2-11-33780/281 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. august 2020. a

Tsiviilasja number

2-11-33780

Tsiviilasi

Nadežda Narveti hagi Farhat Gusseinovi vastu kahju

hüvitamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. ja 27. märtsi 2020. a määrused

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Farhat Gusseinovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja:

Farhat Gusseinov (isikukood

XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Vastustaja: Nadežda Narvet (isikukood XXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Farhat Gusseinovi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus

Farhat

Gusseinovilt

riigi

kasuks

väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Farhat

Gusseinovilt riigituludesse välja menetluskulud summas 946

(üheksasada nelikümmend kuus) eurot 40 senti, mis tuleb

tasuda nelja võrdse osamaksena summas 236 eurot 60 senti

nelja kuu jooksul. Esimene osamakse tuleb teha 15 päeva

jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ülejäänud 3

osamakset tuleb teha järgneva kolme kuu jooksul iga kuu

22. kuupäevaks. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

4. Lugeda Viru Maakohtu 27. märtsi 2020. a määruse

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta Farhat Gusseinovi vastuväide kohtu tegevuse peale

rahuldamata ja kohtu menetluskulude nimekirja esitamise

nõue tühistamata.

4.2.

Välja

mõista

Nadežda

Narvetilt

riigituludesse

menetluskulu 724 (seitsesada kakskümmend neli) eurot 52

senti.

4.2.1.

Välja

mõistetud

summad

tuleb

tasuda

Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004

SEB Pank AS-is, makse tegemisel märkida viitenumber

99920700009434

ning

lisada

selgitusse:

„2-11-33780

menetluskulud.“

4.3. Rahuldada Farhat Gusseinovi taotlus osaliselt ja

vähendada riigituludesse välja mõistetavat summat. Anda

Farhat Gusseinovile võimalus tasuda menetluskulud riigile

osadena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

4.4. Välja mõista Farhat Gusseinovilt riigituludesse

menetluskulud summas 946 (üheksasada nelikümmend

kuus) eurot 40 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse

osamaksena summas 236 (kakssada kolmkümmend kuus)

eurot 60 senti nelja kuu jooksul alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest iga kuu 22. kuupäevaks.

4.4.1.

Välja

mõistetud

summad

tuleb

tasuda

Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004

SEB Pank AS-is, makse tegemisel märkida viitenumber

99920700009450 ning makse tegemisel märkida selgitusse:

„riigilõiv, tsiviilasi nr 2-11-33780“.

4.5. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri

määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib

käesoleva lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik

ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

4.6. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb

tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida

võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja

number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti;

tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja

kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri

kaudu.

4.7. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Nadežda Narvet (hageja) esitas 19. juulil 2011. a hagi OÜ Astravia, Farhat Gusseinovi

(kostja) ja Tatjana Gusseinova vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjatelt

solidaarselt välja põhinõude 162 242 eurot 55 senti ja sissenõutavaks mutuunud viivise 27 620

eurot 39 senti.

20. veebruari 2012. a menetlusdokumendi kohaselt on lisaks N. Narvetile hagejaks ka XXXX

surnud Juri Ševjakov (I kd, tl 68). 3. juuli 2012. a istungil andis maakohus hagejale tähtaja

hageja esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks või taotluse esitamiseks kolmandate

isikute kaasamiseks. 9. juuli 2012. a hagiavalduse allkirjastasid lisaks hagejale Galina

Mihhaiskaja, Grigori Ševjakov, Aleksei Ševjakov ja Mihhail Ševjakov.

1. aprilli 2014. a hagi täpsustuse kohaselt palusid hagejad mõista välja kostjatelt T. Gusseinovalt

ja F. Gusseinovilt solidaarselt kahju 60 500 eurot. Kostja OÜ Astravia on 27. märtsil 2014. a

registrist kustutatud.

20. aprilli 2015. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt on G. Mihhaiskaja, G. Ševjakov,

A. Ševjakov ja M. Ševjakov oma nõudeid hagejale loovutanud. Hageja palus mõista kostjatelt

solidaarselt välja kahju 57 941 eurot 29 senti.

Viru Maakohus rahuldas hagi 4. novembri 2016. a otsusega (V kd, tl 200–208) osaliselt, mõistis

F. Gusseinovilt ja T. Gusseinovalt solidaarselt hageja kasuks välja 56 393 eurot 29 senti ning

jättis menetluskulud F. Gusseinovi ja T. Gusseinova kanda.

F. Gusseinov ja T. Gusseinova esitasid maakohtu otsuse peale 2 apellatsioonkaebust. Hageja

esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas

4. septembri 2017. a otsusega F. Gusseinovi ja T. Gusseinova apellatsioonkaebused ning jättis

hageja

vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus

jättis

hageja

hagi

T. Gusseinova vastu rahuldamata ning saatis hageja hagi F. Gusseinovi vastu maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 5. oktoobril 2017. a.

Viru Maakohus lõpetas 28. novembri 2018. a määrusega tsiviilasjas menetluse hageja nõudes

OÜ Astravia vastu nõudest loobumise tõttu.

Viru Maakohus jättis 21. märtsi 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus

rahuldas 26. augusti 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse,

tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis F. Gusseinovilt välja N. Narveti kasuks

46 060 eurot 29 senti ning jättis 80% menetluskuludest F. Gusseinovi kanda ja 20%

menetluskuludest N. Narveti kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega

27. novembril 2019. a.

2. Maakohus andis 13. detsembri 2019. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude

nimekirjade ning seisukohtade vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta esitamiseks.

Hageja 23. detsembri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud

kokku 3150 eurot 2 senti.

Kostja 29. detsembri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud

kokku 3622 eurot 60 senti. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele, milles palus tühistada

maakohtu 13. detsembri 2019. a otsustus anda menetlusosalistele menetluskulude nimekirja

esitamiseks 7 päeva kohtunõude kättesaamisele järgnevast päevast arvates, jätta hageja

23. detsembri 2019. a tasu taotlus läbi vaatamata ja tähelepanuta, lahendada hageja 8. septembri

2019. a tasutaotlus Tartu Ringkonnakohtu poolt, jätta rahuldamata hageja riigi õigusabi osutaja

tasutaotlused maakohtus riigi õigusabi osutamise eest 840 eurot ületavas osas, jätta kostjalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 hageja riigi õigusabi tasu välja mõistmata

või mitte mõista seda välja maakohtu menetluse osas suuremas summas kui 224 eurot, välja

mõista hagejalt riigituludesse kostja riigi õigusabi tasust 724 eurot 52 senti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 26. märtsi 2020. a määrusega hageja esindaja vandeadvokaadi abi

Andrei Matvejevi 2. aprilli 2014. a taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks

täielikult ning 11. märtsi 2015. a, 20. mai 2016. a, 11. veebruari 2019. a ja 8. augusti 2019. a

taotlused osaliselt. Maakogus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks riigi õigusabi tasu

ja kulu suuruseks kokku 1596 eurot (koos käibemaksuga).

Viru Maakohus jättis 27. märtsi 2020. a määrusega kostja vastuväite kohtu tegevuse peale

rahuldamata ja kohtu menetluskulude nimekirja esitamise nõude tühistamata. Maakohus

mõistis hagejalt riigituludesse välja menetluskulu 724 eurot 52 senti. Maakohus rahuldas kostja

taotluse osaliselt ja vähendas riigituludesse välja mõistetavat summat. Maakohus andis kostjale

võimaluse tasuda menetluskulud riigile osadena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mõistis

kostjalt välja riigituludesse menetluskulud summas 1245 eurot 20 senti, määrates, et see tuleb

tasuda nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 311,30 eurot) iga kuu 22. kuupäevaks.

Esimene osamakse tuleb teha hiljemalt 22. aprillil 2020. a. Menetluskulude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu poolt riigi õigusabi tasu ja kulude taotluste

lahendamata jätmine põhjuseks lugeda neid hilinemisega esitatuks. Hagejale on esindaja

määratud 24. juulil 2013. a. Riigi õigusabi osutaja on esitanud tasu taotlusi 2. aprillil 2014. a,

11. juunil 2015. a, 20. mail 2016. a, 12. detsembril 2016. a, 11. veebruaril 2019. a ja 8. augustil

2019. a. Maakohus jättis tasutaotlused lahendamata. Kostja esindaja esitas samuti tasutaotlused,

mis on kohtu poolt lahendatud. Ringkonnakohtu lahendiga oli kindlaks määratud

menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus on lahendanud ka kostja esindaja tasutaotlused, samas

on hageja esindaja 8. augusti 2019. a tasutaotlus jäänud lahendamata. Seega terve menetluse

ajal on hageja esindaja esitanud tasutaotlusi, millest kohus (ringkonnakohus) on lahendanud

ainult 12. detsembri 2016. a taotluse.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud

hagiavalduse koostamise kulu 138 eurot 2 senti ning kohtuistungiks kliendi ettevalmistamine

72 eurot kantud enne esindaja määramist ning on tõendamata.

Hagejale on antud nii menetlusabi kui riigi õigusabi. Maakohus on 26. märtsi 2020. a (maakohtu

määruses ekslikult märgitud 25. veebruari 2019. a) määrusega määranud kindlaks

õigusabikulude suuruse, milleks on 1596 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu poolt kindlaks

määratud tasu 192 eurot, seega kokku 1788 eurot. Hageja on ringkonnakohtus tasunud riigilõivu

225 eurot. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel 8308 euro 51

sendi ulatuses.

Menetlus on olnud pikaajaline, menetluse kestel on korduvalt täpsustatud nõude suurust ja

menetlusosalisi. Lõplikuks hagihinnaks oli 57 941 eurot 29 senti, millelt tuli tasuda riigilõivu

1100 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 3113 eurot

(1788+225+1100), millest kostjal tuleks hüvitada 80% summas 2490 eurot 40 senti.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

Kostja on esitanud taotluse väljamõistetava summa vähendamiseks TsMS § 190 lg 7 alusel.

Maakohus leidis, et kuna menetluse kestel on hageja esitatud nõuetest ühe kostja vastu

loobunud ja teise kostja vastu on jäänud nõude rahuldamata, kusjuures tegemist oli

kaaskostjatega, siis on põhjendatud vähendada riigile välja mõistetavat summat. Samas leidis

maakohus, et ei ole põhjendatud seda vähendada kolmandiku võrra. Maakohus leidis, et

põhjendatud on vähendada summat poole võrra ja lõplikuks summaks kujuneb 1245 eurot 20

senti. Kostja majanduslikku olukorda arvestades tuleb kostjale anda võimalus tasuda

menetluskulud riigile nelja võrdse osamaksena (4 x 311,30 eurot) hiljemalt 22. juuliks 2020. a.

Kohtu poolt on hüvitatud kostja esindaja õigusabikulud 3622 eurot 60 senti. Jõustunud lahendi

alusel tuleb hagejal hüvitada 20% kostja menetluskuludest, s.o 724 eurot 52 senti.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja esitas maakohtu 26. märtsi 2020. a ja 27. märtsi 2020. a määruste peale

määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 26. märtsi 2020. a määrus osas, milles

maakohus määras Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile riigi

õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku 1596 eurot. Teha asjas uus määrus, millega määrata

Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile riigi õigusabi tasu koos

käibemaksuga kokku summas kuni 1026 eurot ning jätta vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi

23. detsembril 2019. a maakohtule esitatud taotlus läbi vaatamata.

Kostja palub tühistada maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus osas, milles jäeti kostja vastuväide

kohtu tegevuse peale rahuldamata ja kohtu menetluskulude nimekirja esitamise nõue

tühistamata ning mõisteti kostjalt riigituludesse menetluskulud summas 1245 eurot 20 senti,

mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 311,30 eurot) iga kuu

22. kuupäevaks, esimene osamakse tuleb teha hiljemalt 22. aprillil 2020. a. Kostja palub jätta

kostjalt menetluskulud riigituludesse välja mõistmata või mõista need välja summas kuni 1017

eurot 20 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena 4 kuu jooksul (4 x 254,30 eurot).

Esimene osamakse tuleb teha kohtumääruse jõustumisest 15 päeva jooksul.

Määruskaebuse kohaselt on kostja õigustatud vaidlustama 26. märtsi 2020. a määrust, kuivõrd

selle määrusega kindlaks määratud hageja riigi õigusabi tasu ja kulud mõisteti kostjalt

27. märtsi 2020. a määrusega välja. Kui 26. märtsi 2020. a määrusega kindlaksmääratud riigi

õigusabi tasu väheneb, on alust mõista kostjalt riigi kasuks menetluskuludena väiksem summa.

Maakohus jättis menetluse ajal kehtinud riigi õigusabi tasu ja kulu piirmäära tähelepanuta.

Kohtumenetluse lõppemise seisuga, s.o 21. märts 2019. a, kehtinud „Riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (kord) § 10

lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse

koostamine ja esitamine, ja TsMS § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas

avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga

poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. 26. märtsi 2020. a määruses

puuduvad mistahes põhjendused, miks maakohus piirmäära ei järginud ja mõistis riigi õigusabi

osutanud advokaadile välja suurema summa. Määrusest ei nähtu, et maakohus oleks

kohaldanud korra § 2 lg-t 1, s.t tasu piirmäära suurendanud.

TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Seeläbi oli võimalik tähtaeg anda üksnes enne kohtuotsuse tegemist.

Käesoleval ajal oli kohtuotsus juba tehtud ning puudus võimalus andmaks menetlusosalistele

uut tähtaega 13. detsembril 2019. a menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohtul oli

tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 pädevus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seda sai teha

üksnes 11. veebruaril 2019. a ja 8. augustil 2019. a kohtule esitatud menetluskulude nimekirjade

ja taotluste suhtes. Maakohus jättis põhjendamatult kostja vastuväite rahuldamata.

Ekslik on maakohtu arusaam, et vastuväite kohaselt on hageja esitanud hilinemisega

menetluskulude taotlused. Kostja oli vastuväites seisukohal, et hilinemisega ei olnud esitatud

mitte tasutaotlused vaid korra § 2 lg 1 sätestatud riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlus

suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu üle piirmäära. Seeläbi saanuks

maakohus riigi õigusabi tasu taotlused rahuldada üksnes piirmäära ulatuses, s.o kokku 816 eurot

(500 eurot + kohtuistungitel osalemise eest tasu 180 eurot + käibemaks).

Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 7 pooltundi, s.o

240 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on eksinud, kuna 7 pooltunni tasu on 175 eurot, millele

lisandub käibemaks, s.o 210 eurot. Seeläbi kokku kahes kohtuastmes olnuks riigi õigusabi tasu

1218 eurot (816+192+210).

Maakohus leidis, et kokku moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 3113 eurot

(1788+225+1100), millest kostjal tuleks hüvitada 80% summas 2490 eurot 40 senti. Kuivõrd

kostja hinnangul ei moodusta riigi õigusabi tasu mitte 1788 eurot vaid 1218 eurot, on hageja

põhjendatud menetluskulud kokku 2543 eurot (1218+225+1100), millest 80% on 2034 eurot

40 senti. Maakohus leidis, et nimetatud summat on põhjendatud vähendada poole võrra. Seega

on põhjendatud kostjalt välja mõista 1017 eurot 20 senti (2034,40/2).

Kostja palub võimalusel vabastada ennast täielikult menetluskulude tasumisest TsMS § 190

lg 7 alusel majanduslikust seisundist tulenevalt.

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

Vastuse kohaselt seletas hageja esindaja piirmäära ületamise põhjusi ja palus kohtul suurendada

piirmäära. Piirmäära suurendamine arvestades menetluse kestust (alates aastast 2011), vaidluse

keerukust (tegemist on juhatuse liikmelt kahju väljanõudmisega, mis ei ole tavaline hagi ese)

ja menetlustoimingute mahtu on mõistlik ja põhjendatud.

Maakohus määras kohtunõudega menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks. Hageja menetluskulude nimekiri oli esitatud tähtaegselt AET-i kaudu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu 27. märtsi 2020 määruse kostjalt väljamõistetava menetluskulude suuruse

osas ning teeb tühistatud osas uue määruse (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2), millega mõistab

kostjalt riigi kasuks välja menetluskuluna 946 eurot 40 senti, mis tuleb tasuda 4 võrdse

osamaksena summas 236 eurot 60 senti 4 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Osamaksed tuleb teostada iga kuu 22. kuupäevaks.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele

kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust osas, millega maakohus määras hagejalt

väljamõistetava menetluskulude suuruse ning mõistis menetluskulu hagejalt riigi kasuks välja.

Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei

kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).

8. Kostja esitas määruskaebuse nii 26. märtsi 2020. a, kui ka 27. märtsi 2020. a määruse peale.

Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, millise maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebus on ringkonnakohtus menetluses.

Maakohtu 13. juuli 2020. a kaaskirja kohaselt edastas maakohus TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule kostja määruskaebuse üksnes 27. märtsi 2020. a määruse osas. Tsiviilasja

materjalides puudub maakohtu seisukoht kostja määruskaebuse osas 26. märtsi 2020. a määruse

peale.

TsMS § 661 lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu,

kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. TsMS § 663 lg 1 ja lg 5 kohaselt otsustab

maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist.

Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas

määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele

teatama. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja

seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks

ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega

edastada seda menetlusosalistele. Kuigi seadus ei näe ette, et maakohus peab määruskaebuse

menetlusse võtmise või selle rahuldamata jätmise kohta eraldi määrust tegema, ei nähtu antud

asjas maakohtu seisukohta kostja määruskaebuse 26. märtsi 2020. a osas. Puudub ka

määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus (TsMS § 663 lg 2). Ka vastaspoole

seisukohta on maakohus küsinud üksnes 27. märtsi 2020. a määruse peale esitatud

määruskaebuse osas. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul võtta seisukoht kostja määruskaebuse

26. märtsi 2020. a määruse peale osas.

Ringkonnakohus selgitab, et kostjal puudub õigus vaidlustada maakohtu 26. märtsi 2020. a

määrust, millega maakohus määras kindlaks hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja

riigi õigusabi tasu ja kulude rahalise suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik kooskõlas riigi

õigusabi seadusega ei näe ette, et menetlusosaline, kellele on määratud esindaja riigi õigusabi

korras, saab vaidlustada määrust, millega maakohus määras kindlaks riigi õigusabi korras

määratud esindajale tasu (Riigikohtu 11. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p

11). Ringkonnakohtu hinnangul, kui riigi õigusabi saanud menetlusosalisel ei ole õigust

vaidlustada määrust, millega maakohus määras kindlaks riigi õigusabi korras määratud

esindajale tasu, ei saa sellist õigust olla ka teiselt menetlusosalisel, kellelt nimetatud tasu

tulenevalt menetluskulude jaotusest hiljem välja mõistetakse.

TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seaduse järgi lubatud. Kostja ei ole 26. märtsi 2020. a määrusega puudutatud menetlusosaline.

Menetlusosaline saab määruse peale, millega menetlusosaliselt mõisteti riigi kasuks välja

hüvitamisele kuuluv õigusabikulu, määruskaebuse esitada TsMS §-s 179 sätestatud

juhul. Seega on ringkonnakohtu menetluses praegu kostja määruskaebus üksnes 27. märtsi

2020. a määruse peale.

9. Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suurust eelkõige põhjusel, et maakohtul puudus

õigus määrata uut täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks, maakohus jättis

tasu piirmäära kohaldamata ja tasu suurendamise taotlus oli esitatud hilinemisega.

Ringkonnakohus selgitab, et kuna riigi õigusabi tasu reguleerib eriseadus, ei ole

menetluskulude jaotuse regulatsioon ja sealhulgas kostja poolt viidatud TsMS § 176 lg 2 ja

§ 177 lg 2 asjakohased. Riigi õigusabi tasu üle otsustakse menetluskulude jaotusest eraldi

(TsMS § 180 lg 4, § 190), seetõttu ei takista asjaolu, et menetluskulude jaotus otsustatakse

lõpplahendis, riigi õigusabi tasu kohta määruse tegemist (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-16690, p 24). Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendatult kostja

vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra

alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise

ajal. RÕS § 22 lg-te 1-3 kohaselt esitab advokaat tasu taotluse riigi õigusabi andmise otsustanud

kohtule igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi

õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse

lahendamisest. RÕS § 22 lg 7 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu advokaadi taotlusel

kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme

kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. RÕS § 23 lg 1 järgi määrab

kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab

need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude

kindlaksmääramise korda järgides.

Hagejale anti Viru Maakohtu 24. juuli 2013. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejat esindas advokaat Andrei Matvejev. Esindaja esitas tasu

taotlused menetluse jooksul mitmel korral, s.o 2. aprillil 2014. a (III kd, tl 61–65), 11. märtsil

2015. a (IV kd, tl 179–180), 20. mail 2016. a (V kd, tl 178–179), 12. detsembril 2016. a (VI kd,

tl 30), 11. veebruaril 2019. a menetluskulude nimekiri (VII kd, tl 14) ja 8. augustil 2019. a (VII

kd, tl 47). Seega on esindaja taotlused esitatud tähtaegselt. Kohtud jätsid tasutaotlused, v.a ühe,

menetluse kestel lahendamata.

RÕS § 381 kohaselt kui enne 2016. aasta 1. augustit osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja

kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele RÕS 2016. aasta

1. augustil jõustunud redaktsiooni § 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda. Seega

tuleb kõikide hageja esindaja taotluste puhul tasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise korrast“.

10. Riigi õigusabi osutamisel on seadusega kehtestatud tasu suuruse piirangud.

Kostjale anti 16. oktoobri 2012. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud.

TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud

või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt menetluskulud,

mille tasumisest oli hageja vabastatud.

Hageja esindaja esitas viimase tasu taotluse 8. augustil 2019. a. Selle esitamise ajal kehtinud

korra § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas

hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja TsMS § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse

asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil

osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes.

Erineva suurusega piirmäärad kehtisid ka eelneva menetluse jooksul. Seega võis

ringkonnakohtu hinnangul kostja eeldada, et temalt riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmisel

ei tohiks väljamõistetav tasu ja kulu ületada seadusega kehtestatud piirmäära.

Hageja esindaja tasu taotlused on rahuldatud maakohtu menetluses teostatud toimingute eest

kokku 1356 euro (koos käibemaksuga) ulatuses, sh tasu istungil esindamise eest ning

ringkonnakohtus teostatud toimingute eest kokku 432 euro (koos käibemaksuga) ulatuses.

Seega ei ületa ringkonnakohtus teostatud toimingute eest määratud tasu kehtestatud piirmäära.

Samas määratud tasu maakohtus teostatud toimingute eest on piirmäärast suurem.

Vastavalt korra § 10 lg-le 3 ei ole piirmääraga hõlmatud kohtuistungitel osalemine. Ka

määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud rahuldamata taotluse piirmäära ulatuses,

millele lisandub istungitel osalemise tasu. Kokku taotles hageja esindaja kohtuistungitel

osalemise eest 280 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 19. märtsil 2014. a, 11. märtsil

2015. a, 22. mail 2015. a, 22. jaanuaril 2016. a ja 4. mail 2016. a istungitel osalemise eest.

11. märtsi 2015. a tasu taotlust lahendades märkis maakohus, et kohtuistung kestis taotluses

märgitud 2 tunni asemel pool tundi ning vähendas sellest tulenevalt ka advokaadile määratava

tasu suurust. Ülejäänud osas on taotluses märgitud ajakulu sama, mis istungite tegelik kestus,

seega on istungitel osalemise eest taotlused põhjendatud 220 euro ulatuses. Määruskaebusest ei

selgu, miks peaks istungite eest arvestama vaid 180 eurot, millele lisandub käibemaks.

Eespoolöeldust tulenevalt ning kehtestatud piirmäära arvestades on riigi õigusabi tasu ja kulude

suuruseks maakohtu menetluses, mis tuleb menetluskulude jaotusest tulenevalt jätta kostja

kanda, 720 eurot (500+220), millele lisandub käibemaks, s.o tasu ja kulud koos käibemaksuga

864 eurot.

Kostja märkis määruskaebuses õigesti, et maakohus on 27. märtsi 2020. a määruses hageja

esindaja apellatsioonkaebuse koostamise kulu hinnates teinud arvutusvea. Maakohus märkis, et

apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 7 pooltundi, märkides seejärel, et

rahaliselt on see 200 eurot. Õige on määruskaebuse väide, et 7 pooltundi tasu on 175 eurot

(7x25), s.o käibemaksuga 210 eurot. Põhjendatud ei ole mõista kostjalt arvutusveast tulenevalt

suuremat summat olukorras, kus maakohus luges esindaja ajakulu põhjendatuks 7 pooltunni

ulatuses pooltunni tasuga 25 eurot. Seega jääb kostja kanda hageja esindaja riigi õigusabi tasu

ja kulud kokku kõigis kohtuastmetes 1266 eurot koos käibemaksuga (864+192+210).

11. Õige on määruskaebuse väide, et hageja esindaja ei ole menetluse jooksul taotlenud tasu

suurendamist. Hageja esindaja esmakordselt palus suurendada tasu piirmäära korra § 2 lg 1

alusel 23. detsembri 2019. a taotluses. Kostja leidis määruskaebuses, et taotlus tasu

suurendamiseks on esitatud hilinemisega.

Kord ega seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab esitama tasu suurendamise taotluse.

Kohtu hinnangul tuleb aga esindajal esitada tasu suurendamise taotlus esimesel võimalusel, kui

on aru saada, et tasu suurendamiseks esineb mõjuv põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul pidi

hageja esindaja mõistma, et tasu suurendamiseks võib olla alust juba enne asja lõpplahendiga

lahendamist. Vaidlust ei ole, et hageja esindaja ei ole enne 23. detsembrit 2019. a tasu

suurendamist taotlenud. Seega oli kostjal ringkonnakohtu hinnangul olla õigustatud alus

eeldada, et hageja esindaja tasu suurendamise taotlust ei esita. Seega tuleb kostjalt riigi kasuks

hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmisel lähtuda sellest, mida kostja võis

ette näha.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire kostjalt hageja

menetluskulude väljamõistmisel.

Maakohus, määrates kostjalt väljamõistetava menetluskulude suuruse, jättis tähelepanuta, et

hageja oli apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot. Kohus ei vabastanud

hagejat riigilõivu tasumisest, vaid oli määranud riigilõivu tasumise ositi. Seega on riigilõiv

hageja poolt tasutud ega kuulu kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele. Hagiavalduse esitamisel

oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud ning selle väljamõistmine kostjalt riigi kasuks on

põhjendatud.

Eespoolöeldut arvestades on hageja menetluskulud, mis tuleb kostjalt välja mõista, hageja

esindaja tasu 1266 eurot (koos käibemaksuga) ning riigilõiv 1100 eurot, s.o kokku 2366 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada 80% sellest, s.o 1892 eurot 80 senti.

Maakohus leidis, et väljamõistetavat summat on põhjendatud vähendada pole võrra, seega tuleb

kostjalt riigi kasuks mõista välja 946 eurot 40 senti.

13. Kostja palub jätta menetluskulud temalt välja mõistmata TsMS § 190 lg 7 alusel või määrata

nende tasumine 4 võrdse osamaksena.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult määranud menetluskulude tasumise

ositi, arvestades kostja majanduslikku seisundit. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas

määruskaebuse osaliselt ning muutis kostjalt väljamõistatavat summat, tuleb muuta ka

osamaksete suurust ning maksetähtaegu.

Kostjal tuleb menetluskulu summas 946 eurot 40 senti hüvitada 4 võrdse osamaksena summas

236 eurot 60 senti 4 kuu jooksul. Esimene osamakse tuleb kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 5 teha

15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ülejäänud 3 osamakset tuleb teha järgneva

kolme kuu jooksul iga kuu 22. kuupäevaks.

Kostja esindaja palus lisaks kindlaks määrata riigi õigusabi tasu kostjale riigi õigusabi

osutamise eest määruskaebuse menetluses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja

vaidlusaluse määruskaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks esitatud taotlus tuleb jätta

TsMS § 178 lg 4 järgi rahuldamata. Viidatud sätte järgi menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-7750, p 17).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Riigikohtu lahendiga 03.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2020. a määrus ja 8. septembri 2020. a

määrus osas, millega jäeti rahuldamata vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus

ning määrata temale hüvitatavaks riigi õigusabi tasuks ja kuluks 291 eurot 60 senti (sh

käibemaks).

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.