2-18-14262/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-14262

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

YY hagi X OÜ (pankrotis, endise ärinimega C OÜ)

pankrotihalduri Maie Klemmeri vastu töötasu ja

puhkusetasu hüvitamise nõudes ning X OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur

Maie

Klemmeri

vastuhagi YY vastu ettemaksu tagastamise, kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maie Klemmeri ja

YY apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Hageja apellatsioonkaebuse hind 6499,49 eurot

Kostja apellatsioonkaebuse hind 2956,62 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Lepmets ja

vandeadvokaadi abi Tauri Tigasson

Kostja X OÜ (pankrotis, registrikood XXXXXXXX,

endine ärinimi C OÜ) pankrotihaldur Maie Klemmer

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lubada X OÜ (pankrotis) asemel menetlusse astuda tema pankrotihalduril Maie

Klemmeril.

2. Tühistada Harju Maakohtu 01. juuni 2019 otsus osas, milles maakohus rahuldas

vastuhagi osaliselt, tegi tasaarvestuse ja mõistis tasaarvestuse tulemusel YY-lt välja

põhivõla 5181,03 eurot ja viivise X OÜ (pankrotis) kasuks. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maie Klemmeri vastuhagi

täielikult rahuldamata.

2

3. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus

menetluskulude jaotus.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 01. juuni 2019 otsus muutmata.

5. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1. Jätta rahuldamata hageja taotlus jätta kostja vastuhagi läbi vaatamata kahju

hüvitamise nõude osas.

5.2. Jätta YY hagi töötasu 1580,29 euro nõudes läbi vaatamata ning lõpetada selles

nõudes menetlus.

5.3. Võtta vastu loobumine hageja põhinõude 142,88 euro ja puhkusehüvitise nõude

9,57 euro osas ning lõpetada nendes nõuetes menetlus.

5.4. Rahuldada YY hagi osaliselt.

5.5. Jätta X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maie Klemmeri vastuhagi täielikult

rahuldamata.

5.6. Mõista X OÜ-lt (pankrotis) YY kasuks välja töötasu 385,60 eurot ja

puhkusehüvitis 48,25 eurot.

5.7. Jätta hagi rahuldamata töötasu 105,53 euro ja puhkusehüvitise 32,79 euro

nõudes.

5.8. Kõik resolutsioonis toodud summad on netosummad.

6. Maakohtu menetluskulud jätta 18 % ulatuses YY kanda ja 82 % ulatuses X OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Maie Klemmeri kanda.

7. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maie

Klemmeri kanda.

8. YY apellatsioonkaebus rahuldada.

9. X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maie Klemmeri apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

10. Keelduda YY poolt apellatsioonimenetluses 30.10.2019 esitatud tõendite

vastuvõtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse käik

1. YY (töötaja) esitas 08.05.2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja C OÜ

(uue ärinimega X OÜ, alates 11.05.2020 pankrotis) vastu töötasu ja kasutamata põhipuhkuse

hüvitise nõudes. Tööandja esitas 07.06.2018 TVK-le vastunõude töötaja vastu tasutud

ettemaksu tagastamise ja viivise nõudes.

3

2. TVK tegi 23.08.2018 töövaidlusasjas nr 4-1/854/18 otsuse, millega rahuldas osaliselt

töötaja avalduse, mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu netosummas 491,13 eurot ja

kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1070,24 eurot. TVK jättis tööandja vastunõude täies ulatuses

rahuldamata.

3.

24.09.2018 esitas tööandja Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/854/18

läbivaatamiseks hagimenetluses ja vastuhagi.

Töötaja nõue, selle aluseks olevad asjaolud

4. Hageja esitas tööandja vastu maakohtule 17.10.2018 hagi, milles palus kostjalt välja

mõista töötasu summas 2214,30 eurot ning hüvitise kasutamata põhipuhkuse eest 90,61 eurot.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja tööandja 25.08.2017 suulises vormis

töölepingu. 21.03.2018 e-kirjaga ütles hageja töölepingu üles alates 13.04.2018. Hageja töötas

müügidirektorina. Hageja sai töö eest igakuist tasu kahes osas. Miinimumpalk laekus hageja

pangaarvele ning teine osa tasuti sularahas summas 1000 eurot kuus. Selliselt tasuti hagejale

töötasu 2017. a septembrist kuni 2018. a veebruarini. Lisaks tavapärasele töötasule sai hageja

sularahas boonustasu kokku 2500 eurot. Hageja ei ole saanud töötasu 2018. a märtsi ja aprilli

eest. Samuti ei saanud hageja hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest. Tööandja on otsustanud

hagejalt sularahas tasutud töötasu tagasi nõuda väites, et tegemist on ettemaksuga kulude

hüvitamiseks. Töötasule viitab maksete regulaarsus kuupäevades. Sularahamakseid tehti

ligikaudu samadel kuupäevadel, kui hagejale kanti üle ametlik töötasu. Tööandja väitel peaksid

hageja tööga seotud kulud olema keskmiselt 1416 eurot kuus, mis on selgelt ebamõistlik.

Tööandja väidab, et ettemaks oli mõeldud hageja auto kasutamise kulude hüvitamiseks, kuid

sõidukit kasutati väga harva ja Tallinna piires. Hagejale makstud kogusumma vastab

müügidirektori keskmisele netopalgale, mis www.palgad.ee andmetel on 1904 eurot. Kuigi

hageja oli osaühingu osanik, oli ta osanik üksnes formaalselt ning ta on osaluse ära andnud.

6. Eelnevast tulenevalt on tööandjal hagejale tasumata 2018. a märtsikuu eest netotasu

1500 eurot. Kuivõrd aprillikuu tööpäeva netotasuks oli 71,43 eurot, on hagejal saamata 714,30

eurot. Seega on kokku tööandjal hagejale tasumata töötasu 2214,30 eurot. 2017. a töötas hageja

129 kalendripäeva ning 2018. a 103 kalendripäeva, puhkusepäevad moodustavad seega 17,80

kalendripäeva. Hageja oli 2018. a puhkusel 16 päeva, saamata puhkusetasu on seega 1,80

kalendripäeva eest. Perioodil 2017. a oktoober kuni 2018. a märts sai hageja töötasuna kokku

8910 eurot. Perioodis oli kokku 176 kalendripäeva ning keskmine kalendripäevatasu 50,34

eurot. Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitama puhkusetasuna kokku 90,61 eurot.

7.

30.04.2019 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet. Hageja töötas

osaühingus ajavahemikus 25.08.2017 kuni 13.04.2018 ning palus kostjalt välja mõista töötasu

2071,42 eurot ja hüvitise kasutamata põhipuhkuse eest 81,04 eurot. Vähendatud osas loobus

hageja hagist.

Tööandja vastuhagi ja vastuväited töötaja nõudele

8.

24.09.2018 esitatud avalduse ja vastuhagi kohaselt palus tööandja jätta töötaja nõude

töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja palus rahuldada vastuhagi,

mõista hagejalt välja ettemaks ja hüvitama töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju 7758,18

eurot ning välja mõista viivis perioodi 14.04.2018-24.09.2018 eest summas 278,76 eurot, sealt

edasi seadusjärgses määras kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja sealt edasi

kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid kokku mitte üle 7755,18 euro.

4

9. Vastuhagi kohaselt sai hageja osaühingu osanikuks 15.08.2017. Osanikud leppisid

kokku, et osanikud töötavad osaühingus töölepingu alusel ning nende töötasu suuruseks on

Vabariigi Valitsuse poolt kalendriaastaks kehtestatud töötasu alammäär, s.o 2017. aastal 470

eurot bruto ning 2018. aastal 500 eurot bruto. Töötasu alammäära maksmise põhjuseks oli

vajadus käivitada alustav ettevõte ning suunata teenitud tulu investeeringuteks. Hageja tõi

avalduses TVK-le välja, et tema töölepingust tulenevad tööülesanded vastasid müügidirektori

ametikohale. Kostja hinnangul on hageja sellised väited tõendamata. Hageja oskused ei vasta

müügidirektori ametikohale ning töölepingust ei tulnud mahukaid ülesandeid, mis võiks

kvalifitseeruda müügidirektori ametikohale.

10. Hageja on TVK-s väitnud, et talle maksti töötasu alammäära ületav osa sularahas.

Kostja selle väitega ei nõustu. Hagejale sularahas üleantud summad ei olnud töötasu. Osanikud

leppisid kokku, et ettevõttel on tööülesannete täitmiseks võimalik kasutada hageja autot. Lepiti

kokku, et hüvitatakse kütusekulu ning hooldus- ja remondikulud. Esialgu lepiti kokku, et

osaühing tasub kulud tagantjärgi, hiljem aga, et kulude hüvitamine toimub ettemaksu põhiselt.

Hageja on saanud osaühingult ettemaksu tööülesannete täitmisel tekkivate kulude hüvitamiseks

8500 eurot. Kulude kandmise kohta on hageja esitanud kuludokumente summas 420,12 eurot.

Seega pole hageja tõendanud kulude kandmist 8079,88 euro ulatuses.

11. Hageja väitis TVK-s, et talle ei makstud töötasu 2018. a aprilli eest. Faktiliselt viibis

hageja viimati osaühingu tööruumides 30.03.2018 ning jättis sinna kõik tööandja poolt talle

antud töövahendid. Hageja ei ole 2018. a aprillis tööülesandeid täitnud ning töötasu maksmine

on põhjendamatu. Selle aja eest ei ole hagejal õigust saada ka puhkusepäevade hüvitist. Hagejal

on kostja vastu märtsikuu töötasu nõue summas 385,60 eurot ja kasutamata põhipuhkuse

hüvitamise nõue 0,8 päeva eest summas 10,10 eurot. Pärast nõuete tasaarvestamist on kostjal

hageja vastu ettemaksu tagastamise nõue 7684,18 eurot (8079,88-385,60-10,10). Lisaks on

kostjal hageja vastu töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue summas 71

eurot. Kahju tekkis sellest, et hageja kustutas e-postkasti ja kõvaketta sisu, mistõttu pidi

osaühing tellima e-posti ja kõvaketta andmete taastamise teenuse, mille eest tasus vastavalt 35

eurot ja 36 eurot. Seega on kostja põhinõude summa 7755,18 eurot (7684,18+71). Lisaks tuleb

mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis seadusjärgses määras.

Töötaja vastus tööandja vastuhagile

12. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kuna tööandja ei ole andnud hagejale ettemaksu, siis

puudub kostjal alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja kahju hüvitise nõue tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna kostja esitas nõude esimest korda hagimenetluses. Lisaks ei ole hageja

osaühingule mingit kahju põhjustanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 01.06.2019 otsusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse jätta

kostja vastuhagi läbi vaatamata kahju hüvitamise nõude osas. Maakohus jättis hagi töötasu

1580,29 euro nõudes läbi vaatamata, lõpetas selles osas menetluse ning võttis vastu loobumise

hageja põhinõude 142,88 euro ja puhkusehüvitise 9,57 euro osas ning lõpetas selles osas

menetluse. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

töötasu 385,60 eurot ja puhkusehüvitise 48,25 eurot ning jättis hagi rahuldamata töötasu 105,53

euro ja puhkusehüvitise 32,79 euro nõudes. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

ettemaksu ja kahjuhüvitise 5614,88 eurot ning jättis vastuhagi rahuldamata ettemaksu 2500

euro ja kahjuhüvitise 36 euro osas. Maakohus tasaarvestas väljamõistetud summad, mille

tulemusel mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhinõude 5181,03 eurot, 01.06.2019 seisuga

5

sissenõutavaks muutunud viivise 470,13 eurot ning viivise alates 02.06.2019 seadusjärgses

määras iga viivitatud päeva eest kuni tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7755,18 eurot.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

14. Maakohus tugines Riigikohtu 01.02.2007 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 punktile

11 ning leidis, et kostja poolt kahjunõude esitamine on hagi muutmine, milleks kostja esitas

taotluse eelmenetluses ning mille menetlusse võtmisega lubas kohus hagi muuta. Seetõttu on

hagi muutmine lubatav ilma vastaspoole nõusolekuta ja puudub alus kahju hüvitamise nõude

läbivaatamata jätmiseks.

15. Hageja töötasu nõue ületab TVK poolt rahuldatud töötasu nõuet. TVK rahuldas hageja

avalduse töötasu nõudes summas 491,13 eurot ja puhkusehüvitise nõudes summas 1070,24

eurot. Hageja ei ole otsust tähtaegselt vaidlustanud. Seega töövaidluse lahendamise seaduse

(TvLS) § 59 lg 1 kohaselt on TVK otsus töötasu 491,13 eurot ületava osa rahuldamata jätmise

osas jõustunud ning kohus ei ole pädev nõuet uuesti läbi vaatama. Hageja on 17.10.2018 hagis

taotlenud töötasu 2214,30 euro väljamõistmist ja 30.04.2019 kohtuistungil vähendanud töötasu

nõude 2071,42 euroni. Seega jätab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1

p 2 alusel hageja nõude läbi vaatamata 491,13 eurot ületavas osas. Hageja vähendas

kohtuistungil töötasu nõuet 142,88 euro võrra ning puhkusehüvitise nõuet 9,57 euro võrra,

millises osas võttis maakohus hagist loobumise vastu. Maakohu pidi seega andma hinnangu

töötasu nõude 491,13 euro ja puhkusehüvitise 81,04 euro põhjendatuse osas.

16. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: hageja oli

osaühingu osanik ajavahemikul 15.08.2017 kuni 10.04.2018; poolte vahel on sõlmitud suuline

tööleping, mis lõpetati 13.04.2018; osaühing on hagejale tasunud ülekandega igakuiselt töötasu

Vabariigi Valitsuse töötasu alammääras ning hageja on saanud osaühingult 8500 eurot

sularahas; hageja käendas osaühingu laenukohustust võlausaldaja ees ning käenduskohustus

lõppes hageja osaluse võõrandamisega BB-le.

17. Maakohus leidis, et asjaolu, et hagejale ei ole suuremas summas kui kuupalga

alammääras töötasu arvelduskontole kantud, siis see on üheks asjaoluks, mis viitab töötasu

kokkuleppe suurusele alammääras. Asjaolu, et poolte vahel oli lepitud kokku töötasu

maksmises Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, nähtub kohtule ka

tunnistajate ütlustest. Maakohtu hinnangul on usutavad kostja selgitused selle kohta, et

miinimummääras lepiti kokku töötasu maksmine selleks, et käivitada alustav ettevõte ning

suunata teenitud tulu investeeringuteks. Hagejat ei saa käsitleda tavapärase töötajana. Osanik

on otseselt huvitatud ettevõtte arengust ning tulevikus ettevõtlustulust dividendide läbi. Hageja

ei ole välja toonud asjaolusid, millest lähtudes saaks kohus teha järelduse, et hagejal oli

vähemusosaluse tõttu reaalselt takistatud äriühinguga seotud otsustustes osalemine ning teda

tuleks käsitleda pigem tavapärase palgatöölisena. Hageja huvi saada pikaajalist tulu ettevõttesse

panustamise läbi tõendab ka see, et hageja käendas osaühingu alustamiseks vajalikku laenu

summas 15 000 eurot. Kuivõrd kohtu hinnangul on tavapärane, et ettevõtte käivitamisel

võtavad osanikud ettevõttest raha välja vaid minimaalsel vajalikul määral, siis ei hakka kohus

käsitlema ka seda, milliseid ülesandeid hageja täitis ning milline oli tema eeldatav palk sellisel

ametikohal.

18. Maakohus tugines töölepinguseaduse (TLS) § 40 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §

628 lg-tele 2-4 ning leidis, et sularahas tehtud ettemaksete tegemist ei välista see, et sõiduki

kasutamine tööülesannete täitmiseks jäi nõuetekohaselt fikseerimata ja deklareerimata. Nagu

hageja on ise selgitanud, siis ei peetud äriühingus dokumenteerimise ja maksude tasumise

nõuetest kinni. Maakohtu hinnangul ei viita sellele, et tegemist oli töötasuga ka asjaolu, et 1000

6

eurot tasutati igakuiselt töötasuga umbes samal ajal. Maakohtu hinnangul viitab sularahas

ettemaksu tasumisele ka asjaolu, et hageja pole väitnud, et talle on hüvitatud kulud, mille

tõendamiseks on hageja osaühingule esitanud kuludokumendid. See, et tegemist oli ettemaksu

ja mitte töötasuga, nähtub kohtule ka osaühingu 2017. majandusaasta aruandest ning

31.12.2017 ja 01.04.2018 bilansist. Tööandjalt hagejale ettemaksu andmise kohta on andnud

ütluseid ka tunnistajad.

19. Maakohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul Riigikohtu praktikast tulenev eeldus,

et raha maksti töölepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, kuna hageja oli osaühingu osanik

ning seadusandlus ei näe vajadust kehtestada ettevõtjatele samasugust kaitset kui tavapärastele

palgatöötajatele. Kohtu hinnangul ei muuda sularahas tasutud 8500 euro õiguslikku olemust ka

see, et hageja on selle oma töötasuna Maksu- ja Tolliametile kohtumenetluse kestel

deklareerinud. Sisuliselt on tegemist hageja enda poolt tõendi loomisega ning sellisest tõendist

ei saa kohtule tuleneda asjas tähtsust omavad asjaolud. Kokkuvõtvalt asus maakohus

seisukohale, et poolte vahel oli tööleping, mille töötasu suuruseks oli Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäär. Samuti oli poolte vahel kokkulepitud, et osaühing tasub

hagejale igakuiselt kulutuste hüvitamiseks ettemaksu 1000 eurot.

20. Kuna asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli igakuiselt kokkulepe ettemaksu 1000 euro

tasumiseks, ei ole kostja tõendanud, miks osaühing 2018. a jaanuaris tavapärasest ettemaksust

2500 eurot enam tasus. Seega jõudis maakohus järeldusele, et 2500 eurot oli hagejale tasutud

täiendav töötasu ehk tulemustasu.

21. Kostja pole vastu vaielnud sellele, et hagejal on saamata töötasu 2018. a märtsi eest.

Seega on hagejal õigus saada selle aja eest 385,60 eurot (bruto 500 eurot). Hageja on nõudnud

ka 2018.a aprilli eest töötasu maksmist. Maakohus leidis, et kuna hageja ei täitnud tegelikkuses

2018. a aprillis tööülesandeid, siis ei ole põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 2018.

a aprilli eest töötasu.

22. Maakohus leidis puhkusetasuga seonduvalt, et kuigi hageja 2018. a aprillis enam ei

töötanud, siis on põhjendatud siiski lähtuda kogu töölepingu kestuse ajast (25.08.2017-

13.04.2018). 2017. a oli arvestuse aluseks kalendripäevi 129 ning 2018. a 103 kalendripäeva,

kokku seega 232 kalendripäeva ning hageja teenis välja 17,79 puhkusepäeva. Vaidlust pole

selles, et hageja viibis puhkusel 16 päeva ning seega on hagejal õigus saada puhkusetasu 1,79

päeva eest. Puhkusetasu arvestamise aluseks on perioodil 01.10.2017 kuni 31.03.2018 makstud

töötasu, mil makstud töötasu moodustas kokku 6151,70 eurot (bruto). Päevatasu suurus on,

arvestades 176 kalendripäevaga, 34,95 eurot. Kostja on seega kohustatud hagejale 1,79

puhkusepäeva eest hüvitama brutosumma 62,56 eurot, s.o netosumma 48,25 eurot.

23. Maakohus asus seisukohale, et osaühingule kahju tekkimine on tõendatud osaliselt, so

35 euro ulatuses e-kirjade taastamise tasu osas. Telia Eesti AS 14.06.2018 e-kirjast nähtub, et

logides on info e-kirjade kustutamise kohta aadressil XXX 19.-21.03.2018. Müügidirektorina

klientidega vahetatud e-kirjade kustutamine ilma kirju tööandjale edastamata ning seejärel

postkasti sisu kustutamine võis tööandjale kaasa tuua kohustuste täitmata jätmise klientide ees

ja sellega seonduvalt nii varalise kui ka mainekahju. Seega on kahju hüvitamise nõue 35 euro

osas põhjendatud. Tõendamist ei leidnud tööandjale kahju tekkimine arvuti kõvakettalt failide

kustutamisega ning et kahju tekkimise eest vastutaks hageja, mistõttu on põhjendamatu kostja

nõue kõvaketta taastamise katsega seonduva kulu eest summas 36 eurot.

7

24. Kuna maakohus leidis eelnevalt, et 2500 eurot on kostjalt hagejale makstud lisatasu ning

hageja on kostjale kuludokumente esitanud summas 420,12 eurot, siis tuleb kostja ettemaksu

tagastamise nõue rahuldada summas 5579,88 eurot (8500-2500- 420,12).

25. Maakohus leidis, et esinevad tasaarvestuse alused ning hageja kasuks välja mõistetud

433,85 euro (385,60+48,25) tasaarvestamisel kostja kasuks välja mõistetud 5614,88 euroga

(5579,88+35) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 5181,03 eurot. Kostja viivisenõue tuleb

arvestada põhinõudelt 5181,03 eurolt. Hagejalt tuleb välja mõista viivis perioodi 14.04.2018-

01.06.2019 eest summas 470,13 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 7755,18 eurot.

26. Maakohus jättis TsMS § 163 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas 26.06.2019 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise 22,82 eurot ületavas

osas ja jättis vastuhagi rahuldamata ettemaksu 2500 euro nõudes. Vastavas osas vaidlustas

kostja ka viivise väiksemas ulatuses väljamõistmist. Lisaks ei nõustunud kostja menetluskulude

jaotusega.

28. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja leidnud, et

2018. a jaanuaris hagejale tasutud ettemaks 2500 eurot oli tulemustasu. Hageja väide

tulemustasust ei ole tõendamist leidnud ning kostja on tõendanud, et tegemist oli ettemaksuga

kulude hüvitamiseks. Seda tõendab ka osaühingu 2017. majandusaasta aruanne ning

31.12.2017 ja 01.04.2018 bilanss. Samuti on kostja tõendanud, et hageja töö ei olnud

tulemuslik. Asudes ebaõigele seisukohale, et hageja on saanud tulemustasu 2500 eurot, on

maakohus rahuldanud põhjendamatult hageja puhkusehüvitise nõude 22,82 eurot ületavas osas.

Seega on maakohus eksinud ka tasaarvestuse tegemisel ning mõistnud välja viivise väiksemas

ulatuses. Lisaks jättis maakohus põhjendamatult menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

29. Hageja esitas 01.07.2019 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, milles vastuhagi rahuldati osaliselt ja hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 5614,88 eurot

ja viivised, samuti menetluskulude jaotuse osas.

30. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejat ei saa

käsitleda kui osaühingu tavapärast palgatöötajat, mistõttu on eluliselt usutav töötasu maksmine

miinimummääras. Hageja osanikustaatus oli ajutine formaalsus, mitte pikaaegne strateegiline

tuluallikas, mida kajastab ka osaluse suurus 30%. Hageja oli osanik üksnes seetõttu, et ta

käendas osaühingule antud laenu, osalus oli tagatiseks riskide eest. Hageja tagastas tasuta

osaluse BB-le.

31. Samuti on vastuolulised kohtu järeldused selle kohta, et kui ettevõte on alustav ja

sunnitud tasuma miinimumpalka, siis saab ettevõte igakuiselt tasuda 1000 eurot hüpoteetiliste

kulude katteks. Peamine kuluartikkel, millele hageja väidetavalt ettemaksu vajas, oli sõiduauto

ning tunnistajate ütlustest nähtub, et sõiduautot kasutati vaid üksikud korrad ning Tallinna

piires. Hagejale tasutud sularaha oli osa kokkuleppelisest töötasust. Hageja vaidleb vastu

tunnistajate ütluste usaldusväärsusele seoses ütluste kasutamisega hagejale makstud töötasu

suuruse tõendamiseks. Majandusaasta aruandes ja bilansis saab tööandja andmed sisestada

8

endale sobival viisil, eeldusel et kulud ja tulud viiakse tasakaalu. Maakohus oleks pidanud

arvestama hageja tuludeklaratsiooniga, millest nähtuvalt oli sularaha antud üle töötasuna.

32. Maakohus oleks tõendeid kogumis hinnates pidanud jõudma järeldusele, et

kuludokumendid tõendavad selgelt ettemaksu kokkuleppe sõlmimise ebavajalikkust.

Maakohus hindas tõendeid ebaõigelt, kui jõudis järeldusele, et sularaha üleandmise viis ning

summa ei tõenda töötasu olemust. Samuti leidis maakohus õigustamatult, et Riigikohtu praktika

selle kohta, et töösuhtes eeldatakse raha maksmist töölepingust tuleneva kohustuse täitmiseks,

ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuna hagejat tuleb käsitleda kui osanikku. Isegi kui

hagejat käsitleda osanikuna, siis ei muuda see töösuhet olematuks.

Vastused kaebustele

33. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ning paluvad jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Harju Maakohtu 11.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-20301 kuulutati välja C OÜ

(uue ärinimega X OÜ) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Maie Klemmer.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 1 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud

kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu

avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda

isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur

on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või

kolmanda isikuna. Pankrotihaldur teatas 15.06.2020 ringkonnakohtule, et astub menetlusse

võlgniku asemel. Ringkonnakohus lubab halduril võlgniku asemel menetlusse astuda ja märgib

seda selguse huvides ka kohtuotsuse resolutsioonis. Kolleegium viitab ka, et ringkonnakohtu

23.07.2020 kiri, milles antakse menetlusosalistele võimalus esitada seni esitamata avaldused ja

seisukohad, ning määrati otsuse kuulutamise aeg, on haldurile kättetoimetatud.

PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on

varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude

hagimenetluses läbi vaatamata. Riigikohus on 13.02.2012 otsuses nr 3-2-1-154-11 p-s 17

märkinud, et kui kohtumenetluses on vähemalt üks kord jõutud sisulise lahendi tegemiseni, ei

ole otstarbekas seda menetlust lõpetada ainult sellel põhjusel, et välja on kuulutatud ühe

menetlusosalise pankrot. Sellest tulenevalt ei jäta ringkonnakohus hageja hagi vaidlustatud osas

läbi vaatamata.

35. TsMS § 651 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Pooled ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles hageja hagi jäeti osaliselt läbi vaatamata

ning osas, millest võeti vastu hagist osaline loobumine. Samuti ei vaidlustatud maakohtu otsust

osas, milles osaühingult mõisteti välja töötasu 385,60 eurot ja puhkusetasu 22,82 eurot. Lisaks

ei vaidlustatud maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata vastuhagi arvuti

kõvaketta taastamisega seonduvas kahjunõudes summas 36 eurot. Nimetatud osas

ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.

36. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles vastuhagi rahuldati. Kostja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles vastuhagi jäeti ettemaksu summas 2500 eurot

9

väljamõistmiseks rahuldamata. Samuti on kostja vaidlustanud puhkusetasu väljamõistmise

22,82 eurot ületavas osas. Lisaks on kostja vaidlustanud eeltooduga seonduva viivise

väljamõistmata jätmise. Pooled on vaidlustanud otsuse ka menetluskulude jaotuse osas.

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles vastuhagi rahuldati osaliselt, tehti tasaarvestus ja mõisteti tasaarvestuse tulemusel

hagejalt välja põhivõlg 5181,03 eurot ja viivised. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega

jätab vastuhagi täielikult rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse.

38. Käesolevas tsiviilasjas on keskseks vaidluseks küsimus, kas miinimummääras töötasule

lisaks makstud 8500 eurot, on töötasu või ettemaks kulutuste hüvitamiseks. Maakohus leidis,

et sellest summast 2500 eurot on töötasu (boonus) ning ülejäänud osa (6000 eurot) ettemaks.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et 6000 eurot oli ettemaks.

39. Riigikohus on 22.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 (p 20) selgitanud, et

töösuhtes tuleb eeldada, et raha maksti töölepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt tõendanud, et 8500 eurot maksti ettemaksuks

kulutuste hüvitamise eest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja

arvelduskontole laekus igakuiselt töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära ulatuses,

siis see viitab töötasu suurusele alammääras. Kuna vaidlus puudub selles, et hagejale maksti

sularahas 8500 eurot, siis tuleb lähtuda eeldusest, et hageja töötasu suurus oli Vabariigi

Valitsuse kehtestatud alammäär, millele lisandusid sularahas tasutud summad.

40. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja oli osaühingu osanik ning tegemist oli

alustava äriühinguga, siis on usutav, et pooled leppisid kokku, et hagejale makstakse töötasu

alammääras. Samuti leidis maakohus, et kuna hageja oli osanik, siis Riigikohtu 22.04.2015

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 sedastatud eeldus käesoleval juhul ei kohaldu.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. Kolleegium on seisukohal, et osanikuks olemine ning

asjaolu, et tegemist oli alustava ettevõttega, ei lükka Riigikohtu 22.04.2015 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-111-14 märgitud eeldust ümber. Pealegi oli hageja osalus 30 %, st tal ei olnud kontrolli

äriühingu üle. Lisaks, kuna osaühing maksis hagejale täiendavalt 8500 eurot, siis see kinnitab,

et osaühing oli suuteline tegema hagejale makseid suuremas summas kui töötasu alammäär.

Seega ei saa osanikuks olek ja ettevõtte algusfaas viidata töötasu kokkuleppele alammääras.

41. Maakohus leidis, et asjaolu, et tegemist oli ettemaksuga nähtub ka osaühingu 2017.a

majandusaasta aruandest ja 31.12.2017 ning 01.04.2018 bilansist. Ringkonnakohus leiab, et

asjaolu, et osaühing ise kajastas vaidlusalust raha raamatupidamises ettemaksuna, ei kinnita

veenvalt, et tegemist oli ettemaksuga, mitte töötasuga, kuna need dokumendid on osaühingu

enda poolt koostatud. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et osaühing oleks oma raamatupidamises

järginud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete

täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“

sätestatud reegleid, mis viitab, et tegemist ei olnud sõiduki kasutamise hüvitise ettemaksuga.

42. Tunnistaja BB (osaühingu osanik) ütluste kohaselt oli osanike vahel kokkulepe, et

igakuine töötasu on miinimumpalk. Tunnistaja VV (osaühingu endine töötaja) on andnud ütlusi,

et hageja rääkis temale oma töötasust ja näitas telefonis, millist summat ta saab. Tunnistaja ei

mäleta täpset summat, kuid võib eeldada, et see oli miinimumpalk. Samuti on tunnistajad BB,

VV ja KK (osaühingu töötaja) andnud ütlusi, et hageja ja osaühingu vahel oli kokkulepe

ettemaksu maksmises kulude hüvitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka

tunnistajate ütlused veenvalt, et pooled leppisid kokku töötasu alammääras, ning et osaühingu

10

poolt makstud 8500 eurot oli ettemaks kulutuste hüvitamiseks. Tunnistajate ütlustest kogumis

ei nähtu, et sõiduki kasutamise maht oli suur. Üks kord kasutati sõidukit Tartusse minekuks,

ülejäänud korrad kasutati sõidukit Tallinna piires. Sõidukit kasutati eelkõige koolitustel

käimiseks ja vajadusel kontorisse kauba toomiseks, samuti arvutite parandusse viimisel ja

toomisel. Tunnistajate ütlustest ei ilmne, et sõiduki kasutamise maht oli selline, et 6 kuu jooksul

võiks sõiduki kasutamise kulud olla ligilähedalgi 8500 eurole. Sellest tulenevalt ei tõenda

ringkonnakohtu hinnangul tunnistajate ütlused piisavalt, et vaidlusalune 8500 eurot oli ettemaks

sõiduki kulutuste hüvitamiseks, mitte töötasu.

43. Kostja on selgitanud, et 2017.a septembrikuu lõpus oli selge, et iga kuluartikli kaupa

kulu hüvitamine on ebamõistlikult töömahukas ning otsustati, et edaspidi toimub kulude

hüvitamine ettemaksu põhiselt. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub selles, et alates

2017 oktoobrist kuni 2018 märtsini maksti hagejale igakuiselt sularahas 1000 eurot, välja

arvatud 2018. jaanuar, mil maksti 3500 eurot. Kui 2017 septembri lõpus otsustati maksta

igakuiselt ettemaksu kulude hüvitamiseks 1000 eurot, siis järelikult pidanuks eelnevalt hageja

kulud olema ligikaudu 1000 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kandud

eelnevalt nii suuri kulusid. Lisaks on kostja tasunud 2018.a jaanuaris hagejale kokku 3500

eurot, mis kahandab veelgi kostja väidete veenvust, et tegemist oli ettemaksuga kulude

hüvitamiseks. Kostja ei ole usutavalt põhjendanud, miks pidid hageja eeldatavad kulud olema

sellel kuul 3500 eurot. Ka maakohtu otsus on selles osas vastuoluline, lugedes sularahas

igakuiselt tasutud 1000 eurot ettemaksuks, kuid jaanuaris täiendavalt tasutud 2500 eurot aga

töötasuks. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et kui tegemist oleks olnud

ettemaksuga, oleks osaühing jätkanud mitme kuu vältel hagejale kulude eest ettemaksu

tegemist, kui hageja eelnevate kuude eest kuludokumente ei esitanud.

44. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas esitatud kaks arvet on seostatavad hagejaga – arved

sõiduki ülevaatuse ja sõiduki remondi eest. Arvetest nähtuvalt on nende kogusumma 174,70

eurot (I kd tl 116-118). Kolleegiumi hinnangul ei tõenda ka need, et 8500 eurot oli ettemaks

kulude eest. Arvete summa võrreldes osaühingu poolt hagejale tasutud rahasummaga on väga

väike. Mõlemad arved on esitatud osaühingu nimele, sõiduki ülevaatuse arve on tasutud

ülekandega, ning puuduvad tõendid, et autoremondi arve oleks tasunud hageja. Seega ei ole

tõendatud, et arved on tasutud just hageja poolt ja esitatud osaühingule kulude hüvitamiseks.

45. Tööandja kodulehel on hagejat esitletud müügidirektorina (I kd tl 144). Tsiviilasja

materjalides on palgad.ee internetilehekülje väljavõte, mille kohaselt on müügidirektori

keskmine netopalk 1904 eurot. See tugevdab hageja väidet, et tema palk ei olnud töötasu

alammäär, vaid sularahas makstud 8500 eurot kuulus palga hulka.

46. Ülaltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et

vaidlusaluse 8500 euro puhul on tegemist kulutuste hüvitise ettemaksuga. Seega tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi ettemaksu summas 5579,88

eurot väljamõistmiseks. Samadel põhjustel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata osas, milles

maakohus jättis vastuhagi ettemaksu 2500 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.

47. Kuna kostja vaidlustas puhkusetasu 22,82 eurot ületavas osas väljamõistmise põhjusel,

et maakohus arvestas puhkusetasu arvutamisel töötasuna ka viidatud 2500 eurot, kuid

ringkonnakohus jättis 2500 euro osas kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis on kostja

apellatsioonkaebus põhjendamatu ka puhkusehüvitist puudutavas osas.

48. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse kogu vastuhagi rahuldatud osa ulatuses. Seega

on hageja vaidlustanud ka e-postkasti sisu taastamise tasu summas 35 eurot väljamõistmise.

11

Kostja on hagis viidanud, et hageja on rikkunud TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustust

ja TLS § 15 lg 2 p-s 9 sätestatud kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet

või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatuse tööandja vastu. Kostja selgitas, et e-

postkasti sisu kustutamisega kustutas hageja info ka klientidega sõlmitud kokkulepetest.

Maakohus leidis, et e-postkasti sisu kustutamisega on hageja rikkunud töölepingut. Maakohus

põhjendas, et võib eeldada, et hageja e-postkastis võis sisalduda tööandja jaoks oluline teave

kliendiga kokkulepete kohta ning e-postkasti sisu kustutamine võis tuua tööandja jaoks

kohustuste täitmata jätmise klientide ees ja sellega seonduvalt nii varalise kui maine kahju.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene hagejale TLS § 15 lg-st 1 ja TLS § 15 lg 2 p-st 9 üldist

kohustust säilitada kõik e-postkastis olevad kirjad. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi tõendile

viidates, et e-postkastis sisaldus oluline teave, ning et selle kustutamisega tekkis tööandjale

kahju. Kostja ei ole oma väite, et e-kirjade kustutamisega kustutati tööandja jaoks olulist teavet

klientidega sõlmitud kokkulepetest, kinnituseks tõendeid esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei

ole kostja tõendanud oma väidet, et e-postkasti sisu kustutamisega rikkus hageja oma

töölepingust tulenevaid kohustusi tööandja ees. Seetõttu tuleb kostja vastuhagi ka selles osas

jätta rahuldamata.

49. Kuna kostja ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, siis on

põhjendamatu ka viivise nõue.

50. Hageja on 30.10.2019 esitanud ringkonnakohtule tõendid, millega soovib tõendada, et

osaühingu osa on võõrandatud, osaühing muutis oma ärinime ja juhatuse koosseisu, ning et

juhatuse uus liige on seotud paljude ettevõtetega juhatuse liikmena või likvideerijana. Samuti

esitas hageja andmed osaühingu maksuvõlgnevuse kohta. Kostja vaidles tõenditele vastu.

TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus leiab, et need tõendid ei puuduta käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevaid

asjaolusid, mistõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda. Kuna tõendid on esitatud

elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

51. Arvestades hagi rahuldatud osa ning seda, et vastuhagi jääb rahuldamata, siis tuleb

maakohtu menetluskulud jätta 18 % ulatuses hageja kanda ja 82 % ulatuses kostja kanda. Kuna

hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu