3-20-732/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-732

Haldusasi

Cannab OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti 06.04.2020

ettekirjutuse

nr

11-61-20/022-1

tühistamiseks

ning

15.04.2020

protokolliga

nr

11-61-20/027

rakendatud

sunniraha tagastamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Cannab OÜ, volitatud esindaja Jevgeni Krištafovitš

Vastustaja: Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.09.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) viis 26.03.2020–30.03.2020 Cannab OÜ suhtes läbi

kontrollitoimingud,

mille

käigus

tuvastas,

et

veebipoes

aadressil

https://cbweedestonia.ee/pood/ turustatakse erinevaid kannabidiooli (CBD) tooteid, mis

sisaldavad kanepi taimest ekstraheeritud õli ehk kanepi ekstrakti (CBD õlid kapslite ja

tilgutuspudelitena, CBD-d sisaldav jäätee).

2. VTA kohustas 06.04.2020 ettekirjutusega nr 11-61-20/022-1 korrakaitseseaduse (KorS)

§ 28 lg-te 1 ja 2 alusel Cannab OÜ-d mitte turustama (nt pakkuda müügiks poes/veebipoes

tarbijatele, teistele ettevõtetele) toite, mis sisaldavad keelatud uuendtoiduna kanepi õitest või

lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli (p 1); teavitama ametit e-posti teel

2(10)

ilona.metsrand@vet.agri.ee, milliseid meetmeid rakendatakse keelatud toodete turult

eemaldamiseks ning mida keelatud toodetega edasi tehakse (p 2). Ettekirjutuse punkti 3

kohaselt olid p-d 1 ja 2 täitmiseks kohustuslikud hiljemalt 09.04.2020.

Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt edastas VTA Cannab OÜ-le 30.03.2020 protokolli, milles

andis teada, et kanepi lehtedest ja õitest saadud ekstraktid ja CBD on Euroopa Liidus keelatud

uuendtoit. 30.03.2020 protokollis tuvastatud turustatav jäätee, mille koostisosana oli kirjas

kanepi taime lehest valmistatud ekstrakt (keelatud uuendtoit), on müügilt eemaldatud.

Veebipoes aadressil https://cbweedestonia.ee/pood/ turustatakse aga jätkuvalt erinevaid CBD

tooteid, s.o CBD õlisid želatiinkapslites ja tilgutuspudelites.

3. VTA tuvastas järelkontrolli käigus, et 06.04.2020 ettekirjutus on keelatud toodete (s.o CBD

õlide) turustamise osas täitmata ning rakendas 15.04.2020 protokollis nr 11-61-20/027 Cannab

OÜ suhtes sunniraha 500 eurot. Sunniraha tuli tasuda hiljemalt järelkontrollakti kättesaamisele

järgnevast tööpäevast 10 tööpäeva jooksul.

4. Cannab OÜ esitas 17.04.2020 vaide VTA 06.04.2020 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks

ning 21.04.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

vaidemenetluse ajal, taotledes vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse peatamist. Tallinna

Halduskohus jättis 27.04.2020 määrusega nr 3-20-732 esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. VTA jättis 27.04.2020 vaideotsusega nr 1.1-21/64 rahuldamata Cannab OÜ vaide.

5. Cannab OÜ esitas 04.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA 06.04.2020

ettekirjutuse nr 11-61-20/022-1 tühistamiseks ning VTA 15.04.2020 protokolliga

nr 11-61-20/027 rakendatud sunniraha sissenõudmise keelamiseks. Koos kaebusega esitas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks ja

15.04.2020 protokollis rakendatud sunniraha sissenõudmise keelamiseks kuni asjas tehtava

lahendi jõustumiseni.

Tallinna Halduskohus jättis 08.05.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 3). Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2020 määrusega Cannab OÜ

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2020 määruse resolutsiooni p 3

muutmata. Tallinna Halduskohus võttis 10.07.2020 määrusega vastu nõude muutmise VTA

15.04.2020 protokolliga nr 11-61-20/027 rakendatud sunniraha sissenõudmise keelamise

asendamiseks sunniraha tagastamiseks kohustamise nõudega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub tühistada VTA 06.04.2020 ettekirjutuse nr 11-61-20/022-1 ning kohustada

VTA 15.04.2020 protokolliga nr 11-61-20/027 rakendatud sunniraha tagastama. Kaebaja palub

vastustajalt välja mõista kaebaja kantud menetluskulud. Kaebuse (täiendavad seisukohad

05.08.2020) põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) Ettekirjutuses loetletud CBD õlid ei ole toit, protokollis kirjeldatud jäätee ei ole uuendtoit ja

kaebaja ei turusta keelatud uuendtoitu. CBD õlid on kosmeetikatooted, mis on mõeldud

välispidiseks kasutamiseks inimeste nahal või aroomilambis. Nende õlide puhul ei ole võimalik

eeldada, et inimesed tarvitavad neid toiduna. Asjaolu, et aroomiõli on pakendatud toiduga

kokkupuutumiseks sobivatesse materjalidesse, ei ole piisav alus eeldada, et aroomiõli on toit.

Aroomiõli ja aromaatne õli on sünonüümid ning sellest definitsioonist on võimalik järeldada,

et tegemist on kosmeetikatootega. CIBDOL on Šveitsi ettevõte ja Šveitsi Konföderatsioonis on

lubatud suukaudse manustamisena CBD tooted. Samas Eesti turule CIBDOL saadab õlisid, mis

ei ole mõeldud suukaudseks manustamiseks. Tilgutuspudelid ja kapslid on pakendina kasutusel

ka kosmeetiliste toodete jaoks, nt vanni- või massaažiõlide puhul. Ettekirjutuses viidatud VTA

3(10)

otsingutulemused käsitlevad mitteametlikke, mitte CBD-õlide tootja või turustaja poolt

levitatud materjale. Tõsiasi, et parfümeeria, süütevedelike ja puhastusvahendite joomine on

teatud ringkondades üsna levinud, ei muuda iseenesest neid tooteid veel toiduks.

2) Järelevalvemenetluses ei ole tuginetud asjatundjate arvamusele või ekspertiisi tulemustele ja

kõik põhjendused lähtuvad kaudsetest oletustest ning interneti otsingutulemustest. Tegemist on

olulise kaalutlusveaga, kuna küsimuse eripära arvestades saaksid haldusmenetluses esitatud

seisukohad tugineda üksnes eriteadmistele (vt RKHK 07.06.2019 otsus nr 3-16-2061, p 13).

Uuendtoitu käsitleva määruse puhul on tegemist uue ja keerulise regulatsiooniga, kus pädeva

otsustuse tegemiseks ei piisa ainuüksi järeldusest, kas kõnealust toodet kasutatakse seespidiselt

või määritakse. Jäätee puhul on tegemist Euroopa Liidus (EL) valmistatud tootega, mis on

eeldatavasti kooskõlas määruse 2015/2283 tingimustega. Protokollis ja ettekirjutuses on

vastustaja poolt nenditud, et puuduvad andmed, et CBD-d sisaldavaid kanepitooteid/kanepi

taimest ekstrakte oleks enne 15.05.1997 EL-is olulisel määral toiduna kasutatud, aga pole

kirjeldatud, millis(tes)se määruse (EL) 2015/2283 art 3 lg 2a kategooria(te)sse need tooted

vastustaja hinnangul kuuluvad.

3) Vastustaja vastuses viidatud kaebaja turundusmaterjalid, s.o väljavõtted kaebaja veebilehelt,

Facebooki lehelt ja turundusartikkel Õhtulehes, käivad nende kanepiõlide kohta, mis on toit,

aga ei ole uuendtoit EL määruse 2015/2283 mõttes või nende CBD toodete kohta, mis ei ole

toit (kosmeetikatooted jne). Toode, mille kohta kaebaja on Facebooki turunduslehe postituses

kirjutanud “tarvita seespidiselt immuunsüsteemi turgutamiseks” on tegelikult külmpressitud

kanepiõli 250ml, mis ei ole uuendtoit, kuna on saadud kanepiseemnetest, kus kannabinoide (sh

uuendtoiduna keelatud kannabidiooli) ei leidu või leidub ainult väga vähesel määral.

4) Ettekirjutuse resolutsiooni tekst ei ole ühiselt arusaadav. See hõlmab ekslikult nii CBD-

õlisid, mis ei ole toit vaid kosmeetikatoode, kui ka kanepiõlisid, mis on toit, aga ei ole uuendtoit.

Kaebaja turustab: a) kanepiseemneõlid, mis ei ole saadud kanepi õitest ja/või lehtedest ega

sisalda olulisel määral kannabinoide (kaebaja turustab neid nii toidulisandina kui ka

kosmeetikatootena); b) kannabidiooli (CBD) sisaldavad õlid, mida turustatakse alates jaanuarist

2019 üksnes kosmeetikatootena. Enne jaanuari 2019 kannabidiooli (CBD) sisaldavaid õlisid

samamoodi turustati kõikjal Euroopas, sh Eestis, nii toidulisandina kui kosmeetikatootena, mis

oli kooskõlas EL-is kehtinud regulatsiooniga. Kui Euroopa Toiduohutusamet muutis

kannabidiooli kui toidu kohta käivad kriteeriume, hakates käsitlema seda uuendtoiduna, lõpetas

kaebaja kannabidiooli sisaldavate õlide toidulisandina turustamise. Nende asemele tuli uus

kannabidiooli sisaldavate õlide seeria, mille märgistuses oli selge info, et tegemist on üksnes

kosmeetikatootega. Märgistuse muutmise näol ei ole tegemist toidu võltsimisega, vaid see on

uus (kosmeetika)toode.

5) Kannabidiooli (CBD) sisaldavate õlide turult eemaldamine on ebaproportsionaalne meede,

sest: a) kosmeetikatootena see on müügil pea kõikides EL liikmesriikides ja seega ka Eesti

tarbijale kättesaadav; b) eesmärki, et inimesed hoiduksid selle kasutamisest toiduna võib

saavutada levitades informatsiooni, et alates jaanuarist 2019 kehtima hakanud Euroopa

Toiduohutusameti käsitluse järgi tegemist on uuendtoiduga mis ei ole veel toiduna ega

toidulisandina lubatud. Kaebaja teeb omalt poolt kõik, et tarbijat sellest informeerida ning

uuendas kõik CBD õlide kohta käivad infomaterjalid. Haldusakti ebaproportsionaalsus

väljendub ka kaebajale tekitatud mainekahjus, sest ettekirjutust ei ole tehtud teistele

turuosalistele, kes müüvad Eestis kannabidiooli (CBD) sisaldavad õlisid. Kõik kaebaja poolt

kaebuses mainitud e-poed jätkavad täna kannabidiooli (CBD) sisaldavate toodete turustamist.

6) Sunniraha rakendamine on ebaproportsionaalne ja toiming rikub seega kaebaja õigusi.

Sunniraha rakendamise aluseks olnud ettekirjutuse tekst on ebaselge ning sellest ei tulene

4(10)

selgelt välja, milliseid tooteid on keelatud turustada (millised õlid on toit). Ettekirjutuse

täitmiseks oli antud liiga lühike tähtaeg (3 päeva), mis resolutsiooni ebaselgust ja liiga üldist

sõnastust arvestades ei võimalda kaebajal nõuetekohaselt rakendada kõiki meetmeid

ettekirjutuse täitmiseks. Sunniraha rakendamisel ei ole arvestatud kaebaja majandusliku

seisuga, mida on mõjutanud ettekirjutuse täitmine ja riigis kehtestatud eriolukord.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Kanepi õitest ja/või lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli (CBD) sisaldavad toidud on

uuendtoidud EL määruse 2015/2283 artikli 3 lg 2 p (a) alapunkti iv järgi – tegemist on taimedest

või nende osadest koosnev, neist saadud või toodetud toiduga, mida kuni 1997. aasta 15. maini

pole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral kasutatud ning mille osas puudub toidu ohutu

kasutamise kogemus. Kõnealused toidud ei ole kantud EL määruse 2015/2283 art 6 lg 1

kohaselt peetavasse loetellu uuendtoitudest, mida on lubatud Euroopa Liidu riikides turule viia.

Turustamiseks lubatud uuendtoitude loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL)

2017/2470. Kuivõrd (a) kõnealuste toodete näol on tegemist uuendtoiduga EL määruse

2015/2283 tähenduses ja (b) kõnealuseid tooteid ei ole kantud EL määruse 2015/2283 art 6

lg 1 viidatud turustamiseks lubatud uuendtoitude loetellu, siis on nende turustamine keelatud

vastavalt EL määruse 2015/228 art 6 lg-le 2. Eeltoodud järeldust toetab Euroopa Komisjoni

poolt IT-rakendusena peetav uuendtoitude kataloog (Novel Food Catalogue), millest nähtub, et

kanepitaimest saadud ekstraktid ja nendest valmistatud tooted, mis sisaldavad kannabinoide (sh

kannabidiooli ehk CBD-d) on uuendtoidud ja pole läbinud turustamiseks lubamise menetlust.

2) Vaidlustatud ettekirjutusega tuvastati, et kaebaja poolt peetavas veebipoes turustati erinevaid

kannabidiooli (CBD) sisaldavaid tooteid. Konkreetsed asjassepuutuvad tooted nähtuvad

ettekirjutuse lisana 10 vormistatud veebipoe ekraanitõmmiselt – 13 erinevat nimetust CBD-

õlisid, mida turustati tilgutuspudelites või kapslites. Selle üle, et kaebaja on neid tooteid

turustanud ning et tegemist on CBD-d sisaldavate toodetega, kaebusest nähtuvalt vaidlust ei

ole. Vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olev järeldus, et kõnealused tooted on käsitletavad

toiduna, rajaneb mitmete asjaolude koostoimele, mida on kirjeldatud ettekirjutuses ja

ettekirjutuse lisana 9 vormistatud teabeallikates. EL määruse 178/2002 art 2 kohaselt on toit

toode, mis (i) on mõeldud inimestele tarvitamiseks või (ii) mille puhul põhjendatult eeldatakse,

et seda tarvitavad inimesed. VTA on vaidlustatud ettekirjutuses ja ka vaideotsuses põhjendanud

järeldust, et CBD õlide näol on tegemist toodetega, mille puhul saab põhjendatult eeldada, et

seda tarvitavad (seespidise tarbimise tähenduses, ingl k ingested) inimesed. Kaebaja väited ei

ole piisavad selle järelduse kummutamiseks. CBD-õlide nimetamine kosmeetikatoodeteks on

eelkõige motiveeritud sellest, et luua võimalus keelatud (uuend)toidu turustamiseks seeläbi, et

(uuend)toitu turustatakse kui näiliselt toiduks mittemääratud toodet. Fakti, et tegemist on nimelt

sellele eesmärgile orienteeritud turundustrikiga, kinnitavad lisaks ettekirjutuses ja vaideotsuses

viidatud allikatele ka kaebaja Facebook’i lehel, interneti kodulehel ja meedias avaldatud väited,

millest nähtub, et kaebaja arvestab teadlikult CBD õlide seespidise tarvitamisega.

3) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu poleks ettekirjutusest võimalik aru saada, milliste

toodete turustamine on keelatud ning mis põhjusel on tooted keelatuks kvalifitseeritud.

Ettekirjutusega on keelatud selliste toodete müük, mis sisaldavad uuendtoiduna kanepi õitest-

ja/või lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli. Ettekirjutuse asjaolude tuvastamise osas on

selgelt välja toodud, et uuendtoiduna on käsitletavad kapslites ja tilgutuspudelites turustatavad

CBD-õlid. Järelikult on ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus üheselt mõistetav ja

täidetav.

5(10)

4) Kaebaja etteheide, et haldusmenetluses ei ole läbi viidud ekspertiisi ega tuginetud asjatundja

arvamusele, on alusetu. Ükski KorS ega haldusmenetluse seaduse (HMS) säte ei kohusta

riikliku

järelevalvet

teostavat

haldusorganit

kasutama

asjassepuutuvate

faktide

väljaselgitamiseks konkreetset tõendi liiki, sh eksperdi või asjatundja arvamust. Konkreetses

kaasuses on VTA poolt tuvastatud sellised ettekirjutuse tegemise aluseks olevad faktilised

asjaolud, mille kindlakstegemine ei nõua eriteadmisi sellisel tasemel, mis järelevalveametnikul

endal eelduslikult puuduvad.

5) Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et sunniraha rakendamise toiming oli

ebaproportsionaalne ettekirjutuse ebaselguse ja selle täitmiseks antud liiga lühikese tähtaja

tõttu. Ettekirjutus oli üheselt selge ja täidetav. Ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus –

mitte turustada keelatud uuendtoitu – oli ettekirjutuses määratud tähtajaks ehk 9. aprilliks 2020

täidetav. Toodete müügi lõpetamine ei nõua kaebajalt selliseid tegevusi, mille sooritamine

3 päeva jooksul oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Määratud sunniraha suurus oli

kooskõlas tuvastatud asjaolude ja sunnivahendi kohaldamise eesmärgiga, milleks oli tagada

tehtud ettekirjutuse täitmine.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Puudub vaidlus, et kaebaja veebipoes aadressil https://cbweedestonia.ee/pood/ turustati

ettekirjutuse tegemise ja sunniraha rakendamise hetkel erinevaid kannabidiooli (CBD)

sisaldavaid õlisid (želatiinkapslites ja tilgutuspudelites). Poolte vahel on vaidlusaluseks

küsimuseks see, kas kaebaja poolt turustatavad CBD õlid on käsitletavad uuendtoiduna, mille

turustamine on Euroopa Liidus keelatud. Samuti on pooltel vaidlus selle üle, kas VTA

06.04.2020 ettekirjutus oli täitmiseks piisavalt selge ja üheselt arusaadav ning ettekirjutusega

pandud kohustus proportsionaalne. Samuti on menetlusosalistel vaidlus VTA 15.04.2020

protokolliga sunniraha rakendamise õiguspärasuses.

10. Alljärgnevalt analüüsib kohus esmalt VTA 06.04.2020 ettekirjutuse õiguspärasust (I),

seejärel hindab VTA 15.04.2020 protokolliga kaebaja suhtes sunniraha rakendamise

õiguspärasust (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III).

I

11. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

12. Vaidlus puudub, et kaebajale on ettekirjutuse tegemist antud võimalus VTA poolt tuvastatud

rikkumiste kohta esitada oma arvamus ja vastuväited, mida kaebaja on 02.04.2020 ka teinud.

Seega oli kaebajale ka ärakuulamisõigus nõuetekohaselt tagatud.

13. Asjaolu, et vastustaja oli pädev andma riikliku järelevalve menetluse raames vaidlusalust

ettekirjutust, kaebaja kahtluse alla seadnud pole. Toiduseaduse (ToiduS) § 47 lg 1 kohaselt

VTA teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 art 1 lg-s 2 nimetatud materjalide ja

esemete üle. KorS § 1 lg-st 3 tulenevalt riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse

alusel lähtub korrakaitseorgan eriseaduses sätestatust, järgides käesoleva seaduse põhimõtteid.

Eriseaduses reguleerimata juhtumil lähtutakse korrakaitseseaduses sätestatust. Vaidlustatud

ettekirjutuses on selle andmise õigusliku alusena märgitud KorS § 28 lg 1, mille kohaselt on

pädeval korrakaitseorganil õigus ohu või korrarikkumise korral panna avaliku korra eest

6(10)

vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus

ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite

kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

14. Asja lahendamisel jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad enne

vaidlustatud ettekirjutuse tegemist kaebaja poolt turustatud jääteed. Kuna vastustaja on

kinnitanud, et kõnealuse jäätee turustamise keeld ei ole ettekirjutuse objektiks, siis puudub ka

kohtul alus seda ettekirjutuse objektina käsitleda (vt käesolevas asjas 08.05.2020 määrus, p 13).

Vaidlust ei ole, et VTA 06.04.2020 ettekirjutuse tegemise ajal kaebaja enam oma veebipoes

kõnealust jääteed ei müünud ning ettekirjutus tehti põhjusel, et kaebaja turustas CBD õlisid

želatiinkapslites ja tilgutuspudelites. Seega saab kohus vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse

hindamisel analüüsida selle objektiks olevate CBD õlide (vt ettekirjutuse lisa 10) turustamise

keelu põhjendatust.

15. Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama toiduseaduses ja teistes

õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (ToiduS § 12 lg 1). Uuendtoitu Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT

L 327, 11.12.2015, lk 1–22), tähenduses võib toidu turule viia üksnes nimetatud määruse

nõuete kohaselt (ToiduS § 13 lg 1). Seega tohib uuendtoitu Euroopa Liidus turule viia vaid siis,

kui on täidetud uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade nõuded, mis on toodud eelviidatud

määruses. Euroopa Liidu määrused on Eestis vahetult kohaldatavad, mistõttu tohib uuendtoitu

turule viia üksnes vastavalt määruse 2015/2283 nõuetele.

Määruse 2015/2283 art 3 lg 2 p a) järgi on uuendtoidud toidud, mida kuni 1997. aasta 15. maini

ei ole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral kasutatud ning millised kuuluvad vähemalt ühte

viidatud sätte alapunktides i)-x) nimetatud kategooriasse. Eelviidatud sätte alapunkt iv)

kohaselt on uuendtoit muu hulgas taimedest või nende osadest koosnevat, neist saadud või

toodetud toit, välja arvatud juhul, kui liidus on selle toidu ohutu kasutamise kogemus ja see

koosneb, seda saadakse või toodetakse taimest või taimesordist, mis on saadud: traditsiooniliste

paljundamisviisidega, mida on liidus toidu tootmisel kasutatud enne 15. maid 1997, või

mittetraditsiooniliste paljundamisviisidega, mida ei ole liidus toidu tootmisel kasutatud enne

15. maid 1997, kui need viisid ei põhjusta toidu koostises ega struktuuris olulisi muutusi, mis

mõjutaksid toidu toiteväärtust, inimese ainevahetust või ebasoovitavate ainete sisaldust.

Määruse 2015/2283 art 6 lg 1 kohaselt Komisjon koostab kooskõlas artiklitega 7, 8 ja 9 liidu

loetelu uuendtoitudest, mida on lubatud liidus turule viia (edaspidi „liidu loetelu”), ja uuendab

seda. Vastavalt määruse 2015/2283 art 6 lg-le 2 võib Euroopa Liidus turule viia ainult sellist

uuendtoitu, mida on lubatud kasutada ja mis on kantud liidu loetellu või mida kasutatakse toidus

kõnealuses loetelus esitatud tingimuste ja märgistusnõuete kohaselt. Kanepi õitest ja lehtedest

saadud ekstrakte ega kannabidiooli (CBD) ei ole kantud liidu loetellu, mis on kehtestatud

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470 ning seega on nende turustamine toiduna (sh

toidulisandina) ja toidu koostisosana Euroopa Liidus keelatud.

16. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et toiduna on keelatud turustada kanepi õitest ja lehtedest

saadud ekstrakte ja kannabidiooli (CBD) sisaldavaid tooteid. Küll aga on kaebaja seisukohal,

et tema turustab ettekirjutuse objektiks olevaid CBD õlisid kosmeetikatoote, mitte toiduna,

mistõttu ei ole alust nende toodete müügilt eemaldamist nõuda. Kohus kaebajaga ei nõustu ning

on seisukohal, et VTA on õigesti käsitlenud kaebaja poolt turustatavaid CBD õlisid toiduna.

7(10)

Toit toiduseaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002

art-s 2 sätestatud aine või toode (ToiduS § 2). Määruse 178/2002 art 2 järgi tähendab mõiste

„toit” töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele

tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega

„toit” hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult

lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal.

Kohus leiab, et VTA 06.04.2020 ettekirjutuses tuvastatud asjaolud (vt ettekirjutuse lk 2)

annavad alust järelduseks, et kaebaja poolt turustatavaid CBD õlid on määruse nr 178/2002 art

2 tähenduses toit. Tuvastatud asjaolude hulgas on muu hulgas välja toodud: käitleja poolt

esitatud CBD õlide pakendite märgistustel esitatud teave „ei ole mõeldud tarbimiseks ega

kasutamiseks nahal“; CBD õlide tootja CIBDOL veebilehel esitatud teabe kohaselt on CBD

õlid ettenähtud seespidiseks kasutamiseks (https://www.cibdol.com/cbd-oil on kirjas „You can

take CBD oil on the tongue, under it, or with food and drink“ ja https://www.cibdol.com/cbd-

oil/cbd-hemp-seed-oil-20 on lisatud näitlik pilt, kuidas CBD õli keele alla manustada);

CBweed.com veebilehel oli tilgutuspudelis toote kirjelduses ettekirjutuse tegemise ajal kirjas,

et tegemist on toidulisandiga (food supplement). Kohus peab põhjendatuks VTA poolt

menetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal tehtud järeldust, et kaebaja turustatavad CBD õlid

vastavad oma olemuselt toidulisandi definitsioonile (ToiduS § 141 lg 1), mida eeldatavalt

tarbitakse tilkadena või kapslitena suukaudselt.

CBD õlide käsitlemist toiduna eeltoodud asjaolude põhjal ei muuda kaebaja esitatud väide nagu

turustaks ta õlisid muul kasutusotstarbel, s.o kasutamiseks välispidiselt (nahal) või

aroomilampides. Samuti ei muuda kaebaja poolt turustatavate CBD õlide toiduks

kvalifitseerumist kaebaja väide, et Šveitsi ettevõte CIBDOL saadab Eesti turule üksnes õlisid,

mis ei ole mõeldud suukaudseks manustamiseks. Kui toode vastab määruse 178/2002 art 2

määratlusele, siis tuleb seda käsitleda toiduna, hoolimata sellest, millena neid müüakse või

kuidas neid on lisaks toidule veel võimalik kasutada. Ettekirjutuses on põhjendatult märgitud,

et eemaldades CBD õlidelt viited toidule või kasutades väljendit „välispidine”, ei muuda toote

olemust ega anna alust pidada selle müügiks pakkumist õiguspäraseks. Ka asjaolu, et Cannab

OÜ ei sildista ega pakenda ühtegi toodet või tilgutuspudelid ja kapslid on pakendina kasutusel

ka kosmeetiliste toodete jaoks, ei tähenda, et turustatavad tooted ei saaks oma olemuselt olla

käsitatavad toiduna.

17. Kuna kaebaja poolt turustatavad CBD õlid on määruse nr 178/2002 art 2 tähenduses toit,

siis on nende turustamine määruse nr 2015/2283 rakendusalas ning vastustaja on õiguspäraselt

kaebajal keelanud liidu loetellu mittekantud uuendtoidu turustamise. Kuna kaebaja poolt

turustatavate toodete, s.o CBD õlide, ohutus ei ole asjakohases menetluses kindlaks tehtud,

tuleb neid seni käsitleda potentsiaalselt ohtlikena. Liidu loetellu kandmata uuendtoitude

turustamise keelamine on rahvatervise huvides. Isegi juhul, kui mõni liikmesriigi ettevõtja on

esitanud taotluse loetelu CBD toodete osas muutmiseks/täpsustamiseks, ei tähenda see, et

vaidlusalust uuendtoitu oleks lubatud praegu turustada.

18. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et järelevalvemenetluses ei ole tuginetud asjatundjate

arvamusele või ekspertiisi tulemustele, vaid oletustele ja internetiotsingu tulemustele. VTA on

nii ettekirjutuses kui ka vaideotsuses tuginenud asjakohastele argumentidele ja tõenditele, mis

kinnitavad, et kaebaja turustatavad CBD õlid on käsitatavad toiduna, mis sisaldavad keelatud

uuendtoiduna kanepi õitest ja lehtedest saadud ekstrakte või kannabidiooli (CBD).

Tuvastamine, kas kaebaja veebipoes müügiks pakutavad CBD õlid on kasutatavad toiduna (st

tarbitavad suukaudselt) ning sisaldavad keelatud koostisosa, ei eelda spetsiifilisi eriteadmisi.

Kaebaja on pidanud võimalikuks oma väidet põhjendada ilma ekspertiisi tellimata.

8(10)

Ükski kehtiv õigusakt ei kohusta VTA-d enne ettekirjutuse tegemist läbi viima ekspertiisi.

Ükski erinorm ei kirjuta ette, millist liiki tõendiga tuleks asjaolu tõendada. HMS § 6, mis

sätestab uurimispõhimõtte haldusmenetluses, ja HMS § 38, mis reguleerib tõendamist

haldusmenetluses, sätestavad haldusorgani kaalutlusõiguse tõendite kogumisel. Kuna asjas

kogutud tõendid kinnitasid üheselt, et kaebaja tegeleb liidu loetellu kandmata uuendtoidu

määratlusele vastavate toodete turustamisega, ei olnud täiendavalt ekspertiisi korraldamine

(täiendava tõendi kogumine) vajalik. Kaebaja poolt Riigikohtu 07.06.2019 otsusele nr 3-16-

2061 tuginemine käesolevas vaidluses ei ole asjakohane, kuna viidatud ja käesoleva kaasuse

puhul ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Käesoleval juhul on vaidlustatud ettekirjutus

piisavalt põhjendatud ning tegemist ei ole olukorraga, kus vastustaja pidanuks lükkama ümber

eriteadmistel põhinevast tõendist tulenevaid järeldusi.

19. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vaidlustatud ettekirjutusest ega vaideotsusest pole

võimalik üheselt aru saada, millised konkreetsed tooted on turustamiseks keelatud, kuna ei ole

täpsustatud, millised konkreetsed tooted tuleb lugeda toiduks ja mille alusel.

Asjaolu, et ettekirjutuse resolutsioonis ei ole välja toodud konkreetsete toodete nimetusi, mille

turustamine keelati, ei muuda ettekirjutust mitmeti mõistetavaks ega muuda selle täitmist

võimatuks. Kuna ettekirjutuse eesmärk on tagada olukord, kus turul ei oleks ega ka tuleks

müügile ühtegi toodet, mis sisaldab keelatud uuendtoitu, ei ole eesmärgipärane siduda

turustamiskeeldu üksnes konkreetsete toodetega. Vaidlustatud ettekirjutuse resolutsioonis

kohustati Cannab OÜ-d mitte turustama (nt pakkuda müügiks poes/veebipoes tarbijatele,

teistele ettevõtetele) toite, mis sisaldavad keelatud uuendtoiduna kanepi õitest- ja/või lehtedest

saadud ekstrakti või kannabidiooli. Ettekirjutusest nähtub arusaadavalt, et see on kaebajale

tehtud põhjusel, et kaebaja turustab kapslites ja tilgutuspudelites CBD-õlisid. Vaideotsuses on

täiendavalt selgitatud, et tegemist on üldise turustamise keeluga kõikidele Cannab OÜ

toodetele, mis sisaldavad keelatud uuendtoiduna kanepi õitest- ja/või lehtedest saadud ekstrakti

või kannabidiooli ning välja ei ole toodud konkreetseid tooteid, kuna turustatavate toodete

nomenklatuur võib aja jooksul muutuda. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud keelatud

koostisosa, mida sisaldavad tooted tuleb müügilt eemaldada ning ettevõttel on toodete

märgistusel oleva koostisosade loetelu kaudu võimalik tuvastada, millised õlid sisaldavad

keelatud uuendtoitu ja millised mitte. VTA on rikkumise tuvastamisel edastanud kaebajale koos

protokolliga ka kuvatõmmised erinevatest CBD-d sisaldavatest toodetest. Eeltoodust tulenevalt

ei ole alust väita, et ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus oleks ebaselge ja selle täitmine

võimatu. Ettekirjutuse resolutsioon on seega kohtu hinnangul sõnastatud eesmärgist lähtuvalt

ja võimaldab selliselt sõnastatult eesmärki efektiivselt täita, mis on samuti oluline, lisaks

arusaadavusele. Kui kaebajal tekkis ettekirjutuse täitmise osas arusaamatusi, oli tal ka võimalus

küsida VTA-lt selles osas täiendavaid selgitusi.

Kuigi VTA oli varasemalt ekslikult nimetanud keelatud tootena ka kaebaja poolt turustatud

jääteed, ei saanud see asjaolu takistada kaebajal ettekirjutust täitmast, st eemaldama müügilt

kapslites ja tilgutuspudelites CBD-õlid. Ettekirjutuse täitmise seisukohalt ei oma tähtsust ka

kaebaja väited, mis puudutavad külmpressitud kanepiseemneõli turustamist. Isegi, kui

vastustaja on vastuses kaebusele ekslikult viidanud Facebooki postitusele, milles ei ole

tegelikult kajastatud keelatud uuendtoitu sisaldavaid tooteid, ei saanud see kaebaja jaoks muuta

vaidlustatud ettekirjutust ebaselgeks ega selle täitmist raskendatuks. Ettekirjutuses on selgelt

välja toodud, millist keelatud koostisosa sisaldavad tooted tuleb müügilt eemaldada (sõltumata

sellest, kas kaebaja turustab neid kosmeetikatootena) ning ettekirjutusest ei nähtu, et kaebajat

oleks kohustatud müügilt eemaldama mõnda konkreetset toodet, mis ei sisalda kanepi õitest-

ja/või lehtedest saadud ekstrakti või kannabidiooli. Kaebajal on ettekirjutuse täitmisega

seonduvate küsimuste korral võimalik pöörduda vastustaja poole.

9(10)

20. Asjakohatud on kaebaja väited, mille kohaselt on ettekirjutuse (CBD õlide turustamise

keelu) puhul tegemist ebaproportsionaalse meetmega, kuna kaebajale ettekirjutuse tegemisega

kõnealused tooted turult ei kao ning teised ettevõtted müüvad CBD õlisid endiselt edasi.

Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja viinud läbi või menetlemas lisaks Cannab OÜ-le veel

17 samal tegevusalal tegutseva ettevõtja kontrolli ning kuuel juhul on praeguseks vormistatud

ka haldusakt. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus vastustaja oleks korrakaitseabinõusid

rakendanud vaid kaebaja suhtes ehk kohelnud kaebajat ebavõrdselt. Asjaolu, et kaebaja väitel

tegelevad teised ettevõtted jätkuvalt CBD õlide müügiga, ei tähenda, et VTA aktsepteeriks

teiste ettevõtete sellist tegevust ega välista kaebaja kohustust olla oma tegevuses seadusega

kooskõlas. Iga isik vastutab enda tegevuse ja käitumise õiguspärasuse eest ise ega saa õigustada

oma tegevust teiste isikute poolt sarnaste õigusrikkumiste toimepanemisega. Ka teistel

ettevõtetel on keelatud liidu loetellu kandmata uuendtoitude turustamine ja vastustaja saab ka

neile rikkumise tuvastamisel ettekirjutuse teha. See, et vastustaja ei ole jõudnud kõigi osas

järelevalvemenetlust üheaegselt läbi viia ja ettekirjutust teha, ei muuda kaebajale tehtud

ettekirjutust õigusvastaseks. Eeltoodut arvestades on alusetud ka kaebaja väited mainekahju

tekitamisest ning lisaks pole kaebaja sellele väitele tuginevat nõuet kohtule esitanud.

21. Kohus leiab, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg oli piisav. Kaebajale tehti ettekirjutus

06.04.2020 ning kaebaja pidi ettekirjutuses pandud kohustused täitma hiljemalt 09.04.2020.

Seejuures oli kaebaja tuvastatud rikkumisest ja vastavasisulise ettekirjutuse tegemise

kavatsusest teadlik juba alates VTA 30.03.2020 protokolli saamisest alates. Nõustuda võib

vastustajaga, et veebipoes toodete müügi lõpetamine ei nõua eeldatavalt selliseid tegevusi, mille

sooritamine määratud tähtaja jooksul võimatu või ebamõistlikult keeruline oleks. Kaebaja ei

ole ka põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik selle tähtaja jooksul ettekirjutust täita. Seega on

tegemist paljasõnalise väitega. Kui kaebajal oli vaja ettekirjutuse täitmiseks lisaaega, saanuks

ta VTA-lt taotleda ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist. Sunniraha rakendati alles

15.04.2020, st ligi nädal pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist. Kaebaja ei olnud

ettekirjutus täitnud ka selleks ajaks.

II

22. Kohtu hinnangul ei olnud VTA 15.04.2020 protokolliga sunniraha rakendamine

õigusvastane. Sunniraha määramise ajaks oli kaebaja ettekirjutuse kätte saanud ja see kehtis;

ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli juba 6 päeva möödas; ettekirjutuse täitmise tähtaega ei olnud

pikendatud ega peatatud ning kaebaja oli jätnud ettekirjutuse täitmata. Seega oli sunniraha

määramine täitmisele sundimiseks vajalik ja põhjendatud (asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(ATSS) § 2 lg 1, § 5 lg 3, § 8 lg 1). Kaebajat hoiatati ettekirjutuses sunnivahendi rakendamise

võimalusest (ATSS § 7 lg 1) ja sunniraha suurusest (ATSS § 7 lg 5) ning ettekirjutuse täitmiseks

antud tähtaeg oli piisav (ATSS § 7 lg 3) ja puudusid sunnivahendi rakendamist keelavad

asjaolud (ATSS § 8 lg 3).

Sunniraha on rakendatud KorS § 28 lg-s 2 sätestatud ülemmäära (s.o 9600 eurot) järgides.

Sunniraha suuruse kindlaksmääramisel on järelevalveorganil avar kaalutlusruum. Sunniraha

peab olema piisavalt suur, et see oleks tõhus ja sunniks ettekirjutuse adressaati ettekirjutust

täitma, samas ei tohi see olla korrarikkumise või ohu tõsidust arvestades ülemäärane. Vastustaja

on rakendanud kaebaja suhtes sunniraha 500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes

rakendatud sunniraha ebaproportsionaalselt suur, arvestades ettekirjutusega kaitstavaid huvisid

(rahvatervis). Sunniraha peab olema piisavalt suur selleks, et isikule ei oleks kasulikum

õigusrikkumisega jätkata. Kaebaja ei ole näidanud ega tõendanud, et määratud sunniraha suurus

olnuks ebaproportsionaalne tema käibe või muude oluliste majanduslike näitajatega võrreldes.

VTA on kaebajale nõuetekohaselt määranud ka tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.

10(10)

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus kokkuvõtvalt, et vaidlusalune ettekirjutus on

õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna

kaebaja ei täitnud ettekirjutust tähtaegselt, oli sunniraha määramine õiguspärane. Rakendatud

sunniraha ei olnud ebamõistlikult suur. Seega jääb ka sunniraha tagastamise nõue rahuldamata.

III

24. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega

esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/