Legislator Case Law & Legislation
1-20-4967/10 AI generated

1-20-4967/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-20-4967/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-20-4967/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2020 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4967 (kohtueelses menetluses 19231501065) Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Prokurör Kaidi Kahu Kriminaalasi I.Q süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav I.Q , isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx Kahtlustatavana kinnipidamine 26.05.2019 Karistatus Karistusregistri andmetel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Juhindudes KrMS

§ 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. I.Q 121 lg 2 p 2, 3

süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 2. I.Q 120 lg 1

4 (neli) süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista temale karistuseks kuud vangistust. 3. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista I.Q-le liitkaristuseks vangistust. 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud 4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada I.Q karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 ( 26.05.2019 e kuuluvaks karistuseks 1 üks) päev ( ) ning lugeda tema poolt ärakandmisel (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 5. KarS § 73 lg 1 ja 3 sel jätta mõistetud ja 29 päeva täitmisele alu vangistus (1 aasta, 3 kuud ) pööramata tingimusel, et ei pane temale määratud 1 (ühe I.Q ) aasta ja 6 (kuue) kuu

pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud kats I.Q-le eaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.09.2020. a. 7. 3 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures usel – KrMS § 126 lg 3 p 1 al jätta kriminaalasja juurde. 8. Mõista I.Q-lt kannatanu U ) kasuks välja kannatanu M (isikukood: xxx menetluskulud summas 1080 eurot. Tasuda tuleb U M arvele nr xxx. 9. I.Q-lt 180 lg 1 alusel menetluskuluna: välja mõista KrMS §  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 309,60 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

2

10. Lähtudes KrMS § 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb 245 1 p lg menetluskulud summas 1185,60 eurot tasuda 12 (kaheteist ) kuu jooksul alates kümne kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 98,80 eurot. 11. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 ja SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „Menetluskulud 99920700032414 kriminaalasjas nr 1-20-4967 “.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike

1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu I.Q-d süüdistatakse selles, et 23.03.2019 kella 23.30 paiku, viibides enda xxx U M ühises elukohas, paarismajas aadressil xxx, haaras oma xl kaela juurest hommikumantli hõlmadest kinni, tõmbas tugevasti enda poole ja tõukas jõuga magamistoa voodile pikali, mille tulemusena lõi kannatanu enda selja vastu voodiäärt ära. Kirjeldatud teo käigus tekitas I.Q kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 19.05.2019 kella 21.30 paiku, viibides enda x U. M ühises elukohas, paarismajas aadressil xxx x , haaras kahe käega oma l kinni hommikumantli hõlmadest selliselt, et tema sõrmed soonisid kannatanule kaela sisse, tõmbas kannatanu jõuga enda poole ja laskis järsult lahti, mille tulemusena kukkus kannatanu põrandale tuhara peale ja lõi selle ära, seejärel võttis kahe käega kinni kannatanu õlavartest. Kirjeldatud teo käigus tekitas I.Q kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – pindmised hematoomid kaelal, rindkere eesseinal paremal ja vasakul, paremal ja vasakul randmel, paremal pool tagumiku piirkonnas, hematoomid vasakul õlaliigese juures ja vasaku käsivarre siseküljel, punetused paremal küünarnukil ja vasaku käelaba välispoolel. Samuti tema, kella 23.30 paiku, viibides alkoholijoobes enda x U. M ja x M M 25.05.2019 ühises elukohas, paarismajas aadressil xxx, haaras kinni oma alaealise x M. M õlavarrest, tõmbas kannatanu välisukse vahelt tuppa, seejärel lükkas kannatanu jõuga vastu triikimislauda, pärast mida pigistas kannatanut käega kõrist selliselt, et kannatanul oli raske hingata, ning lükkas kannatanu diivanile pikali. Kui U. M üritas kaitsta ja I.Q poolset rünnet

x tõkestada, tõukas I.Q enda t ja lõi talle jalaga tuhara piirkonda, pärast mida tõukas x kannatanu veel vastu treppi. Kirjeldatud teo käigus tekitas I.Q kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastused – kannatanu U. M tuhara piirkonnas punetuse ja kannatanu M. M kaela peale punetuse. Samuti tema, 17.08.2019 kella 19.30 paiku, viibides enda x M. M ühises elukohas, paarismajas aadressil x, lõi oma xle rusikaga näkku – vastu vasakut põske, lükkas kannatanu voodile pikali, haaras kannatanul käega kaelast kinni ja pigistas nii kõvasti, et kannatanu ei saanud enam hingata ega rääkida. Kirjeldatud teo käigus tekitas I.Q kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse

– kaela esiküljel punetuse.

3

Samuti tema, 30.08.2019 x U. M õhtusel ajal, viibides enda ühise elukoha, paarismaja trepil aadressil xxx, viskas enda endisele xle, U. M (abielulahutuse kanne x), poolkuuma teed vastu kaela ja rinnaesist. Kirjeldatud teo käigus tekitas I.Q kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse punetuse kaelal ja rinnaesisel. – Sel moel pani I.Q oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s. . o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

I.Q-d süüdistatakse ka selles, et tema, 19.05.2019 kella 21.30 paiku, viibides enda x U. M x, olles pannud kannatanu U. M suhtes eelnevalt ühises elukohas, paarismajas aadressil toime kehalise väärkohtlemise, võttis diivanipadja, tuli sellega U. M kohale ja ütles: “Need on

su viimased elupäevad!“. Kuivõrd I.Q ja U. M vahel olid kestvalt pingelised suhted, I.Q-l oli kivistunud pilk silmis, ja ta oli eelnevalt kannatanu U. M suhtes pannud toime kehalise väärkohtlemise, tajus U. M ähvardusi oma elule ja tervisele reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani I.Q oma tahtliku teoga toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav I.Q ja tema kaitsja Karine Nersesjan

sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet

sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.Q kuulub KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 kuritegude järgi ettenähtud toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab

süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 3 p 4 lg sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik