1-09-13974/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-13974 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristi Keldo Menetlustoiming

S.I (S.I) vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamine Süüdimõistetu S.I ik xxx viibimiskoht: Tartu Vangla elukoht vabanemisel xxx Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Mitte vabastada S.I Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

10. septembri 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13974 mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

2. Välja mõista S.I-lt menetluskuluna riigituludesse 300.- (kolmsada)

krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi,

kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2 (3) Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10. septembri 2009. a

otsusega KarS § 424 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 10. septembri 2009. a. Seega lõppeb kinnipeetava karistusaeg 3. juulil 2010. a. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud S.I materjalidest nähtub, et 8. märtsil 2010 . a karistati S.I distsiplinaarkorras Murru Vangla poolt.

Kriminaalhooldaja ei pea S.I ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks, leides, et isiku puhul on olemas hulgaliselt riskifaktoreid, muuhulgas varasem alkoholi kuritarvitamine, alkoholijoobes kontrolli kaotamine oma käitumise üle ja kuritegude toimepanemine katseajal .

Menetlusosaliste seisukohad S.I avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda, kinnitades, et ta on motiveeritud õiguskuulekalt elama. Kaitsja palus S.I ennetähtaegselt vabastada. Prokurör leidis, et kuivõrd S.I on äsja vanglas karistatud distsiplinaarkorras ja ta on

uued kuriteod toime pannud katseajal, siis puudub alus eelduseks, et S.I oleks suuteline käitumiskontrolli nõudeid täitma ja seetõttu ta ei sobi kriminaalhooldusele.

Kohtu seisukoht

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte

vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on S.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud enam kui poole ja enam kui 6 kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust sõiduki joobes juhtimise eest, mille ta pani toime katseakjal.

Karistuse kandmise ajal on S.I pisut enam kui kuu aega tagasi karistatud

distsiplinaarkorras, mis iseloomustab asjaolu, et isikul on raskusi kehtestatud eeskirjadest kinnipidamisega, seega on ka alus arvata, et isikul on probleeme õiguskuulekusega.

Ehkki S.I on vabaduses olemas elukoht ja vabanemise formaalsed alused on

täidetud, leiab kohus, et S.I vangistusest vabastamine ennetähtaegselt ei ole

otstarbekas. Kohus on seisukohal, et isik, kellele on antud võimalus katseajal oma käitumisega näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt elama, kuid kes on sellele vaatamata pannud katseajal toime uue kuriteo, ei sobi kriminaalhooldusele. Seda enam kui isik pole ka

3 (3)

vangistuse tingimistes motiveeritud õiguskuulekalt käituma ja teda on olnud põhjus

distsiplinaarkorras karistada. Käesoleval ajal on vangistuse tähtaja lõppemiseni vaid pisut

enam kui kaks kuud ja kohus leiab, et süüdimõistetul tuleb talle mõistetud karistus lõpuni kanda.

Kohtunik Rutt Teeveer