2-20-5011/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2020, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5011

Tsiviilasi

Osaühing Pöide AG saneerimisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: osaühing Pöide AG, registrikood 10295574,

Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Marko Kaevando,

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Tulundusühistu FARM IN, registrikood 12141757,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Klen Laus ) ja

vandeadvokaat Siim Maripuu (

Agromix

OÜ,

registrikood

12469624,

lepingulised

esindajad vandeadvokaat Klen Laus ) ja vandeadvokaat

Siim Maripuu (

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, registrikood

10625474, lepingulised esindajad vandeadvokaat Klen Laus

( ja vandeadvokaat Siim Maripuu )

Scandagra Eesti AS, registrikood 10188677

DA Estonian Machinery AS, registrikood 10702447

Navesti Agro OÜ, registrikood 11943265

Rotaks-R OÜ, registrikood 10019561

Muhu Farmid OÜ, registrikood 11024481

Saaremaa Lihatööstus OÜ, registrikood 11323290

Tuulaja OÜ, registrikood 11394120

Holostovi Kinnisvarahaldus OÜ, registrikood 10131720

Compakt Haldus OÜ, registrikood 11715593

Compakt Maadehaldus OÜ, registrikood 11213845

Saare Erek AS, registrikood 10123057

Menetlustoiming

Saneerimiskava kinnitamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2-20-5011

1. Kinnitada osaühing Pöide AG saneerimiskava.

2. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Marko Kaevando

(

3. Kohustada

saneerimisnõustajat

esitama

saneerimiskava

täitmise

kohta

võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruanne, milles kirjeldatakse osaühing

Pöide AG majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid

eelmise poolaasta kohta, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne

tuleb esitada hiljemalt 01.03.2021.

4. Kohustada osaühing Pöide AG juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale

järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi

järelevalvekohustuste täitmisel.

5. Määrata osaühing Pöide AG saneerimisnõustaja Marko Kaevando tasu suuruseks

saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni 4 991,67 eurot,

millele lisandub käibemaks, kokku summas 5 990 eurot ja hüvitatavate kulude

suuruseks 58 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 69,60 eurot. Tasu ja

hüvitatavad kulud kogusummas 6 059,60 eurot (sh käibemaks) mõista välja

osaühingult Pöide AG tasumisega Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le

(registrikood 11709291), mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta punktis 5 määratud saneerimisnõustaja tasu ja

hüvitatavate kulude summast 6 000 eurot välja osaühing Pöide AG poolt 21.04.2020

tsiviilasjas 2-20-5011 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi

arvelt. Väljamakse teha Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ (registrikood

11709291) arveldusarvele nr EE072200221046978771 (Swedbank).

7. Määrata järelevalve teostamise eest alates saneerimiskava kinnitamisest osaühing

Pöide AG saneerimisnõustajale Marko Kaevandole makstava tasu suuruseks 250

eurot, millele lisandub käibemaks, igas kuus kuni saneerimismenetluse lõpetamiseni,

tasumisega Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le (registrikood 11709291),

mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb.

8. Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavad kulud jäävad osaühing Pöide AG kanda.

Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

9. Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale ja võlausaldajatele.

10. Määrus on kohe täidetav (SanS § 37 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerimisnõustaja võib sama tähtaja jooksul

esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas.

ASJAOLUD

1. Osaühing Pöide AG (edaspidi Pöide AG) esitas Pärnu Maakohtule 01.04.2020 avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus algatas 13.04.2020 määrusega Pöide AG

saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks ettevõtja avalduse alusel Marko

Kaevando. Kohus määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 05.06.2020 (mida pikendas

2-20-5011

avaldaja ja saneerimisnõustaja taotlusel kuni 10.06.2020) ja saneerimiskava kohtule

kinnitamiseks esitamise tähtajaks 12.06.2020.

2. Pöide AG esitas 12.06.2020 kohtule avalduse võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava

kinnitamiseks. Avaldusega esitatud saneerimiskava on juhatuse liikme ja saneerimisnõustaja

poolt allkirjastatud 26.05.2020.

Saneerimiskava näeb saneerimisabinõudena ette (i)

Pöide AG majandustegevuse

ümberkorraldamise,

sh

ülemineku

piimakarjakasvatuselt

lihaveisekasvatusele;

(ii)

võlausaldajate nõuete ümberkujundamise; (iii) osaühingu osanikele dividendi maksmise keelu

saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul.

Majandustegevuse ümberkorraldamine:

Pöide AG juhatus on koos saneerimisnõustajaga põhjalikult analüüsinud osaühingu

majandusnäitajaid ja neid mõjutavaid tegureid ning on jõudnud arusaamisele, et

piimakarjakasvatuse jätkamine ei ole praeguses olukorras jätkusuutlik. Arvestades osaühingule

kuuluvaid ja tema kasutuses olevaid varasid on osaühingule majanduslikult otstarbekam minna

piimakarjakasvatuselt üle lihaveisekasvatusele. Siinjuures on arvestatud järgmisi kaalutlusi:

(i) ehkki mõningad tootmissisendite (eelkõige kütuse) hind on COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse pandeemiast tingitud majanduskriisi tõttu langenud, sõltub piimakarjakasvatuse

kasumlikkuse taastamine eelkõige toorpiima kokkuostuhinnast. AS Saaremaa Piimatööstus

poolt pakutav kokkuostuhind on juba pikemat aega olnud ca 10 % madalam Eesti keskmisest

kokkuostuhinnast ning osaühing ei saa seda mõjutada, samas ei saa osaühing müüa toorpiima

ka kellelegi teisele. Seega ei ole ettenähtav, kas ja millal võiks piimakarjakasvatus muutuda

uuesti kasumlikuks, kuna see sõltub eelkõige AS Saaremaa Piimatööstus hinnapoliitikast;

(ii) just piimakarjakasvatuse puhul on olnud pikemat aega probleemiks kvalifitseeritud tööjõu

puudus, mida on viimastel aastatel püütud leevendada vöörtööjõu (eelkõige Ukrainast pärit

võõrtööliste) rentimisega. Tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

pandeemilise levikuga väljakuulutatud eriolukorras kehtestatud ning ka pärast eriolukorra

tühistamist kehtima jäänud piirangutest riiki sisenemisel on võõrtööjõu kasutamise edasised

väljavaated ebaselged, eriti arvestades võimuerakondade poliitikute seisukohti selles

küsimuses. Lihaveisekasvatus nõuab võrreldes piimakarjakasvatusega oluliselt vähem tööjõudu

- kui hetkel on osaühingu piimakarjakasvatusega hõivatud 15 töötajat, siis sama arvu lihaveiste

kasvatamiseks piisab hinnanguliselt 3-4 töötajast. Seega aitab üleminek piimakarjakasvatuselt

lihaveisekasvatusele oluliselt vähendada osaühingu tööjõukulusid;

(iii) juhatus on kogu saneerimismenetluse kestel pidanud osaühingu suuremate võlgnikega

(eelkõige teised loomakasvatajad, kes on ostnud osaühingu toodangut) läbirääkimisi osaühingu

nõuete rahuldamise üle. Läbirääkimiste käigus on selgunud, et võlgnike likviidsusprobleemide

tõttu saaks osaühingu nõuded kõige kiiremini rahuldada tasaarvestuste teel selliselt, et osta

võlgnikelt lihaveiseid, mille eest tasumisele kuuluvad summad tasaarvestada osaühingu

nõuetega võlgnike vastu. Mitme võlgnikuga on põhimõtteline kokkulepe sellise lahenduse

rakendamiseks ka olemas;

(iv) eeltoodut arvestades saab osaühingule kuuluva või tema kasutuses oleva vara baasil

alustada lihaveisekasvatust ilma olulisi lisainvesteeringuid tegemata, korraldades täiendavalt

üksnes loomade soetamise. Osaühingu kasutuses on OÜ-le Audla kuuluvad laudad (Hellamaa

farm), mis on põhimõtteliselt sobivad ka lihaveiste pidamiseks, kuigi vajavad mõningat

korrastamist, ning piisavalt loomade karjatamiseks sobilikke maid. Osaühing tegeleb ise ka

loomasööda tootmisega;

Eeltoodut arvestades kavandab juhatus praeguse piimakarja loomade müügi alustamist 2020.a

juulis ning selle lõpuleviimist hiljemalt 2020.a detsembriks. Selline müügiperioodi pikkus on

2-20-5011

praeguses majanduskeskkonnas optimaalne ning võimaldab osaühingul probleemideta saada

kätte ka kõik kehtivates õigusaktides piimakarjakasvatajatele ettenähtud toetused 2020.a eest.

Piimakarja müügist saadavate rahaliste vahendite ja hiljemalt 2020.a lõpuks väljamakstavate

toetuste arvel kavatseb juhatus teha ka esimesed väljamaksed saneerimiskavaga hõlmatud

võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks. Paralleelselt alustab osaühing lihaveiste

soetamist, millest peaks eelduslikult tekkima müügitulu alates 2021.a sügisest, mille arvel saab

teha saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele edasised väljamaksed. Juhatus peab

mõistlikuks alustada lihaveiste soetamist 2020.a septembrist, et eelnevalt realiseerida (vähemalt

osaliselt) praegused piimakarja loomad ja teha osaühingu kasutuses olevates lautades vajalikud

korrastustööd.

Juhatus on kindel, et üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele võimaldab

osaühingu majanduslikku seisundit oluliselt parandada. Esiteks saab osaühing käivitada

lihaveisekasvatuse sisuliselt ilma täiendavaid investeeringuid tegemata, kuivõrd loomad

omandatakse osaühingu võlgnikelt nõuete tasaarvestamise teel ning muud lihaveiste

kasvatamiseks vajalikud ressursid (maa ja laudad) on osaühingul olemas. Teiseks võimaldab

see oluliselt hoida kokku tööjõukulusid (nagu eespool märgitud, on hetkel osaühingu

piimakarjakasvatusega hõivatud 15 töötajat, samas kui sama arvu lihaveiste kasvatamiseks

piisab hinnanguliselt 3-4 töötajast). Kolmandaks on ka äritegevuse marginaalid lihaveiste

kasvatamisel märkimisväärselt paremad – nt lihaveiste kasvatamisega tegeleva Audla OÜ

(mille enamusosanik on samuti Saaremaa Lihatööstus OÜ) ärirentaablus ja puhasrentaablus

olid 2018.a vastavalt 20,2 % ja 13,8 %, samas kui osaühingul olid need vastavalt 5,4 % ja 3.3

%.

Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine:

Saneerimiskavaga on hõlmatud nõuded, mis olid tekkinud saneerimismenetluse algatamise

ajaks, s.o kuni 13.04.2020.a tekkinud nõuded. Pärast nimetatud kuupäeva tekkinud nõudeid

saneerimine ei mõjuta, st kõiki saneerimismenetluse ajal majandustegevuse jätkamisest

tulenevaid jooksvaid kulusid teenindatakse ja tasutakse vastavalt esitatud arvetele, samuti

makstakse tähtaegselt ja täies ulatuses välja edasise majandustegevuse käigus võetavad

kohustused lepingupartnerite ees. Seetõttu ei ole saneerimiskavas vaja käsitleda jooksva

majandustegevusega kaasnevaid kohustusi ja kulusid (tööjõukulud, rendikulud jne), kuid neid

on arvestatud saneerimiskavaga hõlmatud nõuete rahuldamise graafiku koostamisel.

Saneerimiskavaga ei ole hõlmatud pandiga tagatud nõudeid, so Maaelu Edendamise SA

nõudeid, mis tulenevad osaühingu poolt 2018.a novembris sõlmitud laenulepingust ning mis on

tagatud osaühingu vallasvarale seatud kommertspandiga summas 300 000 eurot

(saneerimismenetluse algatamise hetke seisuga oli vastavate nõuete suurus kõrvanõudeid

arvestamata 175 880 eurot). Teisi pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole.

Samuti ei ole saneerimiskavaga hõlmatud osaühingu poolt sõlmitud kapitalirendilepingutest

tulenevaid liisinguandjate (AS Luminor Bank, Luminor Liising AS ja Swedbank Liising AS)

nõudeid. Osaühing on eelnimetatud lepingute alusel saanud enda kasutusse majandustegevuse

(eelkõige taimekasvatuse) jätkamiseks hädavajalikud masinad ja seadmed, lepingud on

kehtivad ning nendest tulenevad nõuded ei ole suuremas osas sissenõutavaks veel muutunud.

Lisaks ei ole saneerimiskavaga hõlmatud nõudeid, mille suurus oli saneerimismenetluse

algatamise päeva seisuga 10 000 eurot või vähem. Selliste nõuetega võlausaldajaid oli 51 ning

nende nõuete kogumaht oli 78 044 eurot (arvestamata kõrvalnõudeid). Selliste väikeste

nõuetega võlausaldajate koguarv on märkimisväärselt suur ning nende kaasamine

saneerimiskavasse ja nende ümberkujundamine ning saneerimiskava täitmine nende suhtes

tooks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse, mida on mõistlik vältida nende

saneerimiskavast välja jätmise teel. Saneerimiskavaga hõlmamata nõuded on osaühingu poolt

juba tasutud või tasutakse tavapärases korras esimesel võimalusel.

2-20-5011

Eeltoodust tulenevalt on saneerimiskavaga hõlmatud kokku 14 võlausaldaja nõuded

kogusummas 1 115 177,66 eurot, sellest põhinõuded summas 1 007 748,10 eurot ja

kõrvalnõuded (intressid ja viivised) summas 107 429,56 eurot. Kuivõrd kõigi kavaga hõlmatud

võlausaldajate nõuded on pandiga tagamata ning saneerimiskava näeb ette nende rahuldamise

võrdsetel alustel, ei näe saneerimiskava ette rühmade moodustamist.

Saneerimiskavas nähakse ette nõuete ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise

teel, st nõuded ajatatakse ja need täidetakse osamaksetena, kusjuures ajatatud nõuetelt

võlausaldajatele intressi ei maksta.

Saneerimiskavas nähakse ette, et sellega hõlmatud nõuded rahuldatakse täies ulatuses 78 kuu

(s.o 6,5 aasta) jooksul pärast saneerimiskava kinnitamist osamaksetega, kusjuures esimene

osamakse tehakse saneerimiskava lisas 3 toodud graafikus märgitud suuruses 6 kuu jooksul

pärast saneerimiskava kinnitamist (eelduslikult 2020.a detsembris) ning järgmised osamaksed

saneerimiskava lisas 3 toodud graafikus märgitud suuruses tehakse hiljemalt iga järgneva 12

kuu jooksul. Seejuures rahuldatakse saneerimiskavaga hõlmatud põhinõuded täies ulatuses 66

kuu (s.o 5,5 aasta) jooksul ning saneerimiskava kehtivuse viimasesse aastasse jääb kavaga

hõlmatud kõrvalnõuete (intressi- ja viivisenõuete) rahuldamine, millest suurema osa moodustab

osaühingu enamusosaniku Saaremaa Lihatööstus OÜ intressinõue.

Dividendi maksmise keeld:

Osaühing ja tema osanikud võtavad saneerimiskava kinnitamisel kohustuse mitte maksta

saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul osanikele dividende. Selliselt tagatakse, et osanikele

ei tehta äriühingu varast väljamakseid enne saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete

rahuldamist.

3.

12.06.2020 esitas saneerimisnõustaja kohtule arvamuse Pöide AG saneerimiskava kohta

ja saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande.

Saneerimisnõustaja leiab, et osaühingu majanduslikud raskused ja saneerimisvajadus on

tekkinud mitme teguri koostoimel, sh: (i) tootmissisendite kallinemine, mida osaühing ei saa

märkimisväärselt mõjutada, kuna need sõltuvad eelkõige vastavate kaupade või teenuste

turuhinnast; (ii) toorpiima kokkuostuhinna langus (selle langetamine Saaremaa Piimatööstus

AS-i poolt), mida osaühing ei saa samuti oluliselt mõjutada, kuna puuduvad reaalsed

alternatiivid toorpiima müümiseks kellelegi teisele peale Saaremaa Piimatööstus AS-i; (iii)

osaühingu klientide makseraskused, mille puhul võib teha ettevõtja varasemale juhatusele

(praegune juhatuse liige asus ametisse 2019.a oktoobris) teha ilmselt etteheiteid, et ei ole

õigeaegselt või piisavalt efektiivselt tegeletud võlgnevuste sissenõudmisega ning on jätkatud

kauba müümist juba võlgnevuses olevatele klientidele.

Saneerimisnõustaja leiab, et arvestades osaühingu makseraskuste tekkimise põhjuseid ühelt

poolt ja osaühingu kasutuses olevaid ressursse teiselt poolt, on kavas ettenähtud abinõud

(majandustegevuse

ümberkorraldamine,

s.o

piimakarjakasvatuse

lõpetamine

ja

lihaveisekasvatuse alustamine, võlausaldajate nõuete ümberkujundamine, dividendi maksmise

keeld) mõistlikud ja optimaalsed selleks, et ületada osaühingu majanduslikud raskused, tagada

tema majandustegevuse jätkusuutlikkus ning ka enam kui poolte töökohtade säilimine.

Saneerimisnõustaja

hinnangul

võimaldab

piimakarjakasvatuse

lõpetamine

ja

lihaveisekasvatuse alustamine osaühingu majanduslikku olukorda parandada ja tema

kasumlikkuse taastada (st saneerimine on tõenäoline), arvestades alljärgnevaid asjaolusid:

(i) üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele võimaldab oluliselt vähendada kulusid,

sh tööjõukulusid. Võrreldes piimakarjakasvatusega (millega on hetkel osaühingus hõivatud 15

töötajat) nõuab lihaveisekasvatus oluliselt vähem tööjõudu (sama arvu lihaveiste kasvatamiseks

piisab hinnanguliselt 3-4 töötajast);

2-20-5011

(ii)

üleminek

piimakarjakasvatuselt

lihaveisekasvatusele

kõrvaldaks

osaühingu

majandustulemuste sõltuvuse ühest suurest kliendist, so Saaremaa Piimatööstuse AS-st ja

viimase poolt dikteeritavast toorpiima kokkuostuhinnast. Lihaveiseid oleks võimalik turustada

erinevatele ostjatele ja seda ka väljaspool Saaremaad, mistõttu oleks välistatud samasuguse

sõltuvuse tekkimine ühest konkreetsest kliendist ja tema poolt pakutavatest hindadest;

(iii) osaühingule kuuluva või tema kasutuses oleva vara baasil on võimalik alustada

lihaveisekasvatust ilma olulisi lisainvesteeringuid tegemata, kuivõrd osaühingu kasutuses

olevad laudad (Hellamaa farm) sobivad ka lihaveiste pidamiseks, osaühingul on piisavalt

loomade karjatamiseks sobilikke maid ning osaühing tegeleb ise ka loomasööda tootmisega.

Loomad on võimalik soetada osaühingu võlgnikelt osaühingu nõuete tasaarvestamise teel (st

ka selleks ei ole vaja leida täiendavaid rahalisi vahendeid) ning sellekohased esialgsed

kokkulepped on võlgnikega sõlmitud. Ülaltoodud ressursside olemasolu tõttu on osaühing

lihaveisekasvatuse alustamisel oluliselt paremas olukorras võrreldes muu samasugust tegevust

alustava ettevõtjaga;

(iv)

äritegevuse

marginaalid

on

lihaveisekasvatuses

oluliselt

paremad

võrreldes

piimakarjakasvatusega. Nagu ka saneerimiskavas on välja toodud, olid lihaveiste

kasvatamisega tegeleva Audla OÜ (mille enamusosanik on samuti Saaremaa Lihatööstus OÜ)

ärirentaablus ja puhasrentaablus 2018.a vastavalt 20,2% ja 13,8%, samas kui

piimakarjakasvatusega tegelenud osaühingul olid need vastavalt 5,4% ja 3,3%.

Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtja majandusliku olukorra parandamiseks ja tema

kasumlikkuse

taastamiseks

vajalik

ka

võlausaldajate

nõuete

ümberkujundamine

saneerimiskavas kirjeldatud viisil, s.o nõuete ajatamise ja nende osamaksetega täitmise teel.

Osaühingule tuleb anda aega majandustegevuse ümberkorraldamiseks ning piisava likviidsuse

tekitamiseks, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamise kõrval kanda ka edasise

igapäevase majandustegevusega seotud kulud. Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine

sellisel viisil on vaieldamatult kooskõlas seadusega - SanS § 22 lg 1 p 1 ja 2 järgi võib

võlausaldaja nõude ümberkujundamine saneerimismenetluses seisneda mh kohustuse täitmise

tähtaja

pikendamises

(ajatamises)

või

rahalise

nõude

täitmises

osamaksetega.

Saneerimisnõustaja hinnangul saab pandiga tagamata nõudeid saneerimiskava alusel rahuldada

tõenäoliselt oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.

Võlausaldajate nõuete vähendamist (sh kõrvalnõuete vähendamist) ei peetud vajalikuks, kuna

prognooside kohaselt on võimalik kõik nõuded täita täies ulatuses mõistliku aja jooksul.

Saneerimisnõustaja on seisukohal, et ka kava täitmise tähtaeg on kooskõlas seadusega ja

kohtupraktikaga. Praegusel juhul on kava täitmise tähtaeg (78 kuud, s.o 6,5 aastat alates kava

kinnitamisest)

optimaalne,

arvestades

kavandatavat

osaühingu

majandustegevuse

ümberkorraldamist. Selline kava tähtaeg on määratud lähtudes osaühingu juhatuse koostatud

rahavoogude prognoosidest, so lähtudes edasise majandustegevuse käigus tekkivate jooksvate

kulude katmisest eelduslikult ülejäävast rahajäägist. Kuigi lihaveisekasvatusest müügitulu

tekkimine võtab mõistetavalt aega (prognoositavalt tekib see alates 2021.a sügisest), on seni

võimalik osaühingu igapäevase majandustegevusega seotud kulud kanda ning teha 2020.a lõpus

(s.o 6 kuu jooksul pärast kava kinnitamist) võlausaldajatele esimesed väljamaksed kava

täitmiseks piimakarja müügist ja 2020.a eest saadavate toetuste arvel.

Kokkuvõtvalt on saneerimisnõustaja hinnangul saneerimismenetlus kõige efektiivsem viis

Pöide AG võlausaldajate ja ettevõtja huvide kaitsmiseks. Saneerimismenetlus ja

saneerimiskava täitmine võimaldab ettevõtjal oma majandustegevus ümber korraldada (minna

piimakarjakasvatuselt üle lihaveisekasvatusele), ajutised makseraskused ületada ning jätkata

tegevust

kasumlikult,

säilitades

seejuures

pooled

olemasolevatest

töökohtadest.

Saneerimiskava tähtaeg on optimaalne, arvestades ühelt poolt kavaga hõlmatud nõuete mahtu

ning teiselt poolt kavandatavat majandustegevuse ümberkorraldamist ja osaühingu

2-20-5011

prognoositavaid majandustulemusi. Rakendatavad saneerimisabinõud ei ole võlausaldajaid

ebamõistlikult kahjustavad ega piiravad, mh rahuldatakse kõik kavaga hõlmatud võlausaldajate

nõuded (sh kõrvalnõuded) saneerimiskava täitmisel täies ulatuses, s.o suuremas ulatuses, kui

neid oleks võimalik rahuldada pankrotimenetluses.

4. Võlausaldajad Tulundusühistu FARM IN, Agromix OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused

Aktsiaselts esitasid kohtule 10.06.2020 SanS § 26 kohase (ühise) avalduse Pöide AG

26.05.2020 saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja saneerimismenetluse ennetähtaegseks

lõpetamiseks. Kokkuvõtlikult väidavad võlausaldajad, et Pöide AG jätkusuutlik tegevus ei ole

tõenäoline, võlausaldajaid on ebavõrdselt koheldud, saneerimiskava täitmise periood on

põhjendamatult pikk, võlausaldajate huvid oleks pankrotimenetluses paremini kaitstud, selge

pole

saneerimise

vajalikkus

ja

saneerimismenetluses

on

rikutud

ettevõtja

kaasaaitamiskohustust.

5. Pöide AG ja saneerimisnõustaja esitasid kohtule 08.07.2020 vastavalt kohtu nõudele

täiendavaid andmeid ja selgitusi seoses võlausaldajate avalduses esitatuga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tulenevalt SanS § 28 lg 1 tuleb võlausaldajate vastu võetud saneerimiskava esitada

kohtule kinnitamiseks SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul. Saneerimiskava on esitatud

kohtule kinnitamiseks tähtaegselt ja saneerimiskavale on lisatud hääletusprotokoll koos

lisadega. Seega on SanS § 28 lg 1 tulenevad formaalsed eeldused täidetud ja kohus saab

kontrollida sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid. Samuti peab kohus andma SanS §

28 lg 3 järgi hinnangu võlausaldajate avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

SanS § 28 lg 2 kohaselt kontrollib kohus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel, kas: 1)

SanS §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab seaduses

esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on SanS § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale

tutvumiseks edastatud; 3) SanS § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise

koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4)

saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on

järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav

arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.

7. Saneerimisnõustaja saatis Pöide AG võlausaldajatele saneerimisteated 14-22.04.2020.

Saneerimiskavaga

hõlmatud

võlausaldajatele

saatis

saneerimisnõustaja

26.05.2020

saneerimiskava koos üleskutsega esitada oma seisukoht kava kohta. Võlausaldajate seisukoha

avaldamise tähtaeg oli 10.06.2020.a kl 21:00. Kohus leiab, et saneerimisteade, saneerimiskava

projekt ning üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajatele nõuetekohaselt esitatud

(SansS § 28 lg 2 p 1-3).

8. Saneerimiskavaga

on

hõlmatud

võlausaldajat,

kes

hääletasid

kirjalikult

saneerimiskava vastuvõtmise üle otsustamisel ühes rühmas. Saneerimiskava ei näe ette

võlausaldajate rühmitamist, kuna tegemist on sarnaste õigustega (pandiga tagamata nõuetega)

võlausaldajatega, kelle nõuded rahuldatakse kava järgi ühesuguste põhimõtete kohaselt.

Kohtule esitatud hääletusprotokollist ja selle lisaks olevatest võlausaldajate seisukohtadest

nähtuvalt osales hääletamisel (esitas oma seisukoha) 14-st võlausaldajast 13. Saneerimiskavaga

hõlmamata võlausaldajad ei ole hääletamisel osalenud. Saneerimiskavaga hõlmatud

võlausaldajate häälte arv kokku 1 007 747. Saneerimiskava poolt oli 8 võlausaldajat häälte

arvuga kokku 673 299, s.o üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded annavad kokku 66,81 %

häältest. Vastu hääletas 5 võlausaldajat (häälte arv kokku 315 909). Hääletamata jättis 1

võlausaldaja (häälte arv 18 539). Lähtuvalt SanS § 24 lg 3 on saneerimiskava vastu võetud, kui

selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks

kolmandikku (66,66%) kõigist häältest. Antud juhul oli kava vastuvõtmiseks vajalik kahe

2-20-5011

kolmandikuline poolthäälte arv 671 831. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et

võlausaldajate häälte arv oleks ebaõige, st ei oleks võrdeline SanS § 12 ja 13 alusel kindlaks

tehtud võlausaldaja põhinõude suurusega. Kohus leiab, et hääletamisel ei ole võlausaldajate

õigusi rikutud ja Pöide AG saneerimiskava tuleb lugeda võlausaldajate poolt nõuetekohaselt

vastu võetuks.

9. Kohtu hinnangul vastab saneerimiskava SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Kohus on

seisukohal, et saneerimiskavas koheldakse sarnaseid võlausaldajaid võrdselt ja rakendatavad

saneerimisabinõud on põhjendatud. Saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte

majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on

saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse.

Saneerimiskava

sisaldab

ettevõtte

prognoositavat

majanduslikku

seisundit

pärast

saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega.

Saneerimiskava näeb ettevõtte kasumlikkuse taastamise peamise sisulise majandusliku

abinõuna ette ülemineku ettevõtte seniselt põhitegevusalalt - piimakarjakasvatus,

lihaveisekasvatusele. Kavas on kohtu hinnangul piisavalt analüüsitud ja põhjendatud, miks ja

kuidas majandustegevuse ümberkorraldamine selliselt põhjendatud ja eesmärgipärane on.

Ettevõtja on hinnanud, et lihaveisekasvatusele üleminek ei nõua olulisi lisainvesteeringuid kuna

ettevõttel või tema kasutuses on ka lihaveiste pidamiseks sobivad laudad ja karjatamiseks

sobilikud maad ning ettevõtte toodab ise ka loomasööta. Täiendavaid rahalisi investeeringuid

ei nõua ettevõtja hinnangul ka lihaveiste soetamine, mida ettevõtja plaanib kava kohaselt teha

selliselt, et ettevõtte lihaveisekasvatusega tegelevatelt võlgnikelt ostetakse loomad

tasaarvestades ostuhinda ja võlgnikest müüjate võlgnevusi ettevõtja ees. Üleminek

lihaveisekasvatusele võimaldab kava kohaselt vähendada kulusid, sh tööjõukulusid. Kavast

nähtuvalt hindab ettevõtja lihaveisekasvatust ka üldiselt piimakarjakasvatusest rentaablimaks.

Kava täitmise prognoosid rahavooliselt on ettevõtja arvestusel sellised, et kulude kandmiseks

ja kohustuste täitmiseks saneerimise vältel jääb rahalisi vahendeid piisavalt. Kohtule kava

kinnitamata jätmiseks avalduse esitanud võlausaldajad on väljendanud kava osas kriitikat, mh

rahavoogude planeerimise ja lihaveisekasvatuse kasumlikkuse osas, kuid kohus leiab, et

võlausaldajate

väited

ei

anna

alust

pidada

ettevõtte

majandustegevuse

edukat

ümberkorraldamist kavas esitatud kujul ebatõenäoliseks. Lähemalt käsitleb kohus

võlausaldajate vastuväiteid allpool punktis 11.

Lisaks majanduslikule tegevuse ümberkorraldamise meetmele näeb kava ette 14 võlausaldaja

nõuete ümberkujundamise nende ajatamise ja osamaksetega tasumise teel. Ümberkujundamisel

nõudeid ei vähendata ja kavaga hõlmatud nõuded, sh kõrvalnõuded, tasutakse täies ulatuses 6,5

aasta jooksul. Seejuures põhinõuded 5,5 aasta jooksul iga-aastaste osamaksetega ja viimasel

aastal tasutakse kõik kõrvalnõuded (intressid ja viivised). Ümberkujundatavateks nõueteks on

kava kohaselt valitud kõik pandiga tagamata nõuded (välja arvatud kapitalirendilepingutest

tulenevad liisinguandjate nõuded), mis saneerimismenetluse algatamise seisuga olid suuremad

kui 10 000 eurot. Kohus leiab, et nõuete ümberkujundamine kavas ettenähtud viisil on

saneerimisabinõuna õiguspärane ja saneerimise eesmärkidega kooskõlas.

Kava näeb saneerimisabinõuna ette ka ettevõtja ja osanike kohustuse mitte maksta

saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul osanikele dividende, mis tagab, et ühingu varast ei

tehta osanikele väljamakseid enne kavaga hõlmatud nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul

kujutaks dividendide maksmise keeld endast olemuslikult küll pigem saneerimiskava täitmist

tagavat abinõud, kuid saneerimise eesmärkidega on võimaliku omanikutulu väljavõtmise

piirang vaieldamatult kooskõlas.

10. Järgnevalt käsitleb kohus võlausaldajate tulundusühistu FARM IN, Agromix OÜ ja Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitatud saneerimiskava kinnitamata jätmise avalduses

toodud vastuväiteid.

2-20-5011

SanS § 26 kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata

jätmiseks, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu, tema õigusi on saneerimiskava

koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel

koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Sellest tulenevalt saab iga

võlausaldaja tugineda iseenda õiguste rikkumisele ja iseenda diskrimineerimisele võrreldes

teiste võlausaldajatega ega saa tugineda teiste võlausaldajate õigusi puudutavatele asjaoludele.

Kohus peab vajalikuks märkida, et võlausaldajad on kohtule vastuväiteid esitades jätnud mitmel

puhul selle tähelepanuta ega ole põhjendanud, kuidas asjaolu, millele vastuväide tugineb,

konkreetse(te) võlausaldaja(te) õigusi rikub.

11. Võlausaldajad on esitanud kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

muuhulgas põhjendusel, et nende hinnangul ei ole ettevõtte jätkusuutlik tegevus kava alusel

tõenäoline. Võlausaldajad tuginevad kriitikas kava suhtes asjatundja Urmas Võimre arvamusele

(I kd tl 63-65).

Võlausaldajad leiavad, et saneerimiskava kohaselt kavandatud põhivarainvesteeringud,

prognoositavad materiaalse põhivara kulumid ning vabad rahavood ei ole omavahel kooskõlas

ning saneerimiskava ei ole sestap elluviidav. Võlausaldajad põhjendavad seda U. Võimre

arvamusega, mille kohaselt ettevõtja on vabu rahavooge arvutades kasutanud põhivara-

investeeringute arvestamisel vale lähenemist ja korrektse lähenemise puhul ei piisaks vabadest

rahavoogudest ümberkujundatud nõuete rahuldamiseks. U. Võimre kalkulatsioon neto-

investeeringute väidetavalt korrektse arvutamise korral näitab rahajääki iga-aastaselt

saneerimiskava tähtaja lõpuni negatiivsena. Kohtule ei nähtu võlausaldajate avaldusest ühtegi

põhjendust, kuidas etteheidetav võimalik ebakorrektne arvutus võlausaldajate (eraldiseisvalt

igaühe neist) õigusi rikub ja seega vastuväiteks SanS §-st 26 tuleneva aluse annab.

Samas, hinnates võlausaldajate seisukohta SanS § 28 lg 5 p 2 kontekstis, mis võimaldab kohtul

jätta saneerimiskava kinnitamata, kui mh võlausaldajate avaldusest selgub, et ettevõtte

saneerimine on ebatõenäoline, leiab kohus, et võimalik eksimus rahavoogude prognoosimisel

ei anna antud juhul põhjust pidada saneerimist tingimata ebatõenäoliseks. Kohus ei teosta

saneerimiskava kinnitamise üle otsustades saneerimiskavale põhjalikku majanduslikku

analüüsi, sh eriteadmisi nõudvat finantsarvestuslikku kontrolli. Saneerimiskava on olemuselt

prognoos. Enesest mõista seondub prognoosi usaldusväärsus sellega, kas prognoosimisel on

kasutatud õigeid ja asjakohaseid meetodeid. U. Võimre arvamusest ei nähtu samas kohtu

hinnangul sisulist põhjendust miks tema hinnangul ettevõtja rahavoogude prognoosarvutus

korrektne ei ole ja vastupidi tema arvutus on. Võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava

kinnitamise üle otsustamisel ei ole kohtul kasutada sõltumatuid eksperte ja nende hinnanguid

kava rakendamise edukusele, erinevalt olukorrast, kus kohus lahendab võlausaldajate poolt

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist. Kohus arvestab, et saneerimisnõustaja on andnud

kavale (sh kava edukuse prognoosile) positiivse hinnangu. Samuti arvestab kohus, et kavaga

hõlmatud võlausaldajate enamus on andnud kavale ja selle edukuse prognoosile positiivse

hinnangu kava vastuvõtmise poolt hääletades. Kuivõrd kava on prognoos, on alati on olemas

võimalus, et prognoos ei pruugi täituda ja saneerimine ebaõnnestub. Kui ettevõtja on jooksvate

kohustuste katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalike rahavoogude

planeerimisel oluliselt eksinud (teinud nt põhimõttelise finantsarvestusliku vea), ilmneb see

saneerimismenetluses kava täitmisel eelduslikult kiiresti ja kui ettevõtja ei suuda sellele

kohaselt reageerida ja teha majandustegevuses jooksvaid korrektuure, mis võimaldavad kava

täita, on tulemuseks saneerimiskava tühistamine ja saneerimismenetluse lõpetamine. Kohtu

hinnangul on saneerimisnõustaja roll ja kohustused kava täitmise üle järelevalvet teostades selle

tagamiseks piisavad.

U. Võimre arvamusele tuginedes toovad võlausaldajad välja kahtluse, et lihaveisekasvatuse

kasumlikkus võib olla küsitav ja seotud suurte riskidega. Arvamuses endas toetutakse näitena

Pöide AG lihaveisekasvatusega tegeleva võlgniku Folia Agro OÜ negatiivsetele

2-20-5011

majandustulemustele ja järeldatakse, et lihaveisekasvatuse näol on tegemist tegevusalaga, kus

majandustulemused võivad olla väga kehvad ja saneerimiskava elluviimine seega seotud suurte

riskidega. Kohus leiab, et selliselt ei ole võlausaldajate kahtlus kava täidetavuse osas kuigi

veenvalt põhistatud ega anna alust järelduseks, et ettevõtja prognoos lihaveisekasvatusele

ümber orienteerudes kasumlikkus taastada ja võlausaldajate nõuded rahuldada, oleks eos

perspektiivitu. Saneerimiskavas on ettevõtja toonud välja positiivse näite lihaveisekasvatusega

tegeleva Audla OÜ majandustulemuste toel, mis lubab pidada tõenäoliseks ka majanduslikult

edukat lihaveisekasvatust.

12. Võlausaldajad heidavad oma avalduses ette võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist, mis

kohtule arusaadavalt avaldub võlausaldajate hinnangul kolmes aspektis.

12.1. Esmalt leiavad võlausaldajad, et saneerimiskava kaitseb üksnes Pöide AG-ga seotud

võlausaldajate huve, kellega on saneerimise kestvus ja tingimused läbi räägitud ja

kooskõlastatud, kuid sõltumatud võlausaldajad on jäetud ilma võimalusest kava vastuvõtmist

mingilgi määral mõjutada ning olukord, kus saneerimiskava võetakse vastu võlgniku

lähikondseteks olevate võlausaldajate häältega ei ole saneerimise eesmärkidega kooskõlas.

Kohus märgib, et SanS § 28 lg 5 p 2 võimaldab kohtul jätta saneerimiskava kinnitamata, kui

saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt

halvemini. Nii ei saa võlausaldaja oma vastuväidetes tugineda mitte sellele, et saneerimiskava

on vastu võetud seotud isikute häältega, vaid eelkõige omaenda õiguse rikkumisele. Kohtu

hinnangul ei ole ükski vastuväite esitanud võlausaldaja oma õiguste rikkumist põhjendanud.

Võimalus kava vastuvõtmist mõjutada saab võlausaldaja jaoks realiseeruda eeskätt kava

vastuvõtmise üle hääletades ja kava kinnitamisele vastuväiteid esitades. Vaidluse all ei ole fakt,

et 14-st kavaga hõlmatud võlausaldajast 7 on Pöide AG-ga seotud isikud. Selle on välja toonud

ka saneerimisnõustaja oma arvamuses kavaga ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja

õiguspärasust käsitledes (I kd tl 119 pöördel). Kohus nõustub saneerimisnõustajaga, et

saneerimismenetluse seisukohast ei ole sel faktil tähtsust ja ettevõtja lähikondsetest

võlausaldajatel on saneerimismenetluses samasugused õigused nagu ülejäänud võlausaldajatel.

Vastuolu saneerimise eesmärkidega kohus siin ei näe.

12.2. Teiseks väidavad võlausaldajad avalduses, et tulundusühistu FARM IN nõudeid on kavas

kujundatud ümber põhjendamatult osas, milles võlausaldaja nõuded ei olnud saneerimis-

menetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Vastuväite kohaselt oli tulundusühistul

FARM IN menetluse algatamise, s.o 13.04.2020 seisuga, võlgniku vastu sissenõutavaks

muutunud nõudeid summas 22 556,86 eurot ja nõue summas 79 287,60 eurot muutus

sissenõutavaks alles 04.05.2020. Viidatakse, et samas soovitakse saneerimiskavaga ümber

kujundada tulundusühistu FARM IN nõuet summas 102 058,35 eurot ehk nii sissenõutavaks

muutunud kui tol hetkel veel sissenõutavaks muutumata osas. Seda olukorras, kus

saneerimiskavas on selgelt märgitud, et saneerimiskavaga on hõlmatud nõuded, mis olid

tekkinud saneerimismenetluse algatamise ajaks ehk 13.04.2020 kuupäeva seisuga. Vastuväites

leitakse, et kuivõrd valdav osa tulundusühistu FARM IN nõuetest on tekkinud võlgniku

saneerimismenetluse ajal, on selliste nõuete saneerimine vastuolus hea usu põhimõttega

olukorras, kus võlgnik on tekitanud endale kohustusi saneerimismenetluse ajal kindlas

teadmises et sellised kohustused ei kuulu ühelgi juhul kohaselt täitmisele ning neid kavatsetakse

saneerida.

Pöide AG ja saneerimisnõustaja vastusest kohtunõudele (II kd tl 1-2) nähtub, et tulundusühistu

FARM IN nõue tuleneb pooltevahelisest raamlepingust, mille alusel tulundusühistu FARM IN

müüs Pöide AG-le erinevaid kaupu. Vastuses selgitatakse, et raamlepingu tingimuste järgi

tekkis ostjal kohustus tasuda müüja tarnitud kauba eest põhimõtteliselt juba selle vastuvõtmise

hetkest ning kuigi kauba eest tasumise tähtaeg tuli sätestada igakordselt ostukinnituses, oli

müüjal õigus nõuda ostjalt kauba eest kohest tasumist sõltumata algselt määratud

maksetähtaegadest, kui avaldaja ei ole raamlepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud.

2-20-5011

Saneerimismenetluse algatamise hetkeks (s.o 13.04.2020 seisuga) oli müüja tarninud

raamlepingu alusel ostjale kaupa kokku maksumusega 101 928,46 eurot, mille eest oli esitanud

arveid summas 48 991,12 eurot (sellest 22 556,86 euro maksetähtaeg oli möödunud ning 26

434,26 euro maksetähtaeg oli saabumata) ning esitamata oli ostjale arveid enne

saneerimismenetluse algatamist tarnitud kauba kauba eest väärtuses 52 937,34 eurot.

29.04.2020 teataski müüja, et nõuab ostjalt kogu võlgnetava summa tasumist hiljemalt

04.05.2020, esitades ostjale ühtlasi ka sellise maksetähtajaga arved (mh kauba eest, mille eest

ei olnud saneerimismenetluse algatamise ajaks arvet esitatud). Sellest tulenevalt teatas

tulundusühistu FARM IN 05.05.2020 avaldusega saneerimisnõustajale, et tema nõue Pöide AG

vastu oli 13.04.2020 seisuga 102 058,35 eurot, sellest põhinõue 101 928,46 eurot. Seega on

tulundusühistu FARM IN saneerimisnõustajale saadetud avalduses ise teatanud, et tema

põhinõude suurus 13.04.2020 seisuga oli 101 948,73 eurot ning just sellises suuruses ongi tema

nõue saneerimiskavas kajastatud. Pöide AG ja saneerimisnõustaja toovad esile, et

tulundusühistu FARM IN väide tema ebavõrdse kohtlemise kohta võrreldes teiste

võlausaldajatega on põhjendamatu. Kõikide kavaga hõlmatud võlausaldajate puhul lähtuti

nende kavaga hõlmamisel nõuete tekkimise ajast, mitte nende sissenõutavaks muutumise ajast.

Kohus leiab, et tulundusühistut FARM IN ei ole kavas teiste võlausaldajatega võrreldes

ebavõrdselt koheldud. Vaidlust võlausaldaja nõude suuruse ja põhjendatuse üle ei ole ega ole

ka saneerimiskava koostamise ajal olnud. Saneerimiskava lisaks oleva nõuete rahuldamise

graafiku (I kd tl 122) järgi on tulundusühistu FARM IN kavaga hõlmatud nõude suurus

102 058,35 eurot, põhinõue 101 928,46 eurot ja kõrvalnõue 129,89 eurot. Kohtule esitatud

tulundusühistu FARM IN vastuses saneerimisteatele (II kd tl 4) on võlausaldaja avaldanud, et

„avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt moodustavad osaühingu Pöide AG poolt

Võlausaldajale tasumisele kuuluvad summad kokku 101 948,73 EUR, mis oli Võlausaldaja

varaline nõue osaühingu Pöide AG vastu 13.04.2020.a. seisuga“. Välja on toodud ka

kõrvalnõuete summa 129,89 eurot. Vastus on juhatuse liikme allkirjastatud. Kohus osundab, et

juhul, kui nõude suuruse üle saneerimismenetluse algatamise seisuga olnuks võlausaldaja ja

saneerimisnõustaja vahel erimeelsusi (mida antud juhul kohtule esitatust nähtuvalt siiski ei

olnud ja saneerimisnõustaja on võlausaldaja nõudega nõustunud), tulnuks võlausaldaja nõude

suuruse üle otsustamine suunata SanS § 13 kohase protseduuri järgi kohtule. Saneerimiskava

kinnitamise üle otsustamise staadiumis kohus kavaga ümberkujundatavat nõuet sisuliselt ei

hinda.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et saneerimiskava hõlmab saneerimismenetluse algatamise ajaks

tekkinud nõudeid, s.o nõudeid, mis on tekkinud seisuga 13.04.2020, kuid mis ei pidanud olema

sama kuupäeva seisuga veel sissenõutavaks muutunud. Seda möönab võlausaldaja ka oma

vastuväites. Võimalusele, et tulundusühistu FARM IN nõuet kavasse hõlmatud mahus ei oleks

mingis osas saneerimismenetluse algatamise seisuga üldse tekkinud, võlausaldaja oma

vastuväites kohtule arusaadavalt sisuliselt ei tugine. Võlausaldaja väidab ühest küljest, et tema

kavaga hõlmatud nõue ei olnud saneerimismenetluse algatamise ajaks osaliselt veel

sissenõutavaks muutunud, ent teisalt markeerib kokkuvõtlikult, et valdav osa tema kavaga

hõlmatud nõuetest on tekkinud saneerimismenetluse ajal ehk pärast saneerimismenetluse

algatamist. Kohus märgib, et nõude tekkimine ja nõude sissenõutavaks muutumine ei ole

kattuvad kategooriad. Võlausaldaja on seejuures kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt (II kd tl

4-24) menetluse käigus oma nõude alust (raamlepingu alusel saneerimismenetluse algatamise

seisuga Pöide AG-le tarnitud kaupade eest tasumisele kuuluvad summad, sh tarnitud kauba eest

tähtaegselt tasumata arved; tarnitud kauba eest väljastatud arved, mille tasumise tähtaeg ei

olnud saabunud; ja tarnitud kauba eest veel esitamata arved) ja suurust saneerimismenetluse

algatamise seisuga (mis vastab saneerimiskavva hõlmatud nõudele) ise aktiivselt positsioonilt

sisustanud ja saneerimisnõustajale avaldanud. Võlausaldaja ei ole kohtule esitatud vastuväites

toonud välja asjaolusid ega tõendeid, millest kohus võiks järeldada, et saneerimiskavas oleks

2-20-5011

võlausaldaja nõue mingis osas põhjendamatult ümber kujundatud nõudena, mida ei olnud

saneerimismenetluse algatamise seisuga veel tekkinud. Seega on võlausaldaja tulundusühistu

FARM IN teiste kavaga hõlmatud võlausaldajatega võrdses positsioonis.

12.3. Kolmanda võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist sisustava asjaoluna toovad võlausaldajad

avalduses välja kahtluse, et võlausaldaja DA Estonian Machinery AS nõue (milline on

saneerimiskavaga hõlmatud) võib neile laekunud info kohaselt olla saneerimismenetluse ajal

kogu ulatuses tasutud. Mistahes tõendeid oma väite kohta võlausaldajad esitanud ei ole. Pöide

AG ja saneerimisnõustaja vastusest kohtunõudele (II kd tl 2) ja saneerimisnõustaja esitatud DA

Estonian Machinery AS kinnitusest (II kd tl 26) nähtub kohtule veenvalt, et DA Estonian

Machinery AS saneerimiskavaga hõlmatud nõuet ei ole Pöide AG poolt tasutud ja

võlausaldajate põhistamata kahtlus ebavõrdsest kohtlemisest on alusetu.

13. Võlausaldajad

leiavad

avalduses,

et

pankrotimenetluses

alternatiivina

oleks

võlausaldajate huvid paremini kaitstud. Seisukohta põhjendades viidatakse U. Võimre

arvamuses väljendatud seisukohtadele, et saneerimiskavas ei arvestata raha väärtuse

vähenemisega, teatud varade väärtused on alahinnatud ning ei saa väita, et saneerimine asetaks

võlausaldajad oluliselt paremasse seisu võrreldes pankrotiga.

Saneerimiskavas esitatud pankrotihinnangu kohaselt, milles on võrreldud võlausaldajate nõuete

rahuldamise tõenäolist ulatust saneerimis- ja pankrotimenetluse raames, oleks pandiga

tagamata võlausaldajate nõudeid võimalik pankrotimenetluses eelduslikult rahuldada ca 60%

ulatuses. Saneerimiskava näeb ette kavaga hõlmatud nõuete ümberkujundamise ajatamise ja

osamaksetega tasumise kaudu ja kuivõrd nõuete vähendamist ette ei nähta, tasutakse nõuded

kava täitmise tähtaja lõpuks, s.o 6,5 aastase perioodi jooksul, 100% ulatuses.

Võlausaldajate etteheitega raha väärtuse vähenemise põhjendamatust arvestamata jätmisest

saneerimis- ja pankrotistsenaariumite võrdlemisel kohus iseenesest nõustub. Raha aegväärtuse

arvesse võtmise vajadust tunnustab ka Riigikohus lahendis 3-2-1-25-11, millele võlausaldajad

vastuväites asjakohaselt viitavad. Võlausaldajate vastuväites leitakse U. Võimre arvamusele

toetudes, et kavas ümberkujundatud nõuete nüüdisväärtus on nõuete nominaalväärtusest

oluliselt väiksem. U. Võimre on arvamuses toonud välja, et saneerimisel oleva ettevõtte puhul

peaks diskontomäär olema vähemalt 10%, tõenäoliselt rohkemgi. Oma kalkulatsioonis on U.

Võimre seejuures lähtunud 15%-lisest diskontomäärast ja selle alusel leidnud, et kavas

ümberkujundatud nõuete nüüdisväärtus on 61,5% nimiväärtusest. Kohus leiab, et

saneerimisega eelduslikult saavutatav nõuete rahuldamine nüüdisväärtuses 61,5% ulatuses ei

ole põhimõtteliselt erinev pankrotimenetluse kaudu eelduslikult saavutatavast rahuldamisest ca

60% ulatuses. Seejuures lähtub võlausaldajate hinnang diskontomäära põhjendatuks peetava

10-15% vahemiku kõrgemast määrast, mistõttu on võimalik, et ümberkujundatavate nõuete

rahuldamise ulatus nüüdisväärtuses võib madalama diskontomäära põhjendatud rakendamisel

olla ka vastavalt enam kui 61,5% ja seeläbi rohkem saneerimismenetluse kasuks.

Vastuväites väljendatud seisukoht, et teatud varade väärtused (ja sestap nõuete rahuldamise

määr pankroti korral) on kavas alahinnatud, jääb kohtu hinnangul paljasõnaliseks. U. Võimre

arvamuses, millele võlausaldajad tuginevad, on seatud kahtluse alla pankroti korral Pöide AG-

le kuuluvatele kinnisasjadele omistatud väärtus ja võlgnike vastu suunatud nõuete rahuldamise

ulatus, kuid seda, milline oleks asjatundja või võlausaldajate hinnangul vara n-ö õige ja

põhjendatud väärtus ja kui suures ulatuses nõuete rahuldamist võlgnike poolt oleks põhjendatud

prognoosida, arvamusest ega vastuväidetest ei selgu. Kohtu hinnangul on saneerimiskavas

toodud prognoosid võimaliku pankrotivara suuruse ja selle arvelt menetluskulude katmise ning

võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuste osas piisavalt põhjendatud ja usutavad. Kavast ega

võlausaldajate vastuväitest ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse neid hinnanguid ilmselgelt või

vähemasti olulises osas ebaõigeks pidada.

2-20-5011

Kohus osundab, et saneerimise ja pankrotimenetluse võrdluses võlausaldajate nõuete

rahuldamise ulatust hinnates ei ole kriteeriumiks mitte see, et saneerimine peaks andma

võlausaldajatele pankrotimenetlusest tingimata parema tulemuse (nõuete rahuldamise suuremas

ulatuses), vaid see, et saneerimise tulem ei oleks võlausaldaja jaoks pankrotimenetlusega

võrreldes oluliselt halvem. Eelviidatud lahendis 3-2-1-25-11 on Riigikohus, nagu võlausaldajad

ka oma avalduses esile toonud, selgitanud, et hinnata tuleb, kas võlausaldajatele tagatakse

saneerimismenetluses kava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses

sellest, mida neil oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Järelduseks, et

antud juhul koheldaks võlausaldajaid pankrotimenetluses paremini ja nõuetele saaks

saneerimiskava täitmisega võrreldes pankrotimenetluses rahulduse suuremas ulatuses, kohtu

hinnangul alust ei ole.

Võlausaldajate välja toodud argument, et pankrotimenetluse tingimusis oleks võimalik

kontrollida nõuete alust ja põhjendatust ning välistada varade peitmist ja põhjendamatuid

kohustusi, ei ole kohtu hinnangul alus pankrotimenetluse soosimiseks muidu põhjendatud

saneerimismenetluse asemel. On mõistetav, et kavale vastu hääletanud ja kava kinnitamisele

vastuväite esitanud võlausaldajatel võib olla kahtlus saneerimiskavaga hõlmatud ettevõtja

lähikondsetest võlausaldajate nõuete osas. Küll aga on saneerimismenetluses nähtud seadusega

ette eelduslikult objektiivne ja usaldusväärne protseduur võlausaldajate nõuete suuruse ja

tõendatuse kontrollimiseks saneerimisnõustaja poolt. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis

võiks seada kahtluse alla saneerimisnõustaja kohustuste korrektse täitmise võlausaldajate

nõuete, teiste hulgas ettevõtja lähikondsetest

võlausaldajate nõuete põhjendatuse

kontrollimisel.

14. Võlausaldajad leiavad avalduses, et saneerimiskava täitmise periood 78 kuud (6,5 aastat)

on põhjendamatult pikk ja ei arvesta võlausaldajate huvidega saada oma nõuded rahuldatud

võimalikult lühikese aja jooksul. Väidetakse, et selline periood ei anna võlausaldajatele kindlust

oma nõuete rahuldamise osas ja periood ei tohiks ületada 3 aastat.

Kohus leiab, et kava täitmise tähtaeg on piisavalt põhjendatud ega ei riku võlausaldajate õigusi.

Kavast nähtuvalt on ettevõtja arvestanud tähtaja määramisel rahavoogude prognoose ja

vajadust kanda ka pärast saneerimismenetluse algatamist majandustegevuse jätkamisest

tekkivad kulud ja kohustused. Saneerimisnõustaja on oma arvamuses pidanud kava tähtaega

optimaalseks ning seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Kohtule ei nähtu kavast ja

sellele lisatud rahavoogude prognoosist, et ettevõtja kavandaks kava täitmise tähtaja jooksul

selgelt põhjendamatuid kulutusi või märkimisväärset raha ülejääki, mis võiks võimaldada

ümberkujundatud kohustuste täitmist iga-aastaselt oluliselt suuremas summas ja selliselt

ajatamist lühema perioodi peale. Kava täitmise tähtaeg 6,5 aastat ei ole kohtu hinnangul ka

üldiselt ebamõistlikult pikk ega praktikas tavapärasest eristuv. Kohus arvestab ka seda, et

kavaga hõlmatud nõudeid ei vähendata ja täidetakse põhiosas iga-aastaste maksetega 5,5 aasta

jooksul, jättes kava täitmise viimasesse aastasse üksnes kõrvalnõuete tasumise. Vastuväite

esitanud võlausaldajate puhul tähendab see seda, et sisuliselt saavad nende nõuded tasutud 5,5

aastaga. Kava kohaselt on võlausaldaja Agromix OÜ kõrvalnõuete suurus 200,08 eurot,

tulundusühistu FARM IN kõrvalnõuete suurus 129,89 eurot ja Era Liisingu Inkassoteenused

AS kõrvalnõuete suurus 0,00 eurot.

15. Võlausaldajad leiavad avalduses, et saneerimiskava põhjal ei ole neile selge saneerimise

vajalikkus. Avalduse põhjendustest ei nähtu seejuures kohtule, kuidas võimalik ebaselgus

vastuväite esitanud võlausaldajate õigusi rikub ja vastuväiteks SanS §-st 26 tuleneva aluse

annab. Sisuliselt heidetakse võlausaldajate poolt kohtule arusaadavalt ette seda, et ettevõtja ei

ole lähikondsetest võlgnike nõuetega piisavalt tegelenud ja ei ole selliste nõuete rahuldamisest

huvitatud ning lähikondsetest võlgnike vastu üleval olevate nõuete rahuldamine oleks võimalik

ka ettevõtja pankrotimenetluses. Kohus on eelpool (p 13) juba väljendanud seisukohta, et

2-20-5011

pankroti- ja saneerimismenetluse võrdluses ei ole antud juhul põhjust pidada pankrotimenetlust

võlausaldajate jaoks soodsamaks ja nõuete rahuldamist suuremas ulatuses tagavaks.

16. Võlausaldajad leiavad avalduses, et ettevõtja on rikkunud SanS § 14 tulenevat

kaasaaitamiskohustust, mistõttu saneerimismenetlus tuleks SanS § 14 lg 3 (ja § 39 lg 2 p 1)

kohaselt lõpetada. Avalduses tuuakse välja, et võlausaldaja tulundusühistu FARM IN on

pöördunud nii saneerimisnõustaja kui ka ettevõtja poole teabepäringuga saamaks selgust

ettevõtja majandusliku seisundi ja saneerimismenetluse oluliste asjaolude osas. Võlausaldaja

küsimused puudutasid ettevõtja ja temaga seotud võlausaldajate nõuete tekkimise asjaolusid ja

ettevõtja võlgnike nõudeid. Avalduse kohaselt ei ole ettevõtja võlausaldaja pöördumisele

reageerinud ja saneerimisnõustaja on keeldunud küsimustele vastamast põhjendusel, et

küsimused ei puuduta Pöide AG majanduslikku olukorda ega saneerimiskava koostamist.

Kohus on seisukohal, et võlausaldaja väited saneerimismenetluse lõpetamiseks alust ei anna.

Ettevõtja kaasaaitamiskohustuse sisuks on SanS § 14 lg 1 ja 2 tulenevalt vajaliku teabe andmine

kohtule ja saneerimisnõustajale, samuti saneerimisnõustaja abistamine tema ülesannete

täitmisel. Seega teabe andmise osas ei ole ettevõtja otse võlausaldajate suhtes kohustatud isik

ja etteheiteks ettevõtja suunal puudub õiguslik alus. SanS § 14 sätestatud kaasaaitamiskohustust

saab täita või rikkuda üksnes ettevõtja. Sestap on ainetu põhjendada väidet ettevõtja poolsest

kohustuse rikkumisest saneerimisnõustaja tegevuse või tegevusetusega (keeldumisega

võlausaldajale küsitud teavet andmast, seejuures omamata tähtsust, kas keeldumine on

põhjendatud või põhjendamatu). SanS § 14 lg 3 (ja 39 lg 2 p 1) annab kohtule aluse

saneerimismenetluse

lõpetamiseks,

kui

ettevõtja

kaasaaitamiskohustust

ei

täida.

Saneerimisnõustajal on küll SanS § 16 lg 3 p 4 tulenevalt üheks ülesandeks anda võlausaldajale

tema taotlusel teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta, kuid

erinevalt ettevõtja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisest ei too võimalik minetus

saneerimisnõustaja tegevuses kaasa saneerimismenetluse lõpetamist. Seadus selleks alust ei

anna. Seega ei näe kohus põhjust hinnata sisuliselt ka võlausaldaja saneerimisnõustaja suunal

esitatud etteheite põhjendatust. Lisaks ei nähtu kohtule, et võlausaldaja ei pruukinud olla kava

vastuvõtmise üle hääletades piisavalt informeeritud. Võlausaldaja on hääletanud kava vastu ja

puudub mõistlik põhjus eeldada, et suurema informeerituse korral (kui ettevõtja või

saneerimisnõustaja oleks võlausaldaja küsimustele vastanud) hääletanuks võlausaldaja

teistmoodi.

17. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Pöide AG avaldus võlausaldajate

vastuvõetud saneerimiskava tuleb rahuldada ja saneerimiskava kinnitada. Kohus on tuvastanud,

et kava vastuvõtmisel on järgitud seaduse nõudeid ja võlausaldajate õigusi ei ole rikutud. Kohtu

hinnangul on saneerimiskava alusel ettevõtja likviidsuse taastamine ja jätkusuutlik

majandamine tõenäolised ja võlausaldajate vastuväited ei anna alust kava kinnitamata

jätmiseks.

SANEERIMISNÕUSTAJA TASU JA MENETLUSKULUD

18. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Nõustaja palub

määrata tasu suuruseks 4 991,67 eurot pluss käibemaks ja hüvitatavate kulude suuruseks 58

eurot pluss käibemaks. Kokku tasu ja hüvitatavad kulud koos käibemaksuga 6 059,60 eurot

palub saneerimisnõustaja välja mõista Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ kasuks.

19. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 6 000

eurot. Saneerimisnõustaja palub tasu 6 000 euro ulatuses maksta välja deposiidist.

20. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel

tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse

saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse

osamaksetena. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja ja

2-20-5011

eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad

on kehtestatud justiitsministri 09.01.2009.a määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt lähtub kohus

saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest

saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe

puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt

võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. Käesolevas menetluses on

saneerimisnõustaja tasu ettevõtjaga kokku lepitud ning ettevõtja on kinnitanud, et nõustaja tasu

ja kulutuste hüvitamise taotluse osas tal vastuväiteid ei ole ja tasu vastab kokkulepitule (II kd tl

2).

21. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja poolt taotletud tasu suurus on vastavuses

saneerimisnõustaja töö panusega ja tasu suurus ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu suurus

vastab justiitsministri 09.01.2009. a määrusega nr 1 § 4 ja 5 sätestatule.

22. Saneerimisnõustaja ülesanded jätkuvad ka pärast võimalikku saneerimiskava kinnitamist

kohtu poolt (SanS § 50). Saneerimisnõustaja teeb Pöide AG saneerimismenetluses

saneerimiskava kehtivuse jooksul täiendavaid, eelkõige saneerimiskava täitmise järelevalvega

seotud toiminguid. Vastavalt SanS § 50 lg 6 kohaldatakse järelevalve teostamise ajal

saneerimisnõustaja suhtes SanS § 17, 18 ja 19 sätteid ning järelevalve teostamise eest

saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks saneerimiskava

kinnitamisel. Justiitsministri 09.01.2009.a määruse nr 1 § 9 lg 1 tulenevalt lähtutakse

järelevalve teostamise eest tasu määramisel määruse §-dest 2, 3 ja 4, ehk ka järelevalve

teostamise tasu puhul on esmaseks lähtekohaks ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkulepe.

Ettevõtja ja nõustaja on avaldanud kohtule, et kokku on lepitud järelevalve teostamise eest

saneerimisnõustaja tasu suuruseks 250 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (II kd tl 2). Tasu

järelevalve teostamise eest palutakse välja mõista tasumisega Advokaadibüroole Kaevando &

Partnerid OÜ, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb. Kohus peab sellist tasu suurust

järelevalve teostamise eest põhjendatuks ja võlausaldajate huve mittekahjustavaks.

23. Muud määruses nimetamata menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel kulu kandnud

menetlusosalise enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

kohtunik