3-20-1626/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 30.08.2020 XX väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu PPA koostas 31.08.2020 isikule koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr
Legislator headnote
AI generated3-20-1626/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 30.08.2020 XX väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu PPA koostas 31.08.2020 isikule koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
01.09.2020. a, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1626
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Ege-Lii Luik
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– XX
Asja läbivaatamine
31.08.2020
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba XX kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 01.10.2020 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1. Ukraina kodanik XX sisenes Schengeni viisaruumi 21.11.2019.
2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 30.08.2020 XX väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse (VSS) § 15 lg 1, 2 p 1 ja 2 alusel 48 tunniks kinni ja toimes PPA Kesklinna
politseijaoskonda.
3. PPA koostas 31.08.2020 isikule koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr
1052221948, millega määrati isikule Eestisse ja Schengeni territooriumile sissesõidukeeld 5
aastaks.
4. PPA esitas 31.08.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes
esinevad VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise
alused.
- Ukraina kodanikud võivad viibida Schengeni viisaruumis kuni 90 päeva 180 päeva jooksul
viisavabalt. Seisuga 30.08.2020 XX 180-päevane periood algas 04.03.2020. Isiku viimane
lubatud viibimispäev oli 01.06.2020. Isik ei ole riigist õigel lahkunud ajal ja viibib Eestis alates
02.06.2020 ilma seadusliku aluseta.
3-20-1626
2(3)
- Isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 6 kohaselt
esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada
andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust
täita. XX põgenemisoht tuleneb asjaolust, et isik viibib pärast viisavabalt lubatud viibimisaja
lõppemist jätkuvalt Eesti Vabariigis ning ei täida kaasaaitamiskohustust. Isik ei ole üritanud Eesti
Vabariigis viibimist seaduslikuks muuta. Lisaks viibis isik 30.08.2020 mootorsõidukis, mida
juhtis tema joobeseisundis sõber. Mootorsõidukit kontrollima asunud politseiametnike eest
põgenesid XX ja sõidukit juhtinud sõber ära ja peitsid end eemal põllul. Selline isiku käitumine
näitab tema üleolevat suhtumist õiguskorda. Politsei hinnangul isiku ütlused ei ole
usaldusväärsed ja isiku edasine Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda.
- PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik VSS § 10 lg-s 2 sätestatud
leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Isikul puuduvad Eesti Vabariigis perekonnaliikmed
ning ka elatusvahendid. Kuna isik ei ole lahkumiskohustust täitnud, on PPA-l alus arvata, et
vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda
ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. Isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s
sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
Isik on menetluse jooksul asjaolude kohta andud ebausaldusväärseid ütlusi. Isikul oli võimalus
lahkuda Ukrainasse, kuid ta jättis selle kasutamata ja jäi Eesti Vabariiki. Seoses vähese
lennuliiklusega ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul.
- PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine
vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse
paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
5. PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. PPA hinnangul on võimalik isiku väljasaatmine
ühe kuu jooksul.
6. XX ei olnud istungil PPA taotlusele ega väljasaatmisele vastuväiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. PPA taotleb luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et
esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise
alused.
8. Kohus leiab, et PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. XX on Ukraina kodanik, kes võib viibida
Schengeni viisaruumis kuni 90 päeva 180 päeva jooksul viisavabalt. Seisuga 30.08.2020 algas
XX 180-päevane periood 04.03.2020. Isiku viimane lubatud viibimispäev oli 01.06.2020. Isik ei
ole Schengeni viisaruumist õigel ajal lahkunud ja viibib alates 02.06.2020 Eestis ilma
välismaalaste seaduse § 43 kohase seadusliku aluseta.
10. Esmalt tuleb hinnata, kas esineb vähemalt üks VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alus.
PPA leiab, et lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ei saa tagada leebemate
järelevalvemeetmetega, kuna esiteks esineb isiku puhul põgenemisoht (p 1) ja teiseks ei täida
isik kaasaaitamiskohustust (p 2).
11. PPA hinnangul tuleneb XX põgenemisoht asjaolust, et isik viibib pärast viisavabalt lubatud
viibimisaja lõppemist jätkuvalt Eesti Vabariigis ning ei täida kaasaaitamiskohustust. PPA heidab
XX ette, et isik ei ole üritanud Eesti Vabariigis viibimist seaduslikuks muuta. Lisaks viibis isik
30.08.2020 mootorsõidukis, mida juhtis tema joobeseisundis sõber. Mootorsõidukit kontrollima
asunud politseiametnike eest põgenesid XX ja sõidukit juhtinud sõber ära ja peitsid end eemal
põllul. Isik andis selle sündmuse kohta esialgu ebausutavaid ütlusi, mida hiljem muutis. Selline
3-20-1626
3(3)
isiku käitumine näitab PPA hinnangul isiku üleolevat suhtumist õiguskorda ning isiku edasine
Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Ka nähtub isiku 31.08.2020 küsitluse protokollist,
et isikul ei olnud plaanis Eestist lahkuda, vaid ta kavatses enne kodumaale naasmist siin
ebaseaduslikult töötades raha teenida. Kohtu hinnangul ei ole PPA esitanud selgitusi, millest
ilmneks, kuidas isik kaasaaitamiskohustust ei ole täitnud. Kuivõrd kohtule ei nähtu, milliseid
toiminguid isik oleks pidanud täiendavalt väljasaatmismenetluses tegema, et täita VSS §-s 264
sätestatud kaasaaitamiskohustust, peab kohus PPA väiteid VSS § 15 lg 2 p-st 2 tuleneva
väljasaatmise aluse osas ebapiisavalt põhjendatuks.
12. Siiski on PPA kohtu hinnangul isikuga seotud asjaolusid kogumis õigesti hinnanud ning
põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, mistõttu esineb asjas vähemalt üks
VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alus. XX varasem käitumine ei veena selles, et isik
täidaks temale pandud kohustusi vabatahtlikult. Nimelt on XX lahkumiskohustuse tekkimisest
arvates ca 2 kuud ebaseaduslikult Eestis viibinud ja töötanud. Kohustuse rikkumine kahe kuu
vältel näitab, et isik ei ole õiguskuulekas. Ka PPA esindajate eest põgenemine ning algselt
valeütluste andmine viitavad sellele, et isik võib usaldust kuritarvitada ka edaspidi ning enda
väljasaatmisest hoiduda.
13. PPA ei ole pidanud muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist tõhusaks.
Kohus nõustub, et asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmismenetlust oleks võimalik tagada
VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetega. Põgenemisohu tuvastamisel võib teisi
järelevalvemeetmeid väljasaatmismenetluse eesmärkide saavutamiseks pidada ebatõhusaks.
PPA taotlust arvestades võib järeldada, et PPA-l puudub isiku vastu usaldus. Lisaks pole isikul
Eestis lähedasi, kelle juures elada. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põgenemisohu
vältimiseks vajalik.
14. PPA selgitas istungil, et leidis, et õiglane on kohaldada koheselt sundtäidetavat
lahkumisettekirjutust, kuna isik on oma ütlustes välja toonud, et ta teadlikult viibis Eestis
illegaalselt ja soovis raha teenida. PPA hinnangul ei oleks isik vabatahtlikult Eestist lahkunud.
Kohus nõustub selle järeldusega ega pea koheselt sundtäidetavat lahkumisettekirjutuse tegemist
põhjendamatuks.
15. Puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine võiks olla
vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Maksimaalselt kuu aega kinnipidamist ei ole
põhjust pidada ka ebaproportsionaalseks.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku puhul esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud
kinnipidamise alus, VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei saa pidada tõhusaks
põgenemisohu tõttu, isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja
proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab VSS § 23 lg 11 alusel PPA-le
loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni
Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 01.10.2020 (kaasa arvatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
kohtunik