1-20-6000/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2020.a, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-6000 (20231701916)

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Mari Kirs

Tõlk

Natalija Mehh

Kriminaalasi

P.Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses

(kiirmenetluse korras)

Prokurör

Kristina Kivi

Süüdistatav

P.Z, isikukood XXX; kodakondsus: määratlemata;

haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; elukoht: XXX;

töökoht: puudub; 7 kehtivat kriminaalkaristust, 17

kehtivat väärteokaristust

Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 25.08.2020.a

Kaitsja

Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi P.Z KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada P.Z-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks

karistuseks mõista P.Z-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.08.-

20.08.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva, kandmisele jääb 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada ja KrMS § 130 lg 41 alusel valida P.Z-i suhtes

tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil

käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks P.Z-i vangistuse tähtaeg.

Võtta P.Z vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise

aeg 25.08.2020.a.

Menetluskulud

P.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja

§ 2565 lg 2 alusel:

• sundraha 438 eurot

• määratud kaitsjale makstud tasu 194,40 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu 7,20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 632,40

eurot, tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena

summas 52,70 eurot.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank.

Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700035178.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega

tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi

kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi

Kannatanu I.U.Y poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 3,69 eurot

ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi P.Z-ilt

kannatanu kasuks, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxx, selgitusena „1-20-

6000, tsiviilhagi“.

Asitõendid

CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15

päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on

kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

Süüdistus

P.Z-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on

selle eest karistatud Harju Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6814

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 28.08.2019), samuti Harju Maakohtu

18.02.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1312 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

(tegu toime pandud 16.02.2020) ning olles vabanenud karistuse kandmiselt 24.07.2020, uuesti

19.08.2020 kella 20.13 ajal Tallinnas, xxx, asuvas I.U.Y-le kuuluvas MAXIMA kaupluses,

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist ühe 200ml

pudeli Laua Viina maksumusega 3,69 eurot, peitis pudeli omale taskusse ning möödus

kassadest ja läbis turvaväravad, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule

viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 24.08.2020 kell 21.38

Tallinnas, xxxx, asuvas I.U.Y-le kuuluvas MAXIMA kaupluses, võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist ühe 200ml pudeli Laua Viina

maksumusega 3,69 eurot, peitis pudeli omale taskusse ning möödus kassadest jättes tahtlikult

kauba eest tasumata ning lahkus kauplusest, millega tekitas I.U.Y-le varalist kahju suurusega

3,69 eurot.

Oma tahtliku tegevusega P.Z isikuna, kes on paneb süstemaatiliselt toime vargusi, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. P.Z nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses

ütlused ning jääb nende juurde. Hagi võtab õigeks.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.

19.08.2020.a varguse katse episood (I.U.Y)

Kohus on seisukohal, et P.Z-i poolt 19.08.2020.a kella 20.13 ajal Tallinnas, xxxx, asuvas

kaupluses I.U.Y-le kuuluvate eseme varguse katse toimepanemine P.Z-i poolt on tõendatud

süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega.

I.U.Y avalduses taotletakse õigusrikkumise menetluse alustamist seoses kauba, ühe pudeli

viina „Laua Viin“, maksumusega 3,69 eurot, eest tasumata jätmisega ja kassajoone

ületamisega, mis leidis aset 19.08.2020.a kell 20.13 (tlk 2-3).

P.Z tunnistab ennast täielikult süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt peitis ta kaupluses viibides

pudeli Laua Viina omale lühikeste pükste taskusse ja suundus kohe kaupluse väljapääsu

poole, läks kassadest mööda ja jättis kauba eest maksmata. Pärast kassadest möödumist pidas

turvatöötaja ta kinni koos varastatud kaubaga. Kahetseb tehtut (tlk 15-21).

Süüdistatava poolt varguse katse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja A.T 19.08.2020.a

antud ütlused, mille kohaselt, viibides tööl xxxx, Tallinn, nägi ta kaamerast, kuidas

meesterahvas võtab viina, seejärel paneb selle taskusse ja väljub üle kassajoone, jättes kauba

eest maksmata. Isik peeti kinni, taskus oli 200 ml viinapudel maksumusega 3,69 eurot (tlk 6-

8).

Süüdistatava tegevus kaupluses on tõendatud 26.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja

selle juures oleva fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kaupluse Maxima

(asukohaga xxxx, Tallinn) turvakaamerate videosalvestus CD-plaadil. Salvestiselt nähtub,

kuidas 19.08.2020.a kell 20.13.10 kaupluse müügisaalis alkoholi osakonnas viibiv

meesterahvas võtab riiulilt ühe väikese pudeli ja paneb enda pükste paremasse taskusse.

Seejärel suundub meesterahvas kassade poole ning kell 20.13.54 väljub kaupluse müügisaalist

kassade kaudu kauba eest maksmata (tlk 68-73).

P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti P.Z kinni 19.08.2020.a kell

21.01 Tallinnas, aadressil xxxx (tlk 9-10).

Nagu kohus juba eelpool märkis, on P.Z-i poolt talle inkrimineeritava varguse katse

toimepanemine tõendatud süüdistatava süü omaksvõtuga ja tunnistaja ütlustega. Kuriteo

toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad nii

süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustega. P.Z-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest

– võttis ühe pudeli viina, peitis selle pükste taskusse, väljub kauplusest kauba eest tasumata –

nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seejuures ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et

P.Z oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauplusele tagastada, mistõttu leiab

kohus, et P.Z-i eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale

kassast möödumist peeti süüdistatav kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava

tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Samuti on kohus P.Z-i

ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava

varguse toime kavatsetult.

24.08.2020.a varguse episood (I.U.Y)

Kohus on seisukohal, et P.Z-i poolt ka 24.08.2020.a kella 21.38 ajal Tallinnas, xxxx, asuvas

kaupluses I.U.Y-le kuuluva eseme varguse toimepanemine P.Z-i poolt on tõendatud.

I.U.Y avalduses taotletakse õigusrikkumise menetluse alustamist seoses kauba, ühe pudeli

viina „Laua Viin“, maksumusega 3,69 eurot, eest tasumata jätmisega ja kassajoone

ületamisega, mis leidis aset 24.08.2020.a kell 21.38 (tlk 24-26).

P.Z-i ütluste kohaselt oli ta 24.08.2020.a õhtul Maxima kaupluses, kus suundus alkoholi

osakonda ja võttis sealt väikese pudeli Laua Viina ja pani selle pükste taskusse ja väljus

kauplusest kauba eest tasumata. Kauplusest väljudes suundus ta bussipeatusesse ja jõi

varastatud viina ära (tlk 37-39).

Süüdistatava poolt varguse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja A.T 25.08.2020.a antud

ütlused, mille kohaselt, viibides tööl 25.08.2020.a kell 16.22 xxxx, Tallinn, nägi ta kaamerast,

kuidas meesterahvas väljub üle kassajoone. Sama meesterahvas käis ka 24.08.2020.a kell

21.37 poes ja võttis alkoholiosakonnast ühe pudeli Laua Viina ning väljus selle pudeliga üle

kassajoone, jättes kauba eest tasumata (tlk 27-29).

Süüdistatava tegevus kaupluses on tõendatud 26.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja

selle juures oleva fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kaupluse Maxima

(asukohaga xxxx, Tallinn) turvakaamerate videosalvestus CD-plaadil. Salvestiselt nähtub,

kuidas 24.08.2020.a kell 21.36.52 kaupluse müügisaalis alkoholiosakonnas viibiv

meesterahvas võtab riiulilt ühe väikese pudeli ja paneb enda jope vasakusse taskusse. Seejärel

suundub meesterahvas kassade poole ning kell 21.38.05 lahkub kaupluse müügisaalist kauba

eest maksmata (tlk 68-73).

P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti P.Z kinni 25.08.2020.a kell

17.33 Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 12 (tlk 30-31).

Eelnimetatud tõendid kinnitavad P.Z-i poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist.

Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud

lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistaja ütlustega. Kuriteo toimepanemise ajaolud

nähtuvad ka turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad nii süüdistatava kui ka tunnistaja

ütlustega. P.Z-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis ühe pudeli viina, peitis

selle taskusse, väljus kauplusest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse

eesmärgil, seejuures ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et P.Z oleks soovinud kõnealuse

kauba eest tasuda või selle kauplusele tagastada, mistõttu leiab kohus, et P.Z-i eesmärgiks oli

võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus P.Z-i

ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava

varguse toime kavatsetult, ta tegutses eesmärgiga varastada kauplusest temale mittekuuluv

eseme. Samuti näitab P.Z-i kavatsetust tema käitumine, mille käigus ta suundub

alkoholiosakonda, võtab riiulilt ühe pudeli viina ning peidab jope taskusse, seejärel väljub

kauplusest, kasutades selleks sissepääsu väravaid. Seega viitab süüdistatava käitumine

teadlikule, kaalutletud tegevusele, mitte juhuslikule, hetkeemotsioonidel tekkinud

käitumisaktile.

Prokuröri poolt on P.Z-i süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab

vastutuse võõra vallasjas äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see

on toimepandud süstemaatiliselt.

Antud kriminaalmenetluse raames on tõendamist leidnud, et P.Z pani toime ühe varguse katse

ja ühe varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul. Prokurör on P.Z-ile esitatud

süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

annab aluse Harju Maakohtu 18.02.2020.a ja 30.08.2019.a otsused, millest nähtuvalt karistati

P.Z-i KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (tlk 45-47,53-54). Arvestades süüdistatava

karistusandmeid ja tema antud selgitusi kuritegude toimepanemise kohta ja seda, et

süüdistatav on lühikese ajavahemiku vältel korduvalt varavastaseid süütegusid toime pannud,

siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on

töötu ja legaalse sissetulekuta süüdistatava elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale

elatusvahendeid. Kuna üks inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katsestaadiumisse ning üks

viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Sellistest andmetest

teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja

äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud P.Z-i poolt KarS § 199 lg 2 p 9

järgi kuriteo toimepanemine. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning P.Z

tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või vangistus kuni 5 aastat.

Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle

kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise

karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt ta ei tööta. EMTA andmetel oli P.Z-i

2019.a tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu

mahaarvamist 68 eurot (tlk 58). Arvestades asjaolu, et P.Z-il puudub igakuine legaalne

sissetulek ning et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas

kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi näol, siis on kaheldav kas P.Z-

il oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Peale selle,

arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis

üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine

viitab aga üheselt süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis

kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Kõrvuti majandusliku seisundiga on

põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et P.Z on isikuks, keda on

korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning

vaatamata sellele on ta toime pannud uued varavastased kuriteod. Käesolevaks ajahetkeks on

süüdistataval 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 17 kehtivat väärteokaristust (tlk 40-42).

Vaatamata eelnevale karistatusele on P.Z jätkanud süütegude toimepanemist, mis viitab

süüdistatava õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole

talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine P.Z-i suhtes

vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses

mõttes. Seega tuleb P.Z-i karistada vangistusega.

Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel,

leiab kohus, et süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et P.Z-ile

inkrimineeritakse kahe varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millest üks jäi

katsestaadiumisse ning üks viidi lõpule. 24.08.2020.a toime pandud varguse episoodis tekitati

kannatanule ka reaalne varaline kahju, mida saab kohtu hinnangul pidada väikeseks. Samuti ei

saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt samalaadsete

kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude

toimepanemist. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust

raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks 19.08.2020.a

episoodis süüdistatava poolt avaldatud kahetsust (tlk 20). Muude karistust kergendavate või

raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust

peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist

määra, kuid mitte alammääras või selle lähedasena. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab

kohus P.Z-ile karistuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS

§ 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistus 19.08.2020.a kuni 20.08.2020.a, s.o 2 päeva

karistusaja hulka (tlk 9-10).

Süüdistatava kaitsja palus kaaluda kohtuistungil P.Z-i suhtes KarS § 74 kohaldamist.

Karistuse mõistmine tingimisi lähtub põhimõttelisest eeldusest, et kohus usub, et isik suudab

jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohtu hinnangul ei esine mitte ühtegi

erandlikku asjaolu, mis annaks aluse kaaluda karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. P.Z-

i on varem kriminaalkorras karistatud ning tal on seitse kehtivat kriminaalkaristust ja 17

kehtivat väärteokaristust, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. P.Z-i suhtes on kergem

karistus välistatud ka seetõttu, et käesolevad kuriteod on toime pandud pelgalt kuu pärast

vangistuselt vabanemist. Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate

karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole

avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Selline süüdistatava süstemaatiline kuritegude toimepanemine on kohtu

hinnangul P.Z-i eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes tingimisi karistuse

kandmisest vabastamise. Lisaks oleks see vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt

toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Arvestades

kõiki eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et P.Z-i suhtes on otstarbekas kohaldada üksnes

reaalset vangistust.

KrMS § 130 lg 41 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada

süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi P.Z toimetati kohtusse

KrMS § 2561 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses

menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41

alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit - vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu

hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. P.Z on isikuks, keda on korduvalt kriminaalkorras

karistatud, sealjuures on temale inkrimineeritud kaks kuriteoepisoodi pandud toime lühikese

aja jooksul ning pelgalt kuu pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtu hinnangul

näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud

karistustesse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega

mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja

kohtuotsuse täitmiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära kinnipidamisest

alates, mistõttu on põhjendatud P.Z-i suhtes kohaldada vahistamist kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumisekorral mööduks

süüdistatava vangistuse tähtaeg. Seega tuleb P.Z-i võtta vahi alla kohtusaalis ning karistuse

kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 25.08.2020.a.

Tsiviilhagi

Kohtueelses menetluses kannatanu I.U.Y esitanud tsiviilhagi summas 3,69 eurot (tlk 63). Hagi

põhineb kannatanult varastatud asja väärtusel. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud P.Z-i poolt I.U.Y-le tekitatud kahju 3,69 euro ulatuses.

Vastavalt kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel

tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega.

Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1

sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Tulenevalt eeltoodust kuulub I.U.Y hagi täies ulatuses

rahuldamisele ja süüdistatavalt välja mõistmisele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava P.Z-i menetluskuluks määratud kaitsjale makstud

tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad

süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei

ole. P.Z ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud

menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu ning ta ei ole taotlenud ka vastava teabe

väljanõudmist kohtu poolt. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel

pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist

puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku

resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna P.Z on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning

tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi

kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet P.Z-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja

seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda.

Seega mõistab kohus P.Z-ilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1

ja § 2565 lg 2 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 194,40 eurot (tlk 74-76, 91-92)

ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 438 eurot. Küll aga ei pea kohus

põhjendatuks kaitsja transpordiga seotud õigusabikulude välja mõistmist. Seega jätab kohus

riigi kanda kaitsja sõidukulud summas 7,20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise

võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust,

kohustust hüvitada tsiviilhagi ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik

täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib

menetluskulude ühekorraga tasumine P.Z-ile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab

kohus põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid,

s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 52,70 eurot.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1).

Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuv CD-plaat tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtunik