2-20-11752/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada M. P. (hageja) ja A. R. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. M. P. kohustub tasuma A. R. ülalpidamiseks elatist 170 eurot kuus kuni A. R. täisealiseks saamiseni, so xxx. 1.2. M. P. tasub pärast kohtu poolt kompromissi kinnitamist igakuise elatise Liisi Vähi arveldusarvele nr EExxx, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Elatis“. 1.3. M. P. kohustub tasuma elatist iga kuu 15. kuupäevaks. 1.4. Elatise maksetega viivitamisel on kostjal õigus hagejalt nõuda viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest alates makse tähtpäevast ning hageja allub koheselt sundtäitmisele võlgnevuse ja viivise osas. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-11752. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 2-20-11752 Kohtuasi M. P. hagi A. R. vastu elatise vähendamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: M. P., isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Hageja lepinguline esindaja: H. P., e-posti aadress: xxx Kostja: A. R., isikukood: xxx, elukoht: xxx Kostja seaduslik esindaja: L. V. (endine perekonnanimi R.), isikukood: xxx, elukoht: xxx e-posti aadress: xxx Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole kaevatav (alus: TsMS § 661 lg 4).

2(3) Viru Maakohtu menetluses on M. P.i hagi A. R. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kinnitati 31.01.2019 tsiviilasjas nr 2-19-2 kompromiss, mille kohaselt tasub M. P. oma alaealisele lapsele A. R. ülalpidamiseks elatist 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.01.2019 kuni A. R. täisealiseks saamiseni xxx. Hageja märkis, et on töötu ja võimeline maksma elatist 170 eurot kuus. Lapse seaduslik esindaja Liisi Vähi on nõus elatise vähendamisega, kuid ainult kohtuliku lahendiga kinnitatuna.

28.08.2020 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-20- 11752 menetluse lõpetamiseks. Kompromissi järgi kohustub hageja tasuma kostja ülalpidamiseks elatist 170 eurot kuus ja pärast kompromissi kohtu poolt kinnitamist tasub hageja igakuise elatise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr EExxx. Igakuine elatis tuleb hagejal tasuda 15. kuupäevaks ja maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Elatis“. Kompromissist tulenevate maksetega viivitamisel on kostjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates makse tähtpäevast ning hageja allub kohesele sundtäitmisele võlgnevuse ja viivise osas. Hageja ja kostja kinnitasid, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja nad loobuvad kompromissi kinnitava kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-11752 lõpetamisele.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

3(3) TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik