1-20-5566/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 31. august 2020. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-20-5566

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi D.P süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav D.P , isikukood XXX; XXX XXX : ; XXX XXX XXX ; elukoht: XXX; telefon ; ; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 17.09.2018.a otsusega nr 1-18-7393 KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise algust kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.09.2018. Kahtlustatavana oli kinni peetud 23.-24.06.2020 ja 28.- 29.07.2020.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 248 lg 1 p- -st 249, kohus § st 5 ja § otsustas:

1. D.P KarS 423 Süüdi tunnistada § 1

6 (kuus) järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24. juuni 2020. a ja 28.-29.07.2020. a, s.o 4 (neli) päeva ning lugeda kandmata karistuseks

5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS - § 74 lg te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui D.P ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

2 (4)

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja D.P kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata D.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta D.P sundrahast 676 eurot ja kaitsjatasust 24,80 eurot riigi kanda.

KrMS 175 lg 1 p 4, 9 2 ning alusel § , § 179 lg 1 p , § 180 lg 1 § 189 lg 2 välja mõista D.P-lt menetluskuluna riigituludesse:

▪ kaitsjatasu 40 eurot; ▪ sundraha 200 eurot.

KrMS § 180 lg 3 § 313 lg 1 p alusel määrata, et on õigus ning - 7 12 de ja D.P-l tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 240 (kakssada nelikümmend) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt kuni menetluskulu täieliku 20 eurot tasumiseni.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) v EE502200221014193355 (Swedbank AS) õi või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700035660 ning selgituse “ , menetluskulu“. D.P, otsus nr 1-20-5566

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

3 (4)

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus D.P-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 17.09.2018 otsusega nr 1-18-7393 karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, milline karistatus ei ole kustunud • 23.06. - 2020 kella 11:00 paiku juhtis Tartu maakonnas Elva vallas Konguta külas Elva Rannu tee kaheksandal kilomeetril traktorit T16 reg nr , omamata vastava kategooria XXX mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles tarvitanud alkoholi (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,12 mg/l kohta); • 28.07.2020 kella 11:00 paiku juhtis Tartu maakonnas Elva linnas juures mootor- XXX sõidukit Opel Zafira reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

D.P rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria moo

torsõiduki juhtimisõigust. Kokkuleppe sisu KarS § 4231 - järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistata vale karistuseks 6 kuud vangis arvestatakse karistusaja tust. Karistusseadustiku § 68 alusel hulka 4 päeva (23. 29.juuli 2020), mille vältel -24.juuni ja 28.- D.P oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui D.P ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohus - tusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti - ter

ritooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 64 eurot ja 80 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Võttes arvesse D.P varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema

sissetulekuks on koos kokku XXX XXX XXX eurot), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 676 eurot ja riigi õigusabi tasust 24 eurot ja 80 senti. Ülejäänud menetluskulud – riigi õigusabi tasu

40 eurot ja osa sundrahast 200 eurot – kokku 240 eurot - ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades D.P-d tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viima netluskulude katteks 20 eurot. seks kuupäevaks me Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

4 (4)

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav D.P aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS § 245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239− K D.P s 423 üüdi tunnistada KarS § 1 järgi ning mõista t vastavalt sõlmitud alle karistuse kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - le süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

D.P menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu 64,80 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020.a on kuupalga alammäär 584 eurot).

D.P taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude täies mahus ja korraga hüvitamine käib ja

XXX XXX saavale D.P-le ilmselgelt üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel sundrahast 676 eurot ja kaitsjatasust 24,80 eurot riigi kanda ning annab D.P-le KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda ülejäänud menetluskulu kokku 240 eurot ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik