2-19-16473/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-16473

Kohtuasi

XX ja YY hagi QQ vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

XX vastu 1559,97 eurot

YY vastu 2430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad

(vastustajad)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline

esindaja Alesja Duluškova

Kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata QQ 1. juulil 2020 ja 14. augustil 2020 esitatud

dokumentaalsed tõendid (apellatsioonkaebuse lisa 3, lõpliku seisukoha lisad 1 ja 2)

ning XX ja YY 29. juulil 2020 ja 19. augustil 2020 esitatud dokumentaalsed tõendid

(vastuse lisad 1-4, lõpliku seisukoha lisad 1 ja 2).

2. Jätta Harju Maakohtu 1. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-16473 muutmata.

3. Jätta QQ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud QQ kanda.

5. Välja mõista QQ-lt apellatsiooniastme menetluskulud XX kasuks 196,80 eurot ja YY

kasuks

196,80 eurot.

Hüvitatavatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (5)

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja I, laps I) ja YY (hageja II, laps II) esitasid 23. oktoobril 2019 Harju Maakohtule

QQ (kostja, isa) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja

miinimummääras elatise.

Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed emaga, kes peab neid üksi üleval. Kostja laste

ülalpidamiskulude vahetus kandmises ei osale ega hagejatele elatist ei maksa.

Koos hagiavaldusega esitas ema avalduse isalt hooldusõiguse äravõtmiseks hagejate ja nende

vanema õe RR suhtes. Maakohus eraldas avalduse iseseisvasse menetlusse (tsiviilasi nr 2-19-

17683).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on kõik lastega seotud

kulud alati olnud tema ja tema vanemate kanda. Pooltel on kolm last, s.o hagejad ja nende

vanem õde RR. Alates 2014. a asus RR alaliselt elama kostja juurde. Kostja kannab kõik RR-

ga seotud kulud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 1. juuni 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt alates hagi

esitamisest kuni 30. juunini 2020 kummagi hageja kasuks välja elatise 2370,38 eurot ja alates

1. juulist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise 292 eurot. Maakohus

määras kindlaks hagejatele elatise maksmise korra, jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks

välja menetluskulude hüvitise 555,30 eurot koos seadusjärgse viivisega.

Hagejad nõuavad elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud miinimummääras.

Maakohus tuvastas, et viidatud sätte kohaselt oli miinimumelatis 2019. a 270 eurot kuus ja

alates 1. jaanuarist 2020 292 eurot kuus.

Maakohus leidis, et hagejad on elanud kogu hagi aluseks oleva perioodi (alates 23. oktoobrist

2019) koos emaga ning et kostja hagejatele nimetatud perioodil vahetult ülalpidamist pole

andnud. Samuti ei ole kostja hagejatele nimetatud perioodi eest elatist maksnud. Kostja pole

vastupidiseid väiteid ega tõendeid esitanud, kuigi kostjale selgitati, et tegemist on kostja

tõendamiskoormusega. Kuna kostja ei ole väitnud, et hagejate kulutused on tegelikust

väiksemad, ei ole vaja uurida hagejate poolt esitatud tõendeid ülalpidamiskulude kohta.

Maakohus mõistis kostjalt kummalegi hagejale välja elatise 78,38 eurot ajavahemiku

23. oktoober – 31. oktoober 2019 eest (270 / 31 x 9), 540 eurot ajavahemiku 1. november –

31. detsember 2019 eest (2 x 270), 1752 eurot ajavahemiku 1. jaanuar – 30. juuni 2020 eest (6

x 292) ning alates 1. juulist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummalegi hagejale 292

eurot kuus.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, sest kostja vaidles hagile vastu, kuigi kohus

selgitas, et tema positsioon on lootusetu. Samuti ei täitnud kostja ajutiselt elatise maksmise

kokkulepet laste hooldusõigust puudutava asja läbirääkimiste ajal. Kostja keeldus asja

kokkuleppel lahendamast.

Apellatsioonkaebus

3 (5)

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt lapse I kasuks välja alates hagi

esitamisest kuni 30. juunini 2029 igakuise elatise, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määrale, millest on maha arvestatud 1/3 Eesti Vabariigi tasutavast lasterikka pere toetusest ning

alates 1. juulist 2029 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatise summas, mis vastab PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määrale, millest on maha arvestatud pool Eesti Vabariigi tasutavast

lastetoetusest. Lapse II ülalpidamiskohustuse palus kostja jätta alates hagi esitamisest kuni

lapse II täisealiseks saamiseni ema kanda. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte

endi kanda. Alternatiivselt tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata samale maakohtule uueks

arutamiseks.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus materiaal- ja menetlusõiguse norme,

mis viis ebaõige lahendi tegemiseni.

Maakohus jättis vaidlustatud otsuse tegemisel arvestamata, et vanemad täidavad

ülalpidamiskohustust omavahelise kokkuleppe alusel iga lapse kohta eraldi (PKS § 100 lg 3).

Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Vaidlust ei ole, et RR elab kostja juures ning teised

lapsed ema juures. Seetõttu on laste ülalpidamine jagunenud selliselt, et kostja kannab kõik

kulud, mis on seotud RR-ga ja ½ hageja I ülalpidamisega seotud kuludest. Laste ema kannab

kõik kulud, mis on seotud hagejaga II ja ½ hageja I ülalpidamisega seotud kuludest.

Maakohus jättis tähelepanuta, et ema pangakontole laekub igakuiselt kolme lapse lastetoetus

520 eurot. Emale laekub lastetoetus hoolimata sellest, et alates 2014. aastast asus RR elama isa

juurde. Hagejate igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega.

Kostja kuupalk on 584 eurot, mistõttu hagiavalduses nõutud elatisraha väljamõistmisel saab

kahjustada kostja ülalpidamine. Kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama vanemate

majanduslikku olukorda ja hagejate vajadusi. PKS § 102 lg 2 kohaselt saab elatist mõjuval

põhjusel vähendada alla miinimummäära.

Maakohus jaotas menetluskulud põhjendamatult erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust.

Vastustajate seisukohad

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Maakohus

tuvastas, et hagejad elavad alates 23. oktoobrist 2019 emaga ning kostja ei ole vahetult

ülalpidamist andnud ega elatist maksnud. Maakohus on elatise väljamõistmisel lähtunud PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määrast. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud asjaolude

tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu

andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.

7.1. Maakohus

ei

jätnud

asjas

ebaõigesti

PKS § 102

lg-t 2

kohaldamata.

Apellatsioonkaebuses ja 14. augusti 2020. a menetlusdokumendis (lõplik seisukoht) on kostja

esitanud uued väited: laste vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega (520 eurot),

keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on ca 306 eurot, kostja sissetulekuks on 584 eurot

kuus ning tema varaline ja tervislik seisund ei võimalda miinimummääras hagejatele elatist

anda. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et esinevad asjaolud elatise vähendamiseks alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja eeltoodud väited jätta TsMS §

652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest kostja ei ole apellatsioonimenetluses uute asjaolude esitamise

lubatavust põhjendanud. Kõiki eeltoodud väiteid sai kostja esitada maakohtus. Kolleegium

4 (5)

märgib, et kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel

miinimumelatist vähendada, kuid seda saab teha üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui esiletoodud

ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses

vaatamata kohtu selgitustele elatise vähendamise aluseks olevatele asjaoludele (vt maakohtu

selgitused; tl 45 ja pöördel). Kuna PKS § 102 lg 2 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid

maakohtu menetluse käigus ei esitatud, siis ei pidanud maakohus kostjalt väljamõistetava

elatise suuruse üle otsustades viidatud sätet kohaldama.

7.2. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole hagejatel vahelduvat elukohta ning kostja ei

ole tõendanud, et ta kannab hagejate kulutusi vahetult. Kostja ei saa tasaarvestada RR

väidetavat elatise nõuet ema vastu lapse II elatise nõudega kostja vastu. Kostja on

apellatsioonkaebuse päisesse meelevaldselt märkinud RR kui asjast puudutatud isiku. RR-l saab

ülalpidamise nõue olla ema vastu, kuid RR ja ema ei ole praeguses asjas menetlusosalised ning

samuti ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). Sellise kokkuleppe, et üks

vanem kannab ühe lapsega seotud kulutused ja teine kannab teise lapsega seotud kulutused,

oleksid pooled saanud sõlmida kokkuleppena (vt maakohtu selgitused; 28. mai 2020. a istungi

protokoll, tl 71 pöördel). RR poolt 1. juulil 2020 hagi esitamine ema vastu elatise saamiseks

(tsiviilasi nr 2-20-9508) ei anna alust praeguse maakohtu otsuse tühistamiseks ja esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.

8. Ringkonnakohus ei võta asja juurde apellatsioonkaebusega, hageja lõpliku seisukohaga,

kostjate vastusega ja lõpliku seisukohaga esitatud uusi dokumentaalseid tõendeid, sest nende

vastuvõtmise eeldused ei ole täidetud (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4).

9. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Ülalpidamisasjas saab menetluskulude jaotamisel TsMS §-dele 162 ja 163 lisaks

kohaldada TsMS § 164 lg-t 3. Kostja viide TsMS § 164 lg-le 1 on ekslik. Kuna maakohus hagi

rahuldas, siis on menetluskulud õigesti jäetud kostja kanda. Lisaks on maakohus põhjendanud,

miks ei tule kohaldamisele TsMS § 162 lg 4.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Hagejate apellatsiooniastme menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Hagejate esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on hagejatele apellatsiooniastmes osutatud õigusabi 4,10 tundi tunnihinnaga

110 eurot käibemaksuta.

Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt

(TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejate esindajal

apellatsioonkaebusega tutvumiseks kaks tundi ja vastuse koostamiseks 2,10 tundi. Kolleegium

peab nende toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Hagejate esindaja töötunni hind 110 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

ringkonnakohus hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

5 (5)

Õigusabikulud

tuleb

välja

mõista

koos

käibemaksuga,

sest

hagejad

ei

ole

käibemaksukohustuslased. Eelnevat arvestades on hagejate ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kokku (328 + 65,60) 393,60 eurot, mis kuulub hagejatele hüvitamisele võrdsetes

osades, sest hagejad ei ole solidaarvõlausaldajad.

Hagejad paluvad kohustada kostjat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral

viivist (TsMS § 177 lg 4).

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar