2-20-9582/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2020. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9582

Tsiviilasi

R Gi ipankrotiavaldus

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankroti väljakuulutamine

21.08.2020

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: R G (isikukood xxx); aadress: xxx

Ajutine

pankrotihaldur:

Peeter

Sepper;

e-post:

peeter.sepper@haldur.eu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R G (isikukood xxx) avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja R G (isikukood xxx) pankrot 28.08.2020 kell 15:00.

3. Nimetada R G (isikukood xxx) pankrotihalduriks Peeter Sepper (isikukood xxx);

asukoht: Bürooteenused ja Õigusabi OÜ, Kotzebue 9, 10402, Tallinn; Tel.:

5054013; e-post: peeter.sepper@haldur.eu.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15.09.2020 kell

09:30. Üldkoosolek toimub Lubja 4 saalis 2021.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus

(PankrS § 153 lg 1 p 3).

6. R G (isikukood xxx) ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni

pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani

liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (ärikeeld).

7. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded (pankrotiteade).

8. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepperile tasuks 748 eurot, millele

lisandub käibemaks 149,60 eurot ja kulutuste hüvitiseks 50 eurot (sisaldab

käibemaksu, kõik kokku 947,60 eurot.

9. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40

eurot hüvitada riigi vahenditest ja kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ

arveldusarvele xxx Swedbank Aktsiaseltsis. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust

ja ajutise halduri kulutustest so kokku 471,20 eurot välja mõista võlgnikult.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte Rahandusministeeriumile, avaldajale ja

pankrotihaldurile.

12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku

nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS

§ 32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad

võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud

isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Maakohtu või

ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või

valdkonna eest

vastutava

ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

02.07.2020 esitas R G Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid.

Riigilõiv on seaduses sätestatud määras avaldaja poolt tasutud.

08.07.2020 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Peeter Sepperi. Ajutine haldur esitas 18.08.2020 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et vara on kokku 715,97 eurot ja võlgnikul on teadaolevaid

kohustusi 118 698, 87 eurot. Võlgnikul vara pankrotiseaduse mõistes puudub. Alalise

maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo toimepanemine, mis ei ole pankrotikuritegu: Harju

Maakohtu 28.05.2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. xxx mõisteti võlgnik kuriteos süüdi.

Tsiviilkannatanus kasuks mõisteti välja 106 200,00 eurot, s.h. osa summast solidaarselt.

Maksejõuetus kujunes välja 2015. aasta lõpus.

Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. Taire Laas esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt

kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse

on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 118 698, 87 eurot. Pankrotiseaduse mõistes võlgnikul vara

puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõetus ei ole ajutine. Ajutise halduri

hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgnikul on märkimisväärsed

kohustused, kuid vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline

seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui

esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei

esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot

välja kuulutada. Kohtu hinnangul PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid ei esine. Kohus

kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 28.08.2010 kell 15:00.

Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas.

Peeter Sepper vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada käesolevas asjas

pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates

märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata

teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 8,8 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 748 eurot (1 h on 85 eurot), millele

lisandub käibemaks 149,60 eurot, s.o. kokku 897,60 eurot. Ajutine haldur palub määrata tehtud

kulutuste hüvitiseks 106,60 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Pankrotiavalduse menetluse kulud

kokku 1 019,52 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja

kutseoskust on tasu suurus 897,60 eurot põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud ei ole

põhjendatud suuremas summas kui 50 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p

5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt

moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks

piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11

alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui

pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises

olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks.

PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest

üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti

välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu

ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel.

Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud

pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel

halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi

vahenditest. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks

ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus

täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt,

et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline

hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS §

171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks

väljamakseteks. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine haldur taotleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest

tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu

hüvitamise kokku summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot riigi vahenditest.

Ülejäänud osa ajutise halduri tasust ja ajutise halduri kulutustest so kokku 471,20 välja mõista

võlgnikult. Hüvitatav summa kanda ajutise halduri taotlusel Bürooteenused ja Õigusabi OÜ

arveldusarvele xxx Swedbank Aktsiaseltsis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik