2-19-19054/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19054

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi H Hi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

199,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Renovum

OÜ

(registrikood

14042462,

Tallinn, Rävala pst 8), lepinguline esindaja Alar

Liivamägi

Kostja H H (isikukood xxx, xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Renovum OÜ kanda.

3. Jätta kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei anna kohtuotsuse osas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 08.11.2017 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr

Y171108007, mille alusel sai kostja laenu 800 eurot, mille pidi tagasi maksma 18 kuu

jooksul. Laenulepingu intressimäär oli 36% aastas, lisaks pidi kostja tasuma

lepinguhooldustasu. Kostja tasus kohustusi alates 08.12.2017 kuni 08.03.2019, kuid pärast

seda jäi maksetega võlgnevusse. Laenuandaja saatis kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi

meeldetuletusi. Leping lõppes 08.05.2019 tähtaja saabumisega. Ühisraha OÜ loovutas

10.09.2019 lepingust tulenevad nõuded hagejale.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus 99,79 eurot, tasumata intress

5,05 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja lepingu hooldustasu 2 eurot. Lisaks taotleb hageja

kostjalt viivist põhivõlgnevuselt, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas

summas 21,95 eurot. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Samuti palub hageja

välja mõista kostjalt viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja pole hagis esitatud nõudeid

täitnud. Hageja väitel on kostja teinud makseid kahe erineva laenulepinguga seoses.

Kontoväljavõttest ei nähtu, et kostja oleks täitnud hagi aluseks olevast lepingust tulenevaid

nõudeid.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on hageja raha kätte saanud. Hageja on

esitanud nõudeid erinevates suurustes ning pole selgitanud, millest võlgnevus koosneb.

Kostja üritas enne kohtusse minemist hagejaga läbi rääkida, et tuvastada võlgnevuse suurus,

kuid hageja polnud sellega nõus ning pöördus kohtusse. Ka laenuandja oleks võinud lepingu

ise üles öelda ja kohtusse pöörduda, kuid süsteem on üles ehitatud raskustesse sattunud

laenuvõtja kahjustamiseks, kus sissenõudmisega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Kuna

kostja on kõik nõuded täitnud, taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja lihtmenetluses (vt 30.06.2020 kohtumäärust, tl 51-

51 pöördel). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6

kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste

esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale

kättetoimetamisel.

7. Kohus täitis 30.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 51-51 pöördel).

8. Kohus tuvastab asja lahendamiseks õiguslikku tähendust omavad asjaolud. Kostja ja

Ühisraha OÜ sõlmisid 08.11.2017 laenulepingu nr Y171108007, mille alusel sai kostja

laenu 800 eurot (tl 7-10 pöördel). Kostja pidi laenu tagasi maksma 18 kuu jooksul.

Laenulepingu intressimäär oli 36% aastas, lisaks pidi kostja tasuma lepinguhooldustasu.

Leping lõppes 08.05.2019 tähtaja saabumisega. Ühisraha OÜ loovutas 10.09.2019 lepingust

tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

9. Hagis esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu

tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401

lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi

saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Krediidilepingu järgi

pidi kostja tasuma laenuandjale tagasi üleantud rahasumma ja tasu raha kasutamise eest ehk

intressi kokkulepitud summas.

10. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui

kostja jäi maksetega viivitusse tekkis laenuandjal õigus nõuda kostjalt viivist. Kui lepingus

on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse

viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Esitatud asjaoludel oli lepingus kokku

lepitud intressimääras 36% aastas. Seega kui kostja on maksetega olnud viivituses, tuleb

viivist arvestada viivisemääraga 36% aastas. Lepingu kehtivusajal võib võlausaldaja nõuda

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta

saadetava ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, kui ta on eelnevalt saatnud

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (VÕS § 1132 lg 1). Pärast lepingu lõppemist võib

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 2).

11. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) (VÕS § 164 lg 1). Nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Seega võis

laenuandja loovutada oma nõuded hagejale. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu

lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal

olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1). Seetõttu võib

kostja esitada hageja vastu kõiki neid vastuväiteid, mida ta saaks esitada laenuandjale, sh

vastuväide, et kohustus on täidetud.

12. Seega peab kohus hagi lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kostja on 08.11.2017

sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja väitel on ta kõik

laenulepingust nr Y171108007 tulenevad kohustused täitnud. Kohtule esitatud

arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja perioodil 04.12.2017 kuni 04.04.2019

tasunud laenuandajale (Ühisraha OÜ-le) kokku 1 768 eurot (tl 29). Kohus selgitas

30.06.2020 määruses, et kui hageja esitab vastuväiteid kostja poolt kohustuse täitmisele,

tuleb vastavaid vastuväiteid tõendada hagejal. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele

tõendanud, et kostja ei ole laenulepingust nr Y171108007 tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt täitnud. Hageja ei ole ka vaatamata kohtu põhjendustele välja toonud

nõudesumma kujunemist. Kohtule esitatud maksegraafikust nähtuvalt tuli kostjal tasuda

kokku perioodil 08.12.2017 kuni 08.05.2019 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks

(igakuine põhiosa, intress, hooldustasu) 1 083,06 eurot (tl 10 ja 10 pöördel). Hageja on

seisukohal, et kostja on teinud tagasimakseid kahe laenulepingu alusel ning ei ole alust

väita, et kostja on teinud kontoväljavõttelt nähtuvaid makseid hagi aluseks oleva

laenulepingu täitmiseks. Kohus möönab, et kostja arvelduskontot analüüsides saab asuda

seisukohale, et kostjal oli sõlmitud laenuandajaga ka teine leping. Kohus märgib, et nõude

esitaja (hageja) peab teadma ja tõendama millises summas ja millal on kostja

laenulepingust nr Y171108007 tulenevaid kohustusi täitnud, so hageja peab teadma ja

tõendama milliste konkreetsete kohustuste täitmiseks on kostja poolt tasutud summad

arvestatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostjal on laenulepingust nr

Y171108007 tulenevalt tasumata põhivõlgnevus 99,79 eurot, intress 5,05 eurot,

sissenõudekulud 35 eurot ja lepingu hooldustasu 2 eurot.

13. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendamata ja hagiavaldus tuleb tervikuna

rahuldamata jätta.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

15. Kostja palub 20.07.2020 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt välja mõista

menetluskulu 1 296 eurot. Kostja on esitanud kohtule Tervise Trend OÜ arve kostjale

õigusteenuse osutamise eest summas 1 296 eurot. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele

vastu. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ja kostja esindas ennast ise. Kostjale

väidetavalt teenust osutanud Tervise Trend OÜ põhitegevusala on tervishoiualad ning

tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Firma juhataja ei ole jurist ja firmas ei tööta juriste.

16. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline

esindaja. Kõik kohtule esitatud seisukohad on esitatud ja allkirjastatud kostja poolt

isiklikult. Riigikohus on märkinud, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud

üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige

lepingulise esindaja kuludega (RKTKo nr 3-2-1-80-11, p 23). Kuna kostjat ei esindanud

tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas

TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, siis kostjal ei ole hüvitatavaid

menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata.

17. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik