Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-446/14 AI generated

2-20-446/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-446/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Š. i hagi J. Š. i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. Š. , ik XXX, e-post XXX kostja J. Š. , ik XXX, e-post XXX Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Lahutada K. Š. i ja J. Š. i abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX Eesti XXX V.

Legislator headnote

AI generated

2-20-446/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse § 67 lg 1 1. lause ja lg 2 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostjal ei ole abielu lahutamisele ühtegi vastuväidet. Abikaasad elavad eraldi elukohtades ning abielu jätkata ei soovi. Hagi kohtusse esitamisest on möödunud ligi 8 kuud, kumbki abikaasa oma arvamust menetluse kestel muutnud ei ole. Kohus on seisukohal, et K. Š. i ja J. Š. i abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu tuleb lahutada. Kohtuotsuse jõustumisel teeb kohus kohtulahendi alusel kande rahvastikuregistrisse.

Keywords

AI generated
outpatient treatment interim distribution contrary to medical advice staggering of health insurance premiums unfit notwithstanding health condition right to higher insurance cover
AI generated
2-14-59122/16
Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
2-07-9922/2
oktoober 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-9922 Tsiviilasi A V hagi O V vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A V Kostja O V Asja läbivaatamise kuupäev Lahutada A V ja O V abielu, mis sõlmiti 05.07.1986.a ENSV Narva linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 430.
2-19-18642/35
Hageja esitas 27.11.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, mis edasti kohtualluvuse järgi lahendamiseks Jõhvi kohtumajale 27.01.2020.
2-05-23990/5
29.12.2005.a. Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja abielu lahutamist, kuna abielulised suhted kostjaga on lõppenud ja nende jätkamine on võimatu. Samuti taotleb hageja poolte ühisvara jagamist. Pooltevaheline abielu on sõlmitud 23.01.2004.a. Lääne-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr. 10. Hageja M V `i abielueelne perekonnanimi oli V . Peale abielu lahutamist soovib hageja kanda abielueelset perekonnanime V .
2-18-11446/14
jaanuar 2019 Tsiviilasja number 2-18-11446 Tsiviilasi K A vs T K abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ühisvara jagamise nõudes, menetluse lõpetamine, kohtuistungi aeg 23.01.2019 Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post: merike@juristaitab.ee )

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-20-446

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus

Kohus

Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2020, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi

K. Š. i hagi J. Š. i vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. Š. , ik XXX, e-post XXX kostja J. Š. , ik XXX, e-post XXX Kohtuistungi toimumise aeg

25. august 2020 Protokollija istungisekretär Hanna-Liisa Moks

RESOLUTSIOON Lahutada K. Š. i ja J. Š. i abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX Eesti XXX V.

R. poolt. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud

J. Š. ja K. S. (pärast abielu sõlmimist Š.) abiellusid XX.XX.XXXX. Hagiavalduse kohaselt on abikaasade kooselu lõppenud XXXX. Abikaasad elavad eraldi, kuid ei ole suutnud kokku leppida abielu lahutamises ja ühisvara jagamises. Vastavad nõuded on hageja poolt 10.01.2020 kohtusse esitatud. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on nõus abielu lahutamisega.

Abikaasade ühisvara jagamine on käesoleva ajani lahendamata ning kohtule on esitatud 25.08.2020 kohtuistungi edasilükkamise taotlus kostja lepingulise esindaja haigestumise tõttu. Kohtuistungile ilmunud hageja taotleb abielu lahutamiseks osaotsuse tegemist. Kostja on nõus osaotsuse tegemisega, sest abikaasade vahel on jätkuvalt vaidlus ühisvara jagamise osas. Abielu lahutamisele kostja vastu ei vaidle.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse § 67 lg 1 1. lause ja lg 2 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostjal ei ole abielu lahutamisele ühtegi vastuväidet. Abikaasad elavad eraldi elukohtades ning abielu jätkata ei soovi. Hagi kohtusse esitamisest on möödunud ligi 8 kuud, kumbki abikaasa oma arvamust menetluse kestel muutnud ei ole. Kohus on seisukohal, et K. Š. i ja J. Š. i abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu tuleb lahutada. Kohtuotsuse jõustumisel teeb kohus kohtulahendi alusel kande rahvastikuregistrisse.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tegemist on osaotsusega. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks ühisvara jagamise nõudes tehtava kohtulahendiga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik