2-20-9260/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-9260

Tsiviilasi

Stemwood OÜ hagi OÜ Dammix Mets vastu valduse

rikkumisest hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Dammix Mets määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Dammix Mets,

seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnis Raide

Vastustaja (hageja): Stemwood OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määruse resolutsiooni ja põhjendusi, lisades

resolutsiooni punkt 6 järgmises sõnastuses:

„6. Jätta Stemwood OÜ-lt nõudmata hagi tagamisel tagatis.“

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Stemwood OÜ (hageja) esitas 26. juunil 2020 hagi OÜ Dammix Mets (kostja) vastu kinnistu

valduse rikkumisest hoidumiseks.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja SCANDINAVIAN FURNITURE OSAÜHINGU vahel sõlmitud

üürilepingu alusel üürib hageja mööbli tootmiseks kinnistut asukohas Tööstuse 11 Tõrva ning

sellel asuvat hoonet ja tootmisseadmeid. Hageja üürib tootmisjäätmete utiliseerimiseks ka

katlamaja, mis asub aadressil Tööstuse 13a Tõrva, kuhu jäätmed transporditakse automaatselt

mööda torusid suletud süsteemi kaudu. Süsteemi toimimiseks asuvad nii Tööstuse 11, Tõrva

tootmishoone, kui Tööstuse 13a, Tõrva katlamaja, pool klapid, mis peavad olema avatud selleks,

et tootmisjäätmed jõuaksid katlamajja. Kui klapid on ühelt poolt kinni, siis tootmisjäätmed

katlamajja ei jõua. Sellises olukorras ei ole mööbli tootmist võimalik jätkata ning hageja

majandustegevus sisuliselt seiskub, kuna ei ole võimalik täita keskkonna kaitse vastavaid nõudeid.

Kostja omandas juunikuus 2020 Tööstuse 13a Tõrva kinnistu koos sellel asuva katlamajaga.

Kostja esindaja Agu Allikas on hagejat teavitanud, et lähiajal sulgeb omavoliliselt, vaatamata

kehtivale üürilepingule, tootmishoonet ja katlamaja ühendavat klapid, mille kaudu toimub

tootmisjäätmete edastamine katlamajja, ning võtab ebaseaduslikult hagejalt katlamaja valduse.

Selline kostja tegevus tooks sisuliselt kaasa hageja majandustegevuse, s.o. mööbli tootmise,

seiskumise. Hageja arvates tuleb kostjat kohustada hoiduma Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel

asuvate ehitiste (sh katlamaja), hagejale kuuluva valduse edasisest rikkumisest.

2. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, milles palus keelata kostjal

rikkuda Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuvate ehitiste (sh katlamaja) hagejale kuuluvat

valdust, muu hulgas keelata kostjal võtta hagejalt ära Tööstuse tn 13a Tõrva kinnistu, sh sellel

asuva ehitise (katlamaja) otsene valdus ära kuni käesolevas asjas tehtava lõpliku kohtulahendi

jõustumiseni.

Hageja arvates ei saa olla vaidlust selles, et olukorras, kus üürileandja ähvardab üürnikult

ebaseaduslikult asja valduse ära võtta ning kohus hagi tagamise abinõud ei kohalda, võib hagi

rahuldamisel kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu või tekitab hagejale täiendavaid

kulusid ja kahju. Kui hagejal on kehtiva üürilepingu alusel õiguslik alus katlamaja vallata, siis

hageja poolt ebaseaduslikult valdusest ilma jätmisega tekib hagejale kahju. See võib kaasa tuua

hageja majandustegevuse seiskamise, mis võib ohustada hageja maksevõimet. Isegi juhul, kui hagi

rahuldatakse, võib hageja kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu juba olla lõppenud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning keelas kostjal rikkuda Tööstuse 13a

Tõrva asuva kinnistu, sh sellel asuvate ehitiste, sh katlamaja, (registriosa nr 1956240,

katastritunnus 82301:008:1020) hagejale kuuluvat valdust, muu hulgas keelas kostjal võtta

hagejalt Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuva ehitise (katlamaja, registriosa 1956240,

katastritunnus 82301:008:1020) hageja otsene valdus ära kuni käesolevas asjas tehtud lõpliku

kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse lükata edasi kostjale

hagiavalduse, asja materjalide ja hagi tagamise määruse kättetoimetamine kuni hagi tagamise

määrus on täidetud.

