1-09-19325/8 · 1-09-19325/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-19325 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi A.G süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav A.G

elukoht: XXXXX XX-X; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda: Tartu

Maakohtu 17.05.2007 otsusega KarS § 424 järgi 3 kuu

vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja Tartu

Maakohtu 19.03.2009. a otsusega KarS § 424 järgi 8 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.03.2009. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuu vangistuse võrra ja mõista A.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus 1090 (üks tuhat üheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga. A.G üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

2

Üldkasuliku töö tegemise ajal on A.G kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 6. mail 2010. .

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A.G-lt riigituludesse menetluskuludena sundrahast 2000 (kaks tuhat) krooni.

Toimiku paljundamise kulud krooni, postikulud 45 krooni, tunnistajale hüvitatud töötasu 7 630.40 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 2040 krooni jätta riigi kanda.

Määrata menetluskulude tasumine ositi (viis) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse 5

jõustumisele järgnevast kuust on A.G kohustatud tasuma igakuiselt 400 (nelisada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

A.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.08.2009. a kella 19.54 paiku Tartu linnas Oa

tänaval mootorsõidukit Audi 100, registreerimise märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega A.G rikkus kehtiva liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis ja pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

3 juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör A.G-le karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 19.03.2009. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuu vangistuse võrra ja mõista A.G-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 1090 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks kuueks kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 7 krooni, postikulud 45 krooni, tunnistajale hüvitatud töötasu 630.40 krooni ja määratud kaitsjale

makstud tasu: kohtueelses menetluses 840 krooni ja kohtumenetluses 1200 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. A.G on 80% töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 3056 krooni kuus ja puude toetus 840 krooni, tal on laenukohustused. Arvestades eeltoodut, käib kõigi

menetluskulude hüvitamine A.G-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3

alusel menetluskulusid vähendada ja mõista välja ainult osa sundrahast, s.o 2000 krooni. A.G sissetulekud ei võimalda ka osa sundraha ühe korraga tasumist, mistõttu tuleb talle anda võimalus selle tasumiseks ositi 5 kuu jooksul võrdsetes osades 400 krooni kaupa.

Ingeri Tamm Kohtunik