohus oleks pidanud selgitama

hagejale parema tõendamise vajalikkust ja andma talle lisatõendite esitamiseks täiendavat aega.

Maakohus on jätnud selgitamiskohustuse selles osas täitmata, mistõttu on teinud ebaõigetele

järeldustele tugineva kohtuotsuse. Kohus jättis ka kostjale selgitamata võimalust vaielda vastu

hageja seisukohtadele ja esitada omapoolseid tõendeid.

Vastustaja seisukoht

16. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

18. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui leidis,

et kostja on hageja väited TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 tähenduses omaks võtnud. Kostja on vastuses

hagile märkinud, et kostja ei tunnista hageja nõuet täies mahus. Seega vaidleb kostja hageja

nõudele täies ulatuses vastu. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kostja on kogu menetluse

jooksul hageja nõudele vastu vaielnud, tuleb kohtul TsMS § 392 lg 1 p 3 järgi küsida kostjalt,

kas ja missugused hageja väited ta omaks võtab. Olukorras, kus kohus seda teinud ei ole, ei ole

seega kostja kahju tekitamist TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võtnud ja tema omaksvõttu ei

saa ka sama paragrahvi neljanda lõike järgi eeldada (vt Riigikohtu 21.06.2011 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-55-11, p 11). Maakohus ei ole käesolevas asjas kostjalt küsinud, millised hageja väited

ta omaks võtab. Seega ei saa käesolevas asjas kohus eeldada, et kostja on hageja väited kahju

suuruse ja põhjusliku seose osas omaks võtnud. Ehkki tegemist on menetlusõiguse normi

rikkumisega, ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist siiski sedavõrd olulise rikkumisega, mis

oleks kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise.

2-20-680

19. Olukorras, kus maakohus oleks kostja omaksvõtu puudumisel pidanud hindama hageja

tõendeid sisuliselt, rikkus maakohus ka otsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja lg 2,

§ 442 lg 8), millise ringkonnakohus saab kõrvaldada. Muid rikkumisi ringkonnakohus

maakohtu poolsel asja lahendamisel ei tuvastanud, põhjendades seda järgnevalt ja ühtlasi

vastates apellatsioonkaebuse väidetele.

20. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, kuidas hüvitise summa on kujunenud ning et kahju

on põhjustanud korteris nr 33 toimunud veeavarii. Seejuures heidab kostja maakohtule ette

üldist selgitamiskohustuse rikkumist tõendamiskoormuse osas. Kolleegium leiab, et maakohus

ei ole selgitamiskohustust rikkunud. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses

vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seega

on hagimenetlus põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu

20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Riigikohus on selgitanud, et

selgitamiskohustuse ulatus sõltub hagimenetluses mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka

sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid, märkides, et juhul kui pooled ei vaidle

nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada

poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega

seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 ning Riigikohtu 16.05.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-8344, p

12). Kolleegiumi hinnangul ei pidanud maakohus olukorras, kus pooled nõude õigusliku aluse

üle ei vaidle ning pooltel on juriidilise haridusega esindajad, selgitama pooltele nende

tõendamiskoormust ega seda, kas hageja nõude rahuldamiseks piisab tema poolt esitatud

tõenditest või mitte.

21. Lisaks märgib kolleegium, et lähtudes kostja vastuväidete vähesusest (kostja ainuke

vastuväide maakohtus oli see, et hageja nõue on aegunud) ei pidanud maakohus kostjalt välja

selgitama, millele ta veel vastu vaidleb ja selgitama talle, mida kostja peab tõendama. Kostja

väitel oleks ta soovinud esitada ka enda poolt tõendeid. Kolleegium märgib, et kostjal olid

selleks kõik võimalused maakohtu menetluses olemas. Hageja oli enda seisukohad, väited ja

tõendid esitanud. Kostjale anti võimalus hagile vastata ja ühtlasi ka hagi lisadena esitatud

tõendite osas seisukoht esitada. Menetlusosaline peab olema ise aktiivne ja hagimenetluses

kehtib üldine põhimõte, et pooled peavad oma väited, vastuväited ja neid kinnitavad tõendid

esitama nii varakult kui võimalik (TsMS § 329 lg 1). Maakohus ei pidanud kostja vastusest

tulenevalt eeldama, et ta soovib hakata täiendavaid vastuväiteid ja tõendeid esitama, millest

tulenevalt on alusetu ka kostja etteheide maakohtule selle kohta, et maakohus ei andnud talle

võimalust hageja poolt hagi vastusele esitatud seisukohtadele omakorda vastata. Seega ei saa

asuda seisukohale, et kostjale täiendavate tõendite esitamise mitte võimaldamine oleks kaasa

toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Lisaks märgib kolleegium, et ka apellatsioonkaebuses

ei ole kostja esile toonud, milliseid tõendeid oleks ta maakohtus tahtnud esitada.

22. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette ka seda, et maakohus ei hinnanud

hageja tõendeid ega tuvastanud kahju suurust. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus

oleks pidanud tulenevalt sellest, et kostja ei ole hageja väiteid omaks võtnud, hindama, kas

hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus saab maakohtu

menetlusliku minetuse kõrvaldada ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi hageja tõendite

hindamise ning sellest tulenevate järeldustega.

23. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendid tõendavad hageja nõude eelduste

olemasolu. Nii nagu maakohus õigesti märkis, on hageja nõude eeldusteks järgmised asjaolud:

kostja on kohustust rikkunud ja vastutab selle eest (KOS § 11 lg 1 ja lg 3 ning VÕS § 115 lg

2-20-680

1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128); kahju on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

24. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad seda, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg-s 1 sätestatud

kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab,

et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või

selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt

on kostja Tallinnas, XXX korteri nr 33 omanik alates 31.12.2002 (tl 7 pöördel). KÜ Y juhatuse

liikme AA e-kirja kohaselt (tl 5 pöördel) lõhkes korteris nr 33 sooja vee toru 30.08.2016 ning

samal kuupäeval korterisse nr 29 jõudes nägi ta vee läbijooksmise kohti vannitoas, köögis ja

esikus ning seda, et vannitoa ripplaest tilkus vett. Varakahju vaatlusakti kohaselt olid Tallinnas,

XXX korteri nr 33 all asuval korteril nr 29 köögis, esikus ning vannitoas seintel ja lagedel

veekahjustused. Eeltoodu kinnitab kolleegiumi hinnangul, et veeleke oli alguse saanud kostjale

kuuluvast korterist ning kostja on korteriomaniku kohustust rikkunud ja vastutab selle eest.

Asjaolu, kas korteris nr 33 lekkima hakanud põrandakütte süsteem oli paigaldatud kostja poolt,

ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja kohustus korteriomanikuna on hoida ära igasugust

kahjulikku mõju teistele korteriomanditele.

25. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on

VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel selgitanud, et kannatanu saab asja kahjustamise korral nõuda asja

kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Samuti ei välista

kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud

(vt Riigikohtu 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16 ja 21. juuni 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14). Lisaks on Riigikohus käesolevaga sarnases

kindlustusvaidluse asjas leidnud, et kalkulatsiooni alusel on võimalik hageja nõuet rahuldada

juhul, kui sellest on tuvastatav, millised tööd on kahjustuste kõrvaldamiseks tellitud või tehtud

(vt Riigikohtu 16.05.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 12). Seega järeldub Riigikohtu

seisukohtadest, et kahjuhüvitise suuruse kindlaks tegemiseks piisab hageja poolt kalkulatsiooni

esitamisest, millest nähtub, milliseid töid on kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik teha ja

milliseid materjale on vajalik selleks kasutada. Käesolevas asjas esitas hageja kohtule varakahju

vaatlusakti (tl 7), mille kohaselt on 31.08.2016 aadressil Tallinn, XXX korteris nr 29 tuvastatud

köögis, esikus ning vannitoas seintel ja lagedel veekahjustuste asukohad. Kohtule on esitatud

ka Vaskorehitus OÜ 14.09.2016 hinnapakkumine tööde teostamiseks aadressil Tallinn, XXX

korteris nr 29, summas 5984,36 eurot (tl 8), teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

25.11.2016 kuupäevaga (tl 9), Vaskorehitus OÜ 01.12.2016 arve summas 5904,36 eurot (tl 10)

ning maksekorraldus hageja poolt arve tasumise kohta (tl 10 pöördel). Kolleegiumi hinnangul

nähtub hinnapakkumisest koosmõjus varakahju vaatlusaktiga, millises ulatuses korteris

kahjustused tekkisid ja mis tööd on korteris nr 29 vajalik teha ning milliseid materjale kasutada.

Seejuures on eristatud töid korteri köögis, vannitoas ja koridoris. Tegemist on olemasolevate

seina, lae ja osaliselt ka põrandamaterjalide (vannitoas) eemaldus- ja uute materjalide

paigaldustöödega. KÜ Y juhatuse liikme AA e-kirja kohaselt (tl 5 pöördel) nägi ta 30.08.2016

korteris nr 29, et vesi oli vannitoas, esikus ja köögis jooksnud ülevalt alla ning kohati tilkus

veel laest vett. Arvestades asjaolu, et veekahjustused olid alanud laepiirkonnast ja jõudnud

vannitoas ka põrandani, on põhjendatult alust järeldada, et kahjustada võis saada lisaks lagede

ja seinamaterjalidele ka vannitoa põrand. Seega on kolleegiumi hinnangul hinnapakkumises

toodud tööd ja kasutatud materjalid otseselt seostatavad 30.08.2016 aset leidnud

2-20-680

veekahjustustega ja alusetu on kostja vastuväide, et esitatud tõenditest ei selgu, mis ulatuses

tegelikult kahju tekkis. Nii nagu kolleegium eelnevalt märkis, saab kannatanu kahjuhüvitisena

nõuda asja parandamise mõistlikke kulusid. Hinnapakkumises toodud kulud kokku summas

5984,36 eurot on kolleegiumi hinnangul mõistlikud ning vajalikud varakahju vaatlusaktis

märgitud ulatuses seintel, lagedel ja põrandal tekkinud veekahjustuste kõrvaldamiseks.

Riigikohus on märkinud, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu

säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel

eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt Riigikohtu

25.02.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Hageja poolt esitatud tõenditest ei saa teha

järeldust, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et

korteri nr 29 omanik oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Hinnapakkumises

toodud tööd ja materjalid on kolleegiumi hinnangul tavapärased korteri seinte, lagede ja

põranda kahjustuste kõrvaldamiseks.

26. Tekkinud kahju on kolleegiumi hinnangul hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2). KOS § 11 lg-s 1 sätestatud kohustuse, hoida korteriomandi reaalosa korras,

eesmärk on muuhulgas kaitsta teisi korteriomanikke neid kahjustavate mõjude eest, mis

lähtuvad üleval asuvast korterist. Samuti on tõendatud rikkumise ja kahju vahel põhjusliku

seose olemasolu. KÜ Y juhatuse liikme AA e-kirja kohaselt sai 30.08.2016 avastatud veeleke

alguse kostja korterist ning varakahju vaatlusakti kohaselt esinesid kahjustused korteri nr 29

seintel, lagedel ja põrandal. Riigikohus on leidnud, et kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida

kostja rikkumise tagajärjel, on kostja ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul

(alternatiivsel) põhjusel (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 19).

Kostja ei ole oma vastuväidetes esile toonud, et kahju võis tekkida mingil muul põhjusel.

27. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti rahuldanud hagi ning mõistnud kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise summas 5904,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

760,31 eurot ja edasiulatuva viivise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

30. Hageja esitas 23.08.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 550 eurot (käibemaksu

ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot

(käibemaksuta).

31. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti

põhjendatud ja vajalik.

32. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) ei ole aga

kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa

2-20-680

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud

on pigem erandlikud. Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu, on

kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot tund

(käibemaksuta).

33. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 400 eurot (käibemaksu ei lisandu).

34. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav