4-20-2762/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-2762

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.augustil 2020 Tallinnas .a

Väärteoasja number 4-20-2762

Kohtunik Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Väärteoasi O.U väärteoasi § relvaseaduse 89

1 lg1, KarS §

279 lg 1 tunnustel

Menetlusalune isik O.U (isikukood XXX, elukoht xxx)

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaskond

Asja läbivaatamise aeg

19.06.2020 05.08.2020 , Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos Menetlusalune isik O.U Kaitsja Marko Jaani Tunnistajad U, I.K, V.L H V H M K S E H M U M. , , , , ,

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, 279 lg 1, relvaseaduse § 89

1 lg1

- 109, 111, 113 kohus ja VTMS § 107 otsustas: Süüdi tunnistada relvaseaduse § 89 O.U

1 lg1 järgi ja mõista karistuseks

rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Süüdi tunnistada O.U KarS § 279 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Kokku rahatrahv 300 trahviühikut s.o 1200 eurot

KarS § 68 lg 2 alusel arvata kinnipidamise aeg 17.06.2020 kuni 19.06.2020 s.o 20 trahviühikut karistusaja hulka. Kandmisele kuulub kokku rahatrahv 280 trahviühikut s.o 1120 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada O.U-d tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 93.33 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber Kui rahalised nõuded ei ole täies 99920400002498. ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata

CD plaadid jätta väärteoasja materjalide juurde Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike

4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 07 9.2020 . .0 .a

Asjaolud

Väärteoprotokoll väärteoasjas 2316,20,003778 on koostatud selles, et 14.06.2020.a kell 03:50 aadressil x, O.U (omab Soome Vabariigis välja antud relvaluba) ei hoiustanud oma elukohas endale kuuluvaid tulirelvi vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele, st puudub relvade hoidmiseks hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp.

17.06.2020.a kell 11.20 aadressil x, Tallinn takistas ja ei võimaldanud kontrollida O.U politseiametnikel järelevalvet relvade hoiustamise ja nende tingimuste osas, väites, et antud aadressil isikule kuuluvaid relvi ei ole ning keeldus politseiametnikele relvade uut asukohta ütlemast.

Sellise käitumisega rikkus relvaseaduse § 46 lg 1,3 ja KarS § 279 lg 1 sätteid ja O.U

pani toime relvaseaduse § 891 lg 1 ja KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeri avad väärteod. t

O.U tunnistas ennast esialgu kohtuistungil süüdi osaliselt, hiljem süüdi ei tunnistanud.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 2 ); - läbiotsimisprotokoll (lk 5-17 ); - läbiotsimismäärus (lk 18 ); - PPA vastuskiri (lk 20-21

);

- päring relvaloa kohta (lk 22-23 ); - kuvatõmmis kinnistusraamatu veebilehelt (lk 24); - isiku kinnipidamise protokoll (lk 25);

- isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 26);

- koopiad

relvaloast ja passist koos tõlkega (lk 29-37); - jahitunnistuse koopia (lk 38-42);

- fotod tulirelvadest (lk 43-47);

- -plaat 14.06.2020.a salvestustega (48);

CD - 17.12.2010.a kohtuotsus (49-51);

- -kaardi koopia (lk 65);

ID - e-kirjavahetus (lk 66-67);

- karistusregistri väljatrükk (lk 68); - volikiri ja diplom (lk 86-87);

- teave O.U-le väljastatud tulirelvade lubade kohta Soome Vabariigilt (89-91); - kaitsja tasutaotlus (lk 92-94).

Kohus vaatas lk 17 ja 19 plaatidel olevaid salvestusi

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ning kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevatele seisukohtadele:

Kuigi O.U end esitatud süüdistuses sisuliselt süüdi ei tunnistanud, on kohus seisukohal, et O.U süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on tõendatud.

Süüdistus relvaseaduse rikkumises.

VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse O.U-le ette, et ta 14.06.2020.a kell 03:50 aadressil x, O.U ei hoiustanud oma elukohas endale kuuluvaid tulirelvi vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele, st puudub relvade hoidmiseks hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp.

Väärteoasjas ei ole vaidlust faktis, et 14.06.2020 kui politseiametnikud käisid x korteris, oli korteris kolm O.U-le kuuluvat tulirelva ja need tulirelvad ei olnud paigutatud relvakappi, korteris puudus üldse relvakapp ja oli ainult väike seif, kuhu relvad ei mahu. O.U enda ütlused kinnitavad, et vintrelvad ad kuivasid ülemise korruse diivani sahtlis. T k ik Sileraudne Shus asus magamistoas riidekapis, relv oli lahti võetud ja pakitud vutlarisse, mille lukk oli avatud. X korteris ei ole relvakappi, hoiab seal tulirelvi peidetud kujul. Tuli Soomest märtsaprill Eestisse. On väljastatud Euroopa tulirelva pass. Soomes ei pea relvakappi olema.

Tunnistaja H.V ütlused kinnitavad, et 14.06.20 korteris oli 2 relva ülemisel korrusel diivani all x kottides, 1 oli magamistoas kapis kotis. Teisel korrusel oli 2 pikka jahirelva, alumisel korrusel oli kaheks osaks võetud relv. Ühtegi relvakappi ei näinud. Isik ise näitas, kus relv allkorrusel asus ja võttis selle riidekapist välja. Tunnistaja K.S ütlused kinnitavad, et isik tegi koostööd, näitas ette kolm tulirelva. Kaks relva olid diivani sees nahkkottide sees eraldi. Üks relv oli keldrikorrusel riidekapis, kust isik selle ise välja tõi. Relv oli nahkkotis. Laskemoona korteris ei näinud. Ühel üleval olnud relvadest oli lukk sees, teisel väljas. Relvakapi nõuetele vastavat kappi korteris ei näinud. Oli väike seif trepi all, kuhu relvad sisse ei mahu. Relvad olid tütrele kättesaadavad.

Tunnistaja I K ütlused kinnitavad, et 14.06.2020 varahommikul x korteris oli kaks relva Tikka T3 ülemisel korrusel diivani all hoiukottide sees. Allkorrusel, kus olevat üks relv olnud, ei käinud, seal käisid teised politseinikud. Hoiustamistingimused ei vastanud relvaseaduse nõuetele. Ei olnud juttu, millal viimati jahil käis. O.U ütles, et ta on Soomest tulnud jahiturist ja tema suhtes Eesti relvaseaduses ettenähtud hoiutingimused ei kehti.

Tunnistaja V L ütlused kinnitavad, et 14.06.2020 peale kella 04.00 hommikul x1 korteris näitas isik vabatahtlikult ette relvad ja Soome relvaloa ja muud vajalikud dokumendid Kaks relva Tikka . oli hoiustatud esimesel korrusel elutoas diivani all sahtlis relvakotis. Alumisel korrusel olnud relva ise ei näinud. Korteris oli mingi väike seif, aga antud relvad sinna ei mahu. O.U lisas, et üldjuhul ta võtab relvadelt lukud ära ja moona paneb seifi, aga antud korral ei olnud võtnud. Relvadel oli lukud küljes. Isik ütles, et käib jahil. Seega kinnitavad nii O.U enda ütlused kui tsiteeritud tunnistajate ütlused, et O.U hoidis korteris x Tallinn kahte vintraudset tulirelva Tikka diivani all sahtlis ja ühte sileraudset tulirelva riidekapis ning korteris puudus relvaseaduse nõuetele vastav relvakapp.

Relvaseaduse § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politseija Piirivalveametiga. Lisaks võib relva hoida kuni kahes eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politseija Piirivalveametiga. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (

relvakapp).

Hoides kahte tulirelva aadressil x Tallinn diivani all sahtlis ja ühte riidekapis rikkus O.U relvaseaduse § 46 lg 1 ja 3 sätteid. Ei riidekapi ega diivani puhul ei ole tegemist tulirelva omandamiseks kohandatud põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud relvakapiga. O.U enda ütlustest nähtub, et x korteris puudus vajalik relvakapp. Hoides kolme tulirelva selleks mitte ettenähtud kohas (kahte diivani all sahtlis ja riidekapis) ühte rikkus O.U relvaseaduse § 46 lg 3 sätteid. O.U suhtes ei kehti relvaseaduse § 46 lg 8 sätestatud erand, kuivõrd ta hoidis, omas ja valdas kolme tulirelva.

Vaidlust ei ole ka faktist, et O.U-l oli kõnealusele kolmele tulirelvadele olemas Soome relvaluba (lk 29-37, 89-91), kuid ta ei olnud Politseija Piirivalveametiga kooskõlastanud relvade hoiukohta Eestis. O.U viibis pikemat aega Eestis (enda ütluste kohaselt juba märtsi lõpust), mistõttu pidid ka relvad vähemalt nii kaua Eestis olema ja seega oleks pidanud O.U kooskõlastama Politsei ja Piirivalveametiga relvade hoiukoha Eestis. Jättes relvade hoiu - koha kooskõlastamata Politseija Piirivalveametiga rikkus O.U ka relvaseaduse § 46 lg 1.

O.U väide, et tema suhtes Eesti relvaseadus ei kohaldu, kuna tal on Soome relvaload ja Eestis on relvad üksnes seoses jahiturismiga, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Ka relvaloa olemasolul, tuleb relvade üle riigi piiri toimetamisel jälgida mõlema riigi seadusi. Käesolevas väärteoasjas ei heideta O.U-le küll ette vastavate sätete rikkumist, kuid see ei vabasta teda Eestis viibimise ajal relvaseaduse § 46 lg 1 ja 3 sätete järgimise kohustusest, mille rikkumist on O.U-le käesolevas väärteoasjas süüks arvatud. Viibides tulirelvadega erinevates riikides, tuleb järgida vastava riigi seadusi.

O.U oli seisukohal, et peale jahti on relvade puhastamise eesmärgil õigus relvi hoiukapis mitte hoida. Kohus nõustub, et relvade puhastamise ajal ei pea relva relvakapis hoidma, kuid pärast relvade hooldamist tuleb relvad paigutada relvakappi. Päris kindlasti tuleb relvad paigutada relvakappi ööseks ning seda eriti olukorras, kus ei elata üksinda ja korteris viibivad ka alaealised. Ka relvakappi paigutades saab relvakottide lukud jätta lahti. Kuna korteris X Tallinn puudus vastav relvakapp, siis ei olnud O.U-l isegi teoreetiliselt võimalik relvi relvakappi panna, mistõttu olid need peidetud diivani all olevasse kasti ja riidekappi. Asjakohane ei ole ka väide, et kuna X ei ole O.U alaline elukoht, siis ei pea seal relvade hoidmiseks vastavat kappi olema. Ükskõik, kus isik viibib ja ööbib, tuleb jälgida relvade hoidmiseks relvaseaduses kehtestatud nõudeid. Tunnistajate U ja H ütlused kinnitavad, et O.U viibis Eestis olles vähemalt osa ajast X korteris. Tunnistajate L M ja K , ütlused kinnitavad, et korteris oli sellises koguses riideid ja asju, mis viitavasid korteris pikemale viibimisele kui üks öö. Tunnistaja U ütlused kinnitavad, et jahile minnes võeti tulirelvad X korterist ja pärast läks O.U relvadega samasse korterisse tagasi, seega ei olnud tulirelvad X korteris juhuslikult ühekordselt, vaid see oli üks neist kohtadest, kus O.U Eestis viibides ööbis ja hoidis tulirelvi. Relvaseaduse § 46 lg 1 näeb ette, et ka ajutine tulirelvade hoiukoht tuleb kooskõlastada Politseija Piirivalveametiga. Seega sõltumata sellest, kas X Tallinn asuv korter oli O.U alaline või ajutine elukoht Eestis, tuleb seal korteris tulirelvi hoides täita relvaseaduse sätteid.

Kaitsja asus seisukohale, et, kuna väärteoprotokoll on vormistatud puudulikult, tuleb isiku suhtes väärteomenetlus lõpetada. Protokollist ei ole aru saada, kas relvakapp oli vajalik, kas ei ole ümber kohandatud. Relvaseaduse § 45 lg 2 kohaselt tuleb relva hoida hoiukohas Teokirjeldusest ei ole . arusaadav milles O.U-d süüdistatakse. Kohus nõustub, et relvaseaduse § 45 lg 2 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Kuid relvaseaduse § 46 lg 1 näeb ette, et see hoiukoht tuleb registreerida Politseija Piirivalveametis ja sõltuvalt relvade arvust on relvaseaduse § 46 lg 4 ja 8 tulirelvade hoidmise erisätted Kohus ei nõustus kaitsja väitega, et väärteoprotokoll on puudulik. .

Lähtuvalt VTMS § st 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja - väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas esmalt märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Üksnes teo kirjeldamise ehk asetleidnu asjaolude väljatoomise abil saab hinnata, kas on alust kõnelda väärteo toimepanemisest. Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 pst 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Seega on seaduse kohaselt võrdselt oluline, et väärteoprotokolli põhiosas oleks märgitud nii väärteo lühike kirjeldus kui ka teo toimepanemise aeg ja koht. Kuigi VTMS §

150 lg 1 kohaselt ei ole VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (3-1-1-119-12 p 6).

Riigikohus on lahendis 3-1-1-20-15 märkinud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühikekirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberjutamist. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-9-08,p-d 14-15). Eeltoodust lähtudes on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses või kohtuvälise menetleja otsuses (VTMS § 74 lg 1 p 8). (Vrd riigikohtukriminaalkolleegiumi

16. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19.) Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi (VTMS§ 69 lg 2 p-d 3, 4 ja 7). Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise mene tleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna.

Väärteoprotokollis heidetakse O.U-le ette, et ta ei hoiustanud oma elukohas endale kuuluvaid tulirelvi vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele, st puudub relvade hoidmiseks hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp. Ühtlasi on märgitud, et rikutud õigusnormid on relvaseaduse § 46 lg 1 ja 3. Seega nähtub teokirjeldusest, et O.U-d süüdistatakse selles, et ta ta ei hoidnud relvi vastavalt seaduse nõuetele (seaduse nõuded on märgitud seaduse paragrahvidena, kus need nõuded on sätestatud) ja et tal puudus relvade hoidmiseks vastav hoiukapp. V rteokirjeldusest ää nähtub üheselt, et O.U-d süüdistatakse selles, et tal olid relvad korteris X Tallinn, kuid ta ei hoidnud neid nõuetekohaselt. Seega oli O.U-le teokirjelduse ja märgitud rikutud õigusnormide pinnalt arusaadav, milles teda süüdistatakse.

Kuigi väärteosüüdistuses ei ole täpselt loetletud relvi, on väärteoprotokollis toodud süüdistus piiritletud üheselt O.U-le kuuluvate relvadega („endale kuuluvaid relvi“ s.o mitmuses). Väärteoprotokollis on toodud ära ka aadress Tallinn, kus väärtegu X toime pandi ja teo toimepanemise kuupäev 1406.2020. Seega oli O.U-le arusaadav, millest teda süüdistatakse.

O.U ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et ta on toonud teadlikult jahieesmärgil relvad Eestisse ja ta ei ole relvade Eestisse toimetamisel nende asukohast mitme kuu vältel Politseija Piirivalveametit teavitanud ning, et ta hoiab relvi selleks mitte ettenähtud kohas (diivanikastis ja riidekapis) – nähtub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O.U rikkus enda tegevusega relvaseaduse § 46 lg 1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime relvaseaduse § 891 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Asjaolu, et politseiametnikud ei võtnud 14.06.2020 O.U ööbimiskohast X Tallinn tulirelvi kohe kaasa, ei tähenda, et selline tulirelvade hoidmine oli õigustatud. O.U-l oli võimalus paigutada relvad nõuetekohasesse hoiukohta, mille üle tahtsid politseiametnikud mõned päevad hiljem 17.06.2020 teha järelkontrolli.

Süüdistus KarS § 279 lg 1 järgi Väärteoprotokolli kohaselt O.U 17.06.2020.a kell 11.20 aadressil X tn , Tallinn takistas ja ei võimaldanud kontrollida politseiametnikel järelevalvet relvade hoiustamise ja nende tingimuste osas, väites, et antud aadressil isikule kuuluvaid relvi ei ole ning keeldus politseiametnikele relvade uut asukohta ütlemast.

O.U ütlustest nähtub, et ta sõitis koos relvadega teisipäeval Viljandisse. Viis relvad sinna, kus järgmisena resideerus. Kolmapäeval läks politsei jaoskonda, kus kohtus Mi ja naisterahvaga. M soovis korterisse minna. Läksid X tn korterisse. Vaatasid korteris ringi. Küsiti relvade hoiustamise kohta. Arvas, et ei pea enda vastu ütlusi andma. Jutuajamist ei mäleta, ei tea, mida täpselt rääkis (et viis relvad Soome) i öelnud politseinikel . E e, kus relvad on Ei vasta ka . kohtuistungil, kus asuvad Eestis relvad ja relvakapp. Politseinikele ei öelnud relvade asukohta.

Tunnistaja M. U ütluste kohaselt kohtus koos piirkonnapolitseinik H Miga O.U-ga politseijaoskonna fuajees. O.U ütles, et relvad ei ole tal kodus, relvad on Soomes Sõites . X aadressile ütles isik autos, et relvasid ei ole Eestis, et ta viis need Soome, eeldas, et 14.06 sündmusest võib tulla mingi jama ja viis relvad Soome ära. X korteris relvi ei leidnud. M küsis relvade asukohta. Tagasi jaoskonda jõudes kontrollis R P , et isik ei ole piiri ületanud. Jaoskonnas küsis korduvalt isiku käest, et kas ta jääb kindlaks, et ta viis relvad Soome, isik vastas jaatavalt. Tunnistaja M H. ütluste kohaselt kohtus isikuga politsei fuajees ja palus, et näitaks X tn relvade asukohta. Läksid X tn-le, kus relvasid ei olnud. Oli vana veneaegne seif. Läbiotsimist ei teinud, niipalju kui näitas nii palju nägid. 17.06 palusid isikul ette näidata relvad ja relvahoiu tingimused. Isik ütles, et lähme, et näitan, relvahoiu tingimused ette. Relvade kohta ütles isik, et need on Soomes. Hiljem tuli välja, et relvad ei ole Soomes, kui selgus, et isik ei ole piiri ületanud. Sellega, et O.U ei avaldanud relvade asukohta, oli nende töö takistatud, ei saanud selgust, kas relvade hoid vastab seadusele. Korterisse läksid eesmärgiga tuvastada relvade asukoht. Kui relvade hoiutingimused ei oleks seadusele vastanud, oleks relvad kaasa võtnud. Ei saanud teada, kus relvad on, kuigi oli teada, et relvad olemas, seetõttu jäi järelkontroll tegemata. 18.06.2020 toimunud läbiotsimistel relvi ei leitud.

Eeltoodust tulenevalt kinnitavad O.U ja tunnistajate Mi ja M.U H. i kokkulangevad ütlused, et kolmapäeval 17.06.20 küsis H.M O.U-lt korduvalt relvade asukohta, kuid O.U ei öelnud seda ja valetas, et relvad on Soomes. O.U se kinnitas kohtuistungil, et tegelikult olid relvad Eestis (sõitis relvadega teisipäeval Viljandisse), kuid nende asukohta politseile ei öelnud.

Relvaseaduse § 88 lg 1 kohaselt teeb Politsei ja Piirivalveameti ametnik riiklikku järelevalvet - tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, relvaseaduse alusel tegevusluba omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja relvaseaduse § 31 lõikes

51 nimetatud isikute relvaseaduse nõuetele vastavuse üle ning § 84 lõike 7 alusel kehtestatud lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle.

Seega olid politseiametnikud H.M ja M. U pädevad kontrollima kuidas O.U relvi käitleb (omab, valdab, hoiab, hooldab, toimetab edasi jne). Kontrollimise käigus võib ametnikel oma ülesannete täitmiseks tekkida vajadus esitada isikule küsimusi. Käesoleval juhul oli ametnikel teada, et O.U-l omab relvi (neid nähti korteris X , Tallinn mõned päevad varem s.o 14.06.2020 ja kuna oli ) tekkinud kahtlus relvade hoidmise nõuete järgimises mindi seda kontrollima. Küsides teavet relvade asukoha kohta oli tegemist politseija piirivalveametnike seadusliku tegevusega, mistõttu oli O.U kohustatud ametnike küsimustele vastama. O.U väide, et arvas, et enda vastu ei pea ütlusi andma, ei ole asjakohane. Juhul kui isikut oleks kahtlustatud relvadega seoses mingis kuriteos, oleks isikule kõigepealt tutvustatud tema õigusi ja esitatud kahtlustus. Antud juhul midagi sellist aga ei toimunud. Kohtule teadaolevatel andmetel ei ole O.U-le esitatud tänaseni juunikuu sündmustega seoses kahtlustust relvade käitlemisega seotud kuriteos. Seega ei ole asjakohane väide, et antud juhul ei pea iseenda vastu ütlusi andma. Relvad on ühiskonnas su ohu allikaks ja on üldteada asjaolu, et politsei kohustuseks on urema tagada kord ja rahu ühiskonnas, mistõttu kontrollit kse vajadusel relvade käitlemise nõuete a järgimist. Sellise kontrolli käigus on politsei õigus esitada küsimusi ja inimestel kohustus neil e vastata.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-74-10 märkinud, et põhimõtteliselt on õige maakohtu otsuses märgitu, et KarS § s 279 sätestatud väärteo saab toime panna ka isik, kes ei ole haldusmenetluse - osaline. Siiski on teatud juhtudel isiku vastutuse eelduseks tema eelnev kaasamine haldusmenetlusse, mille raames riiklikku järelevalvet teostatakse. See hõlmab muuhulgas kaasamise haldusmenetluse osalisena (HMS § 11 lg 1), tunnistaja või eksperdina (HMS § 39 lg 1) ning tõendi või andmete valdajana (HMS § 38 lg 1). Lisaks menetlusse kaasamisele võib KarS §- s 279 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimine eeldada ka järelevalveasutuse poolt selgesõnalise korralduse, täiendavate selgituste või muu teabe andmist. Sellise juhuna tuleb kõne alla nt olukord, kus isikult nõutakse teabe andmist, dokumentide esitamist või muud tegevust, milleks ei saa eeldada isiku kohest valmisolekut, andmata talle eelnevalt mõistlikku võimalust vastavat teavet hankida, dokumendid leida või tegevuseks valmistuda.

Käesoleva juhul ei olnud O.U-l vaja aega täiendava teabe või dokumentide hankimiseks. l Kogu vajalik info selle kohta, kus relvad asuvad, oli O.U-l kogu aeg teada, kuivõrd ta oli ise relvad teise kohta toimetanud (O.U ise ütles, et sõitis relvadega Viljandisse). 17.06.2020 X Tallinn aadressil viibides oli O.U-l objektiivselt võimalik vastata relvade käitlemise üle järelelvalvet teostavate politseiametnike küsimusetele relvade asukoha kohta. Seega võis O.U-lt teo toimepanemise hetkel järelevalveametnike nõuete täitmist eeldada. Kuna O.U ei öelnud politseiametnikele, kus relvad asuvad (valetas, et viis Soome), puudus politseiametnikel võimalus ka reaalselt kontrollida, kas täidetakse relvade käitlemise nõudeid. Seega takistas O.U oma käitumisega objektiivselt ja selgelt järelevalve teostamist politsei ametnike poolt. Kuna kõnealused relvad olid K.O.U valduses politseile teada olevalt ka 14.06.20 ja O.U se kinnitas, et paigutas relvad mujale, oli politseiametnikel igati alus eeldada, et O.U teab relvade uut asukohta ja tal on objektiivselt võimalik seda ametnikele öelda.

Lahendis 3-1-1-41-06 on kriminaalkolleegium nõustu , et KarS § 279 järgi va nud

stutab isik ainult sellise teo eest, mis ohustab riikliku järelevalve tõhusust vastasel juhul ei saa rääkida - takistamisest. Käesoleval juhul seisnes väärteoprotokolli kohaselt järelevalvemenetluse takistamine selles, et O.U väitis, et X aadressil isikule kuuluvaid relvi ei ole ning keeldus politseiametnikele relvade uut asukohta ütlemast. Kohus leiab, et relvade asukoha ütlemisest keeldumine takistas politseiametnikel järelevalve teostamist, kuna politseiametnikel puudus 18.06.2020 peale korteri X Tallinn ja X suvila läbiotsimist, muude O.U võimalike viibimiste kohta teabe puudumisel võimalus muul moel tuvastada relvade asukoht ja kontrollida relvade käitlemisel seaduse nõuete täitmist.

Ilma O.U poolt relvade asukoha avaldamiseta, puudus politseiametnikel reaalne võimalus kontrollida nende relvade käitlemise nõuete täitmist. O.U käitumise tulemusena ( ei avaldanud relvade tegelikku asukohta) puudus politseiametnikel võimalus oma järelevalve ülesandeid täita, mistõttu O.U käitumine muutis järelevalve relvade käitlemise üle võimatuks. Politsei teostas 18.06.2020 läbiotsimisi erinevatel neile teada olevatel O.U viibimisekohtade aadressidel, kuid relvi ei leidnud (lk 5-19), mis kinnitab, et ilma O.U poolt relvade asukohta ütlemata puudus politseiametnikel võimalus teostada kontrolli relvaseaduse nõuete täitmise üle Seeläbi sai kahjustada politseiametnike poolt teostatava järelevalve tõhusus, . kuivõrd ei suudetud kontrollida, kas O.U relvad on hoiustatud nõuetekohaselt ning ei ole kättesaadavad ja ohtlikud kolmandatele isikutele. Käesoleval juhul heidetakse ette relvade uue asukoha ütlemata jätmist, mis seisnes selles, et isik valetas, et relvad on Soomes ja keeldus nende asukohta Eestis ütlemast. Seega üritas isik oma sõnadega aktiivselt takistada politseiametnikel O.U-le kuluvate relvade hoiustamise üle kontrolli teostamist. O.U kinnitas ise kohtuistungil, et ta ise viis ise relvad X korterist ära ja keeldus politseiametnikele relvade uue asukoha ütlemist. O.U ütlustest nähtub, et ta isegi valetas, et relvad on Soomes, kuigi relvad tegelikult ei olnud Soome tagasi viidud. Jättes riikliku järelevalve käigus ametnikele ütlemata relvade uut asukohta, tegutses O.U kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et kui ta ei ütle relvade uut asukohta, puudub politseiametnikel võimalus kontrollida relvade hoiutingimuste täitmist ja ta teadlikult soovis, et politseinikud ei saaks O.U poolt relvade käitlemist kontrollida. Seega takistas O.U kavatsetult politseiametnike tegevust O.U-le kuuluvate relvade üle järelevalve teostamisel. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et O.U takistas oma käitumisega riiklikku ja haldusjärelevalvet ning pani toime KarS 279 § järgi kvalifitseeritava väärteo.

Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. O.U on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Vastavalt toimepandule, tuleb isikut karistada. Relvaseaduse § 891 lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 279 lg 1 näeb ette vastutuse riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse - sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kuigi oma tegevusega O.U moraalset ega varalist kahju kellelegi ei tekitanud, arvestab kohus, et relvadega seotud süüteod on enamohtlikud, kuna nende käitlemiseeskirjade rikkumine võib ohustada ühiskonna teisi liikmeid. Hoides relvaseadust rikkudes relvi elukohas, kus viibib ka alaealine laps, ning keeldudes ütlemast relvade asukohta, sel viisil käituv isik ohustab ilmselgelt teisi ühiskonna liikmeid, millest tulenevalt hindab kohus isiku süüd vähemalt keskmiseks.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Samuti arvestatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest ja võimalusest hoida O.U-d edaspidi süütegusid toimepanemast.

Karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisel on põhjendatud määrata O.U-le karistused sanktsiooni keskmistes määrades.

Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata O.U-le relvaseaduse § 89

1 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot ning KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Kuna isik oli menetluse ajal kinnipeetud tuleb KarS § 68 lg 2 alusel kinnipidamise aeg 17.06.2020 kuni 19.06.2020 mis võrdub ümberarvutades

20 trahviühiku

ga arvata karistusaja hulka, millest tulenevalt kokku kuulub kandmisele rahatrahv 280 trahviühikut s.o 1120 eurot.

Arvestades rahatrahvi suurust, mille korraga tasumine võib põhjustada isikule majanduslikult raske olukorra, peab kohus põhjendatuks määrata rahatrahv tasumine täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Arvestades, et kohus ei lõpeta O.U suhtes väärteomenetlust, puudub alus ka kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrt VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Seega, jätab kohus kaitsja taotluse kaitsetasu väljamõistmiseks rahuldamata.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p- 1 otsustab kohus st , väärteoasjas olevad -plaadi, mis asuvad CD väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.

Liina Pohlak Kohtunik