1-19-1887/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. septembril 2020, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1887 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalhooldusametnik Annela-Tekla Soots Kriminaalasi

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline

ettekanne F.G-le katseaja ja käitumiskontrolli pikendamiseks Süüdimõistetu

F.G isikukood: XXX elukoht: X

; XX

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) -dest 427 ja 432, kohus §

määras:

Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus käitumiskontrolli ja katseaja pikendamiseks.

Pikendada F.G kolme (3 katseaega ja käitumiskontrolli aega ) kuu võrra, s.o kuni 01.01.2021.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus

mõistis F.G süüdi 01.04.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1887

6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 424 lg 2 järgi KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulus F.G koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust ja 5 kuud ning 16 päeva vangistust jäeti täitmisele pööramata, kui F.G ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § s 75 sätestatud -

kontrollnõudeid ja kohustusti. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistus viibitud aeg 5 päeva, seega kuulus kohesele ärakandmisele 9 päeva vangistust. -de F.G-le KarS § 75 lg 2 p 2, 8 ja lg 4 alusel määras kohus

käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi, läbida sotsiaalprogramm vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele ning registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele. Kohtuotsus jõustus 17.04.2019.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 19.08.2020 kohtule erakorralise ettekande F.G-le

käitumiskontrolli tähtaja pikendamiseks.

Kohtu seisukoht

3. KarS

§ 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata t - äiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

4. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule ettepaneku pikendada käitumiskontrolli ja katseaja tähtaega 3 kuu võrra. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleks F.G-le anda võimalus kriminaalhooldusametniku järelevalve all näidata, et ta suudab täita käitumiskontroll nõudeid ja oma eluviisi muuta.

5. ikkus kohtu Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et F.G r poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei allunud ametniku kontrollile elukohas. 14.07.2020 kella 1:15 paiku tuvastati F.G Tartu arestimajas joove 1,464 mg/l kohta ning 23.07.2020 ei õnnestunud ametnikel kontrollida isiku kohustust mitte tarvitada alkoholi – F.G vastas ametnike kõnele ja ütles, et ta on kodus, kui ametnikud elukohta jõudsid, siis F.G enam telefonile ei vastanud ja keegi ust ei avanud.

6. Asjaolu, et F.G rikkus 14.07.2020.a kohustust mitte tarvitada alkoholi, tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (koostatud 14.07.2020 kl 1:15) ning sellelt nähtuvalt on indikaatorvahendi abiga tuvastatud F.G joove 1,65 mg/l kohta (tl 92). F.G on andnud kirjalikud selgitused

14.07.2020.a rikkumise kohta ning märkinud, et ta tellis endale 13.07.2020 takso ja sõitis poodi suitsu ostma, naissoost klient taksos kutsus F.G endale külla ja

F.G otsustas küllakutse vastu võtta. F.G viibis peol, kus olid alkoholi ja narkootikume tarbivad inimesed, F.G tarbis enda sõnul alkoholivaba gini, kuid jättis selle lauale ja pärast joomist ei mäleta ta toimunust midagi.

F.G sõnul pandi talle midagi joogi sisse, kuna ta eitab täielikult alkoholi tarvitamist. 23.07.2020 rikkumise kohta märkis F.G kirjalikult, et ta polnud kodus alates kl 13.00 ja kas peab tõesti kogu aeg kodus olema ja ametnikke ootama.

7.

Nähtuvalt erakorralisest ettekandest on F.G kriminaalhoolduse käigus

pöördunud TÜ Kliinikumi „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames „Esmase hindamise“ teenusele, kuid polnud motiveeritud programmis osalema, sest ei tunnistanud alkoholiprobleemi olemasolu. F.G-le on tehtud kaks kirjalikku hoiatust registreerimiskohustuste rikkumise pärast. Kriminaalhooldusametnikud on seitsmel korral teostanud alkoholi tarvitamise kontrolli ning tulemused on olnud negatiivsed. F.G läbis ka liiklusohutusprogrammi. Enne 2020. aasta 14. juulit ei tuvastatud F.G alkoholijoovet. Seega nähtub, et F.G on üldjuhul täitnud kriminaalhoolduse tingimusi korrektselt. Samas on rikkumised hakanud uuesti aset leidma hiljuti (2020. a juulikuus), mistõttu on alust arvata, et F.G ei suhtu enam alkoholi tarvitamise keelu kohustusse tõsiselt. Kuigi F.G selgitas, et tal tekkis joove 14.07.2020.a mürgistuse tõttu, ei ole F.G esitatud versioon usutav ega ka kontrollitav.

8. Seega leiab kohus, et F.G-le on käitumiskontrolli ja katseaja pikendamine põhjendatud. F.G katseaeg lõpeb 01.10.2020, kuid viimastest rikkumistest nähtub, et F.G on hakanud alkoholi tarvitama ning hoiab põhjendamatult kõrvale ka alkoholi kontrollist. Seetõtt tarvitamise u on kriminaalhooldusametniku taotlus katseaja pikendamiseks põhjendatud ning kohtu hinnangul on 3 kuud piisav aeg, et F.G saaks näidata, et on suuteline kriminaalhooldusnõudeid korrektselt täitma, sh olema ametnikele kättesaadav alkoholi tarbimise kontrolli teostamiseks.

Samuti annab see võimaluse distsiplineerida F.G hoiduma alkoholi tarvitamisest.

9. S

ja eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tartu Vangla

eetõttu

kriminaalhooldusosakonna taotluse pikendada F.G käitumiskontrolli tähtaega ja katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 01.01.2021.

Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)