3-20-1599/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1599 Haldusasi XX riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – XX Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1599.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2020. määrus haldusasjas nr 3-20-1599 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtu-menetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 26.08.2020 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et esitada Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses vabaduse võtmise, tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega. Taotlejal puudub juriidiline haridus ja vastav kogemus, samuti soovib ta võrdsust olukorras, kus Tallinna Vanglat esindab jurist.

2. Tallinna Halduskohus jättis 26.08.2020 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist. Seega ei ole RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel taotluse esitajale riigi õigusabi andmine lubatud.

3-20-1599 2(3) Lisaks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimisja selgitamiskohustust arvestades pole põhjust arvata, et taotleja õigused võiksid jääda kaitseta üksnes asjaolu tõttu, et tal puuduvad õigusalased teadmised. Taotleja ei pea kahjunõudes viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Seda, milliste vangla toimingutega kahju tekitati ning milles taotlejale põhjustatud mittevaraline kahju täpsemalt seisneb, oskab taotleja ise ilma õigusabiteenuse osutajata selgitada. Kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX palub 01.09.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määrus ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada riigi õigusabi taotlus. Kui taotleja oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma, siis ta ei oleks riigi õigusabi taotlust esitanud. Arusaamatu on, millises asjas siis esineb tungiv avalik huvi. RÕS § 7 lg 2 kohaselt ei või riigi õigusabi andmisest sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel keelduda, kui õigusabi taotletakse RÕS § 6 lg-s 2 nimetatud juhul. Taotleja on Eesti Vabariigi elanik, kellel on pikendatud elamisluba kuni 2023. a-ni, kuigi hetkel on taotleja vanglas. Taotleja palub riigi õigusabi taotlus rahuldada, sest esineb erandlik juhus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).

5. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmise piirangud. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kuigi kõikides haldusasjades esineb avaliku huvi element, peab avalik huvi konkreetse mittevaralise kahju nõude vastu olema tavalisest oluliselt suurem, et oleks täidetud „tungiva avaliku huvi“ kriteerium. Sellist eriti intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud tungivat avalikku huvi praeguses asjas ei nähtu. Taotlusest nähtuvalt soovib XX riigi õigusabi määramist selleks, et esitada Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju nõue seoses vabaduse võtmise, tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega. XXile seoses vabaduse võtmise, tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud kannatused on tajutavad eelkõige individuaalselt ega ole ülekantavad avalikkusele. Seega esineb alus taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata jätmiseks.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et XX on võimeline praeguses vaidluses ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). RÕS § 7 lg 1 kontekstis ei tähenda isiku võime kaitsta ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning isiku käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Samuti ei saa RÕS § 7 lg-st 3 järeldada, et menetlusosalisele tuleb tagada advokaadist esindaja riigi kulul igal juhul, kui vastaspoolt esindab juriidilise kõrgharidusega isik. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude

3-20-1599 3(3) puhul saab kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud negatiivseid tagajärgi kõige paremini ja vahetumalt selgitada haldusorganile ja kohtule kahju kannatanud isik ise. Selline selgitamine ei nõua isikult süvendatud õigusteadmisi. Halduskohtumenetluse üldpõhimõtteid arvestades ei saa halduskohtumenetluses üldjuhul pidada riigi õigusabi andmist vajalikuks pelgalt poolte formaalse võrdsuse tagamiseks, sest kohtul lasub juba seadusest tulenev kohustus tagada poolte sisuline võrdsus kohtumenetluses. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et taotluse esitaja on võimeline ise esitama vabaduse võtmise, tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses ja vajadusel pärast seda kohtumenetluses. Seejuures ei ole taotlejal kohustust taotluses (kaebuses) viidata õigusaktidele ega esitada õiguslikke seisukohti. Halduskohus on õigesti taotlejale selgitanud halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi ning HKMS § 2 lg-test 4–6 tulenevaid kohtu kohustusi. Eelneva tõttu on põhjendatud taotluse rahuldamata jätmisel tugineda ka RÕS § 7 lg 1 p-le 1.

7. Taotleja määruskaebuses toodud viide RÕS § 7 lg-le 2 ei ole asjakohane. RÕS § 7 lg 2 kohaselt ei või riigi õigusabi andmisest keelduda, kui seda taotletakse RÕS § 6 lg-s 2 sätestatud juhul. RÕS § 6 lg 2 käsitleb riigi õigusabi andmist kriminaalmenetluses füüsilisest isikust kahtlustatavale või süüdistatavale ning väärteoasja kohtumenetluses füüsilisest isikust menetlusalusele. XX soovib riigi õigusabi määramist haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Seega ei kuulu RÕS § 7 lg 2 praegusel juhul kohaldamisele.

8. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)