2-20-9023/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9023 Tsiviilasi Tuisu OÜ hagi OÜ Laanekuru ja Laanekuru Maaparandusühistu vastu kahju hüvitamiseks. Hagi tagamine. Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Maakohtu 22. juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Laanekuru määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: OÜ Laanekuru (kostja I), rk 10657095; esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Vastustaja: Tuisu OÜ (hageja), rk 11377914; esindajad advokaat Angela Kase ja vandeadvokaat Piret Blankin

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 22. juuni 2020 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 1. Tuisu OÜ (hageja) esitas hagi OÜ Laanekuru (kostja I) ja Laanekuru Maaparandusühistu (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjalt I välja hageja kasuks 194 755,32 eurot ja kostjalt II 38 648,80 eurot ning viivise võlalt. 2. Hageja esitas hagi tagamise taotluse, milles palus seada hagi tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kostja I järgmistele kinnisasjadele: Uue-Sariku kinnistule summas 76 000 eurot, Laane kinnistule summas 105 000 eurot ja Põllu kinnistule summas 31 000 eurot.

2

Hageja märkis, et tal on põhjust arvata, et kostja I võib sihilikult enda maksevõimet vähendada. Sellele viitab kostja I põhjenduste otsimine, et mitte võlga tasuda; samuti katteta lubaduste andmine ja agressiivne ning ründav suhtlemine. Kohtulikud hüpoteegid on kostjale I vähekoormavad, kuna kostjal I on märkimisväärselt palju kinnisvara. Hageja märkis, et on tasunud 5%-se tagatise 10 600 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS 3. Tartu Maakohus tagas hagi 22. juuni 2020 määrusega ja seadis hagi tagamiseks kostjale I kuuluvale Uue-Sariku kinnistule kohtuliku hüpoteegi 76 000 eurot, Laane kinnistule kohtuliku hüpoteegi 105 000 eurot ja Põllu kinnistule kohtuliku hüpoteegi 31 000 eurot. Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS § 377 lg 1). TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. TsMS § 378 lg 4 kohaselt hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on põhjendatud hagi hinna tõttu. Seepärast on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Selline seisukoht on kujunenud ka Riigikohtu praktikas. Kohtulik hüpoteek pole liigselt koormav. MÄÄRUSKAEBUS 4. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub hagi tagamise alus ja hagi tagamise taotluse rahuldamisega rikuti oluliselt menetlusõigust (TsMS § 377 lg-t). Maakohus ei ole esile toonud ega põhistanud, miks ja millistest asjaoludest lähtuvalt on selles tsiviilasjas alust arvata, et asjas tehtava kohtuotsuse täitmine on kostja I suhtes raskendatud või võimatu. Teiseks, maakohus on järeldanud ebaõigesti, et hagiavalduse tagamine on põhjendatud ainuüksi seetõttu, et hagihind on suur. Maakohus ei ole tuvastanud kostja I tegevust, mis võib raskendada nõude täitmist. Hageja pidanuks hagi tagamise vajadust kohtule põhistama, kuid hageja ei ole toonud esile isegi asjaolusid, mis õigustaksid hagi tagamist. Nõude suurust tuleb hinnata konkreetse menetlusosalise kontekstis. Maakohus ei ole üldse analüüsinud kostja I majanduslikku olukorda. Kostja I on üle 20 aasta tegutsenud, tema käive ületab miljonit eurot ja omakapitali on kostjal I üle kahe miljoni euro. Kostjal I puuduvad ka võlad. Puudub kahtlus, et kostja I ei suudaks tasuda nõuet, mis on u 10% tema omakapitalist. Maakohus on hagi, mis on suunatud kahe kostja vastu, taganud ainult kostja I suhtes. Kostja I koostööpartnerid näevad kinnistusraamatust kostja I kinnisasjadel olevaid kohtulikke hüpoteeke ja see stigmatiseerib kostjat I tema koostööpartnerite ees. 5. Kostja II märkis, et hagi tagamise määrus tuleks tühistada. 6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

3

Esineb hagi tagamise alus, kuna kostja I võib kohtumentluse ajal enda kinnisasjad võõrandada. 31.12.2019 seisuga oli kostjal I 2019. a majandusaasta aruande kohaselt raha üksnes 170 554 eurot – ainuüksi see summa juba ei tagaks hageja nõuet kostja I vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 8. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagihinna suurus annab hagi tagamise aluse TsMS § 377 lg 1 mõttes. Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestab kohus kõigi asjaoludega. Muuhulgas tuleb otsustamisel võtta arvesse ka nõude suurust. Kuigi kostjal I on piisavalt kinnisvara, esineb oht, et sellises suuruses nõude rahuldamine võib osutuda raskeks, ka juhul, kui kostja I ei vähenda oma vara ega tee toiminguid kohtuotsuse sundtäitmise vältmiseks. Nõude täitmine võib olla raskendatud ka siis, kui menetluse ajal peaks kostja I majanduslik olukord halvenema. Ei ole välistatud, et majanduskriisi tingimustes võib see juhtuda. Kuna hagi aluseks on lepingu rikkumine, on lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamine VÕS § 101 alusel õiguslikult võimalik. Hagis esitatud asjaoludel on hagil edulootus. Hagi on esitatud solidaarnõudega kahe kostja vastu, kuid see ei välista hagi tagamist kogu nõude ulatuses ühe kostja suhtes. Kostjad on menetluses pakkunud kompromissi enam kui 60 000 euro suuruses summas, kui kostjad tasuvad hagejale summa, mida nad põhjendatuks peavad, siis on uus õiguslik olukord ning huvitatud poolel on õigus taotleda hagi tagamise abinõu asendamise lõpetamist või asendamist. 9. Ringkonnakohus märgib, et kohtuliku hüpoteegi seadmine on üldjuhul kostja jaoks vähekoormav hagi tagamise abinõu ja see on kooskõlas TsMS §-ga 378 lg 4. Kuna kostjal on palju kinnisvara, on jätkuvalt enamik kostja kinnisvarast kohtuliku hüpoteegiga koormamata. Sel põhjusel ei ole usutav, et kohtuliku hüpoteegi seadmine halvendaks kostja I mainet koostööpartnerite silmis. 10. Hagis palus hageja mõista kostjalt I välja 194 755,32 eurot ja seadusjärgse viivise. Maakohus tagas hagi 212 000 euro ulatuses. Arvestades, et ühe aasta seadusjärgne viivise summa on sellelt summalt 15 580 eurot, ei ole põhjendatud kostja I väide, et hagi on osaliselt tagatud ka kostja II vastu esitatud nõuet arvestades. 11. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi