1-10-5477/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-10-5477

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-5477 (10260100226) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses S.E süüdistus KarS § 266 lg 1 ja § 121 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav S.E

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood

xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus (10 klassi),

emakeelvarem kriminaalkorras karistatud, eesti keel, ei tööta,

karistatus kustunud, väärtegude toimepanemises omab 1 kehtivat karistatust (

tl 43), tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.E KarS § 266 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud

vangistust.

Süüdi tunnistada S.E KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis S.E-le mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui 18 (kaheksateist) S.E

kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

2(4) registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata

katseajaks Tartu vangla S.E kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

VÕS § 1043 alusel välja mõista S.E-lt

kuriteoga tekitatud kahju katteksxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 950

(üheksasada viiskümmend) krooni. KarS § 75 lg 2 p 1

alusel kohustada S.E hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx31. maiks 2010 a arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB .

Sisse S.E-lt menetluskuludena riigituludesse: nõuda

1)

sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu vandeadvokaat Matti Reinsalu

960 (üheksasada kuuskümmend) krooni poolt osutatud õigusabi eest;

3) kannatanu sõidukulu 34 (kolmkümmend neli) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskuludena kaitsjale

RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 0 krooni, jätta riigi kanda. 84

S.E suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.E süüdistatakse selles, et tema 11.01.2010 ajavahemikul kl 11.00 kuni 16.30 valdaja

xxxxxxxxxxxxxxxxtahte vastaselt tungis aknaklaasi lõhkumise teel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxelumajja, millega rikkus külas

kannatanu Põhiseaduse § 33 sätetega tagatud õigust kodu puutumatusele ja tekitas akna lõhkumisega toime KarS xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvaralise kahju 800 krooni. Seega pani S.E § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P süüdistatakse selles, et tema 11.01.2010 kl 17.00 paiku eale selle S.E

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaja juures tungis kallalexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lüües teda 2 ikaga näkku, millega põhjustas - 3 korda rus

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused näokolju põrutuse ja - ninaluu murru. Seega pani S.E

toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(4) Karistusseadustiku § 266 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kolm kuud vangistust. Karistusseadustiku § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg

1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui 18-kuulisel S.E katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja elada kohtu määratud alalises elukohas kohustusi: - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel välja

mõista S.E-lt 950 krooni. KarS § kuriteoga tekitatud kahju katteks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

75 lg 2 p 1 alusel kohustada S.E hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx31. maiks 2010 a arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSEB.

Välja mõista S.E-lt menetluskuluna KrMS § 175

lg 1 p 2 alusel prokuratuuri kulu seoses väljakutsega kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsummas 34 krooni (tl 51-52).

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba

tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb

süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi

osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigu „Riigi õigusabi sabi eeldatavat mahtu. osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses

osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57 seoses 1824 krooni. Kohus leiab, kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi

osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud

sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle,

millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud

juhul Paidest juhul 840 kr). Nimetatud kulusid ei ), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

4(4)

Kohtunik