Määruse põhjenduste kohaselt on hageja oma nõudeid ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381 lg 2 kohaselt piisavalt põhistanud, et hagi tagada.

Kohus nõustus hageja seisukohaga, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava

kohtuotsuse täitmine kostja suhtes olla võimatu. Hageja majandustegevus võib seiskuda, mis

omakorda võib ohustada hageja maksevõimet ja põhjustada hageja tegevuse ja olemasolu

lõppemise.

Maakohtu hinnangul ei saa kohaldatavaid hagi tagamise abinõusid pidada kostjale TsMS § 378

lg 4 mõttes liigselt koormavaks. Taotletud hagi tagamise abinõu on kõiki hageja poolt esile toodud

asjaolusid arvestades asjakohane ja proportsionaalne ega koorma kostjat ülemääraselt. Kohtu

hinnangul puudub muu alternatiivne mõistlik võimalus hagi tagamiseks ning põhjendatud on hagi

tagamise korras keelata kostjal rikkuda hageja valdust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 14. juulil 2020 esialgse vastuse hagile ja määruskaebuse, milles palub lõpetada

käesolevas asjas menetlus või jätta hagi läbi vaatamata, määrata kostja menetluskulude katteks

hagejalt tagatis 5000 eurot, anda kostjale hagile vastamise tähtaeg 20 päeva alates menetluskulude

tagatisega seotud lahendi jõustumisest, võtta määruskaebus menetlusse, tühistada Tartu Maakohtu

29. juuni 2020 määrus ja hagi tagamise abinõud ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Alternatiivselt palub kostja kohustada hagejat tasuma hagi tagamise avalduselt tagatis

32 000 eurot.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kohus vaidlustatud määruses TsMS § 378

lg 1 p 3 kohaselt kindlaks määranud hageja vastukohustusi (nt tasu kostja osutatava teenuse eest).

Hageja võib kasutada kostjale kuuluvat kinnistut ja seal olevaid ehitisi selle eest tasumata.

Kohtumenetlus võib kesta aastaid.

Kostja hinnangul puuduvad määruses põhjendused, miks ei ole hagi tagamisel määratud tagatist.

Tagatis peaks olema vähemalt 32 000 eurot, sest hageja käitub pahatahtlikult ning püüab avalikul

enampakkumisel müüdud vara valduse saamist takistada kunstlike meetoditega.

Hagi tagamine tuleb tühistada ka seetõttu, et käesoleva avaldusega ütles kostja üürilepingu üles.

Seega on hageja valdus ebaseaduslik. Omavoliline valdaja ei saa esitada valduse rikkumise nõuet.

Hageja ei ole põhistanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on kohut eksitanud, et teda

on ähvardatud välja tõsta. Hageja ei ole seda tõendanud. Valduse rikkumist toimunud ei ole.

5. Kostja esitas 24. juulil 2020 täiendavad taotlused menetluskulude katteks tagatise saamiseks

ja hagi tagamisega seotud tagatise määramiseks.

6. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja hinnangul ei ole TsMS § 378 lg 1 p-s 3 toodud hagi tagamise abinõu kohaldamisel reeglit,

nagu tuleks hagejale määrata vastukohustus. Kostja väited vastukohustuse määramise

vajalikkusest on üldsõnalised. Kostja on jätnud põhistamata vastukohustuse määramise

vajalikkuse. Seejuures on väär kostja väide, et hageja ei ole lepingu kohaselt üüri maksnud.

Hageja arvates ei ole kohtul sõltumata asjaoludest igal juhul kohustus hagi tagamise üle

otsustamisel tagatise määramist (mittemääramist) käsitleda. Põhjendamatu on tagatise nõudmine

selle maksmimumsummas 32 000 eurot. Kostja väited, et hageja soovib tema kinnistuga seotud

tegevust peatada, käitub pahatahtlikult ja takistab kostjale müüdud vara saamist kunstlike

meetoditega, jäävad paljasõnaliseks. Viide kohtumenetluse kestusele ei ole tagatise nõudmisel

asjakohane.

Hageja valdus katlamajale on seaduslik, kuna poolte vahel on kehtiv üürileping. Kostja poolt

üürilepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määruse resolutsiooni ja põhjendusi

tuleb täiendada, lisades resolutsiooni punkt 6 järgmises sõnastuses:

„6. Jätta Stemwood OÜ-lt nõudmata hagi tagamisel tagatis.“

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määrus muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Hageja on esitanud kostja vastu hagi valduse rikkumisest hoidumiseks. Hagi tagamise korras on

hageja palunud keelata kostjal rikkuda Tööstuse 13a Tõrva asuva kinnistu, sh sellel asuva ehitiste,

sh katlamaja, hagejale kuuluvat valdust, muu hulgas keelata kostjal ära võtta Tööstuse 13a Tõrva

kinnistu, sh sellel asuva ehitise (katlamaja) hageja otsene valdus kuni käesolevas asjas tehtud

lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus on hageja taotluse TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1

p 3 alusel rahuldanud.

10. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna määruskaebuse väited käesolevas asjas alust maakohtu diskretsiooniotsustusse

hagi tagamisel sekkuda. Hagi tagamisel on maakohus TsMS § 381 lg-st 2 tulenevalt kontrollinud,

kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Samuti

on kohus kontrollinud, kas esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused.

11. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole teinud

diskretsioonil põhinevat otsust mitte kohustada hagejat andma TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist

kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg 1 kohaselt on hagejalt tagatise

nõudmine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 11. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10,

p 11). Kohtu diskretsiooniotsus tagatise nõudmise või mittenõudmise kohta peab nähtuma hagi

tagamise määrusest, kusjuures kohtu vaikimist ei saa käsitada diskretsiooniõiguse teostamisena

(Riigikohtu 25. septembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 13). Seega peab kohus muu

kui rahalise nõude tagamiseks hagi tagamise abinõude kohaldamisel alati hindama ja määruses

põhjendama, kas esinevad eeldused hagejalt tagatise nõudmiseks kostjal tekkiva võimaliku kahju

hüvitamiseks. Kuivõrd maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud TsMS § 383

lg 1 kohaldamist, saab ringkonnakohus määruskaebust lahendades selle rikkumise kõrvaldada ja

vastavad põhjendused esitada (Riigikohtu 8. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, p 13).

Seejuures ei anna ringkonnakohtu hinnangul eelnev rikkumine siiski alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks, sest praegusel juhul ei ole täidetud tagatise nõudmise eeldused.

11.1.Valduse rikkumise nõude puhul ei ole tegemist rahalise nõudega hagiga, mille tagamisel on

kohustuslik TsMS § 383 lg 11 järgi nõuda tagatist. Järelikult ei ole käesoleval juhul tagatise

nõudmine hagi tagamise abinõu rakendamisel obligatoorne, kuid kohus võib TsMS § 383 lg 1

alusel nõuda tagatist ka muu hagi tagamiselt.

11.2. TsMS § 383 lg-s 1 ei ole nimetatud konkreetseid eeldusi, millal kohus peaks hagejalt tagatist

nõudma. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib TsMS § 391. Tagatise nõudmine

peaks olema õigustatud juhul, kui hageja majanduslik seis või muud asjaolud tõenäoliselt ei

võimalda hiljem kostjal temal tekkinud kahju sisse nõuda. Tagatise nõudmise aluseks võib olla ka

see, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kostjale kahju tekkimine selgelt ettenähtav või

ülekaalukalt tõenäoline. Samas juhul, kui kostja taotleb hagejalt tagatise nõudmist, tuleb kostjal

põhjendada kahju tekkimise konkreetseid asjaolusid ja kahju suurust (Riigikohtu 11. märtsi 2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 11). Abstraktsed viited kahju tekkimisele ei ole piisavad.

Kostja on praegusel juhul leidnud, et hagejalt tuleks nõuda minimaalselt 32 000 euro suurust

tagatist, väites, et hageja soovib määratlemata ajaks takistada kostja tegevust kinnistul, jättes üüri

tasumata (tl 19 pöördel). Lisaks on hagejal 21. juuli 2020 seisuga maksuvõlg 58 630 eurot ning

kostjale teadaolevalt hageja enam ei tegutse (tl-d 30–32). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja

eelnevaga põhjendanud oma väidet talle tekkida võiva kahju kohta. Samuti ei selgu

määruskaebusest, miks tuleks pidada kostjal tekkivat kahju just nii suureks. Eelneva tõttu

ringkonnakohus leiab, et hagejalt tagatise nõudmine TsMS § 383 lg 1 alusel ei ole põhjendatud.

12. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS

§-dest 659 ja 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

veel järgmist.

13. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud TsMS § 378 lg 1 p 3 rakendamisel

põhjendamatult kindlaks määramata hageja vastukohustused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostja nimetatud etteheide põhjendatud. Kohus saab hagi tagamise lahendis kindlaks määrata

hageja vastusoorituse kostjale üksnes vajadusel. Seda olukorras, kus vastusooritus ei tulene üheselt

lepingust endast või õigusaktidest. Praegusel juhul on hageja väitnud, et poolte vahel on kehtiv

üürileping, millest nähtuvalt on hageja kohustatud tasuma üüri 3500 eurot (tl 10). Seega tuleneb

hageja vastusooritus lepingust endast ning muu vastukohustuse kindlaksmääramine ei ole vajalik.

14. Kostja hinnangul ei ole hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning valduse

rikkumist toimunud ei ole. Lisaks on kostja üürilepingu üles öelnud.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja on oma nõudeid ja hagi

tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud. Ringkonnakohus märgib, et

asjaõigusseaduse § 44 ja § 40 lg 3 kohaselt saab valduse rikkumisest tuleneva nõude esitada ka

juhul, kui valduse kaotust hagi esitamise hetkel toimunud ei ole, kuid on näiteks toimunud

tõepärane ähvardamine. Seda on ka väidetud hagiavalduses. Seejuures ei eelda hagi ja hagi

tagamise taotluse usutavuse hindamine, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud

asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist (vt Riigikohtu

3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Hagi tagamise menetluses on üldjuhul

võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil

üldse edulootust (vt selle kohta nt Riigikohtu 8. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud

määruse p 14). Praegusel juhul ei ole aga alust järeldada, et hagil ei oleks üldse edulootust.

Kostja seisukohale, kas üürileping on kostja poolt üles öeldud, antakse vastus asja sisulisel

lahendamisel.

15. Kostja on kohtule esitanud taotluse Maksu- ja Tolliametilt täiendavate tõendite kogumiseks

(tl 30). Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise menetluses tõendeid ei koguta ega hinnata

(Riigikohtu 20. märtsi 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12).

16. Ringkonnakohus lisab, et kostja taotluse määrata tagatis kostja menetluskulude katteks TsMS

§ 196 alusel lahendab maakohus.

17. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173

lg 1 esimese lause mõttes. Seega määratakse menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

asjas tehtavas lõpplahendis.

18. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus

hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-tes 2, 4 või 5

sätestatud alusel tühistas, pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku

aresti või elukohast lahkumise keeldu.

Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel

(TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse

peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020 määrus tsiviilasjas 2-19-11532,

p 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson