2-20-8516/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-20-8516 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. B.i hagi A. B.i vastu elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind 1728 eurot Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja seaduslik esindaja:

J. B. (IK xxx, xxx; e-post xxx

A. B. (IK xxx, elukoht: xxx)

M. S. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Vähendada Viru Maakohtu 09.02.2010.a otsusega J. B. väljamõistetud elatist ja välja mõista J. B. elatis A. B. kasuks alates 10.06.2020.a. igakuise elatusrahana 140 (ükssada nelikümmend) eurot kuni A. B. täisealiseks saamiseni so kuni xxx.a., või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 09.02.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-09-67289 mõisteti J. B.ilt välja elatis poja A. B.i kasuks alates 11.12.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 2175 krooni kuus (ehk 139 eurot), kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalgast. Hagiavalduses palub hageja vähendada väljamõistetud elatist. Kohtuotsusega väljamõistetud elatist palub hageja vähendada põhjusel, et elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal oli tema ülalpidamisel ainult üks lapspoeg A.. 2015. aastal sündis hagejal aga tütar M. P., kes elab küll oma emaga, kuid kelle ülalpidamisekohustus on hagejal samuti. Alates 2011. aastast puudub hagejal töövõime tervisliku seisundi halvenemise tõttu. Kuivõrd hagejal töövõime puudub, on oluliselt vähenenud ka hageja sissetulek ja võimalused tööd leida ning sissetulekut suurendada. Hageja igakuise sissetuleku moodustab töövõimetoetus, mille suurus on alates 01.04.2020.a. 14,89 eurot päevas ning sotsiaaltoetus 41, 68 eurot, so kokku 488, 38 eurot kuus. Muud vara hagejal ei ole. Hageja lisab, et on A. ülalpidamiseks seniajani tasunud elatist seaduses sätestatud miinimummääras tänu oma vanematele, kuid ka vanavanemad ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt hageja eest ülalpidamiskohustust täita. Hageja märgib, et tema enda igakuised püsikulud on kokku 285 eurot (so eluasemekulu, toit, hügieen ja ravimid, riided /jalanõud, TV ja nutiseadmete järelmaks), mistõttu on suuteline igakuiselt poja ülalpidamiseks elatist maksma 100 eurot kuus. Tasudes jätkuvalt elatist väljamõistetud määras, jääb hageja teine laps majanduslikult halvemasse olukorda kui elatist saav laps. Hageja on otsinud oma tervislikule seisundile vastavat tööd, kuid pole seni õnnestunud. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 100 eruni kuus ning arvestada seejuures ka kostjale makstavate riiklike toetustega, mis osaliselt katavad lapse vajadusi.

2. Kostja seaduslik esindaja omapoolset vastust kohtule esitanud ei ole. Hagiavaldus koos lisadega on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud 11.06.2020.a. (kinnitus tl 21).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.

4. Viru Maakohtu 09.02.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-67289 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 11.12.2009 igakuiselt 2175 krooni (ehk 139 euro) kuni A. B.i täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (tl 4-6).

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist 100 eurole kuus.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

3

TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi halvenemine või elatist saama õigustatud vanema varalise seisundi paranemine võib olla aluseks elatise suurendamata jätmisele (vt Riigikohtu 07.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). Eeltoodust tulenevalt on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Nimetatud asjaolude tõendamise koormus lasub hagejal.

6. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb aga arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).

7. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1) PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

8. Pärast elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemist on hagejale lisandunud ülalpeetav. 24.11.2015.a. sündis tütar M. P. (tl 7-8). Hageja töövõime on Eesti Töötukassa 08.01.2018.a. otsusega TVH/18/001015 hinnatud puuduvaks – st töövõime puudub. Hagejale on määratud 01.02.2018 -11.12.2022 töövõimetoetus 14, 8900 eurot päevas (tl 9-10). 2020.a maikuu eest maksti hagejale töövõimetoetust 461, 59 eurot (tl 10). Lisaks töövõimetoetusele on J. B. määratud puudega täiskasvanu toetus 41, 68 eurot (tl 33). Muid laekumisi (2020. aastal) ei nähtu ka hageja pangakontode väljavõtetelt (tl 14-16; 72- 80). Maksuja Tolliameti teatise kohaselt on ajavahemikul 01.06.2019-31.05.2020 tehtud J. B. väljamakseid 1028, 58 eurot (tl 46-47). Hageja püsikulud on igakuised kommunaalteenuste maksed.

4

Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on M. S. määratud lasterikka pere toetus 300 eurot, lapsetoetus 220 eurot ja lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus (tl 33). Lisaks eeltoodule laekuvad M. S. pangakontole tsiviilasjas 2-16-13004 tehtud otsuse alusel kohtutäituri kaudu elatisemaksed K.K. elatisemaksed vahemikus 440 -560 eurot ning seniajani ka elatisemaksed 292 eurot A. B.i ülalpidamiseks, töötutoetus 176, 90 (mais 2020) ja toimetulekutoetus Lüganuse Vallavalitsuselt 200,90 eurot (mais 2020) (tl 60-71) Kuivõrd kostja seaduslik esindaja maakohtule omapoolset seisukohta ei esitanud, puuduvad kohtul andmed nii kostja igakuiste püsikulude kohta.

9. Hageja ja kostja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal leiab kohus, et hageja majanduslik seisund on keerulisem kuigi ka kostja seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused ja elatise laekumised laste isadelt. Arvestades hageja ja kostja seadusliku esindaja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate andmete põhjal) ning võrdselt hageja mõlema alaealise lapse huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 toodud määras (2020.a 292 eurot ühe lapse kohta) on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ning võib asetada isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi.

Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).

10. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus.

J. B. leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse lapsele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega, kuid ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35- 17 p 28.2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud.

Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 100 euroni kuus, vaid lähtub elatise suuruse muutmisel seisukohast, et vanemal tuleb olemasolevaid vahendeid jagada enda ja laste vahel võrselt (503, 27 eurot /3 ) mis teeb ca 170 eurot kuus. Arvestades A.i riiklikku lastetoetust 60 eurot ning kahe vanema kohustust last ülal pidada, kujuneb elatisemääraks, mida kohtu hinnangul hageja on suuteline poja ülalpidamiseks tasuma, 140 eurot ( 170 – 30 ).

5

11. Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus J. B. 09.02.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09- 67289 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise 140 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest so10.06.2020.a

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik