1-10-5493/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-09-5493

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-5493 (09249000132) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses V.P süüdistus KarS § 121 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav V.P

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond,

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

emakeel-eesti keel, töövõimetuspensionär, puue 80%, juhutööd,

varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millise karistatus ei ole kustunud, s.o 1) 07.03.2005 Jõgeva Maakohtu otsusega asjas nr 1- 139 lg 2 p1,2 alusel tingimisi vangistusega 3k, 263/02 KrK § katseajaga 2 a 1 k, millise katseaja pikkust pikendatud 13.01.2005 Jõgeva MK otsusega 4 kuu võrra; 2) 31.10.2005 Jõgeva Maakohtu

otsusega asjas nr 1-283/05 KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 5k katseajaga 2a ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 a 6 k; 3) 12.11.2007 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega asjas nr

1-07- vabanes 14230 KarS§121 järgi vangistusega 9 k,

09.08.2008.a.

pärast karistuse kandmist, väärtegude

toimepanemises omab kehtivat karistatust viieteistkümnes väärteos õkend: , t elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.P KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui V.P 18 (kaheksateist)

kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

2(3) käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

2) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.P katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldus talituse krimin

osakonna Jõgeva aalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda V.P-lt menetluskuludena riigituludesse:

1)

sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu ) krooni vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud

960 (üheksasada õigusabi eest.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 (üks) aasta

jooksul, kohustades

V.P tasuma igakuiselt hiljemalt 27-ndaks kuupäevaks

menetluskulude katteks alates 2010.a maist vähemalt 625 krooni kuus kuni kogu summa

tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017,

viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludena kaitsjale

RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas krooni, jätta riigi kanda. 849,60

V.P uhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.P süüdistatakse selles, et tema 07.12.2009.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus s.o. oma elukohas köögis lõi korduvalt rusikatega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tas teda kaelast, kahjustades näo piirkonda ning kägis

sellega kannatanu tervist ning tekitas löömise ja kägistamisega kannatanule turse ja hematoomi

vasaku silma ümbrusesse, hematoomi vasakule alalõualuu nurga piirkonda, kaela tagapinnale paremale poole marrastuse 7x1 cm ulatuses, valulikkuse papilatsioonil vasakul sarnal, vasakul alalõualuunurgal ja paremal kukla piirkonnas. Seega pani V.P toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(3) KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. 1, KarS § 74 lg 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud

alalises elukohas; oldusosakonda ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalho registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

ko saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa hustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Asja lahendamisel juhindub kohus

KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi

osutami kohaselt se eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses

osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest gi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57 alusel rii

seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1809,60 krooni. Kohus

leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras

kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Rakverest 849,60 kr). Nimetatud kulusid ei ), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Arvestades asjaolu, et regulaarseks sissetulekuks on vaid invaliidsuspension, peab süüdimõistetu kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks . ja seda maksimumtähtajaks

Kohtunik