2-19-18053/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18053

Tsiviilasi

O. R. (R.) hagi N. R. (R.) vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

6497,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O. R. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja ema

K. K.

Kostja: N. R. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Karina Lõhmus-Ein

Asja läbivaatamine

02.07.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O. R. (R.) hagi osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt N. R. hageja O. R. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi

19.11.2018-18.11.2019 eest summas 1029,07 eurot.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat N. R. maksma

punktis 2 väljamõistetud elatis viie päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest K. K. arveldusarvele nr xxxx. Maksega viivitamisel mõista kostjalt N.

R. välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.

4. Mõista välja kostjalt N. R. hageja O. R. kasuks igakuine elatis 86,67%

perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates 19.11.2019 kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat maksma

punktis 4 nimetatud elatis jooksva kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja K.

K. arveldusarvele nr xxxx. Maksega viivitamisel mõista kostjalt N. R. välja viivis

VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.

6. Kohus jätab rahuldamata hageja elatise nõude perioodil, kui hagejal on tsiviilasjast

nr 2-18-10905 lähtuvalt vahelduv elukoht.

7. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

2-19-18053

2 (34)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule hagi avalduse ja hagi tagamise taotluse.

Kohus jättis 20.11.2019 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ning andis

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 27.11.2019 täiendatud avaldused,

mille kohus jättis 29.11.2019 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. 07.12.2019 esitas hageja täiendatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse.

Hageja palus mõista N. R.ilt O. R.i kasuks välja igakuine elatis summas 777 eurot alates

19.11.2019-xxxx, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

miinimumpalgast ning alates xxxx-xxxx (kuni hageja täisealiseks saamiseni) 527 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Hageja palus

mõista O. R.i kasuks välja elatisvõlgnevus perioodi 19.11.2018-18.11.2019 eest kokku summas

4065 eurot.

Hageja palus hagi tagamiseks kohustada N. R.i tasuma O. R.i ülalpidamiseks elatist

kohtumenetluse ajal igakuiselt summas vähemalt 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast.

Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud:

-

Hageja vanemate kooselu lõppes 2016.a juunis, hageja on kogu aeg elanud koos oma

emaga;

-

Kostja on lapsega suhelnud, kuid kohati väga ebaregulaarselt; on maksnud elatist

ebaregulaarselt, pole kinni pidanud kokkulepitud summadest, on vähendanud neid

ühepoolselt vastavalt enda suvale ning üldse mitte maksnud. Hageja hinnangul on elatis

olnud kostja jaoks vahend hageja ema kontrollimiseks või karistamiseks;

-

Alates 2016.a juunist jõudsid vanemad omavahelisele kokkuleppele ning kostja tasus

hageja ülalpidamiseks elatist summas 500 eurot kuus. Novembris 2016 vähendati poolte

kokkuleppel tasutavat elatist 350 eurole kuus. Hiljem vähendas kostja ühepoolselt

elatisemakse miinimumini ning tasus elatist ebaregulaarselt. Alates 2019.a aprillist ei

ole kostja elatist tasunud hagejale;

2-19-18053

3 (34)

-

Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise saamiseks, kuid

tagajärjetult – kostja ignoreerib teemat ja soovitab pöörduda kohtusse;

-

Alates aprillist 209.a on hageja seaduslik esindaja tasunud kõik hageja kulud üksi;

-

Hageja elab koos ema ja perega xxxx eramajas; Hageja vanemad on varasemalt kokku

leppinud, et võimaldavad hagejale puhta elu, mis teeb pere-eelarve ca 1/3 võrra

kallimaks võrreldes tavatoodetega;

-

Hageja vanemad leppisid kokku, et lisaks elatisele tasub kostja hageja lastehoiukulu

Xxxx Xxxx lastehoius ning hageja seaduslik esindaja kannab lapse lastehoidu viimise

ja toomisega seotud kulud. Kostja kohustust ei täitnud enam ning august-september

2019 tasus hageja seaduslik esindaja hageja lastehoiuga seotud kulud üksi. Alates

2019.a oktobrist ei ole hagejal majanduslikel põhjustel võimalik lastehoius käia ehkki

lastehoius käimine on lapse arengule väga vajalik. Lisaks soovib hageja minna

jalgpallitrenni, mille kuumakse on 60 eurot;

-

Hageja tõi välja järgnevad püsikulud:

▪ eluasemekulud summas 404 eurot kuus (maja laenumakse 2157 eurot kuus +

kõrvalkulud tarbitud kommunaalteenuste eest 154 eurot kuus, televiisori ja

interneti kulud 56 eurot kuus, kulud pesumasina ja kuivati liisingumaksetele

47,69 eurot kuus jagatuna 6 inimese vahel = 404 eurot kuus);

▪ kulud söögile ja majapidamisele 430 eurot kuus;

▪ Riided, jalanõud, mänguasjad, spordivahendid jne 80 eurot kuus;

▪ Mööbel, padjad, tekid, linad, rätikud, pesu ja koristusvahendid jne 20 eurot kuus;

▪ Hobid ja trennid (jalgpall, lumelaud) keskmiselt 100 eurot kuus. Vajalik

varustus, riietus, võistlustasud;

▪ Lastehoiu kulud – keskmiselt 500 eurot kuus;

▪ Reisimine ja vaba aeg koos vanemaga – ei kuulu elatise hulka, kulud kannab

kumbki vanem eraldi, olenevalt sellest kumma vanemaga laps reisib või vaba

aega veedab; Kooli ja õppimisega seotud reisimise kulud kannavad vanemad

pooleks.

▪ Eeltoodust lähtuvalt moodustavad lapse vajadused/ kulud kokku 1054 eurot +

500 eurot lastehoid.

-

Hageja seaduslik esindaja viibib lapsehoolduspuhkusel ning on hageja elamiskulusid

tasunud üksinda ja seda noorima lapse eest saadava vanemahüvitise arvelt, mis lõppeb

2021.a märtsis. Kostja sissetulekute suuruse kohta hagejal andmed puuduvad.

Hageja tõi hagi tagamise taotluses esile järgmised asjaolud:

-

O. R. on alaealine, kelle ema viibib lapsehoolduspuhkusel;

-

Kostjal on kohustus last käesoleval ajal ülal pidada sõltumata selle kohtumenetluse

tulemustest, milles elatise suurus kindlaks määratakse;

-

Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiseks tasunud elatist pika aja vältel ning seeläbi on

tugevalt kahjustunud O. R. elukvaliteet (pole võimalik soetada vajaminevaid asju,

ökotoitu, ei saa käia enam lastehoius) ning hageja emal puuduvad vahendid üksi kõikide

kulude maksmiseks, taotleb O. R. kohustada kostjat maksma menetluse ajal O. R.

2-19-18053

4 (34)

ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast;

-

Märgitu annab O. R.le võimaluse pöörduda elatisabi saamiseks elatisabi seaduse alusel;

-

Hageja palub hagi tagada, kuna on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha;

-

Hageja on seisukohal, et kostja ei maksa elatist pahatahtlikult ning vabatahtlikult seda

maksma ei hakka, kuna ignoreerib järjepidevalt kõiki sellekohaseid kirju/sõnumeid;

-

Kohtuotsuse täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks, kuna kostjal puuduvad

näiliselt varalised vahendid rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, sest kostja varjab oma

tulusid.

Kohus võttis hagiavalduse 10.12.2019 määrusega menetlusse ning rahuldas 10.12.2019

määrusega hageja hagi tagamise taotluse.

Vastusena kostja vastuväitele märkis hageja 01.02.2020 menetlusdokumendis järgmist:

-

Vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele viibib hageja kostja juures üle nädala 2

ööpäeva (keskmiselt 4 ööpäeva kuus). Selline suhtluskord lepiti kokku kohtuliku

kompromissiga mai 2018.a ning oktoober 2019.a.

-

Alates 16.05.2019.a on hageja kostja juures viibinud alljärgnevalt-

▪ 16.05-17.10 (0 ööpäeva)

▪ 18.10-22.10 (4 ööpäeva)

▪ 28.10-31.10 (3 ööpäeva)

▪ 8.11-12.11 (4 ööpäeva)

▪ 22.11-27.11 (5 ööpäeva)

▪ 6.12-11.12 (5 ööpäeva)

▪ 20.12-24.12 (4 ööpäeva)

Seega viibis hageja ajavahemikul 16.05.2019-31.12.2019 isaga kokku 25 ööpäeva

(mitte 31 ööpäeva nagu väitis kostja), mis teeb keskmiselt 3,3 ööpäeva kuus. Seega

peaks elatise määramisel arvestama sellega, et laps viibib isaga keskmiselt 4 ööpäeva

kuus.

-

Praegu on tegemist näiliku ning ajutise isa poolse korraldusega, kus ta ei too last

kokkulepitud ajaks(pühapäevaks) tagasi vaid hoiab teda pikemalt enda juures. Selline

korraldus ei saa olla jätkusuutlik. Isa on jätkud xxxx lapse üksi koju selleks ajaks, kui

ise tööl viibis, käies last söötmas ja kontrollimas, mis on lubamatu, kuivõrd xxxx laps

vajab pidevat järelvalvet.

-

Kuna isa vahetab töökohti oma konfliktse iseloomu tõttu väga sageli, siis tavatöökohad

on siiski E-R, seega ei ole lapsel seal võimalik pikemalt olla. Laps läheb kooli xxxx, ka

siis ei ole mõeldav isa juures käimine tihedamalt, kui praegu kokku lepitud (üle nädala

R-P). Sageli on olnud perioode, kus isa ei võta last kuid. Viimane selline pikem periood

oli 16.05.19- 17.10.2019, kus isa ei võtnud kordagi last, isegi ei teinud ühtegi

ettepanekut lapsega kohtumiseks. Laps on tihti haige+ on perioode kus ta ei

soovi/keeldub üldse isa juurde minekust. Kui lapsel õnnestub jälle lasteaeda minna, siis

olid/on tema lasteaia päevad E,K,R;

-

Isa väide, et ema pole lapsele riideid kaasa pannud, ei vasta tõele.

-

Vanemad on 11.10.2019 a suhtluskorra kokkuleppes kokku leppinud, et isa kannab kõik

Tartu- Tallinn vahelised transpordi kulud. Seega ei kuulu need kulud siin asjas kuidagi

arvestamisele.

-

Lapsevanemate kulud lapse meelelahutusele on kummagi vanema enda kanda. Ka

maadlustrennis hakkas isa lapsega käima kohtule näitamiseks. Varem ta seal lapsega

2-19-18053

5 (34)

käinud pole. Isa mainis emale, et hakkavad seal käima ja ema oli nõus, kui isa kannab

ise kulud. Jällegi on tegemist meelelahutuskuludega, sest 2x trennis käimist ei saa isegi

trenniks nimetada.

-

O. R.i lapsetoetus on 60 euri kuus, on peres teine laps, kes saab peretoetust. Lasterikka

pere toetust ei saa siin isa poolsest elatisest maha arvestada. Emal on 5 last, kellest 4

alaealised ning kellest ainult üks on N. R.i laps. Ema saaks lasterikka pere toetust ka

siis, kui O. R.i toetus laekuks isale. Ema leiab, et lasterikka pere toetus peaks katma

ainult lasterikka ema poolseid kulusid, mitte eraldi elava mitte lasterikka isa kulusid,

kelle ülalpidamisel on ainult üks laps. Ema palk läheb jagamisele 4 lapse vahel, mis

ilma lasterikka pere toetuseta halvendaks laste elukvaliteeti, kuna iga lapse jaoks jääks

väiksem summa. Isa ülalpidamisel on ainult 1 laps. N. R.il ei ole siin mingit rolli selles,

et ema saab lasterikka pere toetust. Vastavalt PHS § 15 on peretoetuste eesmärk tagada

lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine. N. R. ei kuulu meie perre ega tee kulutusi teiste laste peale, seega ei saa

peretoetusi arvestada tema poolse elatise vähendamiseks.

-

Lastehoiu kulu on ühesugune olnud lapse lastehoidu minekust saadik. Laps käis hoius

3 päeva nädalas. Vanemad on lastehoiu ning seal käimise sageduse otsustanud ühiselt.

Lastehoius käivad lapsed kuni kooli minekuni. Lastehoid ei ole kohustuslik aga siiski

vajalik, juhul kui laps ei saa hoius käia, siis peab talle leidma lapsehoidjad. Praegu on

last hoidnud nii lapse vanem vend kui ka vanaema, kes on teinud lapsega kõike seda

mida tehakse lastehoius sellises vanuses lastega (alates oktoobrist ei ole laps käinud

hoius ja olen maksnud ca 300 euri iga kuu lapse hoidmise eest- 5 eur tunnist). Ka lapse

vanaema ja vend ei pea seda tasuta tegema, seda enam et O. on raske laps kelle hoidmine

ei ole kerge. Isa on varasemalt korduvalt väitnud, et lapsele ainus sobiv hoid on Xxxx

lastehoid, maksnud ise ka hoiu arveid. Ema kanda on olnud sõidukulu ja aeg mis selleks

kulub (iga lastehoiu päev ca 80km sõitu kokku).

Tallinna lasteaedades on väga pikad järjekorrad ning sinna koha saamine oleks võimatu.

O.i nooremad õde ja vend nii pea lastehoidu ei plaani minna ja kui seda teevad, siis

lähevad nad xxxx Xxxx, mis on kodust ca 1km kaugusel ja kuhu O.ile pole enam kohta

isa konfliktse iseloomu tõttu

-

Tagasiulatuv nõue- hagejal on ema juures kaks kodu- üks Eestis ja teine xxxx. Ema ei

ole arvestanud mõlema koha kulusid, kuigi Eestis elades on xxxx kodu tühi. Ema esitas

nõude lähtuvalt Eesti elamiskuludest, mis on soodsamad.

-

O. R.i elatise suurus peaks olema mitte väiksem, kui tema venna S. U.i elatis, sest see

tagab ühes peres kasvavatele lastele võrdsed võimalused. S. U. elatise suurus on täna

372 euri, mis tõuseb koos miinimumelatise tõusuga.

-

Kostja väitis, et tal puudus sissetulek perioodil, kui ta lapsele elatist üldse ei maksnud

ning seetõttu ei peaks ta tagasiulatuvalt elatist maksma. Esiteks jättis isa meelevaldselt

lapse oma valdusesse ning ei lasknud teda xxxx tagasi enne, kui alles 16.05.2019 ja ka

peale seda ei läinud ta ametlikult tööle kuni aasta lõpuni. Samas oli tal piisavalt

vahendeid, et maksta kohtus käimise eest advokaadile ning ka enda ülevalpidamiseks,

ilma et oleks pidanud sellel ajavahemikul ametlikult tööl käima. Seega ei ole mingit

põhjust mitte maksta ka elatist tagasiulatuvalt.

03.05.2020 menetlusdokumendiga täpsustas hageja oma igakuiseid kulusid ning esitas kulude

tõendamiseks täiendavad tõendid.

22.05.2020 menetlusdokumendiga täpsustas hageja veelkord oma igakuiseid kulusid ja esitas

kulude tõendamiseks täiendavad tõendid. 22.05.2020 menetlusdokumendist nähtuvalt olid

hageja hinnangul tema igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 1443,9 eurot.

2-19-18053

6 (34)

Hageja tõi täpsustatud kulud välja järgnevalt:

1.ELAMISKULUD

Kokku

O.i osa

Kasutuseelis

€ 2 157,00

€ 359,50

Kommunaalkulud

€ 154,00

€ 25,67

TV ja Internet

€ 56,00

€ 9,33

Pesumasin, kuivati

€ 47,69

€ 7,95

Mööbel, tehnika

€ 100,00

€ 16,67

Veefilter, 2x aastas (185x2)

€ 31,00

€ 5,17

Ikea

€ 93,11

€ 15,52

Ikea

€ 126,68

€ 21,11

Majap, hügieen Bio4you

€ 229,25

€ 62,00

Kokku

€ 522,91

2.SÖÖK 10 päeva

Kokku

O.i osa

Kokku 10p söök

€ 171,87

4.O.I ISIKLIKUD KULUD

1a

1k

Joonistamine, raamatud

€ 150,00

€ 12,50

Mänguasjad

€ 200,00

€ 16,67

Riided, jalanõud

€ 1 400,00

€ 116,67

Talveriided

€ 200,00

€ 16,67

Mütsid

€ 103,50

€ 8,63

Mööbel, voodipesud jne

€ 250,00

€ 20,83

Hobid

€ 100,00

Veepudel

€ 26,00

Hambahari

€ 4,50

Kokku

€ 309,96

5.TRANSPORT

Kokku

O.i osa

Auto liising

€ 133,00

€ 22,17

Kütus

€ 200,00

€ 33,33

Kütus lasteaeda 12päeva x 80km

€ 135,00

€ 135,00

Remont/rehvid jne

€ 100,00

€ 16,67

Kindlustus

€ 18,77

€ 3,13

Lennud 6x aastas

€ 400,00

€ 200,00

Kokku

€ 410,30

6.MUUD KULUD

Kokku

O.i osa

Lastehoid Xxxx

€ 500,00

Lapsehoid

€ 300,00

Meelelahutus

€ 60,00

Kokku

€ 360,00

Hageja esitas 20.07.2020 seisukoha kostja 01.07.2020 teatisele ning 06.07.2020

menetluskulude nimekirjale, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-19-18053

7 (34)

2. Kostja esitas 13.01.2020 hagivastuse, milles vaidles nõudele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:

-

Elatisenõue ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole kunagi keeldunud hagejale elatise

maksmisest. Kostja maksab ja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist seaduses

ettenähtud miinimumelatise ulatuses ning on nõus seda ka edaspidi tegema. Kostja

hinnangul võimaldab kahekordne miinimumelatise summa (mõlema vanema panus)

tagada lapsele keskmisest kõrgema elatustaseme;

-

Vanemate erimeelsusi elatise suuruse osas on põhjustanud muuhulgas see, et kostja on

soovinud, et hageja seaduslik esindaja põhjendaks kulutusi, mis ületavad seaduses

ettenähtud miinimumi, kuid hageja seaduslik esindaja ei ole seda teinud ning on

lükanud tagasi kostja korduvaid ettepanekuid kanda osad hageja kulud ise ja vahetult

lapsele. Kostjani on jõudnud info hageja seadusliku esindaja järjepidevast laste

elatusraha mittesihtotstarbeliselt kasutamisest;

-

Hageja seaduslik esindaja on jätnud esitatud tõendeid kasutades välja toomata olulist

infot ning moondanud fakte, et luua ekslik mulje, nagu kostja püüaks varjata oma tulusid

ning mitte maksta hagejale elatist;

-

Kostja on pidanud vajalikus selgitada hagejale elatisena varasemalt suuremate summade

tasumist. Kostja asus hageja seaduslikku esindajat toetama, kui hageja seaduslik

esindaja jäi 2014.a mais lapseootele eesmärgiga vähendada poolte vahel rahakonflikte

ja seeläbi lootele halvasti mõjuvat stressi. Kostja tasus sellest ajast kõik hageja tulevase

heaoluga seotud kulud (kulud looteuuringutele, riietele, mänguasjadele ja kõigele muule

vajalikule). Kostja on ajavahemikul 10.02.2014-16.12.2016 kandnud hageja

seaduslikule esindajale 18 009,68 eurot, mis tõendab, et hageja seadusliku esindaja

väide, et ta on üksi ostnud kõik hagejale eluks vajaliku ja kandnud kõik hageja kulud,

on vale ja teadlikult kohut eksitav;

-

Kostja viitab, et hageja seaduslik esindaja ajab sassi omavahel 2 täiesti erinevat kuid

olulist asja, milleks on hageja seadusliku esindaja isiklikud soovid elatava elustiili osas

ja lapse reaalsed vajadused;

-

Kuna hageja seaduslik esindaja jätkuvalt keeldus kulude põhjendamisest kostja

korduvatest palvetest hoolimata, siis ei olnud kostjal alust maksta elatist rohkem kui

seadusega ettenähtud miinimum. Alates maist 2017 hakkas kostja seetõttu hageja

seaduslikule esindajale maksma hageja jaoks seadusega ettenähtud miinimumi ning

informeeris sellest ka hageja seaduslikku esindajat;

-

Kostja on seisukohal, et hagis esile toodud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja

põhjendatud.

-

Hagi kohaselt on lapse kulud internetile ja televisioonile 9 eurot kuus. Ei televisioon

ega internet ole xxxx lapsele eluliselt vajalikud mistõttu ei saa seda põhjendatud kulude

hulka arvata.

-

Kostja leiab, et hageja kulud hobidele ja trennidele summas 100 eurot kuus on

tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et hetkel hageja hagiavalduses viidatud

jalgpallitrennis ei käi ning sellega seoses kulusid ei ole. Elatise suuruse määramisel ei

saa võtta aluseks tulevikus hüpoteetiliselt tekkida võivaid kulusid. Kostja on seisukohal,

et hageja ringidele/trennidele kulu peaksid kandma see vanem, kes otsustab mingi trenni

või huviringi kasuks sel ajal, kui hageja on tema hooldada. Kui vastavalt suhtluskorrale

ei pea hageja Eestis viibima üle 6 kuu ja 1 päeva, ei ole kostjal võimalik kuidagi

2-19-18053

8 (34)

kontrollida, kas hageja üldse käib Xxxxs mingites väidetavates ringides/trennides või

kui palju need tegelikult maksavad;

-

Kostja leiab, et 500 eurot kuus lastehoiule on ebamõistlikult suur kulu. Lasteaias/hoius

käimine ei ole Eesti Vabariigis lastele kohustuslik ning vaadates kehtivat ja reaalselt

toimivat suhtluskorda, oleks hagejal teoreetiliselt võimalik käia lastehoius 2020 aasta

jaanuaris 15, veebruaris ja märtsis 14 ning aprillis 16 päeva. Reaalselt hageja nii palju

päevi kuus lastehoius ei käi. Seni on olnud vanemate kokkuleppeks, et hageja ei käi

lastehoius üle 3 päeva nädalas;

-

Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et ka hageja väikevend K. K. hakkab käima

Xxxx lastehoius, millest lähtuvalt oleks lastehoiu kohatasule 10% allahindlus ning kuna

2 last viiakse samasse lasteaeda korraga, jaguneb kütusekulu 2 lapse vahel võrdselt.

Lisaks on ette nähtud lasteaiatasule omavalitsuse toetus, mis vähendab lastehoiule

minevaid kulutusi;

-

Augustis ja septembris 2019 käis hageja lastehoius ilma, et kostja sellest eelnevalt

teadlik oleks olnud;

-

Hagiavalduse kohaselt on hageja eluasemekulud 404 eurot kuus. Kostja on seisukohal,

et lapse eluasemekulude suurus on põhjendamatu. Kostja märgib, et eluaseme

soetamiseks võetud laenumaksed ei ole lapse kulu. Hageja on toonud välja, et

kasutuseelis O. R.i puhul on 1500 Eur/6 ehk 250 eurot kuus. Kostjale jääb arusaamatuks,

miks võtab hageja eluasemekulude arvutamisel aluseks kasutuseeliste summa 360 eurot

kuus kui hageja samas väidab, et kasutuseeliste summa on 250 eurot kuus. Kostja leiab,

et ka kasutuseelis 250 eurot kuus on ebamõistlikult suur. Isegi kui hageja seadusliku

esindaja elukoha üürihind on 1500 eurot kuus, siis tuleb arvestada, et tegemist ei ole

eluruumi ainukasutusega. Eelduslikult peaksid kasutuseelised ka nö mahtuma

kahekordse miinimumelatise summa sisse;

-

Seoses lapse eluasemekulude suurusega peab N. R. vajalikuks märkida veel, et xxxx

elamu on paariselamu ehk 2 erineva välisukse ja elamispinnaga ühe katuse all olev

hoone, mille küttesüstemiks on õhk-vesi soojuspump mis paikneb hetkel hageja

seadusliku esindaja kasutuses oleva poole(boksi) keldris ning varustab sooja vee ning

soojusenergiaga paariselamu mõlemaid sama suurusega bokse kus kokku elab koos

üürnikega 10 inimest. Üks xxxx paariselamu boks on regulaarselt välja renditud 4

liikmelisele perekonnale. Eluruum, mida hageja seaduslik esindaja nimetab juriidilise

korrektsuse piiril mängides hageja alaliseks elukohaks oli samuti välja üüritud

vahemikus november 2018 kuni juuli 2019. Sellest hoolimata viitab hageja seaduslik

esindaja hagiavalduses 10 viimase kuu keskmistele kuludele, mis kajastavad pigem 2

välja renditud boksi rentnike kulusid mida ei saa võtta arvesse kui alust hageja kulude

arvutamiseks. Laenumaksed ning kõik muud esitatud andmed puudutavad tervet Xxxx

elamut, millest 50% on välja üüritud ka siis kui hageja seaduslik esindaja on Eestis ning

ajal, mil hageja seaduslik esindaja oli Xxxxs oli 100% majast välja renditud. Ometi toob

hageja seaduslik esindaja arvutusena välja 10 viimase kuu andmed;

-

Hageja on eluasemekuludena käsitlenud ka hageja ema liisingmakseid pesumasinale ja

kuivatile. Kostja leiab, et tegemist ei ole eluasemekuludega ega hageja kuludena.

Tegemist on hageja poolt võetud rahaliste kohustustega.

-

Kostja on seisukohal, et kulud toidule 430 eurot kuus, riietele, jalanõudele,

mänguasjadele, spordivahenditele 80 eurot kuus, tervishoiule ja hügieenile 20 eurot on

ebamõistlikult suured. Kostja leiab, et hageja ei ole sellises suuruses kulutusi tõendanud

ega ka veenvalt põhistanud;

2-19-18053

9 (34)

-

Hagiavaldusel kohaselt on kulud mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele,

pesule ja koristusvahenditele 20 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja ei ole sellises

suuruses kulutusi tõendanud ega ka veenvalt põhistanud;

-

Harju Ringkonnakohus kinnitas 11.10.2019 määrusega kohtuasjas 2-18-10905

saavutatud hagejate vanemate N. R.i ja K. K. kompromissleppe alusel hageja ja kostja

vahelise suhtluskorra. Suhtluskorra järgi peab hageja Eestis viibimise aeg olema 6 kuud

+ 1 päev kalendriaasta jooksul. Kui hageja seaduslik esindaja viibib Eestis, kohtub

kostja hagejaga üle nädalavahetuse ning võimalusel tihedamini. Hageja seaduslik

esindaja ei tee takistusi kostja ja hageja sagedasemaks suhtluseks kui üle

nädalavahetuse;

-

Hageja on suhtluskorra kindlaksmääramise järgselt olnud kostja juures 2019 oktoobris

10 päeva, novembris 11 päeva, detsembris 11 päeva. Kostja ja hageja vaheline

kokkulepe lähtudes kostja ja hageja soovidest ning kostja võimalustest on selline, et üle

nädala võtab kostja hageja reedel ja viib hageja seadusliku esindaja juurde tagasi

teisipäeval. Selline on lapsele harjumuslikuks saanud ja välja kujunenud suhtluskord,

mida hageja seaduslik esindaja ei tohi Harju Ringkonnakohtu määruse alusel piirata;

-

Kostja alustas jaanuaris 2020.a tööd uue tööandja juures, kes nõustus võimaldama

kostjale tööl käimist graafiku alusel, mis võimaldab ühtlasi tagada hagejale stabiilse

elatise maksmise vahendid kui ka võimaldab jätkata kostja ja hageja poolt kokkulepitud

suhtluskorda, milleks on vähemalt, kuid mitte kuni 10 päeva kuus;

-

Lähtuvalt kehtivast ning ka lapsele harjumuslikuks saanud suhtluskorrast viibib seega

hageja kostja hoolduses 60 päeva aastas kui hageja seaduslik esindaja on terve aasta

Xxxxs, 80 päeva aastas kui hageja seaduslik esindaja on pool aastat Xxxxs ja 120 ning

rohkem päeva aastas, kui hageja seaduslik esindaja viibib terve aasta Eestis, seega kostja

on täitnud ja täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust ka vahetult, millega

hagiavalduses ei arvestatud. Ajal, mil laps on viibinud ja viibib kostja juures, kannab

lapse kulusid, sh eluasemekulud, toidukulud, transpordikulud jne kostja. Samuti on

kostja ostnud lapsele riideid, jalanõusid, mänguasju jne;

-

Alates 6. juunist 2017 keeldus hageja seaduslik esindaja panemast lapsega kaasa hageja

riideid ajaks, mil hageja oli kostja hooldada. Alates sellest hetkest kuni käesoleva

hetkeni on olnud kostja sunnitud seetõttu hageja hooldamiseks soetama kõik vajalikud

riideesemed, jalanõud, mänguasjad, teise jalgratta, elektriauto jm. Ostutšekid puuduvad

kuna ootamatult nii palju vajalikke riideid ja asju korraga soetada oli kostjal võimalik

vaid taaskasutuspoodidest või otse kellegi käest sularahas ostes. Samal ajal maksis

kostja regulaarselt hageja seadusliku esindaja kontole seadusega ettenähtud

miinimumelatist;

-

Hageja on viimastel kuudel viibinud kostja elukohas umbes 10 päeval kuus. Kostja elab

talle kuuluvas elamus xxxx. Viibides kostja juures kasutab hageja kostja elamu

kasutuseeliseid. Kostja eluaseme kõrvalmajas renditakse 90m2 korterit hinnaga 400

eur/kuus ehk 4,44 eur/m2, seega võib kostja elukoha kasutuseelise maksumuseks

arvestada 532,8 eur/kuus mistõttu hagejat puudutava kasutuseelise maksumus on

arvestuslikult 177,60 eur/kuus. Hoones elab kostja koos xxxx isaga kellel on hoones üks

tuba. Elektri-ja küttekulu on ühine. Kostja elukohaks olev elamu põhiküte on ahiküte.

Küttepuud on kostja varunud enda kinnistult, mistõttu hoone küttekulusid eraldi välja

tuua ei ole võimalik. Umbkaudne küttepuude kulu küttehooajal oktoober-aprill on 8

ruumimeetrit. Turuhind hetkel ca. 60 eurot/ruumimeeter. Seega kulu küttepuudele ca

480 eurot aastas. Vesi hoonesse tuleb lokaalsest puurkaevust, kanalisatsioon on hoonel

lokaalne mistõttu regulaarset kulu ei veele ega kanalisatsioonile ei ole. Kohtu nõudel

2-19-18053

10 (34)

võimalik välja tuua puurkaevuga liitumise tasu ning autonoomse veevarustuse ning

kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks tehtud kulud. Soe vesi toodetakse hoones

elektriboileriga. Aasta keskmine kulu elektrile ühes kalendrikuus on 46,64 eurot kuus.

Aasta keskmine kulu prügiveole kalendrikuus on 7,74 eurot. Kostja on ehitanud oma

elukohta hagejale kiigest, mängumajast ja liumäest koosneva mänguala. Materjalid

ehitamiseks soetatud erinevatel aegadel, tšekke ei ole kogutud;

-

Iga kuu sõidab kostja hagejaga koos olemiseks 900km ehk 2 x 450km. Arvutuslikult

kulub kostjal hagejaga kohtumisteks autokütusele 0,08 L/km x 900km = 72L ; 72L x

diiselkütuse hind 1,37 eur/L = 98,64 eur/ kuus;

-

Üle nädala reedeti on käinud kostja hagejaga Tallinnas Xxxx seikluslinnakus mängimas.

Kulu (4x4,90 =19,6 ) + ( 2x 6,90= 13,8) = 33,4 eurot 3 viimase kuu jooksul. Igakuine

keskmine kulu Lohesaba linnaku külastuse peale 5,56 eurot;

-

Üle nädala reedeti hakkas kostja hagejaga käima maadlussaalis xxxx „mängutuba”

külastusvõimaluse raames mille kulu on 7 eur/kord. Kulu kuus 14 eurot;

-

Hageja toidukulu arvutamiseks jagas kostja lapsepäevade tarvis ostetud toidule kulunud

summa 3ga ehk arvestuslikult kulus sellest 2/3 kostjale ja 1/3 hagejale. Hageja vanaisa

J. R., kes elab kostja kodus soetab oma toidu eraldi kuna söömisharjumused on erinevad;

-

O. R.i hooldamiseks kuluvate kulude arvutuse on kostja välja toonud tõendis 34;

-

Kostja on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega,

et osa hageja kulutustest on kantud riiklike toetustega. Hageja emal on neli alaealist last,

mistõttu saab ta lastega seotud toetusi vähemalt 620 euro ulatuses kuus (2x60 + 2x100

+ 300). Kuni 31.12.2018.a on riiklike toetustega kaetud 152 eurot hageja kuludest ja

alates 1.10.2019.a 173 eurot iga lapse kohta (610 jagatud nelja lapse vahel on 152 eurot

ja 620 eurot jagatud nelja lapse vahel on 155 eurot;

-

Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele täies ulatuses vastu. Kostja märgib, et

tagasiulatuva elatise nõude puhul on oluline arvestada seda, milline oli lapse

elukorraldus kõnealusel perioodil (november 2018-november 2019). Hageja seaduslik

esindaja elas november 2018 kuni juuli 2019 Xxxxs. Laps viibis osa aega ema juures

Xxxxs ja osa aega isa juures Eestis;

-

Hageja viibis kostja juures Eestis 12.12.2018-27.12.2018 ja oleks pidanud viibima

vanemate omavahelise kokkuleppe alusel 25.02.2018-10.03.2019. Tegelikkuses viibis

hageja kostja juures 25.02.2018- 15.05.2019. Kostja tasus lapse ülalpidamiseks elatist

lähtuvalt sellest, kuidas laps pidi vastavalt kokkuleppele vanema juures viibima. Nii

tasus kostja elatist ka märtsis 2019 lähtudes kokkuleppest, mille kohaselt pidi laps

minema ema juurde 10.03.2019. Lapse ema ei tulnud aga lapsele 10.03.2019 järele ja

laps jäi isa juurde. Kui selgus, et hageja seaduslik esindaja rikub suhtluskorda ja hageja

jääb teadmata ajaks kostja juurde, palus kostja hageja seaduslikul esindajal talle kantud

märtsi 2019 elatise tagasi kanda ning hakata kandma elatist hoopis kostjale ajal, kui

hageja on kostja hoole all. Hageja seaduslik esindaja ei kandnud kostjale tagasi märtsi

elatist, ei kandnud omalt poolt ei märtsi, aprilli ega poole mai elatist. Ka keeldus hageja

seaduslik esindaja selgitamast, miks ta kostjale elatist ei kanna. Perioodil 25.02.2019

kuni 15.05.2019 täitis kostja seega hageja ülalpidamiskohustust üksi. Samas oli kostja

maksnud ühe kuu elatise (märtsis makstud elatis) ette;

-

Mais 2019 oli vaja soetada lennupilet hagejale, et ta saaks lennata 15 mai 2019 Eestist

kostja juurest Xxxxsse hageja seadusliku esindaja juurde vanema venna T. U.i saatel.

Hageja seaduslik esindaja keeldus lapsele lennupileteid ostmast ning väitis, et tal

2-19-18053

11 (34)

puuduvad piletite ostuks vajalikud 190 eurot mistõttu laps ei saagi Xxxxsse lennata.

Kostja soetas ise hagejale lennupileti, mida hageja seaduslik esindaja pole hoolimata

lubadusest siiani tagasi maksnud;

-

Olukord, mida hageja seaduslik esindaja kasutab kostja demoniseerimiseks ning mis on

hagiavalduse aluseks ehk väide, et kostja ei ole maksnud elatist pool aastat, on hageja

seadusliku esindaja iseenda põhjustatud suhtluskorra rikkumisega 10.03.2019. Alles

30.12.2019 avaldas hageja seaduslik esindaja põhjuse, miks ta kostjale keeldust elatist

maksma ajal, kui hageja oli kostja hooldada;

-

Kostja leiab, et hagis nõutud tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta

majanduslikult raskesse olukorda. Arvestades eeltoodud asjaolusid, so seda, et kostja

pidas hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul hagejat teatud perioodil üksi üleval

(hageja seaduslik esindaja ei osalenud lapse ülalpidamises), oleks tagasiulatuv elatise

väljamõistmine kostja suhtes ka ebaõiglane;

-

Kostjal puudus pikka aega sissetulek, sest ta oli sunnitud oma töökoha xxxx ametis üles

ütlema, et hooldada hageja seadusliku esindaja suhtluskorra rikkumise tõttu ootamatult

ja plaaniväliselt last. Peale hageja Xxxxsse sõitu püüdis kostja uuesti käivitada oma

erinevaid ettevõtlusvõimalusi, et sealt vajalik sissetulek tekitada. Alates oktoobri lõpust

on kostjal olnud väljakutseks isegi lapsega läbikäimiseks vajalike vahendite leidmine;

-

Kostja on nõus vaidluse lahendamisega kompromissiga mis arvestab mõlema vanema

reaalseid kulusid hageja hooldamisele ja hageja reaalseid vajadusi. Kompromiss peab

arvestama ka tõsiasja, et hageja seaduslikul esindajal ei ole harjumust teatada ette

välismaale kolimisest, reisidega seotud aegadest ega välismaal elamise ajalisest

kestvusest.

Kostja esitas 12.06.2020 menetlusdokumendi ja täiendavad tõendid, milles tõi välja järgmist:

-

Kostja jääb vastuses hagile esitatud seisukohtade juurde.

-

Hageja kulud on põhistamata ja tõendamata

-

Eluasemekulud - Kostja on seisukohal, et eluasemekulud, sh kasutuseelised 359,50

eurot kuus on ebamõistlikult suured. Sellises ulatuses kulud pole põhjendatud ja hageja

ei ole tõendanud, et tal sellised kulud esineksid. Kostja märgib täiendavalt, et kostjale

teadaolevalt ei ole hageja poolt esile toodud laenusumma puhul tegemist üksnes

eluaseme, kus lapse ema ja tema perekonnaliikmed elavad, laenuga, vaid laen võeti

paarismaja ehitamiseks. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et lapsele on ka kostja juures

tagatud kodu ja kasutuseeliste kasutamise võimalus. Kostja on seega pidanud samuti

tegema kulutusi selleks, et hagejal oleks kostja juures viibides kõik vajalik olemas.

-

Hageja väidete kohaselt on lapse kulud majapidamis- ja hügieenitoodetele 62 eurot

kuus. Kostja leiab, et tegemist on ebamõistlikult suure kuluga. Hageja poolt esitatud OÜ

Ö arve ei tõenda, et tegemist oleks lapse ühe kuu kuludega majapidamis-ja

hügieenitoodetele. On alust arvata, et sellises koguses majapidamis- ja hügieenitooteid

nagu hageja esitatud arvelt nähtub, ei osteta igakuiselt, so tegemist ei ole ühe kuu

kuludega. Ei ole usutav, et lapsele kulub aastaringselt veekindlat päikesekreemi või

putukatele ebameeldivat emulsiooni üks pudel või tuub kuus. Samuti ei kulu lapsele

igas kuus pudelit šampooni või dušigeeli.

-

Kulud pesumasinale ja kuivatile ning veefiltrile. Kostja leiab, et tegemist ei ole

kuludega, mille hüvitamist lapse elatise koosseisu saaks nõuda. Kostjal on samuti

pesumasin ja seda kasutatakse ka lapse pesu pesemiseks, kuid kostja ei näe alust, et ta

saaks lapse emalt nõuda pesumasina soetamise kulude hüvitamist. Tegemist on

kuludega, mis lapse emal oleks sõltumata sellest, kas laps tema juures elab või mitte.

2-19-18053

12 (34)

-

Kulutused mööblile ja tehnikale summas 16,67 eurot - välja on toodud kaks Ikea arvet,

millest O.i väidetavad kulud on 36,63 eurot. Esitatud arved ei tõenda, et lapsel sellised

kulud igakuiselt esineksid. Kostja on seisukohal, et kõiki mööbliesemeid,

sisustuselemente, nõusid jne, mida hageja ema või tema abikaasa nende koju ostavad,

ei saa käsitleda osaliselt lapse kuludena. Samuti tuleb arvestada sellega, et selliste asjade

kasutusiga on pikka, so iga aasta või ka paari aasta tagant ei vahetata tavaliselt välja

mööblit, nõusid, kardinaid jne. Mööbli ja tehnika kulude tõendamiseks on esitatud asja

juurde sülearvuti Dell arve summas 1329 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole

lapse kuluga. Hageja ema tõi sülearvuti ostmise põhjuseks lapse ja isa suhtlemise

tagamise. Kostja leiab, et lapse ja isa suhtlemise tagamiseks ei ole vaja osta lapsele 1329

eurot maksvat sülearvutit. Kostjal on alust arvata, et nimetatud sülearvutit kasutab

eelkõige hageja ema ja/või tema abikaasa.

-

Lapse ema Xxxxs viibimise ajal on kõnealune eluase olnud üürile antud. Käesoleva

hetkel on kinnisvaraportaali www.kv.ee taas üleval kuulutus selle üürile andmiseks, sest

lapse emal on kavatsus juuli lõpus pikemaks ajaks Xxxxsse minna. Kuulutusest

nähtuvalt antakse elamu üürile koos sisustuse ja tehnikaga. Seega kasutab hageja ema

eluaset, mille laenumaksete hüvitamist ta elatise koosseisus nõuab ning tehnikat,

mööblit ja muid sisutusesemeid, mida ta lapse kuluna näitab, tulu teenimiseks.

-

Toidukulud - Arvestades seda, et laps viibib ka isa juures on sellises summas toidukulud

kostja hinnangul ebamõistlikult suured. Isegi kui pere sööb ainult ökotoitu nagu hageja

väidab, ei ole usutav, et xxxx lapse kulud toidule on üle 500 euro kuus. Hageja esitatud

toidukulud ei tõenda lapse 10 päeva toidukulusid. Arvetel esineb tooteid, mida 10 päeva

jooksul ära ei tarbita. Samuti esineb arvetel tooteid, millel on pikk säilimisaeg, mistõttu

võib neid süüa ka kuu või paari pärast. Hageja on jaganud kogu pere söögikulud 5

inimese vahel. Kostja hinnangul ei söö xxxx laps sama palju kui täiskasvanud inimene.

Seetõttu pole hageja arvutus õige ega põhjendatud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et

hageja ei ole toidukulude suuruse arvutamisel võtnud arvesse seda, et laps viibib ka

kostja juures. Hageja arvutused lähtuvad eeldusest, et laps viibib ema juures 30 päeva

kuus.

-

Kulud tervisele - kostja märgib siinkohal, et hageja ei ole erivajadustega laps. Nimetatud

kulu on ebamõistlikult suur. Hageja kulu mahlale on 21,60 eurot kuus. Esitatud tõendi

(sms-id) kohaselt on tegemist astelpaju mahlaga. Kostja hinnangul ei ole usutav, et O.

joob iga kuus 21,60 euro eest astelpaju mahla. Vitamiinide kulud on 35 eurot kuus.

Arvestades seda, et hageja on suure toidu kulu põhjendusena välja, et laps toitub

tervislikult ja mitmekülgselt, ei ole igakuine kulu vitamiinidele summas 35 eurot

põhjendatud. Tervisliku toitumise korral peaks laps eelduslikult saama talle vajalikud

vitamiinid ja mineraalid kätte toidust. Hageja ravimite kulu on 18 eurot. Hageja on

lisanud Molluskite ravimi arve. Asjaolu, et hageja on kunagi vajanud sellise summas

ravimeid, ei anna alust järeldada, et hageja igakuine ravimite kulu on 18 eurot kuus.

Hageja ei ole põhistanud vajadust tarvitada igas kuus ravimeid 18 euro ulatuses.

-

O.i isiklikud kulud - hageja väidetavad isiklikud kulud on 309,96 eurot kuus. Kostja on

seisukohal, et sellises summas kulud ei ole usutavad ega põhjendatud. Kostja juhib

tähelepanu asjaolule, et mitmete kulude koosseisus kajastatud asjade kasutusiga on

oluliselt pikem kui hageja on kulude nimekirja koostamisel arvestanud.

-

Hageja väidetav kulu riietele on kostja hinnangul samuti ülepaisutatud. Hageja väidete

kohaselt kulub tema riietele ja jalanõudele igas kuus 141,97 eurot, so 1703,63 eurot

aastas. Kostja hinnangul on see summa ebamõistlikult suur. Eriti kui arvestada asjaolu,

et lapsele ostab riideid ka kostja. Kostja märgib, et hageja esitatud tõendid (hageja lisad

31,33) ei tõenda, et hageja tegelikud kulud nii suured on. Asja juurde on esitatud

ekraanitõmmis po.p e-poe ostukorvist, mitte tehtud ostust. Samuti tuleb arvestada

2-19-18053

13 (34)

sellega, et lapse, ka xxxx lapse, riideid ja jalanõusid ei pea igal aastal välja vahetama.

Vähemalt osasid riideid ja jalanõusid saab kasutada mitme aasta jooksul.

-

Hageja väidab, et kulud lapse hobidele on 100 eurot kuus. Samas kinnitas hageja

kohtuistungil, et laps ei käi trennis ega huviringides. Tegelikkus kulu hobidele 100 eurot

kuus seega ei esine ning lapsel puudub ka vajadus treeningriiete järele, mille

maksumuse kohta hageja on tõendeid esitanud.

-

Transpordikulud - hageja nõuab elatise koosseisus kostjalt hageja ema auto liisingmakse

osalist tasumist, hageja ema auto remondikulude ja rehvide maksumuse osalist tasumist,

liikluskindlustuse tasumist. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole hageja kuludega.

Kulude nimekirja kohaselt on kütuse kulud 135 eurot kuus. Need seisnevad lapse

lasteaeda viimise ja sealt toomisega. Samas kinnitas hageja ema kohtuistungil, et laps

ei käi lasteaias. Transpordikulusid, mis seisnevad lapse lasteaeda viimise ja toomisega

seega ei esine. Hagejal puudub alus nõuda, et kostja kannaks lennupiletite (lennud 6

korda aastas) kulu 200 eurot kuus. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019.a

määrusest tsiviilasjas nr 2-16-9207 korraldab K. K. tulevikus O. R.ile kõik K. K.

välisreisidega seonduva transpordi ning kannab kõik sellega kaasnevad kulud.

-

Muud kulud - hageja muude kulude seas on nimetatud lastehoid Xxxx kulusid (500

eurot kuus), lapsehoiu kulusid (300 eurot kuus) ja meelelahutuse kulusid (60 eurot

kuus). Hageja ema kinnitas 8.05.2020.a kohtuistungil, et O. ei käi lasteaias. Seega ei ole

O.il kulusid seoses lasteaias käimisega. Lapse kulutusi meelelahutusele 60 euro ulatuses

ei ole hageja tõendanud. Seda, et hageja väidetavad igakuised kulud on ülepaisutatud,

saab järeldada ka Justiitsministeeriumi tellimusel 2020.a veebruaris valminud uuringu

„Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“ põhjal. Kuna hageja elab koos

kolme õe ja vennaga, siis tuleb käesoleval juhul arvestada ka mastaabisäästuga.

-

Kostja osaleb lapse kasvatamises ja täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja

on seisukohal, et vaidlust ei saa olla selles, et ajal, mil lapse on kostja juures, kannab

laste igapäevavajadustega seotud kulud (sh eluaseme- ja toidukulud) kostja. Tegemist

on kulutustega, mida kostja peab vältimatult kandma. Kostja peab tagama, et lapse

vajadused oleksid tema juures olles rahuldatud. Samuti on kostja ostnud lapsele riideid,

raamatuid, nuputamismänge ja lapsele mõeldud mööbliesemeid kostja elukohta. Lapse

viibimist vanemate juures reguleerib Tallinna Ringkonnakohtu määrus. Tulenevalt

Riigikohtu 9. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-135-17 väljendatud seisukohtadest

saab käesoleval juhul seega lähtuda eeldusest, et ajal, mil laps on isa juures, kannab isa

tema ülalpidamiskohustust vahetult. Kuna suhtluskorra kohaselt esineb perioode, mil

laps viibib isa juures 8 nädalat järjest, siis tuleb seda elatise nõue lahendamisel ka

arvestada. Kui laps viibib ema juures 8 nädalat ja 8 isa juures 8 nädalat, siis kannab

kumbki vanem lapse ülalpidamiskohustusi vahetult ning kumbki vanem ei peaks teisele

vanemale elatist tasuma. Kostja rõhutab siinkohal, et olukorda ei lahendaks õigesti ja

õiglaselt see, kui kostja oleks elatise tasumisest vabastatud üksnes siis, kui hageja tema

juures viibib. Kuna hageja ema ei tasu sel ajal hageja ülalpidamiseks elatist ning kõik lapse

kulud on sel ajal kostja kanda, siis ei saa kostjalt nõuda elatist ka nende 8 nädala eest, mil

laps ema juures on.

-

Lapse kulud on olulises osas kaetud riiklike toetustega - hagiavalduses ei nähtu, et nõuete

esitamisel oleks arvestatud asjaoluga, et hageja ema arveldusarvele laekuvad lapsega seotud

riiklikud toetused, so lasterikka pere toetus ja lapsetoetused. Kokku saab hageja ema lastega

seotud toetusi 620 eurot kuus. Kui lähtuda eeldusest, et laste vajaduste katmiseks piisab

kahekordsest miinimumelatisest, so 584 eurot iga lapse kohta, siis arvestades lapsetoetuste

ja lasterikka pere toetuse kogusummat, saab 155 euro (620 eurot/4) ulatuses O.i kuludest

kanda riiklike toetuste arvel. Vanemate kanda jääb 429 eurot kuus. Siinkohal on oluline

märkida, et kahekordse miinimumelatise summa ulatuses peaksid saama kantud kõik

lastega seotud kulud, sh kulud, mis lastel on isa juures viibides. Kui kostja kannab lapse

2-19-18053

14 (34)

tema juures viibides kulutusi vahetult ulatuses ning kostja tasub lisaks sellele elatist hageja

poolt nõutud ulatuses või miinimumelatise ulatuses, siis täidab lapse ülalpidamiskohustust

peamiselt kostja. Sellisel viisil lapse ülalpidamiskohustuse jagamine ei ole õiguspärane ega

õiglane.

-

Elatise väljamõistmise korral esineb aluse selle vähendamiseks alla elatise miinimummäära

- tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, hagi rahuldamiseks puudub alus, sest kostja

täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult, ajal mil laps tema juures viibib ja olulise osa

lapse kulutustes saab hagejate ema kanda riiklike toetuste arvel. Juhul, kui kohus leiab, et

kostja peaks vaatamata nimetatud asjaolude täitma lapse ülalpidamiskohustust ka elatise

tasumisega, esineb käesoleval juhul alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas

summas. PKS § 102 lg 2 näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist

alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud

otsuses nimetatud asjaoludest esinevad käesoleval juhul nii mastaabisääst, vahetu

ülalpidamine ning kulude katmine riiklike toetuse arvel.

Kostja esitas 01.07.2020 kohtule teatise ning 06.07.2020 menetluskulude nimekirja.

Käesolevas asja pidas kohus kaks istungit – 08.05.2020 ja 02.07.2020.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

4. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud

tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

5. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

2-19-18053

15 (34)

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused on

järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6;

VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja

ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.

7. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud

andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja on väitnud, et

kostja on tema isa ja esitanud sünnitunnistuse tõendamaks sama. Kostja ei ole antud asjaolu

vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja

tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega on esimene eeldus täidetud.

8. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hageja oli hagi esitamise ajal ja on ka

jätkuvalt alla 18-aasta vana. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus

lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega

on ka teine eeldus täidetud.

9. Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud

ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus.

9.1. Tagasiulatuva elatise nõue perioodil 19.11.2018-18.11.2019

Lähtuvalt asjaolust, et hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled novembris 2016.a kokku,

et kostja tasub hageja elatiseks 350 eurot kuus ning kostja vähendas hiljem ühepoolselt

hagejale makstavat elatist (I kd tl 58), kinnitades ka oma 13.01.2020 hagivastuses, et

maksab ja on maksnud hageja ülalpidamiseks seaduses ettenähtud miinimumelatise hageja

ülalpidamiseks (I kd tl 69), ei ole võimalik üheselt lähtuda eeldusest, et hageja vajadused

tagasiulatuva nõude perioodil on seaduses sätestatud alammääras, kuivõrd hageja nõuab

elatist seda ületavalt (PKS § 101 lg 1).

Hageja tõi välja, et kostja vähendas ühepoolselt, hageja seadusliku esindaja nõusolekuta,

elatise makse miinimumini ning tasus elatist ebaregulaarselt, tehes sealt ühepoolselt

mahaarvamisi. Alates 2019.a aprillist ei ole kostja üldse elatist tasunud. Hageja seaduslik

esindaja on pöördunud korduvalt kostja poole elatise saamiseks, kuid tagajärjetult. Alates

2019.a aprillist on hageja seaduslik esindaja tasunud kõik hageja kulud üksi. (I kd tl 58)

Kostja vaidles hageja väidetele vastu, väites et on maksnud ja maksab hagejale ka edaspidi

ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud miinimumelatise ulatuses. Kostja toob välja, et

vanemate vahel on erimeelsusi põhjustanud asjaolu, et kostja soovib hageja seaduslikult

esindajalt seadusjärgse elatise suurust ületavate kulude põhjendamist, mida hageja

seaduslik esindaja ei ole teinud ning on lükanud tagasi kostja korduvad ettepanekud kanda

osad hageja kulud vahetult. (I kd tl 69)

Kostja on esitanud tasutud elatisemaksete tõendamiseks pangakonto väljavõtte perioodist

01.07.2016-29.12.2019 (I kd tl 85p), millest lähtuvalt on kostja tasunud hagejale

tagasiulatuva elatisenõude perioodil (19.11.2018-18.11.2019) elatist järgnevalt:

Kuupäev

Summa

Selgitus

04.11.2018

O.i elatis

03.12.2018

120,90

O.i elatis Detsember18 15 päeva

02.01.2019

O.i elatis

04.02.2019

231,36

O.i elatis Veebruar 24päeva a`9,64E

28.02.2019

182,90

O.i elatis märts 21 päeva

2-19-18053

16 (34)

Lähtuvalt tagasiulatuva nõude perioodist arvutab kohus novembri 2018 eest tagasiulatuva

nõude perioodil tasutud elatist 12 päeva eest (19.11-30.11.2018), mis on tasutud

elatisesummast lähtuvalt 100 eurot (250 eurot / 30 päeva novembris * 12 päeva eest elatis

= 100 eurot).

Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja tasunud hagejale elatist kokku 905,16 eurot. Hageja on

hagiavalduses toonud välja samad tasutud summad (I kd tl 60), kuid ei ole hagiavaldusele

lisanud viidatud tõendit (lisa 15). Eelpooltoodust lähtuvalt saab asuda kohus seisukohale, et

kostja poolt tasutud elatise suuruse osas tagasiulatuva nõude perioodil poolte vahel vaidlus

puudub.

Täiendavalt on kohtul vajalik välja selgitada, millised olid hageja igakuised vajadused

tagasiulatuva nõude perioodil, kuivõrd hageja nõuab tagasiulatuvat elatist Vabariigi

Valitsuse poolt sätestatud miinimumelatisest suuremas summas.

Kuivõrd hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõude puhul välja toonud hageja igakuiseid

vajadusi tagasiulatuva nõude perioodil eraldi, lähtub kohus hageja vajaduste

kindlaksmääramisel hageja vajadustest igakuise elatise nõude perioodil ning poolte poolt

tagasiulatuva elatise perioodi kohta esitatud tõenditest.

Hageja on esitanud igakuised vajadused järgnevalt (I kd tl 58p, 59):

Nimetus

Summa 1 kuus

Lisainfo

Eluasemekulud

Hageja elab seaduslikule esindajale

kuuluvas majas, pereliikmeid on kokku

6. Ema kulu eluasemelaenu maksetele

2136 eurot kuus + 21 eurot maja

kindlustus.

Samaväärsete

majade

üürihind on keskmiselt 1500 eurot.

Kõrvalkulud

tarbitud

teenuste eest

Sisaldab küttele, veele, prügiveole,

elektrile jms tehtud kulutusi. Viimase

10 kuu kogukulu 1536 eurot, hagejale

lisatud eraldi veekulu perioodi eest, kus

majas elas 4 inimest.

Kulud

televisioonile

ja

internetile

Kuu keskmine kulu kokku 56 eurot.

Kulu pesumasina ja kuivati

liisingumaksetele

Kuu keskmine liisingumakse kokku

47,69 eurot

Söök, majapidamine

Pere sööb 90% ulatuses ökotoitu, söögi

arvestamisel on arvestatud hageja osaks

1/5, kuna pere noorim laps on

rinnapiimatoidul.

Riided,

jalanõud,

mänguasjad,

spordivahendid jne

Lapse tervishoiu kulud

Vitamiinid, ravimid, hügieen jm

Mööbel,

padjad,

tekid,

linad,

rätikud,

pesu

ja

koristusvahendid

2-19-18053

17 (34)

Hobid ja trennid

Jalgpall, lumelaud. Vajalik varustus,

riietus, võistlustasud

Lastehoiu kulud

Reisimine ja vaba aeg

Ei kuulu elatise

hulka

Kulud

kannavad

vanemad

eraldi

olenevalt kumma vanemaga laps reisib

või vaba aega veedab. Kooli ja

õppimisega seotud reisimise kulud

kannavad vanemad pooleks

KOKKU: 1554 eurot

Kostja on vaielnud väljatoodud kuludele vastu, olles seisukohal, et hagis esitatud kulud ei

ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud (I kd tl 69p).

Eluasemekulude osas on kostja seisukohal, et need on esile toodud ulatuses põhjendamatud,

kuivõrd hageja on eluasemekulude suuruse arvutamise aluseks võtnud hageja seadusliku

esindaja igakuiste laenu- ja kindlustusmaksete suuruse, kuid kostja toob välja, et eluaseme

soetamiseks võetud laenumaksed ei ole lapse kulu ning hageja seaduslik esindaja ei saa oma

kohustust täita lapse raha arvel. Ostja toob välja ka, et hageja lähtub eluasemekulude

arvestamisel igakuistest laenu- ja kindlustusmaksetest, ehkki on välja toonud, et

kasutuseeliste summa on 250 eurot kuus. Kostja leiab, et kasutuseelis 250 eurot kuus on

ebamõistlikult suur, sest isegi kui hageja seadusliku esindaja elukoha üürihind on 1500

eurot kuus, siis tuleb arvestada, et tegemist ei ole ruumi ainukasutusega, millest tulenevalt

on kasutuseelise summa alati väiksem kui tavapärane üür jagatud elanike arvuga ning

eelduslikult peaksid kasutuseelised mahtuma kahekordse miinimumelatise summa sisse. (I

kd tl 70)

Kohus selgitab pooltele, et juhul, kui hageja nõuab elatist miinimumi ületavas määras ja

arvestab nõude hulka ka kasutuseelise, tuleb hagejal tõendada kasutuseelise väärtus.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-17-3263, punktist 10

lähtuvalt – kui laps elab ühe vanema juures, saab ta selle vanema juures elamisel

kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses, mida saab

arvestada lapse vajaduste hindamisel (vt RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 17- 21). Kasutuseelise

suurus ei sõltu iseenesest sellest, milline on konkreetse elukoha ostmiseks võetud laenu

tagasimakse suurus ega sellest, milline oli laste elutingimuste paranemise määr.

Kasutuseelise väärtus tuleb TsÜS §-le 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi

kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel

saadava üüri järgi (ibid. p 21). Seejuures tuleb lähtuda samaväärsete eluasemete keskmisest

üürihinnast 1m2 kohta ning võtta arvesse, kui suur on lapse ainukasutuses olevate m2 arv

ja kui suur ühiskasutuses olevate m2 arv.

Hageja on esitanud kasutuseelise võimaliku väärtuse tõendamiseks 17.11.2019 kuupäevaga

väljavõtte www.kv.ee portaalist (otsingutulemus on filtreeritud vastavalt tehingu liigile –

majade üür; asukohale – xxxx; tubade arvule – alates 4) (I kd tl 12-13), millest lähtuvalt on

hinnanud samaväärsete majade üürihinda 1500 eurole kuus (I kd tl 58p). Kostja ei ole

tõendanud samaväärsete majade alternatiivse suurusega üürihinda tagasiulatuva nõude

perioodil, mistõttu kohus lähtub hageja poolt välja toodud andmetest.

Esitatud tõendist (I kd tl 12-13) nähtuvalt esitas kinnisvaraportaali otsing päringu vastusena

7 objekti kuulutused, millest 1 (hinnaga 300 000 eurot) oli maja müügi-, mitte üürikuulutus

ja mida kohus arvutustes ei arvesta. Kohus lähtub samaväärsete kinnisvaraobjektide

hindamisel võrdlusest hageja elukohaga aadressil Xxxx, mille üürikuulutuse kohta on

2-19-18053

18 (34)

esitanud kostja tõendi 12.06.2020 menetlusdokumendis ( II kd tl 141-145), mille andmed

lähtuvalt kuulutusest esitatust on järgnevad: tubade arv: 4, üldpindala: 120 m2, ehitusaasta

2014.a, krundi pind: 900m2 ning asjaolust, et tegemist on paarismaja osaga. Lähtuvalt

asjaolust, et hageja poolt esitatud tõendist nähtuvad pakutavate samaväärsete üüriobjektide

kohta piiratud andmed, kasutab kohus võrdlusena järgmiste tõendis esitatud objektide

andmeid:

Asukoht

Tube

Üldpind Üürihind

1kuu (eur)

Üürihind

1m2 (eur)

Lisainfo

xxxx

1200

6,67

Korteriomand, krunt

1135m2, uus

xxxx

2500

Kinnistu,

krunt

1500m2

xxxx

1100

10,4

Kinnistu, keskmises

seisukorras

xxxx

147,8

2000

13,5

Majaosa, ehitusaasta

2011, heas korras

xxxx

1599

7,72

Kinnistu,

ehitusaasta

2004,

krunt 650m2, heas

korras

Keskmine

üürihind

1m2 kohta

9,86 eurot

Pooled ei ole menetluses välja toonud, et hageja ainukasutuses oleks Xxxx asuvast

eluruumist kindel, konkreetne osa (nt ainukasutuses olev oma tuba). Eelpooltoodust

lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on antud eluruumi puhul lähtuda 120m2 suurusest

üldkasutatavast pinnast 1m2 hinnaga 9,86 eurot ja elanike arvust 6, millest lähtuvalt on

hageja põhjendatud kasutuseelise summa 1 kuus 197,20 eurot (120m2*9,86 eur/m2 / 6

elanikku).

Kõrvalkulud

Hageja tõi oma igakuiste kõrvalkulude suurusena välja summa 27 eurot kuus viidates

eelneva 10 kuu keskmisele tarbimisele summas 1536 eurot kütte, vee, prügiveo, elektri jm

eest. Kostja juhtis oma hagivastuses tähelepanu asjaolule, et hageja elukoht, Xxxx, asuv

elamu on paariselamu, mille küttesüsteemiks olev õhk-vesi soojuspump asub hageja

seadusliku esindaja boksi poolel ning varustab küttega mõlemat majaboksi, mis on sama

suurusega ja kus elab koos üürnikega 10 inimest. Lisaks oli perioodil november 2018- juuli

2019 välja üüritud ka hageja elukoht, kuid hageja on hagis välja toonud 10 viimase kuu

kogukulu kõrvalteenustele, mis kostja hinnangul kajastavad pigem 2 välja renditud boksi

rentnike kulusid, mida ei saa käsitleda hageja kuludena. Kostja toob välja, et laenumaksed

ja muud andmed puudutavad kogu Xxxx asuvat maja , millest 50% on välja üüritud siis, kui

hageja seaduslik esindaja on Eestis ja 100% on välja renditud siis, kui hageja seaduslik

esindaja on Xxxxs.

Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kõrvalkulude (küte, vesi, prügivedu, elekter)

arvestamine hageja igakuiste kulude hulka, kuid juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja

ei ole nimetatud kulude suurust ja kandmist tõendanud. Hageja on küll esitanud oma

koostatud kokkuvõtlikud tabelid kõrvalkulude ja tarbimiste kohta (nt I kd tl 45), kuid

2-19-18053

19 (34)

tõendite puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik tabelis esitatud andmete õigsust kontrollida.

Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid selles osas, kas või millises ajavahemikus oli hageja

poolt esitatud 10-kuulise perioodi jooksul hageja elukohaks olev Xxxx maja antud 50% või

100% ulatuses üürile ning milline oli mingil ajaperioodil majas kokku elavate (ja

kõrvalkulude kandmises osalevate) inimeste arv.

Lähtuvalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas

aspektis ei ole tõendamiskoormus täidetud. Hageja igakuiste kulude hindamisel ei ole aga

võimalik mööda minna asjaolust, et ka hageja jaoks on vajalik ja oluline, et tuba oleks soe,

lambis põleks tuli ja võimalik oleks kasutada vett. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav,

et hageja poolt esitatud kõrvalkulude summa 10 kuu kohta (1536 eurot ehk 1 kuu kulu

153,60 eurot) vastaks kogu maja ehk 240m2 ja kostja väitel majas elava kokku 10 inimese

kogutarbimisele. Lähtuvalt asjaolust, et hageja elukoha näol on tegemist 120m2 suuruse

majaosaga, kus elab 6 inimest leiab kohus, et on põhjendatud hinnata hageja igakuiste

kõrvalkulude suuruseks 27 eurot.

Kulud televisioonile ja internetile

Hageja on välja toonud, et kuu keskmine kulu televisioonile ja internetile on 56 eurot,

millest hageja osa moodustab 9 eurot ning on kulude tõendamiseks esitanud T AS arve

kuupäevaga 31.10.2019 (I kd tl 25). Kostja hinnangul ei ole ei televisioon ega internet

xxxxle lapsele eluliselt vajalikud, mistõttu ei saa seda põhjendatud kulude hulka hinnata.

Hageja poolt tõendist nähtuvalt ei ole hageja televisiooni ja interneti kulu hulka arvestanud

samal arvel olevaid tasusid järelmaksule ja liisingule. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist

ei ole xxxxle lapsele eluliselt vajalike kuludega, kuid nendib, et olenevalt televisiooni ja

interneti kasutamisest (ehk mida lapsele näidatakse) võib kummalgi olla lapsele hariv ja

arendav mõju.

Eelpooltoodust lähtuvalt leiab, et hageja igakuiste vajaduste hindamisel on põhjendatud

kulu televisioonile ja internetile 9 euro ulatuses.

Kulu pesumasina ja liisingu kuumaksetele

Hageja tõi välja, et igakuised kulud liisingusse võetud pesumasinale ja kuivatile on 47,69

eurot kuus, millest hageja osa on 9,53 eurot kuus (I kd tl 58p). Hageja on esitanud kulu

tõendamiseks

Aktsiaseltsiga

A

16.11.2016

sõlmitud

järelmaksu

müügilepingu

makseperioodiga 48 kuud (I kd tl 46-47).

Kostja vaidleb vastu pesumasinale ja kuivatile kuluvatele liisingmaksetele – kostja leiab, et

tegemist ei ole hageja kuludega ega hageja poolt võetud rahaliste kohustustega. (I kd tl 70)

Kohtu hinnangul nähtub hageja poolt esitatud tõendist, et tagasiulatuva elatise nõude

perioodil oli hageja seaduslikul esindajal kohustus nimetatud lepingut täita ja igakuiseid

makseid tasuda. Küll aga nähtub hageja poolt esitatud järelmaksulepingust ka, et lisaks

pesumasinale ja kuivatile on mõlemale seadmele soetatud juurde eraldi tasu eest garantii

(a`79,99), millele lisandub lepinguperioodil (48 kuud) aastaintress 21,90%. Kohus võtab

arvesse, et pesumasina kasutamine ja selle järelmaksu maksetes osalemine on põhjendatud

kulu, kuid vältimatult vajalik ei ole kulu kuivati järelmaksule ja lisagaratiidele.

Eelpooltoodust lähtuvalt on põhjendatud kulu hagejale 3 euro ulatuses.

2-19-18053

20 (34)

Söök, majapidamine

Hageja on toonud oma igakuise kuluna söögile ja majapidamisele välja 430 eurot viidates

asjaolule, et pere sööb 90% ulatuses ökotoitu ning söögikulude arvestamisel on arvestatud

hageja osaks 1/5 kuludest, kuna pere noorim laps sööb rinnapiima (I kd tl 59).

Kostja on seisukohal, et kulu toidule 430 eurot kuus on ebamõistlikult suur ning hageja ei

ole sellises suuruses kulutusi tõendanud ega veenvalt põhistanud (I kd tl 70).

Hageja on esitanud söögi- ja majapidamiskulude tõendamiseks tagasiulatuva elatise nõude

perioodil

sõnumivahetuse

perioodist

02.07.2019-09.07.2019

(I

kd

tl

26-28),

maksekviitungid 19.07.2019 (I kd tl 26p, 34, topelt esitatud), kaupluste tšekid, arved

perioodist 30.06.210 – 22.07.2019 (I kd tl 29-33, 35). Kohus ei arvesta esitatud söögi- ja

majapidamiskulude hulka hageja poolt esitatud tšekkidel olevad kulutusi mähkmetele,

kohvile, meeste deodorandile jms, mis ei ole hageja kulud. Kohtu hinnangul on mõistlikud

kulud kasvavale lapsele suurusjärgus 150 eurot kuus, lähtuvalt asjaolust, et hageja on välja

toonud, et ostukorvist moodustavad olulise osa ökotooded, mida ka hageja esitatud

tõenditest nähtub ning asjaolule, et hageja on ise välja toonud, et ökotooted on nn

tavatoidust hinnanguliselt 1/3 võrra kallimad, peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi

söögile ja majapidamisele 200 euro ulatuses.

Riided, jalanõud, mänguasjad, spordivahendid jm

Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja

spordivahenditele on 80 eurot. Kostja leiab, et nimetatud kulud on ebamõistlikult suured ja

hageja ei ole sellises suuruses kulutusi ka tõendanud ega veenvalt põhistanud.

Hageja ei ole nimetatud kulude kandmist tagasiulatuva nõude perioodil tõendanud. Kohtu

hinnangul on hageja igakuised kulud riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja

spordivahenditele ülepaisutatud. Kohus võtab arvesse, et tegemist on aktiivses kasvueas

lapsega, kuid võtab arvesse ka seda, et tulenevalt asjaolust, et lapsi on peres kokku 4, on

võimalik asjade ristkasutus ning põhjendatud on mastaabisäästu arvestamine kulude

hindamisel. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on nimetatud kulud 60

euro ulatuses.

Tervishoiukulud

Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud tervishoiule on suuruses 20 eurot kuus ning

sisaldavad kulutusi vitamiinidele, ravimitele ja hügieenile. Kostja leiab, et nimetatud kulud

on ebamõistlikult suured ja hageja ei ole sellises suuruses kulutusi ka tõendanud ega

veenvalt põhistanud.

Kohus toetab kostja seisukohta, et nimetatud kulud on ülepaisutatud. Hageja ei ole kohtu

ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt vajaks hageja igakuiselt ravimeid või vajaks lisaks

mitmekülgsele ja tervislikule toidule täiendavalt igakuiseid vitamiinikuure. Hageja on antud

kategooriasse lisanud ka kulutused hügieenitarvetele, kuid hügieenitarbed on hageja

soetanud koos söögi- ja majapidamistarvetega ning arvestanud ka antud kategooria

kuludena. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja tervishoiukulud

10 euro ulatuses kuus.

Mööbel, padjad, tekid, linad, rätikud, pesu ja koristusvahendid

Hageja on hinnanud oma igakuist kulu mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele,

pesule ja koristusvahenditele 20 eurole. Kostja leiab, et hageja ei ole sellises suuruses

kulusid tõendanud ega ka veenvalt põhistanud.

2-19-18053

21 (34)

Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud kulude kandmist tagasiulatuva elatise nõude

perioodil, kuid on eluliselt usutav, et nimetatud artiklid on hagejale vajalikud. Kohus juhib

tähelepanu asjaolule, et ei arvesta käesolevate kulude hulgas kulu koristusvahenditele,

kuivõrd nimetatud kulude kandmist ja hüvitamist on hageja palunud majapidamiskulude

koosseisus samuti, kus need on ka arvesse võetud. Samas on kohtu hinnangul mööbli,

tekkide, patjade, pesu, linade ja rätikute näol tegemist esemetega, millel on pikk kasutusaeg

ning mida kasutavad reeglina kõik pereliikmed. Kõik soetatavad artiklid ei ole aga otseselt

hageja jaoks vajalikud kulud (nt dekoratiivesemed), millest lähtuvalt peab kohus

põhjendatuks hageja kulusid mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele ja pesule 10

euro ulatuses kuus.

Hobid ja trennid

Hageja on toonud igakuiste kulutustena välja kulu hobidele ja trennidele, viidates jalgpallile

ja lumelauale ning põhjendades, et vajalik on varustus, riietus ja võistlustasude kandmine.

Kostja vaidles nimetatud kuludele vastu, öeldes, et kulud on tõendamata ning lähtuvalt

asjaolust, et hageja on ka ise kinnitanud, et ta ei käi viidatud jalgpallitrennis, ei saa kohus

võtta elatise määramisel arvesse tulevikus tekkida võivaid hüpoteetilisi kulusid. Kostja

hinnangul peaks hageja hobide ja trennidega seonduva kulu kandma vahetult see vanem,

kelle hoole all olles hageja vastava tegevusega tegeleb.

Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et hageja tagasiulatuva nõude perioodil trennides ei käinud

ja seal kulusid seega ei tekkinud. Kohus ei võta arvesse käesolevas kategoorias võimalikke

kulusid hageja hobidele, sest hageja ei ole välja toonud hobisid ja neile kuluvate rahaliste

vahendite suurust. Kohus viitab, et on arvesse võtnud mh kulusid spordivahenditele samas

kategoorias koos riiete, jalanõude ja mänguasjadega.

Lastehoiu kulud

Hageja on välja toonud, et soovib tagasiulatuva elatise nõudes hageja lastehoiukulude

hüvitamist augusti ja septembri 2019 eest summas 500 eurot. Hageja on tõendina esitanud

3 arvet, millel kajastub augusti kohatasu summas 283,46 eurot (I kd tl 41), septembri

kohatasu ja augusti toiduraha kokku summas 308 eurot (I kd tl 42) ja septembri toiduraha

summas 24 eurot (I kd tl 43). Hageja lähtub nõudest asjaolust, et lastehoiukulude

hüvitamine oli poolte kokkuleppel kostja kohustus ning on esitanud hageja seadusliku

esindaja ja kostja vahelise kirjavahetuse selle tõendamiseks(I kd tl 14-17).

Kostja väitel käis hageja augustis ja septembris 2019.a lastehoius ilma, et kostjat sellest

eelnevalt teavitatud oleks (I kd tl 70). Kostja toob välja, et 500 eurot kuus lastehoiule on

ebamõistlikult suur kulu (I kd tl 69p).

Poolte poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kohtul võimalik tagasiulatuva nõude perioodil

lähtuda poolte poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest, millest nähtub, et kulud augusti ja

septembri 2019 lastehoiuteenuse eest ei olnud tagasiulatuva nõude esitamise perioodil

hageja igakuised kulud. Kohus lähtub kulude kindlaksmääramisel esitatud arvetest ja

asjaolust, et kostja on kinnitanud kirjavahetuses, et võtab lastehoiukulud enda kanda.

Eelpooltoodust lähtuvalt arvestab kohus tagasiulatuva elatise nõude hulka hageja kulud

lastehoiule augustis ja septembris 2019.a summas 615,46 eurot.

Terapeudi kulud

Hageja on välja toonud, et nõuab kostjalt hageja terapeudikulude hüvitamist 155 eurot,

kuivõrd terapeudi külastus oli tingitud isa vägivaldse käitumisega lapsele tekitatud

traumadega tegelemiseks, mistõttu peaks selle kulu hüvitama kostja üksi (I kd tl 60). Hageja

2-19-18053

22 (34)

on nõuet tõendanud terapeudi seisukohaga (I kd tl 36) ja esitatud arvetega kokku summas

155 eurot (I kd tl 38-40).

Kostja ei ole nimetatud kulule vastu vaielnud, mistõttu hindab kohus põhjendatud

ühekordseks kuluks tagasiulatuva elatise perioodil hageja kulu terapeudile summas 155

eurot.

Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et tagasiulatuva nõude perioodil

olid hageja põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud summas 516,20 eurot (eluasemekulud

197,20, kõrvalkulud 27, kulud televisioonile ja internetile 9, kulu pesumasina

liisingmaksele 3, söögile ja majapidamisele 200, riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja

spordivahenditele 60, tervishoiule 10, mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele ja

pesule 10 eurot), millele lisanduvad ühekordsed kulud lapsehoiule summas ja terapeudile

summas 155 eurot. Kokku seega on hageja põhjendatud kulud tagasiulatuva nõude perioodil

st 19.11.2018-18.11.2019 kokku summas 6964,86 eurot, millest kostja osa on 3867,66

eurot.

Täiendavalt on vajalik välja selgitada, kui suures ulatuses andis kostja hagejale vahetut

ülalpidamist tagasiulatuva nõude perioodil ehk 19.11.2018-18.11.2019.a.

Hageja on välja toonud, et kostja ei ole andnud hagejale kokkulepitud ülalpidamist

2018.aastast, ehkki on teadlik hagejale vajalikest kulutustest (I kd tl 59p) ning alates aprill

2019.a on hageja seaduslik esindaja tasunud kõik hageja kulud üksi (I kd tl 58). Kostja

hinnangul on vajalik arvestada seda, milline oli hageja elukorraldus kõnealusel perioodil

ning toob välja ajavahemikud, millal hageja oli kostja juures ja kostja vahetul ülalpidamisel

(I kd tl 71p).

Poolte poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest lähtuvalt oli hageja kostja juures ja kostja

vahetul ülalpidamisel alljärgnevalt:

12.12.2018-27.12.2018 – 17 päeva

25.02.2019 – 15.05.2019 – 80 päeva

18.10.2019 – 22.10.2019 – 5 päeva

28.10.2019 – 31.10.2019 – 4 päeva

08.11.2019 – 12.11.2019 – 5 päeva

Lähtuvalt asjaolust, et pooled ei ole esile toonud hageja võimalikku viibimist kostja juures

ajavahemikul 19.11.2018 – 11.12.2018, lähtub kohus poolte poolt käesolevas asjas

tõendina esitatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-18-5718 09.maist

2018 (I kd tl 148), millega kinnitati poolte vahel kompromiss, millest lähtuvalt viibib hageja

kostja juures mh üle nädala (paaritutel nädalatel) reedel alates kella 09:00 kuni pühapäeval

kella 18:00ni, kostja puhkuste ajal 2018.a 3 korda aastas viibib hageja kostja juures 4 päeva

ning alates 2019.a 3 korda aastas 7 päeva. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda

seisukohale, et ajavahemikus 19.11.2018 – 11.12.2018 viibis suhtluskorrast lähtuvalt hageja

kostja juures vähemalt kahel nädalavahetusel R-P (nädalad 47 ja 49) ehk kokku 6 päeva.

Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et hageja viibis tagasiulatuva nõude

perioodil kostjaga ja oli kostja vahetul ülalpidamisel 117 päeva.

Riigikohtu 08.01.2014 a lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 lähtuvalt ei saa elatise suurust

ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures,

2-19-18053

23 (34)

vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks

ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb

tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. (p 13)

Riigikohtu 09.06.2017.a lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 lähtuvalt ajal, mil laps viibib

lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib.

Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal,

mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks kulutusi tegema (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15). Kui laps elab lahuselava

vanema juures, siis eeldatakse, et lahuselav vanem katab kulud aja eest, mil laps tema juures

on. (p-d 23.3-23.4)

Hageja ei ole esile toonud, et ajal, mil ta oli kostja ülalpidamisel tagasiulatuva nõude

perioodil, olid tal hagejaga otseselt seotud kulud, mida kandis hageja seaduslik esindaja

hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei ole esile toonud, et ajal, mil hageja

oli hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel tagasiulatuva nõude perioodil, olid tal hagejaga

otseselt seotud kulud, mida ta kandis hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

Kostja on hagivastuses välja toonud hageja igapäevased kulud ajal, mil hageja viibib kostja

juures (I kd tl 70p-71), esitanud sellekohased tõendid (I kd tl 114-129) ning toonud välja

hageja igakuiste kuludena kostja juures olles summa 367,46 eurot. Et esitatud seisukohtade

ja tõenditega ei lükka ümber kostja kulusid, mis on hagejal hageja seadusliku esindaja juures

elades, lähtub kohus hageja tagasiulatuva elatise suuruse arvutustes hageja igakuiste

põhjendatud kulude suurusest summas 516,20 eurot.

Kostja leiab, et hagis nõutud tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta majanduslikult

raskesse olukorda ning arvestades, et kostja pidas hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul

hagejat teatud perioodil üksi üleval, oleks tagasiulatuv elatise väljamõistmine kostja suhtes

ka ebaõiglane. Kostjal puudus ka sissetulek, sest oli sunnitud hageja hooldamise tõttu

varasema töökoha üles ütlema. Hageja on antud asjaolu arvestamisele vastu vaielnud,

viidates et lapsevanema kohustuseks on lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimine.

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma võimalikku raskesse majanduslikku olukorda

sattumist tagasiulatuva nõude rahuldamisel. Kohus viitab Riigikohtu 13.02.2018 lahendile

tsiviilasjas 2-16-2343/41, millest lähtuvalt „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). (p 13)“.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas puudub alus

tagasiulatuva elatise välja mitte mõistmiseks lähtuvalt asjaolust, et see paneks kostja

majanduslikult raskesse olukorda.

Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus välja tuua, et hageja igakuiste põhjendatud kulude

suurus tagasiulatuva nõude perioodil oli 516,20 eurot, millest kostja osa on osavõlgnikuna

50% ehk 258,10 eurot. Kostja andis vahetut ülalpidamist hagejale 117 päeval ning tasus

täiendavalt elatist tagasiulatuva nõude perioodil summas 905,16 eurot.

2-19-18053

24 (34)

Kuu

Hageja

vajadus

(vanematelt

kokku) (eur)

Vajadus

päeva kohta

(vanematelt

kokku) (eur)

Vahetu

ülalpidamine

kostjalt

Tasutud elatis

kostjalt (eur)

Kostjal

tasuda (eur)

19.11.18-

30.11.18

206,48

17,21

3 päeva

-48,39

Detsember

2018

516,20

16,65

20 päeva

120,90

-195,80

Jaanuar 2019

516,20

16,65

0 päeva

-11,90

Veebruar

2019

516,20

18,44

4 päeva

231,36

-47,01

Märts 2019

516,20

16,65

31 päeva

182,90

-441

Aprill 2019

516,20

17,21

30 päeva

-258,10

Mai 2019

516,20

16,65

15 päeva

8,35

Juuni 2019

516,20

17,21

0 päeva

258,10

Juuli 2019

516,20

16,65

0 päeva

258,10

August 2019

516,20

16,65

0 päeva

258,10

September

2019

516,20

17,21

0 päeva

258,10

Oktoober

2019

516,20

16,65

9 päeva

108,25

01.11.19-

18.11.19

309,72

17,21

5 päeva

68,81

Kokku:

258,61

Eelpooltoodust lähtuvalt kuulub hageja nõue rahuldamisele tagasiulatuva nõude osas

summas 1029,07 eurot (vahetult kandmata ja elatisega katmata kulu hageja igakuistele

vajadustele summas 258,61 eurot, kulu teraapiale summas 155 eurot ja kulu lastehoiule

summas 615,46 eurot).

9.2 Igakuine elatis

Hageja on esitanud igakuise elatise nõude alates hagi esitamisest 19.11.2019 kuni hageja

kooliminekuni xxxx summas 777 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud miinimumpalgast ja alates xxxx kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxx

summas 527 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

miinimumpalgast (I kd tl 60p). Kostja vaidleb nõudele vastu, olles seisukohal, et esitatud

elatisenõue ei ole põhjendatud ning hagis esile toodud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja

põhjendatud (I kd tl 69-69p). Hageja on 03.05.2020 ja 22.05.2020 menetlusdokumentidega

nõuet täpsustanud ning viimasest täpsustusest lähtuvalt on hageja igakuiste kulude suurus (ilma

transpordi ja muude kuludeta) 1443,99 eurot kuus, millest kostja kanda peaks olema 722 eurot.

Riigikohtu 07.02.2018.a lahendist tsiviilasjas nr 2-15-15909 lähtuvalt määratakse lapse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad

varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-

16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). (p 12)

Et hageja on esitanud elatisnõude PKS § 101 lg 1 sätestatut ületavas määras ja kostja vaidleb

nõudele vastu, leides et esile toodud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud, on

hagejal vajalik oma igakuiseid vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

2-19-18053

25 (34)

Hageja on igakuise elatise nõude osas täpsustanud oma igakuiste kulutuste suurust 03.05.2020

menetlusdokumendis esitatud tabeli (II kd tl 1-2) ja tõenditega (II kd tl 4-106) ning 22.05.2020

menetlusdokumendis esitatud kulude koondtabeli, selgituse ja tõenditega (II kd tl 110-131).

Lähtuvalt asjaolust, et hageja möönab oma 22.05.2020 selgituses, et varasemalt esitatud

söögikulud olid koostatud eriolukorra ajal ning ei olnud päris sellised, nagu söögikulud

tavapäraselt on (II kd tl 113), lähtub kohus igakuise elatise nõude arvestamisel hageja

22.05.2020 menetlusdokumendis täpsustatud kuludest.

Eluasemekulud

Kohus on tagasiulatuva nõude osas hageja eluasemekulusid hinnanud lähtuvalt esitatud

võrdlevandmetest teiste samaväärsete eluasemetega. Pooled ei ole täiendavalt kohtu ette toonud

asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja kasutuseelisest tulenevad

eluasemekulud on võrreldes tagasiulatuva elatise nõude perioodiga oluliselt muutunud.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja

eluasemekulud summas 197,20 eurot kuus.

Kõrvalkulud (kommunaalkulud)

Kohus on hinnanud tagasiulatuva nõude osas hageja kõrvalkulude suurust ja põhjendatust

(kulud

küttele,

elektrienergiale,

veele

ja

prügiveole).

Hageja

on

22.05.2020

menetlusdokumendis täpsustanud kõrvalkulude (II kd tl 110 tabelis märgitud kui

kommunaalkulud) suurust ning hinnanud hageja osaks 25,67 eurot. Hageja ei ole esitanud

tõendeid kommunaalkulude suuruse kohta. Kostja ei ole 12.06.2020 menetlusdokumendis

hageja täpsustatud kommunaalkuludele vastu vaielnud. Kohus on ka tagasiulatuva elatise nõude

osas hinnanud esitatud kommunaalkulude põhjendatust ning eelpooltoodust lähtuvalt hindab

kohus hageja põhjendatud ja vajalikeks kõrvalkuludeks 25,67 eurot kuus.

Kulud televisioonile ja internetile

Kohus on hinnanud tagasiulatuva nõude osas hageja kulusid televisioonile ja internetile. Pooled

ei ole täiendavalt kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale,

et hageja kulud televisioonile ja internetile on võrreldes tagasiulatuva elatise nõude perioodiga

oluliselt muutunud. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud

on hageja kulud televisioonile ja internetile summas 9,33 eurot kuus.

Kulud pesumasina ja kuivati liisingule

Kohus on hinnanud tagasiulatuva nõude osas hageja kulusid pesumasinale ja kuivatile. Hageja

22.05.2020 esitatud menetlusdokumendis on hageja kulu suurust täpsustanud hinnates selle

suuruseks 7,95 eurot kuus. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu, kuivõrd kostja hinnangul ei

ole tegemist kuludega, mille hüvitamist lapse elatise koosseisu saaks nõuda ning viitab, et

tegemist on kuluga, mis hageja seaduslikul esindajal oleks sõltumata sellest, kas laps tema

juures elab või mitte (II kd tl 136). Kohus nõustub kostjaga osaliselt ning leiab, et põhjendatud

on kulu pesumasinale, kuid mitte kuivatile ja seadmete lisagarantiile. Eelpooltoodust lähtuvalt

on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kulud pesumasina liisingule on

summas 2,50 eurot kuus.

Mööbel, voodipesud, tehnika

Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis esitanud oma igakuiste kulude suuruseks mööblile

ja tehnikale summas 16,67 eurot, mida hageja on tõendanud kahe mööblikaupluse arvega (II kd

tl 6-8; täpsustatult II kd tl 115-116), mööblikaupluse ostukorvi väljavõttega (II kd tl 89-90) ja

Telia Eesti AS-i arvega kuupäevaga 09.12.2019, millest nähtub sülearvuti ost hinnaga 1329

2-19-18053

26 (34)

eurot (II kd tl 4). Kostja vaidleb kulude suurusele vastu viidates, et nimetatud arved ei tõenda,

et lapsel on sellised kulutused igakuiselt ning kostja on seisukohal, et kõiki mööbliesemeid,

sisustuselemente, nõusid jne, mida hageja ema või tema abikaasa nende koju ostavad, ei saa

käsitleda osaliselt hageja kuludena, kuivõrd eelduslikult teeks pere selliseid kulutusi ka juhul,

kui hageja nende juures ei elaks. Lisaks tuleb arvestada asjade pikka kasutusiga. Sülearvuti

ostmise põhjendusena tõi hageja välja lapse ja isa suhtlemise tagamise – kostja hinnangul ei ole

sellisekulutuse tegemine põhjendatud ning kostja arvab, et nimetatud sülearvutit kasutab

eelkõige hageja seaduslik esindaja ja/või tema abikaasa. (II kd tl 136)

Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud ülepaisutatud kulud, mille igakuist esinemist ei ole

hageja tõendanud. Kohtule esitatud hageja 22.05.2020 menetlusdokumendist nähtub, et hageja

on kuludena arvestanud ja välja toonud samade arvete alusel arvestatavaid kulusid

mitmekordselt (22.05.2020 kulude koondtabelis on eraldi välja toodud punkti 1.

ELAMISKULUDE all alamkategooriad „Mööbel, tehnika“, „Ikea“, „Ikea“ ning punkti 4.O.I

ISIKLIKUD KULUD all alamkategooria „Joonistamine, raamatud“ ja „Mööbel, voodipesud

jne“, mis on sisult vähemalt osaliselt kattuvad ehk hageja on esitanud sama sisuga kulusid

mitmes kategoorias samaaegselt ning kulude summad liitnud – II kd tl 110-111).

Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus hageja kulusid mööblile ja tehnikale käesolevas punktis

summaarselt.

Kohtu hinnangul ei ole xxxx lapse isaga suhtlemise tagamiseks vajalik eraldi sülearvuti

ostmine, seetõttu ei loe kohus sülearvuti ostu summas 1329 eurot põhjendatud kuluks. Mööbli

osas tehtud kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud IKEA kaupluse kaks arvet ning

väljavõtte IKEA e-poe ostukorvist, millest nähtub, et ostukorvi on lisatud voodi hinnaga 119

eurot. Kohus jätab hageja poolt esitatud tõendi ostukorvilisatud tootest (II kd tl 89-90)

elatisenõude arvestamisel arvesse võtmata, sest hageja ei ole tõendanud antud kulutuse

kandmist. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et kõik kulutused, mida hageja seaduslik esindaja

teeb mööblile ja/või sisustuselementidele ei ole hinnatavad osaliselt ka hageja kuluna ning

lähtuvalt ka ühiskasutuses olevate esemete pikast kasutusajast, hindab kohus hageja

põhjendatud kuluks mööblile, voodipesudele ja tehnikale 10 eurot kuus.

Veefilter

Hageja on toonud 22.05.2020 välja kulu veefiltrile, mille maksumus on hageja kohta 5,17 eurot

kuus ja mida vahetatakse kaks korda aastas (II kd tl 110). Hageja on tõendanud kulu kandmist

tõendiga, millest nähtuvalt on kostja tasunud 13.03.2020 internetilehelt www.amway.pl tellitud

kauba eest kaardiga summas 186,53 eurot (II kd tl 5). Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu

ning leiab, et tegemist ei ole kuluga, mille hüvitamist lapse elatise koosseisus saaks nõuda.

Tegemist on kuluga, mis hageja seaduslikul esindajal oleks sõltumata sellest, kas laps tema

juures elab või mitte (II kd tl 136).

Kohtu hinnangul ei ole hageja kulu veefiltrile põhjendanud – kohtu ette ei ole toodud asjaolusid,

millest nähtuks, et vesi oleks filtreerimata kujul joogiks ja pesemiseks kõlbmatu ja/või ohustaks

hageja tervist. Eelpooltoodust lähtuvalt ei leia kohus, et hageja kulu veefiltrile oleks

põhjendatud ja vajalik.

Majapidamine ja hügieen

Hageja on esitanud 22.05.2020 menetlusdokumendis täpsustatud kulu majapidamisele ja

hügieenile, tõendades igakuiseid kulutusi 22.05.2020 Bio4You Ökopoe arvega (II kd tl 121-

122). Hageja hindab oma igakuiste kulude suuruses majapidamisele ja hügieenile 62 eurot (II

kd tl 110). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu, leides et tegemist on ebamõistlikult suure

kuluga ning hageja poolt esitatud arve ei tõenda, et tegemist oleks ühe kuu kuludega

2-19-18053

27 (34)

majapidamis- ja hügieenitoodetele, vaid on alust arvata et neid kasutatakse pikema aja vältel (II

kd tl 136).

Kohus nõustub, et tegemist on ülepaisutatud kuludega, kuivõrd arvel kajastatud toodete puhul

on tooteid, mida mõistlikul, tavapärasel kasutamisel jätkub kauemaks, kui üheks kuuks (nt

400ml suurune Laste XL šampoon-dušigeel kahe lapse kohta olukorras, kus samaaegselt on

ostetud lisaks veel teinegi 250ml suurune šampoon) või tooteid, mille kasutamine ei ole

hagejale vältimatult vajalik (nt Vahuvulkaan „Kõik saab korda“). Kohus ei käsitle eraldiseisva

kuluna ka hageja kulu hambaharjale, kuivõrd tegemist on hügieeni alla kuuluva tootega, millele

põhjendatud ja vajalikku kulu hindab kohus tervikuna. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et

põhjendatud on hageja kulu majapidamisele ja hügieenile summas 15 eurot kuus.

Söök

Hageja on esitanud 22.05.2020 täpsustatud kuludena arvestuse lähtuvalt 10 päeva jooksul

tekkinud toidukuludest (II kd tl 119-131), hinnates hageja igakuiste söögikulude suuruseks

515,61 eurot (II kd tl 110). Kostja vaidleb nimetatud suuruses kuludele vastu, leides et hageja

ei ole arvesse võtnud toidukulude arvestamisel seda, et hageja viibib osa ajast ka kostja juures

ning ei ole usutav, et ka ainult ökotoitu süües on xxxx lapse kulud toidule üle 500 euro kuus.

Kostja viitab ka, et hageja esitatud toidukulud ei tõenda lapse 10 päeva toidukulusid, kuivõrd

arvetel on tooteid, mida 10 päeva jooksul ära ei tarbita. Hageja on jaganud pere söögikulud 5

inimese vahel, kuid kostja hinnangul ei söö xxxx laps sama palju, kui täiskasvanud inimene,

mistõttu pole hageja arvutus õige ega põhjendatud. (II kd tl 136p)

Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on ülepaisutatud kuludega. Kohus on andnud hinnangu

hageja põhjendatud söögikuludele tagasiulatuva elatise nõude arvutamisel lähtudes asjaolust,

et aktiivses kasvueas lapse puhul on põhjendatud igakuised söögikulud 150 euro ulatuses. Et

hageja on menetluses korduvalt rõhutanud, et pere (sh hageja) sööb valdavas osas ökotoitu, mis

on tavatoidust 1/3 võrra kallim, leiab kohus, et põhjendatud on hageja kulud söögile 200 euro

ulatuses kuus. Kohus hindab seejuures hageja kulude suurust toidule kogu kuu vältel tervikuna,

sõltumata sellest, kumma vanema hooldada hageja on. Eelpooltoodust lähtuvalt ei käsitle kohus

põhjalikumalt hageja poolt esitatud tõendeid toidukulude kohta, kuid märgib, et põhjendatud ei

ole elatisenõude arvestamisel hageja kulutused väljas söömisele ja valmistoidu koju tellimisele

olukorras, kus antud kulutused ei ole selgelt põhjendatud (II kd tl 126-129). Samuti ei leia

kohus, et hageja oleks selgelt põhjendanud, miks ta toidukuludes loeb osaliselt hageja kuludeks

beebipüreed (soovitatavad alates 4. elukuust), smuutid (alates 6. elukuust) ja muud beebitoidud

(nt Ella`s Kitcheni toidud, mis on mõeldud alates 7. elukuust) olukorras, kus peres on kaks

hagejast nooremat last, kellest omakorda noorim on vanuses, millele antud toidud tegeliku

sihtgrupina suunatud on (II kd tl 117).

Kulud tervishoiule

Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis täpsustanud tervisega seonduvaid kulusid, hinnates

oma igakuiste tervisega seonduvate kulude suuruseks 95,51 eurot (II kd tl 110-110p).

Täiendavalt on hageja selgitanud, et tervis on peres olnud prioriteetne hageja sünnist saadik

ning vitamiine, mineraale jms vahetab hageja seaduslik esindaja, et hageja organism saaks kõik

vajaliku kätte, vastasel juhul oleks hageja kogu aeg ja pikalt haige (II kd tl 113). Kulusid on

tõendanud hageja sõnumivahetuse ja arvetega perioodist 07.01.2020 – 18.04.2020 (II kd tl 52-

62, 64-65). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu viidates, et kulud on ebamõistlikult suured

ja hageja näol ei ole tegemist erivajadusega lapsega. Kostja hinnangul ei ole usutav, et hageja

joob igas kuus 21,60 euro eest astelpaju mahla või tarbib vitamiine 35 euro eest olukorras, kus

hageja on põhjendanud suurt söögikulu sellega, et hageja sööb tervislikult ja mitmekülgselt –

tervisliku toitumise puhul peaks laps saama eelduslikult talle vajalikud vitamiinid ja mineraalid

kätte toidust, mistõttu ei ole antud kulu põhjendatud. Kostja viitab ka asjaolule, et hageja ei ole

2-19-18053

28 (34)

põhistanud vajadust tarvitada igas kuus ravimeid 18 euro ulatuses viidates molluskite ravimi

arvele. (II kd tl 136p-137)

Kohtu hinnangul ei nähtu kõigist hageja poolt esitatud tõenditest nimetatud kulu kandmist (nt

II kd tl 52 asuv sõnumivahetus). Täiendavalt märgib kohus, et hageja on esitanud tõendeid ca

4 kuulise ajavahemiku osas soetatud tervisega seonduvate kulude osas. Eelpooltoodust lähtuvalt

leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud on hageja tervisega seotud kulutused 20 euro ulatuses

kuus.

Joonistamine, raamatud

Hageja on toonud 22.05.2020 täpsustatud kulude hulgas välja hageja igakuised kulutused

joonistamisele ja raamatutele summas 12,50 eurot (II kd tl 111). Kulusid on hageja tõendanud

IKEA arvega 13.04.2020 (II kd tl 7, täpsustatult II kd tl 115-116) ja Rahva Raamatu tellimuse

kinnitusega 03.05.2020 (II kd tl 66-69). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu, leides et

sellises summas kulud ei ole usutavad ega põhjendatud (II kd tl 137).

Kohtu hinnangul on esitatud kulud osaliselt ülepaisutatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub

mh selliste raamatute soetamine, mille sihtgrupp ei ole xxxx laps (nt Digifoto kursus, Eesti

maitsed, Hiina toitumis- ja eluviisi tasakaal jm) või mille puhul on alust eeldada, et tegemist on

raamatute ja vihikutega, mida võivad kasutada lisaks hagejale ka pere teised lapsed. Hageja ei

ole tõendanud nimetatud kulude igakuist kandmist esitatud suuruses ning kohtu hinnangul ei

ole eluliselt usutav, et hagejale on igakuiselt vajalik soetada näiteks uued viltpliiatsid,

värvipliiatsid või vesivärvid. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus hageja põhjendatud kuluks

joonistamisele ja raamatutele 8 eurot kuus.

Mänguasjad

Hageja on toonud 22.05.2020 täpsustatud kulude hulgas välja hageja igakuised kulutused

mänguasjadele summas 16,67 eurot (II kd tl 111). Kulusid on hageja tõendanud

www.jukukeskus.ee lehelt tehtud tellimuse maksekorraldusega 23.03.2020 summas 31,99 eurot

(II kd tl 70). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu, leides et sellises summas kulud ei ole

usutavad ega põhjendatud (II kd tl 137).

Kohtu hinnangul on esitatud kulud osaliselt ülepaisutatud. Kohtule on esitatud tõendina

maksekorraldus, millest nähtub küll makse saaja, kuid millest ei nähtu tasutud tellimuse sisu ja

antud suuruses kulutuste kandmise sagedust. Kohus lähtub hageja vajaduse hindamisel

asjaolust, et tegemist on 4-lapselise perega, kus mänguasju on võimalik lastel jagada. Kohus

lähtub kulu põhjendatuse hindamisel ka asjaolust, et hageja ei käi koolieelses lasteasutuses,

mistõttu ka kodus peaksid olema tema jaoks eakohased ja arendavad mänguasjad.

Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus hageja põhjendatud kuluks mänguasjadele 10 eurot

kuus.

Riided, jalanõud

Hageja on toonud 22.05.2020 täpsustatud kulude hulgas välja igakuise kuluna riietele ja

jalanõudele 116,67 eurot (II kd tl 111), mida täiendavalt põhjendab asjaoluga, et lähtuvalt

vanemate kokkuleppest, on lapse riided võimalikult ökod ning lapsele soetatakse pigem vähem,

aga kvaliteetsemaid riideid (II kd tl 113). Hageja tõendab kulude suurust Polarn O Pyret e-poe

ostukorviga, milles on tooteid 1227 GBD väärtuses (II kd tl 71-85) ja Breden e-poe ostukorviga,

milles on tooteid 103,50 euro väärtuses (II kd tl 86-88). Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu,

hinnates hageja poolt esitatud kulu ülepaisutatuks. Kostja hinnangul on summa ebamõistlikult

suur, kuivõrd hagejale ostab riideid ka kostja. Kostja märgib, et hageja esitatud tõendid ei

tõenda, et hageja tegelikud kulud nii suured on, kuivõrd asja juurde on esitatud

2-19-18053

29 (34)

ekraanitõmmised e-poe ostukorvist, mitte tehtud ostust. Kostja viitab ka, et vähemalt osasid

riideid ja jalanõusid saab kasutada mitme aasta jooksul. (II kd tl 137)

Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on ülepaisutatud kuludega, mille tegelikku kandmist ei ole

hageja tõendanud, kuivõrd ekraanitõmmis e-poe ostukorvist ei ole kinnitus selle kohta, et välja

toodud väärtuses ost on reaalselt sooritatud. Kohus võtab arvesse, et tegemist on aktiivses

kasvueas lapsega, kuid võtab arvesse ka seda, et tulenevalt asjaolust, et lapsi on peres kokku 4,

on võimalik asjade ristkasutus, põhjendatud on mastaabisäästu arvestamine kulude hindamisel

ning lähtuvalt tõendis esitatud toodete suurusevahemikest (nt toode sobiv vanusevahemikus 2-

9 eluaastat), on võimalik teatud toodete puhul nende pikaajalisem kasutamine. Kohus ei hinda

eraldi kulu hageja talveriietele ja mütsidele, vaid hindab hageja kulusid riietele ja jalanõudele

tervikuna. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on nimetatud kulud 60 euro

ulatuses.

Hobid

Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis toonud igakuise kulutuna välja kulu hobidele

summas 100 eurot, viidates et vastavasisulisi kulutusi kinnitavad tõendid on esitatud menetluses

varasemalt (II kd tl 111). 07.12.2019 esitatud hagiavalduse on hageja välja toonud kulutused

hobidele ja trennidele, viidates jalgpallile ja lumelauale ning põhjendades, et vajalik on

varustus, riietus ja võistlustasude kandmine (I kd tl 59). Hageja ei ole hobide ja trennidega

seonduvate kulude kandmist tõendanud ning kinnitas 08.05.2020 toimunud kohtuistungil, et

hageja hetkel kusagil trennis ei käi, kuid kindlasti läheb (II kd tl 108p). Kostja vaidles nimetatud

kuludele vastu, öeldes, et lähtuvalt hageja seadusliku esindaja poolt 08.05.2020 kohtuistungil

kinnitatust tegelikkuses kulu hobidele 100 eurot kuus ei esine ning lapsel puudub ka vajadus

treeningriiete järele, mille maksumuse kohta on hageja tõendeid esitanud.

Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagejal puudub põhjendatud ja vajalik kulu hobidele,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud hobidega seonduvate kulude kandmist ning hageja seaduslik

esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et hageja trennides ei osale.

Veepudel

Hageja on 22.05.2020 täpsustatud nõudes esitanud oma igakuise kuluna kulu veepudelile

summas 26 eurot (II kd tl 111), mille tasumist tõendab OÜ Puhas Plasku 29.04.2020 arvega (II

kd tl 91). Kostja on vaielnud nimetatud kulule vastu lähtuvalt asjaolust, et kulude koosseisus

kajastatud veepudeli kasutusiga on pikem, kui hageja on kulude nimekirja koostamisel

arvestanud. Kostja arvab, et hagejale ei ole vaja osta korra aastas uut veepudelit (II kd tl 137).

Kohus on seisukohal, et hageja kulu veepudelile on põhjendatud osaliselt. Hageja on esitanud

22.05.2020 menetlusdokumendis kulu veepudelile igakuise kuluna ehk kulude tabeli järgi

kulub hagejal 1 veepudel kuus. Kohtu hinnangul on põhjendatud kasutusaeg veepudeli puhul

vähemalt 1 aasta, millest lähtuvalt on põhjendatud ja vajalik kulu hageja veepudelile 2,17 eurot

kuus.

Transport

Hageja on 22.05.2020 täpsustatud nõudes välja toonud kulu transpordile summas 410,30 eurot

kuus, viidates hageja seadusliku esindaja autoliisingule, lasteaeda ja tagasi sõiduks kuluvale

autokütusele, autokindlustusele, remondile ja rehvidele ning lendudele 6 korda aastas (II kd tl

111). Selgituses märgib hageja, et nimetatud kulusid ei ole ta elatisenõude arvestusse lisanud,

kuid teeb seda olukorras, kus kostja seda teeb (II kd tl 113p). Kostja on seisukohal, et tegemist

ei ole hageja kuludega (sõiduautoga seonduvad kulud), sest nii nagu lapse elatise koosseisus ei

saa nõuda laenumaksete tasumist, ei saa nõuda ka vanema sõiduauto kulude tasumist. Lisaks

toob kostja välja, et lähtuvalt hageja seadusliku esindaja kinnitusest kohtuistungil selle kohta,

2-19-18053

30 (34)

et laps ei käi lasteaias, ei esine transpordikulusid, mis seisnevad lapse lasteaeda viimise ja

toomisega. Kostja hinnangul puudub hagejal alus nõuda, et kostja kannaks lennupiletite kulu,

kuivõrd tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019.a määrusest tsiviilasjas nr 2-16-9207

korraldab hageja seaduslik esindaja hagejale kõik hageja seadusliku esindaja välisreisidega

seonduva transpordi ning kannab kõik sellega kaasnevad kulud. (II kd tl 137-137p)

Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljatoodud kulu transpordile on põhjendamata, kuivõrd

hageja seadusliku esindaja kulu autoliisingule, kindlustusele, remondile ja rehvidele ei ole

hageja kulu vaid hageja seadusliku esindaja poolt võetud kohustus, mis ei ole hageja jaoks

vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd hageja ei käi lasteaias (II kd tl 108p), puudub autokütuse kulu,

mis seondub hageja transpordiga lasteaia ja kodu vahel ning lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu

11.10.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-10905 korraldab hageja seaduslik esindaja hagejale

kõik hageja seadusliku esindaja välisreisidega seonduva transpordi ning kannab kõik sellega

kaasnevad kulud (I kd tl 151-151p).

Lastehoiu kulud

Hageja on 22.05.2020 täpsustatud nõudes esitanud oma igakuise kuluna kulu lastehoiule Läte

summas 500 eurot (II kd tl 111), mille tasumist tõendab tagasiulatuva elatise nõude perioodil

esitatud arvetega (I kd tl 41-43). Hageja lähtub nõudest asjaolust, et lastehoiukulude hüvitamine

oli poolte kokkuleppel kostja kohustus ning on esitanud hageja seadusliku esindaja ja kostja

vahelise kirjavahetuse selle tõendamiseks (I kd tl 14-17). Kostja vaidleb kuludele vastu ja toob

välja, et lähtuvalt hageja seadusliku esindaja kinnitusest 08.05.2020 toimunud kohtuistungil ei

käi hageja lasteaias, mistõttu hagejal ei ole kulusid seoses lasteaias käimisega (II kd tl 137p).

Kohus lähtub lastehoiuga Xxxx seotud põhjendatud ja vajalike kulude kindlaksmääramisel

asjaolust, et lähtuvalt 08.05.2020 kohtuistungil öeldust, käis hageja viimati lastehoius

septembris 2019 (II kd tl 108p). Hageja seaduslik esindaja on öelnud, et ootab ära kohtuotsuse

ja „kui isa maksab, saab ta uuesti käia“ (ibid.). Samas on hageja seaduslik esindaja 02.07.2020

kohtuistungil välja toonud, et „Läheme Xxxxsse ilmselt kevadeni, sõltub sellest, mis maailmas

toimub“ (II kd tl 155). Lähtuvalt asjaolust, et hagejal on vahelduv elukoht tulenevalt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.10.2019 kohtumäärusest 8 nädala kaupa kummagi vanema juures, kui

hageja seaduslik esindaja viibib pikemalt Eestist ära, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et

perioodil, kui hageja viibib 8 nädalat Eestis kostja juures, kasutaks hageja lastehoid Xxxx

teenust lähtuvalt kostja elukoha (xxxx) ja lastehoid Xxxx (xxxx) vahelisest vahemaast. Ehk

olukorras, kus hageja seadusliku esindaja väitel on lähiajal hageja eeldatavalt kas Xxxxs või

Luunjas ning ei ole ette näha, kas, millal ja kui, siis millises ulatuses kasutab hageja lastehoid

Xxxx teenust, ei ole põhjendatud välja mõista ka antud lastehoiule kuluvat kulu.

Hageja on täiendavalt esitanud eraldi lastehoiukulu summas 300 eurot kuus (II kd tl 111),

viidates selgituses asjaolule, et xxxx hageja on liialt väike üksi koju jäämiseks ning kostja ei

saa eeldada, et hageja seaduslik esindaja peaks hagejaga kuni kooliminekuni ise kodus istuma

(II kd tl 113p). 08.05.2020 toimunud istungil tõi hageja seaduslik esindaja välja, et on kasutanud

lapsehoidu alates 2019.a oktoobrist, kuna laps on koguaeg kodus ja Xxxx lastehoius enam ei

käinud (II kd tl 108). 01.02.2020 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et lapsehoidjatena on

hageja seaduslik esindaja kasutanud hageja vanaema ning vanimat venda, kes ei pea hageja

hinnangul tasuta last hoidma ning kellele tasutakse lapsehoidmise eest 5 eurot tunnis. Kostja

viitab, et on tõendatud, et hageja lasteaias ei käi ( II kd tl 137p).

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud igakuist kulu lapsehoiule summas 300 eurot. On

eluliselt usutav, et ka lapsehoolduspuhkusel olev hageja seaduslik esindaja võib vajada abi

hageja hoidmisel, kuid olukorras, kus lisaks hageja seaduslikule esindajale on peres ka hageja

2-19-18053

31 (34)

seadusliku esindaja abikaasa, lapsehoidjatena on kasutatud ka hageja seadusliku esindaja

vanemaid ning pere vanim laps on vanuses, kus ta on võimeline xxxx hageja järel vaatama, ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja pereliikmetele tasuda lapsehoidmise eest kokku 300

eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on ka ise 02.07.2020 toimunud kohtuistungil toonud

välja, et hagejat aitavad hoida nii hageja seadusliku esindaja vanemad, kui mees, lähtuvalt

asjaolust, et laps on kodus kuna ei ole raha, et laps saaks lasteaias käia (II kd tl 157p). Lähtuvalt

hageja poolt lastehoiu Läte esitatud arvest septembris 2019, millel kajastus nii kohatasu, kui

eelneva kuu toiduraha (kokku summas 308 eurot) ning asjaolust, et hageja seaduslik esindaja

tõi välja, et tema igakuine sissetulek on umbes 4500 eurot kuus (neto) (II kd tl 108p) on kohtu

hinnangul hageja väited 300 euro suuruse lapsehoidmiskulu kandmise osas paljasõnalised ja

vasturääkivad. Eelpooltoodust lähtuvalt ei hinda kohus hageja kulusid lapsehoiule vajalikuks ja

põhjendatuks.

Meelelahutuskulud

Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis välja toonud igakuised kulud meelelahutusele

summas 60 eurot (II kd tl 111), kuid lisab selgitusena, et ei ole tegelikult antud kulutusi elatise

arvestusse lisanud ning teeb seda juhul, kui kostja seda teeb. Hageja on seisukohal, et lapse

meelelahutuskulud peaks kinni maksma see lapsevanem ise, kes seda meelelahutust lapsele

pakub (II kd tl 113p). Kostja vaidleb kulule vastu ja toob välja, et lapse kulutusi meelelahutusele

60 euro ulatuses ei ole hageja tõendanud (II kd tl 137p).

Lähtuvalt asjaolust, et hageja nõue ei sisalda meelelahutuskulude kandmist, kohus antud aspekti

ei käsitle ega arva meelelahutusele tehtavaid kulutusi hageja põhjendatud ja vajalike kulutuste

koosseisu.

Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku

summas 559,87 eurot (sh eluasemekulud 197,20 eurot, kommunaalkulud 25,67 eurot, TV ja

internet 9,33 eurot, pesumasina järelmaks 2,50 eurot, mööbel, tehnika, voodipesud 10 eurot,

majapidamis- ja hügieenikulud 15 eurot, söögikulud 200 eurot, tervisega seonduvad kulud 20

eurot, joonistamine, raamatud 8 eurot, mänguasjad 10 eurot, riided, jalanõud 60 eurot, veepudel

2,17 eurot).

Lähtuvalt asjaolust, et kostja on kinnitanud, et soovib tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud

miinimumelatise määras, hindab kohus hageja põhjendatud ja vajalike kuludena PKS § 101 lg-

s 1 sätestatud summa.

9.3 Riiklikud toetused

Täiendavalt on kostja välja toonud, et hagiavaldusest ei nähtu, et nõuete esitamisel oleks

arvestatud asjaoluga, et hageja ema arveldusarvele laekuvad lapsega seotud riiklikud toetused,

so lasterikka pere toetus ja lapsetoetused, mida hageja seaduslikule esindajale laekub 4 lapse

kohta kokku summas 620 eurot kuus. Kostja toob välja, et toetuste võrra väheneb vanemate

endi poolt lapse ülalpidamiseks panustatav summa. (II kd tl 138p)

Hageja seaduslik esindaja on elatise nõude arvutamisel riiklike toetuste arvestamise vastu ning

tõi 02.07.2020 toimunud kohtuistungil välja, et lasterikka pere toetus (300 eurot) on mõeldud

vanemale, kelle peres lapsed kasvavad, lapse toetus on 60 eurot. Lasterikka pere toetuse saajate

hulgas on 3 last, kes ei ole kostja lapsed (II kd tl 157p).

Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et riiklike toetuste arvestamine elatise väljamõistmisel

on põhjendatud eelkõige juhul, kui elatist mõistetakse välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

2-19-18053

32 (34)

miinimumelatist. Riigikohtu 22.03.2017 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 tulenevalt PKS

§ 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 15;

RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh

välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda

tingivad (vt ka RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta

ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on

kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud

miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud

asjaolud seda võimaldavad. (p 13) PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks

oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole

lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile

teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. (p 14)

Lähtuvalt asjaolust, et kostja on menetlusdokumentides korduvalt kinnitanud, et ei ole

keeldunud hageja ülalpidamiseks tasuma elatist seaduses ettenähtud miinimumelatise ulatuses

(nt I kd tl 69), ei esine kohtu hinnangul alust mõista välja igakuine elatis alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimumelatise määra ning seetõttu ei esine ka alust võtta elatise määramisel

arvesse riiklikke toetusi.

9.4 Vahetu ülalpidamine, vahelduv elukoht, elatise väljamõistmisel alus selle vähendamiseks

alla elatise miinimummäära

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et alates aprillist 2019.a kannab kõik hagejaga seotud

kulud hageja seaduslik esindaja (I kd tl 58). Kostja on antud väitele vastu vaielnud ning

tõendanud, et ta on andnud hagejale ka vahetut ülalpidamist, mille hageja on osaliselt omaks

võtnud, täpsustades ja tõendades omalt poolt konkreetseid kuupäevi, mil hageja kostja juures

viibis (käsitletud mh tagasiulatuva nõude osas). Kostja leiab, et lähtuvalt asjaolust, et kostja

annab hagejale vahetut ülalpidamist ning oluline osa hageja kuludest on kaetud riiklike

toetustega, puudub hagi rahuldamiseks alus, kuid juhul, kui kohus hagi siiski rahuldab, esineb

alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas viidates riiklikele toetustele,

vahetule ülalpidamisele ja mastaabiefektile (II kd tl 139).

Kohus on andnud eelnevas punktis hinnangu riiklike peretoetuste arvestamisele ning

käesolevas asjas riiklike peretoetustega ei arvesta. Kohus on hageja põhjendatud kulude

hindamisel arvesse võtnud mastaabisäästu (riided, jalanõud, raamatud, mänguasjad jm), seega

ei arvesta kohus mastaabisäästu täiendavalt. Kohus võtab arvesse kostja poolt hagejale vahetult

antava ülalpidamise.

Lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 kinnitatud kompromissimäärusest tsiviilasjas

nr 2-18-10905, määrati kindlaks suhtluskord kostja ja hageja vahel. Suhtluskorras sätestati mh

hageja kostja juures viibimine ajal, kui hageja seaduslik esindaja on Eestis vähemalt üle nädala

reedest pühapäevani ning olukorras, kus hageja seaduslik esindaja viibib välismaal pikemalt,

viibib hageja 8 nädalat kostja juures ja 8 nädalat hageja juures välismaal. Hageja seaduslik

esindaja ja kostja on nõustunud 02.07.2020 kohtuistungil, et ajal, mil hagejal on vahelduv

elukoht 8 nädala kaupa kummagi vanema juures kumbki vanematest elatist ei maksa (II kd tl

155p).

2-19-18053

33 (34)

Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagejale elatise väljamõistmisel tuleb võtta

arvesse kostja poolt vahetult kantavaid kulusid hageja ülalpidamisele. Et hageja viibib kostja

ülalpidamisel lähtuvalt 11.10.2019 kinnitatud suhtluskorrast vähemalt 4 päeva kalendrikuus,

leiab kohus, et esineb alus PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatise vähendamiseks ühes kuus

neljale päevale vastava elatise võrra, mis hageja viibib kostjaga, kes täidab sel ajal

ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus võtab aluseks keskmise kuu päevade arvu, mis on 30 ning

leiab, et sellest tuleb maha arvestada neljale päevale vastav elatis. 30st 4 päeva on 13,33%.

Eelpooltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis vastab 86,67%

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise määrast.

Ajaperioodil, kus hagejal on vahelduv elukoht ja hagejale antakse ülalpidamist vahetult, jätab

eelpooltoodust lähtuvalt kohus elatise kostjalt välja mõistmata ja selles osas hagi rahuldamata.

Seega saab kohus tuvastada, et kostja on rikkunud ülalpidamise kohustust ning elatisenõude

rahuldamise kolmas eeldus on täidetud.

10. Neljanda eelduse osas toob kohus välja, et kuni 18. a vanuse lapse puhul lähtutakse

abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hageja on

välja toonud, et ta on oma ema ülalpidamisel ning kostja on välja toonud, et annab hagejale

samuti vahetut ülalpidamist, mille on hageja osaliselt omaks võtnud. Seega on neljas eeldus

täidetud.

11. Eelpooltoodust lähtuvalt on täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks ning kostjalt

tuleb alaealise hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 19.11.2018-18.11.2019

eest summas 1029,07 eurot ning igakuine elatis alates hagi esitamisest 19.11.2019 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 86,67% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise määrast.

12. Kohus jätab rahuldamata hageja elatise nõude perioodil, kui hagejal on tsiviilasjast nr

2-18-10905 lähtuvalt vahelduv elukoht.

13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

14. Hageja taotlusel tuleb kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord resolutsioonis

märgitud tingimustel.

Menetluskulude kindlaksmääramine

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

16. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata

TsMS § 164 lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse

seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Osundatud normi

kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole asjas esitatud.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad

erandlikud asjaolud (TsMS § 164 lg 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas

(so ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (TsMS

§ 163 lg 1), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud

menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust

rahaliselt kindlaks määrata

2-19-18053

34 (34)

18. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 31.08.2020 kohtuotsus.