1-19-4955/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4955 Kohtunik Heli

Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru Vangla materjalid .L-i vangistusest C tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C XXX .L , isikukood , Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 05.01.2020 01.01.2021 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. C.L

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.06.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .L-i C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4955 tunnistati .L C süüdi KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel ning arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2019- ja 17.03.2019, s.o 3 päeva lõplikult

11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et kuulub kandmisele mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et ülejäänud karistus 5 kuud 27 päeva vangistust jäetakse tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus KarS § 1- e.

74 lg 3 alusel määrati katseajaks 2 aastat. määr Viru Maakohtu 17.02.2020 usega kriminaalasjas nr 1-19-4955 pöörati täitmisele Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust. .L i karistuse kandmise algust C -

arvestati tema kinnipidamisest 06.01.2020. Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-4955 loeti .L-i karistusaja alguseks 05.01.2020. C

Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 14 korral, millest 4 karistust on kehtivad. Vanglas viibib ta kuuendat korda. Kinnipeetav on toime pannud varavastaseid kuritegusid (2013), samuti on ta

eest. Praegune kuritegu on süüdi mõistetud joobes juhtimise samuti joobes juhtimine. Ühiseks mustriks on impulsiivne käitumine ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei tunnista süüd toimepandud kuriteo öeldes rikkumine oli väike, kedagi s, , et

ta ei ohustanud. Tulenevalt karistusaja pikkusest ei ole isikule iskava individuaalset täitm koostatud. Kinnipeetav on töötanud koristajana ning on vormistatud tööle toidujagajana.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust.

C.L soovib vabanedes elama asuda endisesse elukohta aadressil xxxx. Telefonivestlusest korteri omaniku H I selgus, et korter on 1-toaline ja tasutakse ainult kommunaalvõlgu, eraldi üüritasu ta juurde ei küsi. Korteri võtmed on .L i käes ja C - tema ise sinna sisse ei pääse. H , kus ta elab. Ta on igati nõus, et .L C I on korter ka xxxx vabanedes sinna elama asub. Kinnipeetav xxxx 7. klassi, peale seda lõpetas jättis õpingud pooleli ning läks

13-aastaselt u toimetuleku tööle, sest pidi ise enda majanduslik tagama. Eriala isikul puudub. Isik ei ole huvitatud enesetäiendamisest, suhtudes haridusse ükskõikselt. Töötamise registrist nähtub, et alates juunist 2012 kuni tänaseni on isik töötanud ametlikult kahel korral. Esimeseks töökohaks oli , kus isik töötas alates 10.01.2018 xxxx - 14.03.2018, tei xxxx seks töökohaks oli , kus registri järgi oli isik ametlikult tööl ühe päeva. Esimeseks töökohaks oli asuv väiketalu, kus töötas umbes 2 aastat traktoristina. xxxx isik

Aastatel 2000- isik xxxx 2010 töötas puidutöökojas tislerina. Ülejäänud töökohad on olnud lühemaajalised. Põhiliselt on töötanud ehitajana ja tislerina, kuid teinud ka muid töid nii isik Eestis kui xxxxx. L M on xxxx asuva xxxx ning juhatuse liige. Ettevõte tegeleb ehitustöödega ta on nõus ka .L i tööle võtma, kuna tunneb teda ehitustööd tundva töömehena. C -

C.L

soovib vabanemisjärgselt tööle ettevõt

asuda tesse xxxx, kuid kriminaalhooldusametnikul saada. K-raha andmetel on ei õnnestunud tööandjaga ühendust isikul rahalisi nõudeid summas 4792 eurot. Toimetulekut mõjutab alkoholi tarbimine.

Vestl V L selgus, et .L-i palgaraha -st xxxx kanti tema C usest kinnipeetava sõbra OÜ pangakontole ja sealt andis ta .L-ile raha jaokaupa, sest selle raha eest sai viimane C siis midagi ka endale osta ega

kulutanud kõike alkoholi ostmiseks.

Kinnipeetavat kasvatas vanaema, kes suri 2008. aastal. Emal ja kasuisal oli tõsine alkoholiprobleem ning nad ei olnud suutelised oma lapsi ise kasvatama, mistõttu kinnipeetav läks aastaselt nende juurest ära. Nüüdseks on ema (2006) ja kasuisa (2009) surnud. Kuus 13- aastat kestnud kooselu elukaaslase J J lõppes 2003. aastal. Paaril on kaks ühist poega (sünd ), kuid nende suhtes on mõlemal vanemal kasvatuslikud õigused ära inud xxxx xxxx ja võetud, sest kinnipeetava väitel tarvitas elukaaslane rohkesti alkoholi ja naabrid kutsusid politsei, kuna lapsed olid omapead. Lähedasteks on vend A K, kellega isikul on toetavad suhted, kuigi praegusel juhul suhtlevad harva, kuna vend töötab ja sõber V xxxx,

L. Samuti on kinnipeetaval head suhted L M, kes toetab teda rahaliselt vanglas ja tagab talle materiaalse abi ka peale vanglast vabanemist. Suhtlusring on isikul kriminaalse taustaga, kuid isiku sõnul ei mõjuta see tema käitumist. Enda arvates teiste poolt mõjutatav ei ole, kuid mitu kuritegu on ta

toime pandud grupis. Korduv karistatus nii kriminaalkui ka väärteokorras viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile ning näitab, et tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga. Kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama 15- -aastaselt. Alkoholi aastaselt, probleem läks tõsisemaks 17 tarvitas isik peaaegu iga päev, peamiselt õlut. Katseajal ilmus korralisele registreerimisele kahel korral alkoholijoobes. Seoses kontrollnõuete rikkumisega pandi Viru Maakohtu 16.06.2014 määrusega kinnipeetavale lisakohustuseks läbida alkoholivastane võõrutusravi kuni 11.07.2014. Isiku sõnul lasi ta ennast kodeerida ning peale seda ei tarvitanud alkoholi ta umbes viis kuud. Enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Isik on varasemate vangistuste jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid oli programmist maha arvatud, kuna ei olnud aktiivne ega Narkootikume täitnud ülesandeid, puudus motivatsioon. kinnipeetav ei tarvita.

Vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. juhtinud mootorsõidukit Korduvalt on isik alkoholijoobes olles ning vastavat juhiluba omamata. Väidab, et juhib autot alkoholijoobes olles ning avariid

isikul sama kindlakäeliselt kui kainena põhjustanud ei ole. Eesmärgiks on tööle asumine üleolevalt. . Ametiisikutega ei ole konflikte esinenud, kuid kohati suhtub neisse Katseajal on isik korduvalt rikkunud kontr - ollnõudeid ei käinud korralistel registreerimistel ning tuli registreerimisele alkoholijoobes. Viru Maakohtu 04.06.2015 määrusega nr 1-14- 6669 pöörati täitmisele Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtuotsus kuna kinnipeetav ei täitnud , kohtuotsusega pandud kontro

- ei ilmunud registreerimisele ning lahkus luba llnõudeid taotlemata isik soovi seaduskuulekaks eluviisiks, kuid Eesti territooriumilt. Sõnades väljendab enda käitumisega Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta seda ei toeta. ta jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks .L-i siis C tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katsea ja käitumiskontroll eg kui 01.01.2021 ning kohustada teda katseajal - täitma lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustusi. -des 2,4

C.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. , xxxxx Tal on olemas kaks töökohta kuhu vabanemisel minna. Ta töötaks esialgu ning kui saab loa kriminaalhooldusametnikult, läheks xxxx. Tal oli osaliselt tingimisi ning osaliselt reaalne karistus, kuid sest tal oli rahaliselt raske. ta ei ilmunud õigel ajal vanglasse, Alkoholi tarvitamise keeldu ta ei rikkunud, sõiduvahendid on ka maha müünud. Materiaalselt on

xxxx. ta kindlustatud. Ta läheks elama üürikorterisse. Vend on ainus lähedane, ta töötab Viimased kaks aastat oli ta xxxx tööl. Elukaaslast tal hetkel ei ole. Tal oli alkoholiprobleem, kuid xxxx on seda piiranud. Seal on tal tegevust, ta ei tahagi seal juua, seal on tal ta teistsugused sõbrad. Eestis kui on tegevusetu, siis tarvitabki alkoholi. Vabanemisel on ta suuteline alkoholist hoiduma. Kontaktisiku poolt koostatud dokumentides on vead sees, sest kooselu J 2013. aastal, mitte 2003. aastal. , saades lõppes Eluviisitreeningu programmi ta läbis tunnistuse . T

. Relvakäitlemise risk on alusetult märgitud a müüs kunagi naabrimehele püssi ja see on kogu kokkupuude.

Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 .L-i tingimisi enne C teatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, .L-i C ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS)

76 lg 4 § sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu C.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, eest ning ta on käesolevaks ajaks ära sest ta kannab karistust teise astme kuriteo kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui , kuid mitte vähem kui 4 kuud poole . Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtiv kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus at viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.

Käesolevat karistust kannab kinnipeetav joobes juhtimise eest, mis on toime pandud korduvalt. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik siiani saanud aru oma rikkumise tõsidusest, sest leiab, et suudab autot alkoholijoobes juhtida sama hästi kui kainena ning ei sea sellega kedagi ohtu. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega kuriteod on valdavalt ja toime pandud alkoholijoobes

, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabanedes pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3

06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus kuid täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Karistusregistri õiendist ja iseloomustusest nähtuvalt on isik 3.09.2014 Viru Maakohtu otsusega talle mõistetud karistusest täielikult tingimisi vabastatud ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid 04.06.2015 Viru Maakohtu määrusega pöörati täitmisele, kuna ta ei täitnud

karistus kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimisele ning lahkus ilma kriminaalhooldusametniku loata Eesti territooriumilt. Sarnane käitumismuster kinnipeetava poolt on kordunud ka käesolevas kriminaalasjas. Isik rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimis xxxx, kuigi ele, ei elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas ning lahkus pidi asuma karistust kandma. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning võimalus asuda tööle OÜ-sse xxxx. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. - Viru Vangla ja prokuratuur ll toetavad , kuid kü kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist kohtul puudub kindlus, et isik suudab tingimisi enne tähtaega vabanedes hoiduda alkoholi tarvitamisest ning suhtuda kohusetundlikult ennetähtaegse vabanemisega kaasnevatesse nõuetesse oodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud . Eelt .L-i C vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387.

;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

28.08.2020 kohtumäärus 4955 jõustus 23.10.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Rosar referent