1-20-4903/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. septembril 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-20-4903 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. augusti 2020. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Asja läbivaatamise viis süüdistatava J.J-i

(J.J; isikukood XXX) apellatsioon kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon Tartu Maakohtu 6. augusti 2020. a otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus karistas 06.08.2020. a otsusega J.J-i KarS § 320 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus J.J-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 kuud

4 päeva vangistust, suurendades J.J-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.02.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10313 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 4 päeva pikkuse vangistuse (seisuga 06.08.2020), võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 06.08.2020.

2. Tartu Maakohtu 06.08.2020. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J.J , kes taotleb kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse arvestamise aluste muutmist. Tuginedes Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 1-16-9323, leiab J.J , et temale mõistetud liitkaristuse aluseks tuleb võtta KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1. Samuti oli algselt prokuröri arvestus liitkaristuse osas 10.07.2020 seisuga. Kokkuleppe sõlmimine viibis ka covid-19 pandeemia tõttu. Seetõttu raskendab mõistetud liitkaristus oluliselt tema olukorda. J.J taotleb temale mõistetud liitkaristuse arvestamist lihtsal ja loogilisel teel, vastasel juhul ei ole tegemist ausalt sõlmitud kokkuleppega ning asi tuleb saata uueks arutamiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtule ei saa ette heita seadusele mittevastava karistuse mõistmist. Tulenevalt KrMS § 318 lg-st 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käesoleval juhul vaidlustab süüdistatav temale mõistetud liitkaristust, mis Riigikohtu 4. märtsi 2015. a kohtumääruse punktis 10 märgitud seisukohtade järgi kuulub KrMS § 318 lg 4 teise lause alla. Seega oleks alus asja sisuliseks läbivaatamiseks. Küll aga leiab ringkonnakohus juba eelmenetluses, et esitatud kaebus jääb edutuks.

5. Süüdistatav on apellatsioonis leidnud, et liitkaristus oleks tulnud mõista KarS § 65 lg 1 ja §

64 lg 1 alusel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning on seisukohal, et Tartu Maakohus on 06.08.2020. a otsuses liitkaristust KarS § 65 lg 2 alusel mõistes toiminud vastavalt seaduses sätestatule. Nimelt mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel olukorras, kus süüdlane paneb uue kuriteo toime pärast eelmise otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Käesolevas kriminaalasjas süüdistuses märgitud teo pani J.J toime 16.05.2019, s.o pärast Tartu Maakohtu 13.02.2018. a otsuse kuulutamist kriminaalasjas nr 1-17-10313. KarS §

65 lg 1 reguleerib olukorda, kus isik paneb teo toime enne otsuse kuulutamist, kuid see asjaolu tuvastatakse alles pärast süüdimõistva otsuse tegemist.

6. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole eksinud liitkaristuse moodustamisega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega on maakohus õigustatult arvestanud välja Tartu Maakohtu 13.02.2018. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 26.09.2019. a määrusega täitmisele pööratud 10 kuu pikkuse vangistuse ärakandmata osa 06.08.2020. a, s.o kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga, ning seejärel selle liitnud KarS § 320 lg 1 järgi mõistetud 2 kuu pikkusele vangistusele. Asjaolu, et J.J ei nõustu karistuste liitmisega sellisel viisil, ei tähenda, et maakohus oleks karistuse valesti mõistnud. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava apellatsioon on perspektiivitu.

7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsioon läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Ingeri Tamm

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas