1-20-5672/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

7. september 2020. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-20-5672

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi V.T süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

424 lg 1 ja KarS § 4231

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav V.T

, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; X ; hetkel XX viibib vahistatuna Tartu Vanglas; elukoht vabaduses: XXX; tel nr XXX; enne vahistamist tegi juhutöid; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 02.09.2016.a otsusega nr 1-16-7131 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja KarS §

213 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §

74 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 30.06.2020 kuni 01.07.2020. Uuesti kahtlustatavana kinni peetud 11.07.2020 ja Tartu Maakohtu 12.07.2020.a määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 248 lg 1 p- -st 249, kohus § st 5 ja § otsustas:

1. V.T KarS 423 Süüdi tunnistada

§

ning järgi (30.06.2020 episood) karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.T KarS § 424 lg 1 ja KarS § 423 järgi (11.07.2020 episood)

kuud vangistust. ning karistuseks mõista KarS § 63 lg 1 alusel 10 (kümme)

2 (5)

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista V.T-le

10 (kümme) kuud liitkaristuseks vangistust.

KarS § 74 lg määrata, et mõistetud vangistusest tuleb

- 1 ja 2 alusel te V.T-l koheselt ära kanda

3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.06.2020 kuni 01.07.2020 lugeda kohesele , s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluv

ks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa aks karistuseks 2 (ka ) päeva vangistust, mille lugeda V.T viimatisest kandmise algust

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 11.07.2020.

KarS § 74 lg jätta ülejäänud osa karistusest, s -te 1 ja 3 alusel .o 7 (seitse) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata V.T , kui ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale ning lisakohustusi. määratud kontrollnõudeid

Määrata V.T ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja katse kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – X ; XX - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-

2 ja 8 alusel de määrata V.T-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osale kriminaalhooldusametniku sotsiaalprogrammis. da määratavas

KarS 75 lg 4 alusel määrata, et V.T on kohustatud alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli - - Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakata V.T katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend –

– jätta V.T suhtes muutmata ja tühistada vahistamine

kohtuotsuse jõustumisel.

3 (5)

2. Menetluskulu:

KrMS 175 lg 1 p- 3, 4, 9, § de § 179 lg 1 p , § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista V.T-lt menetluskuluna riigituludesse:

 joobe tuvastamise maksumus 14 eurot;  kaitsjatasu 194,40 eurot;  sundraha 876 eurot.

KrMS § 180 lg 3 § 313 lg 1 p

12 alusel määrata, et V.T-l ning -

de ja on õigus tasuda temalt välja mõistetud 1084,40 (üks tuhat menetluskulu kokku kaheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse . jõustumisest

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) v (Swedbank AS) õi EE502200221014193355 või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700036876 ning selgituse “V.T , menetluskulu“. , otsus nr 1- -5672

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

V.T-d süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt 21.02.2019 ja 17.04.2020 juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta,  30.06.2020 kella 20:47 paiku juhtis Tartus Ringtee tänaval Ihaste silla juures mootorsõidukit Chrysler Stratus reg nr õigust ja X , omamata vastava kategooria juhtimis XX olles tarvitanud alkoholi (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,73 mg/l kohta);  11.07.2020 kella 00:52 paiku juhtis Tartus, Väike Kaar 43 juures mootorsõidukit - Chrysler Stratus reg nr X

XX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. V.T rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani toime V.T mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt s.o. KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 (5)

Peale selle süüdistatakse V.T-d selles, et tema  11.07.2020 kella 00:52 paiku juhtis Tartus, Väike Kaar 43 juures mootorsõidukit - Chrysler Stratus reg nr X , olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,04 mg/g XX kohta). Eeltooduga rikkus V.T kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligram

mi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani V.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS §

424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 4231 ettenähtud kuriteo (30.06.2020 episood) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS §-de 424 lg 1 ja 4231 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest (11.07.2020 episood) nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangis KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada tust. liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõista V.T-le karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 10 kuu pikkusest vangistusest peab

V.T koheselt ära kandma 3 kuud vangistust, mille hulka arvestatakse Karistusseadustiku § 68 alusel 2 päeva (30.06.2020 ja 01.07.2020), mille vältel V.T oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb ära kandmisele kuu vaks vangis

rvata lu tuseks veel 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel a karistuse kandmise algust alates V.T kahtlustatavana kinnipidamisest 11.07.2020. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa ei pöö

- 7 kuud vangistust - rata täielikult täitmisele, kui V.T ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumis - kontrolli ajaks pandud kontroll

ilmub nõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires saab kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - saab , töö või õppimiskoha vahetamiseks; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. rata, et V.T KarS 75 lg 4 alusel võtab V.T endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja lhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli - -Eesti Regionaa Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et V.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud iigi õigusabi tasu – on r kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 194 eurot ja 40 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, joobe tuvastamise tasu 14 eurot ja

5 (5)

k

ohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 1084 eurot ja –

40 senti - sest. ära tasuda ositi 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumi Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav V.T aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239 K 245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.T süüdi tunnistada KarS § 423

alle karistuse ja KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista t vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menet - luskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

V.T menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

194,40 eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus 14 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot).

V.T taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks

, põhjendades seda sellega, ta saab küll X , kuid peab X . XX XX

Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib V.T-le , arvestades tema kohustusi ja seda, et ta tegi vabaduses juhutöid, ta on alates juulikuust olnud vahi all ning et tal tuleb ka käesoleva otsuse alusel osa karistusest reaalsena ära kanda, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu annab

kohus V.T-le KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 1084,40

eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik