2-20-3101/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

03. september 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3101

Tsiviilasi

Bruker Daltonik GmbH avaldus Alfa Technologies OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised

Võlausaldaja Bruker Daltonik GmbH (HRB8150HB,

asukoht Saksamaa Liitvabariik, Fahrenheitstraße 4, 28359,

Bremen) lepinguline esindaja advokaat Piret Schasmin

(Advokaadibüroo Sorainen AS, asukoht Pärnu mnt 15, 10141

Tallinn,

e-post:

x,

tel: 6400 900)

Võlgnik: Alfa Technologies OÜ (registrikood: 11879113,

e-post: xxx, xxx), juhatuse liige A P (isikukood xxx(x))

Ajutine

pankrotihaldur

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn,

e-post: xxx, telefon: 501 8840, 664 0600)

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

18.08.2020

Võlausaldaja lepinguline esindaja advokaat Piret Schasmin

Ajutine pankrotihaldur Maire Arm

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Alfa Technologies OÜ (registrikood: 11879113) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Alfa Technologies OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast Alfa Technologies OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Maire Arm pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Alfa Technologies OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige A P (isikukood x (x)).

5. Avaldada teade Alfa Technologies OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku Alfa Technologies OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks

209 eurot, kokku 1 254 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ

arvelduskontole nr xxx.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud

Võlausaldaja Bruker Daltonik GmbH esitas 26.02.2020 kohtule avalduse võlgniku Alfa

Technologies

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks.

Harju

Maakohus

nimetas

ajutiseks

pankrotihalduriks Maire Arm’i.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgniku tegevusalaks on registrikaardile märgitud muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja

seadmete hulgimüük. 2017 aasta majandusaasta aruande kohaselt tegeles võlgnik aastal 2017

põhiliselt tööstuskaupade hulgimüügiga.

Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot ja põhjendab seda järgmiselt. Bruker Daltonik

GmbH esitas 26.05.2017 Harju Maakohtule hagi Alfa Technologies OÜ (võlgnik) vastu võlgnevuse

nõudes (tsiviilasi nr 2-17-8305). Hagi asjaolude kohaselt tarnis Bruker Baltic OÜ

edasimüügilepingu alusel võlgnikule seadmeid viimase ostutellimuse alusel ning võlgnik kohustus

tarnijale tasuma tarnitud seadmete eest müügihinna. Lisaks edasimüügilepingule sõlmisid samad

pooled eraldi müügilepingu seadmete võlgnikule üleandmiseks ja võlgnik kohustus saadu eest

tasuma. Võlgnik jättis mõlema lepingu alusel esitatud arved tasumata. Bruker Baltic OÜ loovutas

oma nõude võlgniku vastu võlausaldajale. Võlausaldaja nõudis loovutatud nõude alusel võlgnikult

põhivõla 224 080 euro ning viiviste tasumist. 05.10.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus

tsiviilasjas nr 2-17-8305 hagi täies ulatuses ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Kohus mõistis

võlgnikult välja põhivõla summas 224 080 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise seisuga

26.05.2017.a. summas 11 695,15 eurot, kokku 235 775,15 eurot. Lisaks mõistis kohus võlgnikult

välja viivise. Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2019.a. otsusega jättis ringkonnakohus maakohtu

otsuse jõusse ning lahend jõustus 02.04.2019.a. 16.04.2019 määrusega mõistis kohus võlgnikult

võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 14 064,34 eurot. Kokku on võlausaldaja nõue

võlgniku vastu summas 249 839,49 eurot, millele lisandub viivis. Võlausaldaja algatas 04.04.2019

võlgnevuse sissenõudmiseks võlgniku vastu täitemenetluse (nr 022/2019/2336). Vabatahtliku

täitmise tähtaeg on lõppenud ja võlgnevust ei ole siiani tasutud. Võlausaldaja selgitab esitatud

pankrotiavalduses, et täitemenetluse raames on selgunud, et võlgnikul puudub igasugune vara,

mistõttu ei ole kohtuotsust olnud võimalik täita ka täitemenetluse raames. Ajutine pankrotihaldur

leiab, et võlausaldaja nõue on tõendatud jõustunud kohtuotsusega. Võlgniku vastu on algatatud

täitemenetlus ning 10 kuu jooksul ei ole ka täitemenetluses suudetud võlausaldaja nõuet rahuldada.

Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et suutmatus võlausaldaja nõuet tasuda ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule

kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Käesoleval ajal võlgnikul

pangakontod puuduvad. Võlgnikul oli pangakonto Swedbank AS-s nr x, mis on suletud 22.02.2017.

Luminor Bank AS-is omas arvelduskontosid nr x, x ja x, mis on suletud 06.07.2018. Maanteeameti

andmete kohaselt on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõidukeid ega väikelaevu ei ole

ega ole olnud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse

läbiviimiseks.

Ajutisele haldurile ei ole käesoleval ajal teada, kas võlgnikul on kohustusi töötajate eest. Maksu- ja

Tolliameti vastusest ajutise halduri teabenõudele nähtub, et viimase kolme aasta jooksul Töötamise

registris kandeid ei ole. Võlgniku poolt esitatud 2017.a. majandusaasta aruandest nähtub, et 2017.

aastal töötajad puudusid. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg puudub. Võlgnikul

on esitamata käibedeklaratsioonid alates 2019. aasta novembrikuust kuni 2020. aasta aprillikuuni

(k.a.). Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et

Võlgniku suhtes on käimas üks täitemenetlus (pankrotiavalduse esitaja nõue võlgniku vastu)

summas 249 839,49 eurot. Kõik kohustused on kokku 249 839,49 eurot.

Ajutine haldur edastas võlgniku äriregistris toodud e-posti aadressitele (xxx) teabenõuded

25.05.2020 ja kordusteabenõude 9.06.2020. Vastuseks 09.06.2020 edastatud teabenõudele teatas A

p (x), et proovib teabenõude edastada, kuid ei ole aastaid kontakte olnud. Käesoleva aruande

esitamise seisuga ei ole võlgnik teabenõudele vastanud ega nõutud dokumente ajutisele haldurile

esitanud.

Kontrollides ja analüüsides võlausaldaja poolt esitatud andmeid võib nõustuda võlausaldaja

seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Võlausaldajal on nõue võlgniku vastu.

Võlgnik ei ole asunud võlausaldaja nõuet rahuldama ega ajutisele haldurile teadaolevalt püüdnud

sõlmida mistahes kokkuleppeid võlgnevuse tasumiseks. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole

võlgnik ka pankrotiavaldusele vastu vaielnud. Võlausaldaja on algatanud võlgniku suhtes

täitemenetluse. Täitemenetluse raames on selgunud, et võlgnikul puudub mistahes vara, mille arvelt

oleks võimalik kasvõi osaliselt võlausaldaja nõuet rahuldada. Täitemenetlus ei ole andnud tulemusi

10 kuu vältel, seega võib ajutine haldur asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu (mida

kinnitab ka täitemenetluses ilmnenu). Äriregistri teabesüsteemis on viimane esitatud majandusaasta

aruanne 2017. aasta kohta, millest tulenevalt puudub ajutisel halduril informatsioon võlgniku

tegevuse osas käesoleval ajal. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest

on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on

võlgnik maksejõuetu alates 2017. aasta algusest, mil oli lõppenud nähtav tegevus ja liikumised

pangakontodel.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade

olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames selgelt kinnitada ei ole võimalik. Ajutine haldur peab

siinkohal küll vajalikuks märkida, et võlgnik ei olnud suuteline võlausaldaja ees oma kohustusi

täitma ning oleks sellisel juhul pidanud esitama ise pankrotiavalduse, kuid jättis selle siiski tegemata.

Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid

tehinguid ei ilmnenud.

Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse

piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia

põhjalikumat analüüsi, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks

kuulutada välja võlgniku pankrot.

Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel

oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara, mille arvel läbi viia

pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi

võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti kuna ilmselt võlgniku äriühingu tegevus on

lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi

vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. Äriregistrist nähtub lisaks, et võlgnikul puudub

kehtiv käibemaksukohuslase number (kohustuse lõppkuupäev 21.05.2020.a., otsuse kuupäev

22.05.2020.a.). Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale,

et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine.

Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks

PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu

kohtu deposiiti vähemalt 5000 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Juhul kui võlausaldaja tasub

deposiidi ning kui kohus peab võimalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankroti

väljakuulutamisel on ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina.

Ajutise halduri aruande täpsustuses sisaldub järgnev:

Swedbank AS vastusest nähtub, et nimetatud pangas varasemal perioodil tehinguid ei olnud.

Luminor Bank AS vastusest nähtub, et võlgniku tegevus toimus nimelt selles pangas, sealhulgas ka

ajal, mil tekkis võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees. Pangas toimunud makseid

vaadeldes on näha, et võlgnik arveldas valdavalt välisriikide äriühingutega. Suuremad ülekanded

(summeeritud saajate kaupa):

x (Taani äriühing) 50 545,60 eurot (ühe maksena aastal 2018)

x (Läti äriühing) kokku 37 500 eurot (5 makset)

x 50 020 (4 makset), äriühing on kustutatud, nähtub Eesti äriregistrist

x (Tšehhi äriühing) 96 000 eurot (4 makset), kustutatud.

Kõnealused ülekanded võivad olla seotud võlgniku äritegevusega kuid ei saa välistada, et

tehingutega võidi raha välja viia ning see vajaks täiendavat selgitamist. Võlgniku poolt oli kasutatud

ilmselt aja võitmiseks võlausaldaja hagile vastuvaidlemise strateegiat, mis teeb käesoleval ajal

asjade selgitamise keerukaks, kuna osa rahade saajaid on registritest kustutatud.

Ajutine pankrotihaldur tegi päringud ka rahavastikuregistrisse, et saada andmeid ja võimalusel

kontakti võlgniku tõenäoliselt peamise tähtsusega seotud isikuga, see on S F . Rahavastikuregistris

tema kohta andmed puuduvad. Äriühingu telefonid on välja lülitatud või on neil teine kasutaja.

Senine dokumentide kättesaamiseks volitatud isik A P on esitanud äriregistrile avalduse enda

kustutamiseks kuna ta ei oma äriühinguga enam puutumust.

Seega leiab ajutine haldur, et isegi kui kahtlustada rahade pahatahtlikku kõrvaleviimist avalduse

esitanud võlausaldaja eest ning võlausaldaja arvete teadlikku mittemaksmist, on äärmiselt keeruline

või isegi võimatu eeltoodud asjaolude tõttu dokumentide kättesaamine võlgniku juhatuse liikmelt ja

asjaolude täpsem selgitamine, samuti hagide esitamine.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 249 839,49 eurot, kuid

vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise

iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu

asjaolu“, kuid ei ole välistatud rasket juhtimisviga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 18.08.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 02.09.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme A P (isikukood x x)).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt

tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg

3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub

käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu,

keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele

lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista

võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik