2-19-19785/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19785

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ hagi XX vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1783,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Advokaadibüroo Greinoman & Co

OÜ (registrikood 11398891), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Jaanus Stern

Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.

Menetluskulude suuruse määrab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2

kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse

Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Advokaadibüroo Greinoman & Co OÜ (hageja) esitas 17. detsembril 2019 Harju

Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 1663,38 eurot, millest

1560 eurot on põhinõue ja 103,38 eurot kõrvalnõuded, ja viivise alates 1. juunist 2019 kuni

põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2 (5)

Hagi kohaselt pöördus kostja 16. aprillil 2019 Eesti Advokatuuri poole, et leida vandeadvokaat,

kes koostaks tsiviilasjas nr 2-16-18564 kassatsioonkaebuse ja esitaks selle Riigikohtule. Pooled

sõlmisid 19. aprillil 2019 kliendilepingu, mille esemeks oli vastavalt kliendilepingu p-le 1.1

kassatsioonkaebuse esitamine kohtuasjas nr 2-16-18564. Kliendilepingu p 1.3 järgi oli lepingu

täitja vandeadvokaat Maksim Greinoman. Kliendilepingu p 2.1 järgi oli advokaaditasu

kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamise eest 1560 eurot. Hageja esitas 22. aprillil 2019

kassatsioonkaebuse tähtaegselt Riigikohtule. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale

vastavalt kliendilepingu p-le 2.1, advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg-le 1 ning VÕS §-le 619

osutatud õigusabi teenuse eest tasu. Hageja esitas 25. aprillil 2019 kostjale arve , mille tasumise

tähtaeg oli arve ja kliendilepingu p 2.2 järgi 5. mai 2019. Hageja nõue on sissenõutav alates

7. maist 2019. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja esitas kostjale 22. mail 2019 meeldetuletuse

arve tasumise kohta. Kostja kinnitas 23. mai 2019 e-kirjaga arve kättesaamist ja lubas arve

peatselt tasuda. Hageja andis kostjale VÕS § 114 lg 1 järgi korduvalt täiendava tähtaja

kohustuse täitmiseks, kuid kostja arvet tasunud ei ole. Hageja toimetas kostjale kätte kolm

tasulist meeldetuletust arve tasumiseks. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel kolme

tasulise meeldetuletuse saatmise kulu 35 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kliendileping on heade

kommetega vastuolus ja tühine. Kui kliendileping ei ole tühine, siis on kostja kliendilepingust

taganenud ning keeldub hagejale tasu maksmast. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda. Advokaadi koostatud kassatsioonkaebus ei vasta lepingutingimustele. Kostja esitas

18. aprillil 2019 hagejale kostja enda koostatud kassatsioonkaebuse koos viidetega madalama

astme kohtute rikkumistele. Seega oli hageja teadlik, millistel alustel tuli kassatsioon koostada.

Pooled pidasid kirjavahetust kassatsiooni sisu osas, ühes kirjas olid ka kostja selged juhised,

mida kassatsioonkaebus sisaldama peab. Hageja esitas kassatsiooni osaliselt teistel alustel ja

põhjendustel kui kostja juhised. Hageja eiras kostja juhiseid, rikkudes sellega kliendilepingu p-

s 1.2 kokkulepitut.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 11. juuni 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1560 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63,38 eurot

ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 18. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata menetluskulud kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Maakohus leidis, et poolte sõlmitud kliendileping on käsundusleping. Pooled leppisid

kliendilepingus

kokku

kassatsioonkaebuse

esitamises

Riigikohtule.

Hageja

täitis

kliendilepingus sätestatud kohustuse kohaselt, s.t esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule

tähtaegselt. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale kliendilepingus kokku lepitud tasu.

Hageja esitas kostjale 25. aprillil 2019 kliendilepingu p 2.1 alusel arve , mille tasumise tähtaeg

oli vastavalt arvele ja kliendilepingu p-le 2.2 5. mai 2019. Kostja 23. mai 2019 kirjaga on

tõendatud, et ta on arve kätte saanud, kuid ei ole seda tasunud. Maakohus rahuldas hagi

kliendilepingu p 2.1, AdvS § 60 lg 1, VÕS § 619 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.

Kuna hageja täitis kliendilepingu kohaselt, s.o esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse

tähtaegselt, siis on kostja kliendilepingust taganemise avaldus VÕS § 116 lg 1 alusel tühine.

Kliendilepingus

ei

seatud

õigusabiteenuse

eest

tasumise

kohustust

sõltuvusse

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega selle rahuldamisest. Mh ei lepitud

kliendilepingus kokku, millistele tingimustele peab kassatsioonkaebus vastama. Kui

käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või

käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Poolte

3 (5)

kirjavahetusega on tõendatud, et hageja arvestas kostja juhistega põhjendatud ja mõistlikus

ulatuses. Ka Riigikohus ei leidnud vandeadvokaadi töös minetusi. Asjaolu, et hageja ei

nõustunud kopeerima kostja koostatud kassatsioonkaebust ega seda ka allkirjastama, ei ole

tõlgendatav juhise järgimata jätmisena. Seega ei ole hageja käsundit rikkunud. Kostja on

kliendilepingust taganemise õiguse kaotanud ka VÕS § 118 lg 1 alusel, sest ei teinud

taganemise avaldust mõistliku aja jooksul. Kostja esitas hagejale kliendilepingust taganemise

avalduse rohkem kui kaheksa kuud pärast kliendilepingu täitmist. Kliendileping on kehtiv ja

kuulub täitmisele. Peale selle ei ole kliendileping heade kommetega vastuolus ega tühine.

Kostja ei ole tõendanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 2 mõttes

erakorralises olukorras viibimist. Kostja ei ole tõendanud, kui paljude vandeadvokaatidega ta

proovis ühendust võtta ja millistel tingimustel ta teenust soovis. Lisaks vastab kostjale

õigusabiteenust

osutanud

advokaadi

tunnitasu

turutingimustele

ja

kohtupraktikas

aktsepteeritule. Kostja tuginemine VÕS § 97 lg-le 5 on põhjendamatu, kuna lepinguga saadava

väärtus ei ole vähenenud, aluseid lepingu muutmiseks ei ole ning avaldus on esitatud pärast

VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistliku tähtaja möödumist.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Kostja väitel rikkus maakohus materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme ning

jättis asjas tähtsust omavad tõendid hindamata.

Maakohus jättis kostja faktiväited tähelepanuta ning ei ole kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt hinnanud. Kostja taotleb ringkonnakohtult täiendavate tõendite vastuvõtmist

(apellatsioonkaebuse lisad 1 kuni 11). Tõendite vastuvõtmiseks on mõjuv põhjus, sest

maakohus ei teinud ühtegi korraldavat määrust tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest

keeldumise osas ega selgitanud, milline asjaolu vajab täiendavat tõendamist.

Maakohus jättis tuvastamata, et kliendileping on TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaselt heade kommetega

vastuolus ja tühine. Kostja sõlmis kliendilepingu tingituna sundolukorrast, hageja oli sellest

teadlik ja vastastikuste kohustuste väärtus oli tasakaalust väljas. Vastastikuste kohustuste

ebamõistlikkus seisneb selles, et kostja nõustus tasuma hagejale lepingutingimustele vastava

kassatsioonkaebuse koostamise eest advokaatide tavapärase tunnitasu alusel, kuid hageja

koostas lepingutingimustele mittevastava kassatsiooni. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu

kostjale kahju tekitanud kassatsioonkaebuse koostamise eest. Kostja sundolukord oli tingitud

sellest, et Riigikohus jättis asjas nr 2-16-18564 kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, mis

viitab kostja halvale majanduslikule olukorrale ning asjaolule, et kostjal ei olnud võimalik

advokaati leida. Sundolukorrast tulenevalt pöördus kostja AdvS § 40 lg 5 kohaselt advokatuuri

poole advokaadi leidmiseks. Advokatuur otsib isikule advokaati vaid juhul, kui isik pole

võimeline olnud endale ise advokaati leidma. Lisaks pakkus advokatuur kostjale välja ainult

ühe advokaadi, kes nõustus temale teenust osutama. Maakohus ei arvestanud, et sundolukorrale

viitas ka ajafaktor. Advokatuur pakkus kostjale advokaadi välja 18. aprillil 2019 ning

kassatsiooni esitamise tähtpäev oli 22. aprillil 2019. Piiratud aja tõttu ei olnud kostjal endal ka

enam võimalik leida mõnda teist advokaati kassatsioonkaebuse esitamiseks.

Kui kliendileping ei ole tühine, siis leidis maakohus valesti, et kostja kliendilepingust

taganemine on tühine. Kostja taganes lepingust, sest kassatsiooni sisu oli puudulik ning kostjat

kui klienti kahjustav. Advokaat eiras kassatsioonkaebuse koostamisel hageja antud juhiseid

ning korraldusi ning ei märkinud kassatsioonkaebusesse kõiki kostja esile toodud asjaolusid

ega väiteid. Samas lõi hageja mulje, et ta kajastab kostja esile toodud rikkumised kassatsioonis.

Sellega rikkus advokaat kliendilepingu p-s 1.2 sätestatut. Lisaks ei hinnanud maakohus, kas

advokaat järgis teenuse osutamisel Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg-tes 1 ja 2 ning §-s

15 sätestatud nõudeid. Maakohus jättis dokumentaalse tõendina hindamata kostja enda

koostatud kassatsiooni, mille kostja esitas 18. aprillil 2019 hagejale, ning e-kirja, milles kostja

kirjeldas, milliseid rikkumisi madalama astme kohtud on toime pannud. Kostja tõendas nende

4 (5)

dokumentidega, et hageja oli teadlik, millistel alustel kassatsioon koostada. Maakohus jättis ka

hindamata kostja esitatud poolte kirjavahetuse kassatsioonkaebuse sisu osas. Kostja ei

eeldanud, et hageja kopeeriks tema teksti, vaid et kostja oleks kassatsioonkaebuses kajastanud

madalamate kohtuastmete rikkumisi, aga hageja jättis need rikkumised üldse kajastamata.

Maakohus tõi esile, et kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või

võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega

tingimuste suhtes. See seisukoht on vastuolus kliendilepingu punktidega, mis viitavad

advokatuuriseadusele ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksile. Nimelt on advokaat Eesti

Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 15 alusel kohustatud täitma kliendilt saadud

ülesande hoolikalt ja täpselt vastavalt kliendiga sõlmitud õigusteenuse lepingule.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul.

Arvestades asjaolusid, ei ole kaheksa kuud ebamõistlikult pikk tähtaeg, kuna kliendilepinguga

seotud asjaolusid pidi tuvastama kohus, kuna kostja heidab hagejale ette mh seda, et hageja

vandeadvokaadina jättis kassatsioonis kajastamata selle menetlusse võtmisel tähtsust omavad

absoluutsed ja suhtelised alused, samuti õigusabikulude väljamõistmise asjaolud.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tuginemine VÕS § 97 lg-le 5 on põhjendamatu. Kostja

tugines VÕS § 97 lg 5 alusel lepingust taganemisel sellele, et hagejalt kui teiselt lepingupoolelt

lepinguga saadava väärtus vähenes oluliselt peale lepingu sõlmimist, kuna kassatsioon ei

vastanud kokkulepitule. Vahekorra muutumine seisneb lepingutingimustele mittevastavas

kassatsioonis, mille hageja koostas ja Riigikohtule esitas. Samal ajal nõuab hageja tehtud töö

eest turutingimustele vastavat advokaadi tasu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹

alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas on hageja

palunud mõista kostjalt välja põhinõude 1560 eurot, kõrvalnõuded 103,38 eurot ning viivise

põhinõudelt alates 1. juunist 2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Seega on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1

tähenduses.

7. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

8. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud

tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme, mis võiks mõjutada lahendit. Samuti ei ole

maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

10. Kostja väited kliendilepingu tühisuse kohta on asjakohatud. Kostja tugineb sisuliselt sellele,

et kliendilepingu tühisuse tingis hageja lepingurikkumine. See ei ole aga lepingu tühisuse

aluseks. Lepingu kooskõla heade kommetega tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga (vt

ka Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 2‑14‑21710, p 46). TsÜS § 86 lg 2 kohaselt

peab selleks, et leping oleks vastuolu tõttu heade kommetega tühine, olema lisaks ühe poole

sundolukorrale leping tehtud poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte

vastastikuste kohustuste väärtus olema heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja on

5 (5)

omaks võtnud, et hageja lepingujärgne tasu vastab turuhinnale. Seega ei saa leping olla TsÜS

§ 86 lg 2 järgi tühine vaatamata sellele, kas kostja oli seda sõlmides sundolukorras või mitte.

11. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole lepingust taganenud mõistliku tähtaja jooksul,

mistõttu kliendilepingust taganemine on VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel välistatud. Kostja taganes

kliendilepingust 27. jaanuari 2020. a vastuses hagile, st rohkem kui üheksa kuud pärast seda,

kui hageja oli lepingu täitnud, s.o esitanud 22. aprillil 2019 Riigikohtule apellatsioonkaebuse

asjas nr 2-16-18564. Olukorras, kus kliendilepingu täitmine piirdus üksnes kassatsioonkaebuse

koostamisega, oli kostjal võimalik väidetav lepingurikkumine avastada kohe pärast

kassatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust, miks oli kostjal

lepingust taganemiseks vaja rohkem kui üheksa kuud. Seega leidis maakohus õigesti, et kostja

taganes lepingust pärast mõistliku aja möödumist väidetavast lepingurikkumisest

teadasaamisest.

12. Maakohus on samuti õigesti leidnud, et hageja ei ole kliendilepingut rikkunud. Pooled olid

sõlminud lepingu õigusteenuse osutamiseks. Tegemist on olemuslikult käsunduslepinguga

VÕS § 619 mõttes. Maakohus on õigesti viidanud, et VÕS § 621 lg 1 teise lause kohaselt ei

olnud hageja seotud kostja juhistega. Nimelt ei või käsundiandja anda käsundisaajale

üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes, kui käsundisaaja peab

käsundi täitma oma erialastest teadmistest ja kogemustest juhindudes. Samuti on advokaat

AdvS § 43 lg 1 järgi sõltumatu ja peab lähtuma kutse-eetika nõuetest. Seega ei saa pidada

kliendilepingu rikkumiseks üksnes seda, et advokaat ei lisanud kõiki kostja esile toodud

asjaolusid ja väiteid advokaadi koostatud kassatsioonkaebusesse. Hageja võttis kostja antud

juhiseid kassatsioonkaebuse koostamisel mõistlikult arvesse. Ringkonnakohtu hinnangul oleks

hageja kliendilepingut pigem rikkunud juhul, kui hageja oleks kriitikavabalt kostja enda

koostatud kassatsioonkaebuse allkirjastanud ja Riigikohtule saatnud.

13. Samuti ei ole pärast kliendilepingu sõlmimist lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ega

poolte lepinguliste kohustuste vahekord muutunud. Väidetav lepingurikkumine ei saa olla VÕS

§ 97 lg 5 alusel lepingust taganemise aluseks.

14. Kostja viidatud tõendid ei mõjuta kuidagi maakohtu õiget järeldust, et kostja

kliendilepingust taganemine on välistatud ning kliendileping on kehtiv, mistõttu ei ole

mõjutanud asja lahendust ka kostja väidetud maakohtupoolne tõendite vastuvõtmise

otsustamata jätmine. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu

otsuse muutmiseks.

15. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2

kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus.

16. Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt TsMS § 638 lg-le 4 apellatsioonkaebust hagejale

kätte. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt

tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav