2-13-57327/156 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-57327

Kohtuasi

TK (K), SR, MH ja HK (K) hagi Aktsiaselts MV

KAUBAD vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Aktsiaselts MV KAUBAD vastuhagi TK (K), SR,

MH ja HK (K) vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.06.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi MV KAUBAD määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad TK (isikukood XXXXXXXXXXX), SR

(isikukood XXXXXXXXXXX), MH (isikukood

XXXXXXXXXXX),

HK

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Hannes Olli

Kostja Aktsiaselts MV KAUBAD (registrikood

10102339), esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.06.2020 määrus osas, milles maakohus rahuldas

hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui

20371,60 eurot.

2. Sõnastada 01.06.2020 kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1. Rahuldada hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

summas 20 371,60 eurot (2 050 eurot riigilõiv ja 18 321,60 eurot põhjendatud

ja vajalik lepingulise esindaja kulu).

2.3.Välja mõista kostjalt aktsiaseltsilt MV KAUBAD solidaarselt hagejate TK, SR,

MH ja HK kasuks menetluskulud summas 20 371 eurot 60 senti.

2.4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

solidaarselt

hagejatele

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(20 371,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. TK, SR, MH ja HK (hagejad) esitasid 05.12.2013 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi MV

KAUBAD (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 27.11.2017 vastuhagi

(tasaarvestuse avaldus).

2. Maakohus jättis hagi 21.07.2016 otsusega rahuldamata, jättis menetluskulud võrdsetes

osades hagejate kanda ning määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 08.05.2017 otsusega maakohtu otsuse, rahuldas hagi ning saatis

vastuhagi ja menetluskulude jaotuse osas asja tagasi lahendamiseks maakohtusse (tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsus). Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu 02.08.2017 määrusega.

3. Maakohus jättis vastuhagi 25.04.2018 otsusega rahuldamata ja määras, et kõik

menetluskulud jäävad kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.09.2019 otsusega

maakohtu resolutsiooni muutmata, kuid muutis kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis

apellatsiooni ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Nimetatud otsus jõustus

Riigikohtu 13.01.2020 määrusega.

Maakohtu lahend

4. Maakohus määras hagejate menetluskulud rahaliselt kindlaks 01.06.2020 määrusega.

Maakohus rahuldas hagejate avalduse osaliselt ja määras menetluskulude rahaliseks suuruseks

22 066 eurot (riigilõiv hagilt 950 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1 100 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 144 eurot tunnis käibemaksuga (tasu käibemaksuta 120 eurot)

139 tunni eest 20 016 eurot). Maakohus mõistis 22 066 eurot kostjalt hagejate kasuks välja

solidaarselt ning kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt ka viivist.

5. Kohtu hinnangul ei olnud õigusabi ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Tegemist ei olnud

eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Asjas ei olnud vaja menetlusdokumentides põhjendada

ja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse

analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud andsid aluse lugeda tsiviilasja

keerukaks õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Arvestades asja olemust,

vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende

kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, pidas kohus kogumis hagejate õigusabiteenuse

põhjendatud ajakuluks 139 tundi. Kuna menetluskulud pidid olema ettenähtavad ega pidanud

olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pidanud kohus lepingulise esindaja kulude

väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks.

Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust,

kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei laskunud kohus ajakulu põhjendatuse

hindamisel üksiktoimingute sisusse. Kohus leidis, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu

120 eurot tunnis (lisandub 20% käibemaks) oli mõistlik ja põhjendatud ning vastas

kohtupraktikas aktsepteeritule. Maakohus pidas põhjendatuks hagejate nõuet kohtukulude

(riigilõiv) osas summas 2 050 eurot (riigilõiv hagilt 950 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt

1 100 eurot). Seega rahuldas kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused

osaliselt.

Määruskaebus

6. Kostja esitas maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrusele määruskaebuse,

millega taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata

kindlaks hagejate menetluskulude suuruseks 12 050 eurot.

Hagejad taotlesid kirjalikult menetluskulude kindlaksmääramist järgmiselt: 23.03.2018

maakohtus esindajatasu 12 139,20 eurot ja riigilõiv 2 050 eurot (kokku 14 189,20 eurot);

07.11.2018 ringkonnakohtus 2 448 eurot; 20.05.2019 Riigikohtus 1 584 eurot; 06.09.2019

ringkonnakohtus 1 584 eurot (kokku 19 805,20 eurot). Lisaks eelnevale taotlesid hagejad

menetluskulude kindlaksmääramist suuliselt kohtuistungitel kohtuistungi kestuse ulatuses

võttes aluseks tunnihinna 120 eurot (käibemaksuga 144 eurot) järgmiselt: Harju Maakohtu

23.03.2018 kohtuistung (1 tund ja 36 minutit); Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2018

kohtuistung (1 tund 9 minutit) ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 kohtuistung (1 tund 47

minutit), mis tegi kokku 4 tundi 32 minutit (652,80 eurot = 4 tundi 32 minutit x 144 eurot

tunnis). Kokku taotlesid hagejad 20 458 euro väljamõistmist (652,80 eurot + 19 805,20).

Maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt, millises summas olid hagejad menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud. Sellega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 463 lg 2 ja TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Eelnev tõi kaasa olukorra, kus maakohus määras

menetluskulu kindlaks taotletust suuremas ulatuses.

Kohtumäärus oli ka vastuoluline ja nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohus pidas hagejate

taotletud menetluskulusid õigusabi osas ebamõistlikult suureks, millest lähtuvalt oli kohus

pidanud põhjendatuks õigusabikulu vähendamist. Teisest küljest kohus ei vähendanud kulusid,

vaid hoopis suurendas neid. Selline määrus oli vastuoluline ja rikkus TsMS § 463 lg-ga 2

koostoimes TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtumäärus olema seaduslik ja

põhjendatud.

Kostjast sõltumatult kujunes menetlus ebamõistlikult pikaks ja seetõttu tuli nimetatud alusel

kostjalt väljamõistetavat menetluskulu vähendada. Menetluses arutati asja ringkonnakohtus

kolmel erineval korral, mis kasvatas menetlusosaliste kulud ebamõistlikult suureks. Seda

asjaolu tuli menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel arvestada ja väljamõistetavat hüvitist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 alusel vähendada, sest selline olukord oli kostja suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Põhjendatuks õigusabi väljamõistetavaks suuruseks tuli lugeda

10 000 eurot. Sellele lisandub hagejate poolt tasutud riigilõiv kokku 2 050 eurot.

Maakohus ei põhjendanud kaevatavas määruses, milliseid hagejate esindaja toiminguid ja

millises mahus pidas ta põhjendatuks. Seega oli määrus nõuetekohaselt põhjendamata, millest

lähtuvalt ei olnud võimalik kontrollida maakohtu poolset diskretsioonipiiridest kinnipidamist.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt pole hüvitatavad järgmised kulud: menetlusse võtmata

kassatsioonkaebuste analüüs, Riigikohtu poolt menetlusse mittevõtmise määrustega tutvumine,

hagejate apellatsioonkaebust rahuldava kohtuotsuse analüüs, kompromissläbirääkimiste

pidamine jms (hagejate 23.03.2018 taotluse p-d nr 26, 29, 30, 31). Mõistlikuks ei saanud pidada

ka järgmisi toiminguid:

 hagejate 13.12.2017 menetlusdokumendi koostamisele kulunud ajakulu 13 tundi.

Nimetatud menetlusdokument sisaldas sisulist teksti 7 lehekülge ja kordab enamuses

varasemalt väljatoodud seisukohti. Nimetatud dokumendi koostamise mõistlikuks

ajakuluks sai pidada 7 tundi (1 tund = 1 lehekülg).

 hagejate esindaja poolset maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni vastuse koostamise

ajakulu 13 tundi (hagejate 07.11.2018 taotlus). Nimetatud menetlusdokument kordas

enamuses osas varasemalt väljatoodud seisukohti. Dokumendi koostamise mõistlikuks

ajakuluks sai pidada koos kohtuotsuse analüüsiga 7 tundi.

 hagejate esindaja kohtuistungite ettevalmistamise aega, mis oli pikem kui 2 tundi. See

tähendas, et kohtuistungi ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks on kuni 2 tundi.

Hagejate esindaja märkis selleks rohkem aega 23.03.2018 taotluse p-s nr 24 (3 tundi),

p-s nr 35 (3 tundi) ja p-s nr 38 (3 tundi) ning 07.11.208 taotluse p-s nr 3 (4 tundi).

 Riigikohtu otsusega tutvumist ja 06.09.2019 kohtuistungiks ettevalmistamise aega

kogumahus 11 tundi. Vastavaks mõistlikuks ajakuluks ei saanud olla enam kui 5 tundi.

Kaevatavast määrusest ei nähtu, kas kohus on eelnimetatud osas pidanud hagejate esindaja

ajakulu põhjendatuks või mitte.

Edasine menetluse käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

8. Hagejad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 2 ja § 659 alusel rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus tühistada osaliselt.

Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab hagejate menetluskulud kindlaks

rahaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib

ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrus TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMs §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlustanud maakohtu

määrust osas, millega kohus mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja 12 050 eurot.

Kuna selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, siis on maakohtu määrus TsMS § 466

lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Kostja väidab määruskaebuses, et maakohus määras hagejate menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks suuremas ulatuses kui hagejad seda taotlesid.

Kuna maakohus ei teinud kindlaks, kui suures ulatuses hagejad menetluskulude hüvitamist

nõudsid, siis teeb seda ringkonnakohus. Hagejad taotlesid menetluskulude kindlaksmääramist

järgmiselt:

 23.03.2018 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega maakohtus - esindajatasu

12 139,20 eurot 84,3 tunni eest tunnihinnaga 144 eurot ja riigilõiv 2 050 eurot, kokku

14 189,20 eurot (VI kd lk 117-118);

 23.03.2018 Harju Maakohtu kohtuistungil suuliselt 2 tunni eest tunnihinnaga 144 eurot,

st 288 eurot (VI kd lk 132);

 07.11.2018

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldusega

ringkonnakohtus

2 448 eurot 17 tunni eest tunnihinnaga 144 eurot (VI kd lk 165-166);

 07.11.2018 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil suuliselt 1 tunni ja 9 minuti eest

tunnihinnaga 144 eurot, st 165,60 eurot (VI kd lk 167-168);

 20.05.2019 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega Riigikohtus 1 584 eurot

11 tunni eest tunnihinnaga 144 eurot (VII kd lk 29);

 06.09.2019

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldusega

ringkonnakohtus

1 584 eurot 11 tunni eest tunnihinnaga 144 eurot (VII kd lk 41);

 06.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil suuliselt 1 tunni ja 47 minuti eest

tunnihinnaga 144 eurot, st 256,80 eurot (VII kd lk 49).

Kokku taotlesid hagejad 20 515,60 euro väljamõistmist (riigilõiv 2 050 eurot ja esindajakulud

18 465,60 eurot 128 tunni ja 14 minuti eest). Ringkonnakohus märgib selguse huvides, et

23.03.2018 istungil nõudis hagejate esindaja esinduskulusid 2 tunni eest, mitte istungi kestuse

ulatuses nagu märkis kostja.

Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohus määras

menetluskulud suuremas ulatuses kui hagejad seda kokku taotlesid. Sellega ületas kohus

hagejate menetluskulude hüvitamise nõude piire. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses

ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Nõude piiride ületamine

on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on aluseks lahendi tühistamisele. Maakohtu

määrus kuulub seetõttu tühistamisele osas, milles maakohus ületas nõude piire, st 1 550,40 euro

ulatuses (139 tundi – 128 tundi ja 14 minutit =10 tundi ja 46 minutit; 10 tundi ja 46 minutit x

144 eurot tunnis).

12. Maakohus tuvastas, et hagejate avaldus õigusabi ajakulu osas ei olnud täies ulatuses

põhjendatud ja seetõttu rahuldas kohus avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Samas ei nähtu maakohtu määrusest, millises ulatuses pidas maakohus

menetluskulusid põhjendamatuks ja millises ulatuses jäi hagejate avaldus rahuldamata.

Menetluskulude avalduse osaline rahuldamine eeldas taotletud kulude vähendamist, mida

maakohus siiski ei teinud. Maakohus ei tuvastanud ka hagejate menetluskulude suurust.

Maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude hüvitise suurust arvestades rahuldas kohus

hagejate avalduse täies ulatuses (kulude vähendamist määrusest ei nähtu). Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja maakohtu määrus oli

vastuoluline. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, jättes määruse nõuetekohaselt

põhjendamata ja selle rikkumise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada (TsMS § 436 lg-t 1, §

442 lg-t 8).

13. Kostja leiab, et pika menetlusaja tõttu (menetlus kestis üle kuue aasta) tuleb temalt

väljamõistetavate

menetluskulude

suurust

vähendada

12 050 euroni

(esindajakulud

10 000 eurot ja riigilõiv 2 050 eurot) tulenevalt VÕS § 140 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada

kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku

olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Ringkonnakohtu

hinnangul

puudub

selliselt

alus

menetluskulude

vähendamiseks.

Menetluskulude hüvitamise näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõude

lahendamisega eriregulatsioonis (kohtumenetluse sätetes) sätestatud korras. Viimati mainitut

kinnitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika, mille kohaselt on menetluskulude

kindlaksmääramise menetlus analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju

(õigusabikulu) väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (Riigikohtu

14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑107‑13, p 15; 19.06.2013 määrus tsiviilasjas

nr 3‑2‑1‑58‑13, p 13; 09.11.2009 määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑112‑09, p 18 ning vt ka Riigikohtu

üldkogu 04.02.2014 otsus asjas nr 3-4-1-29-13, p 43.1). Menetluskulude väljamõistmiseks on

ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud TsMS-is ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides. Seega puudub alus võlaõigusseaduse kohaldamiseks (vt ka Riigikohtu 09.11.2009

määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑112‑09, p 18). Kuna TsMS ega selle alusel muud kehtestatud

õigusaktid ei võimalda menetluskulusid vähendada selliselt nagu kostja taotleb, siis jääb kostja

taotlus menetluskulude vähendamiseks 12 050 eurole rahuldamata.

14. Lisaks heidab kostja maakohtule ette diskretsiooni rikkumist, kuna määrusest ei nähtu,

milliseid hagejate esindaja toiminguid ja millises mahus pidas maakohus põhjendatuks. Samuti

oli määrus nõuetekohaselt põhjendamata, millest lähtuvalt ei ole võimalik kontrollida

diskretsioonipiiridest kinnipidamist.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

nr 3-2-1-115-14, p 11, 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus

ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt

seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või

oli

menetlusosalise

hinnangul

põhjendatud

õigusabi

osutaja

tunnitasu

väiksem.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus on leidnud, et menetluskulu väljamõistmise määruses

tuleks selguse huvides alati tuua välja väljamõistetava menetluskulu koosseis, st näidata ära,

kui suur on väljamõistetav riigilõiv, lepingulise esindaja kulu või muu menetluskulu. See

lihtsustaks lahendist arusaamist ja edasikaebe ulatuse mõistmist ning võimaldaks kõrgema

astme kohtul lahendis tehtud arvutusi paremini kontrollida (Riigikohtu 10.12.2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14, p 16). Kohtulahendi selguse ja ülevaatlikkuse huvides nii poolte

kui ka kõrgema astme kohtute jaoks oleks kohtulahendis otstarbekas näidata ka kohtukulude

jaotamise ja kindlaksmääramise otsustuse aluseks olev arvutamiskäik (Riigikohtu 27.05.2008

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08, p 15).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul asuda seisukohale, et maakohus ületas

diskretsiooni piire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel teeb kohus

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu

08.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 14). Maakohtu põhjendustest nähtub, et

tegemist ei olnud eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Samas järeldas maakohus, et asjaolud

annavad aluse lugeda tsiviilasi keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Maakohtu seisukoht asja keerukuse hindamisel oli

vastuoluline. Maakohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel

hagejate esindajakulude põhjendatust selliselt, et kohus ei laskunud ajakulu põhjendatuse

hindamisel üksiktoimingute sisusse ega toonud välja analüüsi eraldi iga menetlustoimingu

kohta. Sellise hindamise tulemusena jõudis maakohus vastuolulise hinnanguni, mis puudutab

asja keerukust. Maakohus ei toonud menetluskulude kindlaksmääramisel selgelt välja, millises

osas jäi hagejate avaldus rahuldamata ja rahuldas hagejate avalduse suuremas ulatuses kui

hagejad menetluskulu hüvitamist nõudsid. Maakohtu põhjendused kulude vähendamise osas ei

olnud ka jälgitavad. Need ei võimaldanud aru saada, kuidas jõudis maakohus oma järeldusteni

kulude suuruse osas. Ringkonnakohtu hinnangul teenib menetlusökonoomia põhimõte (TsMS

§ 2) eelkõige menetlusosaliste huve, mitte kohtu huve. Kiire kohtumenetluse korraldamise

eesmärki ei saa eelistada õige ja õiglase, sh põhjendatud kohtulahendi tegemise eesmärgile

(Riigikohtu 26.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-14, p 12). Eeltoodu alusel tuleb asuda

seisukohale, et maakohus ületas menetluskulude hüvitise suuruse kindlaksmääramisel

diskretsiooni piire.

15. Ringkonnakohtul on võimalik ise anda hinnang hageja menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse osas. Kuivõrd kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust kohtukulude (riigilõiv)

väljamõistmise, viivise osas ja hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära osas ning

ringkonnakohtu hinnangul maakohus selles osas ei eksinud, siis puudub alus maakohtu määruse

muutmiseks ja ümberhindamiseks selles osas.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

Ringkonnakohus kontrollis hagejate menetluskulude nimekirju ja istungil suuliselt esitatud

taotlusi menetluskulude hüvitamiseks ning kostja vastuväiteid nendele. Ringkonnakohus leiab,

et arvestades käesoleva vaidluse sisu ja vaidlusaluste küsimuste vähekeerukust, menetluse

käiku, esitatud tõendeid ja esindaja kvalifikatsiooni tuleb hagejate esindaja kulusid vähendada

järgmiste toimingute osas:

1) kassatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi ja kassatsiooni menetlusse võtmata

määrusega tutvumine 0,1 tundi (23.03.2018 menetluskulude nimekirja p-d 30. ja 31) –

kuivõrd kassatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, siis puudub kostjal kohustus

hüvitada hagejatele sellega seonduvad menetluskulud.

2) 23.03.2018 kohtuistungi ajakulu 2 tunni ulatuses ei ole põhjendatud, kuivõrd istung

kestis kella 10.00-11.36. Põhjendatud ajakulu saab seega olla 1 tund ja 36 minutit

(istungil taotles hageja hüvitist 2 tunni ulatuses).

Seega on hagejate menetluskulud põhjendamata kokku 1 tunni osas (0,5 tundi ehk 30 minutit +

0,1 tundi ehk 6 minutit + 24 minutit ehk 2 tundi – 1 tund ja 36 minutit). Muus osas ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks esindajakulusid vähendada.

Vastuseks kostja määruskaebuses toodud vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et poole

tutvumist kohtuotsusega saab pidada põhjendatuks kuluks sõltumata sellest, kas otsus tehakse

poole kasuks või kahjuks. Kohus määras 16.02.2017 kohtuistungil (VI kd lk 28) pooltele tähtaja

kompromissiläbirääkimiste pidamiseks, seega puudub alus selles osas esindaja tasu vähendada.

Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei pea kohus vajalikuks vähendada, arvestades

käesoleva vaidluse sisu ja menetluse käiku. Hagejate esindaja istungiteks ettevalmistumise aeg

vastas vaidluse mahukusele ja teenis istungil eduka esindamise eesmärki. Samuti saab

arvestada, et kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamisel ei olnud alati 2 tundi. Hagejate

esindaja

osaluse

kestus

kohtuistungitel

vastas

sellele

kulunud

ettevalmistusajale.

Ringkonnakohus kontrollis 13.12.2017 ja 07.11.2018 menetlusdokumentide koostamisele

kulunud aega ning ei toeta kostja sisukohta ajakulu vähendamiseks. Arvestades käesoleva

vaidluse sisu (poolte toodud asjaolusid ja vastuväiteid), oli menetlusdokumentide koostamise

ajakulu täies ulatuses vajalik ja põhjendatud.

Tulenevalt eeltoodust

rahuldab

ringkonnakohus

hagejate

avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus määrab hagejate vajalike ja põhjendatud

menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 20 371,60 eurot (2 050 eurot riigilõiv ja

18 321,60 eurot põhjendatud ning vajalik lepingulise esindaja tasu 127 tunni ja 14 minuti eest

(128 tundi ja 14 minutit – 1 tund) tasumääraga 144 eurot tunnis koos käibemaksuga).

Rahuldamata jääb hagejate taotlus 144 euro saamiseks (20 515,60-20 371,60).

14. Ringkonnakohus selgitab, et hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Menetluskulud

15. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis TsMS § 171 lg 1 kohaselt

jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poole enda kanda. Vastavalt TsMS §

178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing