4-09-29960/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.aprill 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-09-29960 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Väärteoasi

M.S-i

kaebus Lõuna Politseiprefektuuri

korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 07.12.2009.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2602,09,017066 Menetlusalune isik M.S (isikukood: xxx; elukoht) Kohtuvälise menetleja esindaja Toomas Lihtmaa ( asukoht Põlva Võru tn 12) Kohtuistungi toimumise aeg 09.aprill 2010.a. RESOLUTSIOON

Kaebus jätta rahuldamata.

Jätta Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 07.12.2009.a. otsusest väärteoasjas nr 2602,09,017066 välja viited LE §-dele 227 ja 133 ning väärteokirjeldusest sõiduki kiiruse kohandamisel sõidukogemuse ja teeolude arvestamata jätmine. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

teatavakstegemisest so alates 09.04.2010.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult lõpposana.

Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 29.04. 2010.a. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav so alates

29.04.2010.a. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 (9) Kaevatava otsuse sisu

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 07.12.2009.a. otsusega

väärteoasjas nr 2602,09,017066 on M.S karistatud liiklusseaduse § 74-17 lg 1

alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses so 3000 krooniga selle eest, et tema

18.10.2009.a.juhtides Põlva Ringtee 4-l kilomeetril mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, liikluse tihedust, enne

möödasõidu alustamist ei veendunud selle ohutuses, ei hoidnud vastavalt kiirusele õiget

pikivahet, mis oleks vältinud tagant otsasõitu ees vasakpööret sooritavale mootorsõidukile. Liiklusõnnetusega tekitatud varaline kahju E.Aulile. Otsuse kohaselt on rikutud LE §-de 91, 227, 123, 129, 133 sätteid.

Kaebaja nõue ja põhjendused

M.S on kohtule esitanud kaebuse, milles palub Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabli 07.12.2009.a. otsuse täies ulatuses tühistada. Kaebaja leiab, et ei ole LE §-de 91, 223 ja 133 sätteid rikkunud, kuna oli valinud sobiva sõidukiiruse ja veendunud möödasõidu ohutuses. Kaebaja sõitis mööda parempööret sooritavast sõiduautot

Audi 80 reg nr 164 TEB ja suundus tagasi pärisuunavööndisse. Kaebaja tahtis paremalt mööduda vasakpööret alustanud sõiduautost Audi A6 reg nr 815 AXV. Kaebaja ei rikkunud

LE § 129, kuna vasakpööret alustanud sõiduauto Audi A6 rikkus LE §-e 91 ja 82, jättes

vasakpöörde lõpetamata ning tegi järsult manöövri paremale, andmata sellest eelnevalt

suunamärguandega märku ja takistades kaebajal möödumist paremalt. Selle tulemusena toimus kokkupõrge. Kaebajale süüks arvatud LE §-le 227 viitava tegevuse kirjeldus puudub nii väärteoprotokollis kui otsuses. Menetlus ei ole läbi viidud korrektselt, kuna üle kuulamata on sõiduautos Audi 80 viibinud

isikud ning sõiduautos Audi A6 ja kaebaja sõiduautos kaasreisijana viibinud isikud. Toimikus puudub põhjendus nende isikute mitteülekuulamise kohta, kuigi politsei kohapeal nende andmed fikseeris.

Samuti on rikutud V™S § 69 lg 1 p 3,4,7. Puudub märge kaitsja osalemise kohta või mitteosalemise põhjuse kohta, kuigi protokollis on kaitsja osalemise soov märgitud.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil vaidles kaebusele vastu. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et liiklusõnnetuse 18.10.2009.a. kella 14.00 ajal Põlvas Ringteel põhjustas M.S. Teine liiklusõnnetuse osalenud juht Elend Auli liiklusnõudeid ei rikkunud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes.

M.S-ile on koostatud väärteo protokoll selles, et tema 18.10.2009.a. kella 14.00 ajal

Põlva Ringtee 4-l kilomeetril juhtides sõiduautot BMW 520 registrimärgiga 925 TEI ei

kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid,

liikluse tihedust, enne möödasõidu alustamist ei veendunud selle ohutuses, ei hoidnud

vastavalt kiirusele õiget pikivahet, mis oleks vältinud tagant otsasõitu ees vasakpööret

sooritavale mootorsõidukile. Liiklusõnnetusega tekitatud varaline kahju E.Aulile. Protokolli kohaselt on rikutud LE §-de 91, 227, 123, 129, 133 sätteid ja toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi.

3 (9) Asjas on uuritud järgmisi tõendeid:

Menetlusaluse isiku M.S-i kohtuistungil antud ütluste ( tl 10 pöördel-11) kohaselt sõitis ta 18.10.2009.a. sõiduautoga BMW Põlvast Perile. Eesolev sõiduauto Audi 80 hakkas paremale keerama ja M.S möödus sellest vastassuunavööndi kaudu. Audi 80-st möödumise ajal nägi M.S umbes 100 m kaugusel ees teist sõiduatot Audi A 6, mis sooritas ees vasakpööret. Audi A6 võttis vasakule, näitas vasakut suunatuld ja hakkas juba

keerama. Auto oli küljega M.S-i poole. M.S võttis hoogu maha, tahtis Audist paremalt mööduda, kuid järsku jättis see manöövri pooleli ja keeras M.S-ile ette. Toimus kokkupõrge.

Tunnistaja Evi Mõrd poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 11 pöördel) sõitis ta ükskord M.S-i juhitud sõidukis, kui toimus autode kokkupõrge. Ees sõitis üks auto paremale ja M.S sõitis sellest mööda. Kaugemal ees oli üks tume auto, mis näitas

suunda vasakule. M.S hakkas sellest paremalt mööda sõitma. Kui autod olid peaaegu kohakuti, hakkas see auto teel vingerdama ühest tee äärest teise.

Tunnistaja Elend Auli kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 11 pöördel-12) sõitis ta 2009.a.

oktoobris Audi A6-ga Selvehalli poolt Rosma poole. Elend Auli tahtis pöörata vasakule. Vähendas kiirust 30-40-le, pani sisse vasaku suunatule. Peeglist nägi, et üks auto taga pööras paremale ja siis nägi teist autot. Elend Auli eeldas, et see auto hakkab temast mööda sõitma,

kuna oli vastassuunavööndis. Elend Auli ei saanud pööret lõpetada ja liikus piki telgjoont edasi. Võis teha jõnksu paremale, kuid seda kindlalt ei mäleta. Toimus autode kokkupõrge. Kokku põrkasid Audi A6 tagumine parempoole nurk ja BMW vasak esinurk.

Tunnistaja Helju Auli kohtuistungli antud ütluste kohaselt ( tl 12) sõitis ta ükskord poja

Elend Auli juhitud autos, kui tagant sõideti selga. Poeg tahtis vasakule pöörata. Pani suunatule. Pöörata ei jõudnudki, sest korraga oligi auto tagant sees.

Tunnistaja Alo Sohari kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 12 pöördel) sõitis ta 2009.a. oktoobris Audi 80-ga Põlvas Selvehalli poolt lammutuse suunas. Alo Sohar hakkas pöörama paremale. Tagant tuli BMW, mis möödus Alo Sohari autost vastasuunavööndi kaudu. Ees oli üks Audi. Audi oli keset teed. Mida Audi teha kavatses, seda Alo Sohar ei jälginud. BMW hakkas oma sõiduritta tagasi pöörama. BMW sõitis Audile tagant paremasse nurka.

Tunnistaja Siim Vikmani kohtuistungil antud ütluste kohaselt ( tl 13) sõitis ta ükskord Alo

Sohari juhitud Audis. Nad pidid Ringteelt pöörama paremale garaaži juurde ja Alo võttis

kõrvale. M.S-i auto sõitis mööda. Ees sõitis üks Audi, mis hakkas järgmisest käänakust paremale keerama ja võttis paremale tee äärde ja tuli siis tee peale tagasi. Raido juhitud BMW hakkas Audist vasakult mööda põikama ja toimus autode kokkupõrge. Kuna pool aastat on mööda läinud, on sündmus võib-olla ununenud.

Tunnistaja Ragnar Peemoti kohtuistungil antud ütlused ( tl 13), mille kohaselt sõitis ta

ükskord 2009.a oktoobris Alo Sohari juhitud Audiga Selvehalli juurest Rosma poole. Alo Sohar tahtis keerata paremale garaaži juurde ja võttis tee äärde. Siis möödus BMW. Ragnar Peemot arvab, et BMW möödus oma suunavööndis, sest nad olid tee äärde tõmmanud. Samal

ajal üritas üks teine Audi vasakule keerata. Sellel oli hoog maha võetud. Sõidukite kokkupõrget Ragnar Peemot ei näinud.

4 (9)

Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabelitega ning liiklusõnnetuse aktist

nähtuvalt 18.10.2009.a. kella 14.00 ajal Põlva linnas Ringtee 4-l kilomeetril toimus liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku M.S-i juhitud sõiduauto BMW520 registrimärgiga

925 TEI ja Elend Auli juhitud sõiduauto Audi A6 registrimärgiga 815 AXV. Skeemile on kantud sõidukite asend peale liiklusõnnetust. Fototabelitest ja liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt

liiklusõnnetuse järgselt on sõidukitel olnud järgmised vigastused - BMW 520-l muljutud vasak poritiib ning purunenud põrkeraud, vasak esi- ja suunatuli ning Audi A6-l purunenud parem tagumine poritiib ja põrkeraud.

Hinnates kogumis uuritud tõendeid – menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused,

sündmuskoha vaatlusprotokollis koos skeemi ja fototabelitega ning liiklusõnnetuse aktis toodu- loeb kohus tõendatuks, et M.S 18.10.2009.a. kella 14.00 ajal Põlva Ringtee

4-l kilomeetril juhtides sõiduautot BMW 520 registrimärgiga 925 TEI sõitis tagant otsa

eesliikuvale sõiduautole Audi A 6 registrimärgiga 815 AXV, mida juhtis Elend Auli. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud, et selline liiklusõnnetus väärteoprotokollis märgitud

ajal ja kohas toimus. Menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlused on kooskõlas selles, et M.S-i juhitud sõiduauto BMW sõitis Põlvas Ringtee tänaval tagant sisse Elend Auli

juhitud sõiduautole Audi A6. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et liiklusõnnetus

toimus täpsemalt Põlvas Ringtee 4-l kilomeetril. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et

kokkupõrke tagajärjel said mõlemad õnnetuses osalenud sõidukid tehnilisi vigastusi. Sõidukite vigastused on fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ja nähtuvad ka fototabelitest.

Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused langevad kokku ka asjaolus, et vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist 18.10.2009.a. liikus Põlvas Ringteel järjestikku kolm sõidukit – need olid M.S-i juhitud sõiduauto BMW 520, selle ees Alo Sohari juhitud sõiduauto Audi 80 ja viimase ees omakorda Elend Auli juhitud sõiduauto Audi A6. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused , samuti sündmuskoha skeem kinnitavad ka seda, et Alo Sohari juhitud

sõiduato Audi 80 asus tegema parempööret skeemil paremale suunduvana näidatud teele (skeemil tähistatud Ringtee tn). Nii Alo Sohar kui temaga ühes sõidukis viibinud tunnistajad

Ragnar Peemot ja Siim Vikman on kinnitanud seda, et neil oli vaja pöörata paremale ja

selleks Alo Sohar hoidus ka paremale ja samal ajal möödus neist M.S-i juhitud BMW. Sama on kinnitanud ka menetlusalune isik M.S ise, samuti ka tunnistajad Evi Mõrd ja Elend Auli. M.S-i kinnitusel asus tema juhitud sõiduk Audi 80-st möödumise hetkel vastasuunavööndis. Selline menetlusaluse isiku väide on kooskõlas ka tunnistaja Elend Auli ja Alo Sohari ütlustega, kes samuti on kinnitanud seda, et M.S-i

juhitud sõiduauto möödus paremale pööravast sõiduautost vastasuunavööndi kaudu. Tunnistaja Ragnar Peemoti ütlused, mille kohaselt tema arvates nad möödusid Audi 80-st oma suunavööndi kaudu on vastuolus mitme teise isiku sh ka menetlusaluse isiku enda ütlustega.

Asjaolu, et mitme teise isiku ütlused on omavahel kooskõlas, teeb see need usaldusväärsemaks Ragnar Peemoti vastupidistest ütlustest. Menetlusaluse isiku väitel ilmus tema vaatevälja Audi 80-st möödumise hetkel eesliikunud sõiduauto Audi A6. Kohus peab seda menetlusaluse isiku väidet usutavaks, sest eesliikunud Audi 80 kahtlemata takistas selle taga liikunud sõidukil ettepoole nägemast. Ka tunnistaja

Elend Auli on kinnitanud, et kui tema taga olnud sõiduk oli paremale pööranud, nägi ta tagant lähenevat möödasõidul olevat teist autot. Seega on menetlusaluse isiku ja tunnistaja Elend Auli ütlused asjaolu osas, millal nad teineteise juhitud sõidukit esmakordselt märkasid, omavahel kooskõlas. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et Elend Auli soovis oma sõidukiga pöörata Ringteelt vasakule suunduvale teele ( mis skeemil näidatud vasakule suunduva teena laiusega 3,5 m). Elend Auli kinnitusel oli ta juba enne skeemil paremale suunduva teed sisse lülitanud vasaku suunatule ja hakkas vähendama kiirust. Ka M.S on kinnitanud, et

5 (9) nägi, kui Audi A6 juht hakkas vasakule pöörama, tal oli sisse lülitatud vasak suunatuli ja ta võttis vasakule. Tunnistaja Helju Auli kinnitusel lülitas Elend Auli sisse suunatule. Tunnistaja Ragnar Peemoti kinnitusel teine Audi tahtis pöörata vasakule ja tal oli hoog maha võetud.

Asjaolu, et ühe tunnistaja so Siim Vikmani ütluste kohaselt soovis ka eesliikunud Audi

paremale pöörata ja M.S põikas temast vasakult mööda, ei lükka ümber teiste isikute ütlusi, mille kohaselt Audi A6 tahtis tegelikult pöörata vasakule. Siim Vikman ka ise kohtuistungil möönis, et ei pruugi sündmust sellest möödunud pika ajavahemiku tõttu täpselt enam mäletada.

Edasiselt mõistsid juhid M.S ja Elend Auli teineteise käitumist erinevalt. Elend Auli väitel katkestas ta vasapöörde, kuna eeldas, et tagant tulev auto on temast möödasõidul. M.S-i väitel soovis ta eesliikuvast sõidukist paremalt mööduda eeldades, et see juba pöördele asununa ka vasakpöörde lõpetab. Tõendid on teatud määral vastuolulised asjaolu

osas, kuidas Elend Auli juhitud sõiduauto vahetult enne kokkupõrget teel liikus. M.S-i

kinnitusel oli see asunud juba vasakule pöörama, auto külg oli juba M.S-i poole, kuid ootamatatult pööras hoopis paremale. Tunnistaja Elend Auli kinnitusel liikus ta pigem piki telgjoont, kuid võis teha jõnksu paremale. Tunnistaja Helju Auli kinnitusel Elend

Auli kuhugi ära pöörata ei jõudnud. Tunnistaja Evi Mõrd kinnitusel hakkas eesliikunud sõiduk vahetult enne kokkupõrget vingerdama ühest teeservast teise. Tunnistaja Alo Sohari kinnitusel oli Audi A6 tee keskel. Peale M.S-i ja tunnistaja Evi Mõrd ütluste ei viita

üksi teine olemasolev tõend selle, et Elend Auli juhitud sõiduauto oleks esmalt alustanud tegelikku pööret vasakule ja seejärel pööranud paremale. Pigem annavad teiste tunnistajate ütlused alust arvata, et Elend Auli tõepoolest loobus vasakpöörde alustamisest ja liikus edasi

piki tee telgjoont. Menetlusaluse isiku väitele, et Audi A6 oli algselt juba küljega

vastasuunavööndis ja seejärel ootamatult pööras paremale, räägib vastu Audi A6-l

liiklusõnnetuses tekkinud vigastuste paiknemine ja sõiduki asend liiklusõnnetuse järgselt. Liiklusõnnetuse skeemist ja fototabelitesst nähtuvalt Audi A6 asukoht peale liiklusõnnetust on olnud vahetult telgjoone juures oma suunavööndis otse. Audi A6 vigastused on asunud sõiduki tagumises parempoolses nurgas. Kui tegemist oleks olnud järsu parempöördega, nagu

väidab menetlusalune isik, on usutavam, et vigastused oleksid tekkinud rohkem auto paremale küljele. Liiklusõnnetuses osalejate kinnitusel toimus kõik kiiresti. M.S-i ja Elend Auli juhitud sõidukid ilmusid teineteise vaatevälja suhteliselt ootamatult ja teatud aeg

kulub juhil ka reageerimiseks. Seetõttu on usutavam, et Elend Aulil ka ajaliselt ei olnud

võimalik teha selliseid üksteisele järgnevaid manöövreid vasakule ja paremale, nagu on väitnud menetlusalune isik või tunnistaja Evi Mõrd.

Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse,

et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused,

peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja

nõudeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega

liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. 09. 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-63-03, samuti 10. 02. 2005. a

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05). On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse. Võimalik

on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest

tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab

6 (9) selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt V™S § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul.

Kohus leiab, et olukorras, kus enne vasakule pööramise alustamist ilmus Elend Auli vaatevälja tagant lähenev ja vastassuunavööndis liikuv st möödasõidul olev M.S-i juhitud sõiduauto, ei saa Elend Aulile ette heita seda, et ta vasakpöörde tegemise katkestas. Arvestades M.S-i juhitud sõiduki asendit teel ja selle lähenemiskiirust, oli Elend Aulil

küllaldaselt alust arvata, et tagantlähenev sõiduauto on temast möödasõidul ja ohutum on

vasakpööre katkestada. Nagu kohus eespool leidis, ei ole tõendatud, et Elend Auli oleks teinud ootamatu manöövri paremale nagu väidab menetlusalune isik. Iseenesest ei olnud antud teelõigul LE §-st 135 tulenevat keeldu möödasõiduks. Ka ei olnud

LE §-st 137 tulenevat keeldu ees sõitvast sõidukist paremalt möödumiseks, mida M.S teha tahtiski. Kuid M.S ei suutnud eessõitja käitumist adekvaatselt hinnata, oma sõiduki kiirust piisavalt vähendada või sõidukit peatada takistuse ilmnemisel. See viitab asjaolule, et M.S ei olnud valinud oma sõiduki kiirust vastavalt antud liiklusoludele, eelkõige liikluse tihedusele, ta ei valinud õiget pikivahet ja ei veendunud oma manöövri ohutuses.

LE § 129 kohaselt juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. LE § 123 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid,

tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel

etteaimatava mis tahes takistuse ees. Just peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LE § 91 kohaselt enne

sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid.

Kohus leiab, et M.S 18.10.2009.a. kella 14.00 ajal juhtides Põlvas Ringtee tänava 4- l kilomeetril sõiduautot BMW registrimärgiga 925 TEI ei kohandanud oma sõiduki kiirust

liikluse tihedusele vastavaks, enne möödasõidu alustamist ei veendunud selle ohutuses, ei hoidnud vastavalt kiirusele õiget pikivahet, mis oleks vältinud tagant otsasõitu ees liikunud

Elend Auli juhitud sõiduautole Audi A6 registrimärgiga 815 AXV. M.S rikkus tahtlikult LE § 91, 123, 129 nõudeid.

Nii väärteoprotokolli kui kaevatava otsuse kohaselt on M.S-ile ette heidetud ka seda,

et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust sõidukogemustele ja teeoludele vastavaks. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on M.S juhistaaži neli aastat. Seega pole tegemist

algaja juhiga ja puudub alus arvata, et M.S-i valitud sõidukiirus ei vastanud tema

sõidukogemustele. Ka nähtub liiklusõnnetuse aktist, et liiklusõnnetuse toimumise kohas oli

sirge, tasane ja korras sõidutee. Väärteoprotokollis ega kaevatavas otsusest pole

konkretiseeritud seda, millised olid need erisused teeoludes, millele M.S-i valitud sõidukiirus ei vastanud. Kuna kohtu arvates pole tõendatud, et M.S oleks oma sõiduki kiiruse valikul arvestamata jätnud oma sõidukogemused ja teeolud, jätab kohus need asjaolud väärteokirjeldusest välja.

Nii väärteoprotokolli kui kaevatavasse otsusesse on ekslikult kantud viide LE §-le 227, milles on muuhulgas sätestatud, et sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on viide LE §-le 227 tingitud

7 (9) asjaolust, et M.S tõstis sündmuskohalt mingeid tükke kõrvale. Kuna antud sättele

vastava süüteo kirjeldus protokollis ja kaevatavas otsuse üldse puudub, asub kohus seisukohale, et sisuliselt pole selle sätte rikkumise eest M.S ka karistatud ja viide LE §- le 227 tuleb otsusest välja jätta.

Nii väärteoprotokollis kui kaevatavasse otsuses on viide ka LE §-le 133, milles on sätestatud, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad taga sõitvad juhid seda

võimaldama. Ka nimetatud sättele otsesõnu vastavat teo kirjeldust ei ole protokollis ega kaevatavas otsuses esitatud. Peale selle kohus leiab, et viide LE §-le 133 pole ka asjakohane.

Nagu kohus eespool tuvastas, katkestaski M.S möödasõidu, naases pärisuunavööndisse kavatsusega eesliikuvast Elend Audi juhitud sõidukist mööduda paremalt.

Kohtu arvates M.S-i poolt LE §-de 91, 123 ja 129 rikkumine on põhjuslikus seoses

saabunud tagajärjega so liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahjuga, mis seisneb Elend Auli sõiduautole Audi A6 registrimärgiga 815 AXV tekitatud tehnilistes vigastustes. V™S § 69 lg 2 p 5 kohaselt peab väärteoprotokoll sisaldama teavet põhjustatud kahju

kohta. M.S-ile koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et tekitatud on varaline

kahju E.Aulile, kuid pole üldse ära näidatud, milles see kahju seisneb. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 10.12.2004.a. otsuses asjas nr 3-1-1-117-04 on asutud seisukohale, et

lisaks sellele, et protokollis näidatakse ära, kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles

kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. Samas

ei ole puudusi protokollis kahju äranäitamisel peetud menetlusõiguse olulise rikkumiseks V™S § 150 lg 2 tähenduses. Maakohus leiab, et olukorras, kus mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõidukitel tekkinud vigastuste kirjeldus on ära toodud liiklusõnnetuse aktis ( millega on tutvunud ka menetlusalune isik) ja tegelikult pole kahju tekkimise faktis ka vaidlust, ei ole puudused protokollis kahju äranäitamisel kaevatava otsuse tühistamise aluseks.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et M.S on toime pannud liiklusseaduse § 74-17 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo. M.S-i süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

M.S-i süüd tuleb lugeda küllaltki suureks, kuna M.S põhjustas varalise

kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Kaevatavast otsusest nähtuvalt kohtuväline menetleja karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud. Ka kohus leiab, et karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni. M.S on

karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses so sanktsiooni keskmisest tunduvalt

väiksemas määras. Kohtu arvates puudub alus kaevatava otsusega M.S-ile määratud karistust muuta, kuna see on kooskõlas KarS §-s 56 lg 1 sätestatuga.

Seoses M.S-i väidetega menetlusnormide rikkumise kohta kohtuvälises menetluses märgib kohus järgmist.

8 (9)

Menetlusalune isik on muuhulgas ette heitunud seda, et kohtuväline menetleja jättis üle

kuulamata rea sündmuskohal viibinuid isikuid. V™S § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja

tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid V™S 5-ndas peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 66 lg 1 kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Nagu kohtumenetluse käigus selgus, ülekuulatud

tunnistajad oskasid anda ütlusi vaidlusaluse liiklusõnnetuse kohta. Seega etteheide

kohtuvälise menetlejale, et kohtuvälise menetluse käigus ei kogutud kõiki asjakohaseid

tõendeid, on põhjendatud. Samas ei ole tegemist sellise puudusega, mis tingiks iseenesest kaevatava otsuse ebaseaduslikkuse. Nagu kohus juba eespool märkis, tuleneb V™S § -st 123

lg 2 kohtu kohustus väärteo asja arutada täies ulatuses. Seda kohus on ka teinud ja kõik asjassepuutuvad tunnistajad asja arutamise käigus üle kuulanud. Seega iseenesest asjaolu, et kõiki neid isikuid ei kuulatud üle kohtuvälise menetluse käigus, ei ole kuidagi rikkuda saanud menetlusaluse isiku õigusi.

Kohus ei nõustu ka menetlusaluse isiku seisukohaga, et väärteoprotokolli koostamisel on

rikutud V™S § 69 lg 1 punkte 3,4,7. Vajalikud andmed nii protokolli koostanud

kohtuvälise menetleja ametniku kui menetlusaluse isiku kohta on protokollis toodud. Protokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik soovib kaitsja osalemist. Kuna kaitsja

osalemine ei olnud V™S §-st 19 lg 3 kohustuslik, pidanuks kaitsja menetlusse astuma menetlusaluse isiku enda initsiatiivil. Kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei teavitanud

kaitsja olemasolust kohtuvälist menetlejat, ei saanud viimane ka kaitsja osalemisega

arvestada. V™S § 19 lg 2 kohaselt peab menetlusalusele isikule võimaldama kaitsjaga

ühendust võtta kohe menetluse alustamisel, s.o esimese menetlustoimingu tegemisel, kuid

kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Käesoleval juhul pole tõendeid selle kohta, et menetlusalusele isikule kaitsjaga ühenduse võtmist esimese menetlustoimingu

tegemisel ei võimaldatud. Isegi kui esimese menetlustoimingu tegemisel ajal oleks menetlusaluse isiku kaitsjaga ühenduse võtmist takistatud, ei tingiks see iseenesest kaevatava otsuse ebaseaduslikkust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.11.2004.a. otsuses asjas nr 3-1-

1-105-04 on asutud seisukohale, et kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul kaitsja

puudumist ei loeta V™S § 150 lõikes 1 sõnaselgelt väärteomenetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks, kuid see rikkumine võidakse tunnistada oluliseks menetlusõiguserikkumiseks

V™S § 150 lg 2 alusel, kui see tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi. Olukorras, kus pärast väärteoprotokolli koostamist ei olnud menetlusaluse isiku võimalused

kaitsja valimiseks piiratud, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et esimese

menetlustoimingu tegemisele kaitsja kutsumise mittevõimaldamine ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtulahendit. Seega puudub V™S § 150 lg 2 järgi alus

selle rikkumise tunnistamiseks väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Maakohtu arvates käesolevas asjas ei ole M.S olnud mingeid takistusi kaitsja osalemiseks.

Asjas ei ole mingeid viiteid selle kohta, et menetlusalusel isiku kaitsjal poleks kuni asja

lahendamiseni kohtuvälise menetleja poolt võimaldatud menetluses osaleda. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastulause on kohtuvälisele menetlejale esitanud menetlusalune isik ise, mitte tema kaitsja ning selles ei ole esitatud mingeid etteheited selle kohta, et eelnevas menetluses pole menetlusalusele isikule kaitsja osalemist võimaldatud.

V™S § 132 p 1 alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Küll aga peab kohus vajalikuks

teha otsuses need täpsustused, millel kohus eelnevalt peatus. Need täpsustused ei tingi kaevatava otsuse tühistamist.

Kohtunik Rita Kulberg /allkiri/

9 (9) Kohtuotsus jõustus: 31.05.2010.a

Ärakiri õige: 01.06.2010.a Ivi Abel nooremreferent