2-19-6567/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Otsuse teatavaks tegemise aeg

28. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6567

Tsiviilasi

Osaühingu

Juristibüroo

Aleksandr

Aronov

ja

partnerid hagi Osaühingu Fast Train vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Fast Train apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

45 645,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing Juristibüroo Aleksandr

Aronov ja partnerid (registrikood 10112415), lepinguline

esindaja Julia Vaganova

Kostja (apellant) Osaühing Fast Train (registrikood

11221514), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei

Vassiljev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6567.

2. Teha uus otsus, millega jätta Osaühingu Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid

hagi Osaühingu Fast Train vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Rahuldada Osaühingu Fast Train apellatsioonkaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu Juristibüroo

Aleksandr Aronov ja partnerid kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (7)

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid (hageja) esitas 29. aprillil 2019 Harju

Maakohtule Osaühingu Fast Train (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõla 40 719,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1668,04 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise 0,02 % päevas tasumata põhinõude summast kuni põhinõude

rahuldamiseni. Menetluskulude palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. aprillil 2018 õigusabilepingu nr 29-03/18 (leping),

mille alusel hageja kohustus osutama kostjale õigusabi ja esindama teda tsiviilvaidluses

võlgnikult UAB "Eurochem Logistics International" Eesti filiaalilt (võlgnik või Eurochem)

710 952,22 euro saamiseks, samuti vaidluse lahendamisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Arbitraažikohtus (arbitraažikohus) ja Tallinna Ringkonnakohtus. Hageja saatis võlgnikule

kohtuväliselt kirjalikke pretensioone ja konsulteeris kostja esindajaid võlgnikuga edukate

läbirääkimiste pidamises. 29. mail 2018 esitas hageja kostja ülesandel arbitraažikohtule

avalduse arbitraažimenetluse alustamiseks 743 938,69 euro väljamõistmiseks.

14. juunil 2018 nõustus Eurochem sõlmima kostjaga kompromisslepingu, mida nimetati

Rahulepinguks ning millega kostja ja Eurochem lahendasid vaidluse. Kompromissi tulemusena

tasus võlgnik kostjale võlgnevuse summas 678 660 eurot. 22. juuni 2018 pöördus kostja hageja

poole arbitraažikohtule esitatud avalduse tagasikutsumiseks ja taotles õigusabi eest ettemaksu

2400 euro tagastamist, mis seoses arbitraažikohtus menetluse lõppemisega jäi hageja poolt

kasutamata. Samal päeval teostas hageja kostjale nimetatud summa tagastamise. 25. juunil

2018 esitas hageja kostja nimel arbitraažikohtule avalduse kohtumenetluse lõpetamiseks.

Arbitraažikohus otsustas esitatud taotluse alusel hagiasjas nr 05-1-2/2018 menetluse lõpetada.

Kuna tsiviilvaidlus kostja ja Eurochemi vahel lõpetati kompromissiga kohtumenetluse ajal

arbitraažikohtus pöördus hageja 30. juulil 2018 kostja poole nõudega 40 719,60 euro lisatasu

saamiseks vastavalt lepingu p-le 4.4. Nimetatud punkti tingimust ei kohaldata, kui tellija

saavutab kuni arbitraažikohtumenetluse alustamiseni iseseisvalt võlgnikuga kokkuleppe.

Kostja hageja nõuet ei ole täitnud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole alustatud arbitraažikohtus kohtumenetlust, mis lõppes kostja

jaoks positiivse tulemusega. Lepingu p-s 4.4 on silmas peetud kohtumenetluse lõpetamist

poolte kompromissiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 tähenduses, sest muu

kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine kohtumenetlust ei lõpeta. Eurochem ei ole ajavahemikul

1. juuni – 15. august 2019 arbitraažikohtult mistahes dokumente (hagi, kiri, päring jne) kätte

saanud. Seega on hageja viide arbitraažimenetluse alustamise kohta asjakohatu.

Taotlus arbitraažimenetluse alustamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu

reglemendi (reglement) § 10 tähenduses ei ole samastatav hagiavaldusega reglemendi § 15

mõistes. Rahuleping ei ole vahekohtumenetluses saavutatud kompromiss TsMS § 744

tähenduses, millega vahekohus lõpetab vahekohtumenetluse ja mis vormistatakse vahekohtu

otsusena, millel on samasugune õigusjõud nagu vahekohtu tavalisel otsusel. Kostja ja

Eurochem ei saanud lõpetada vahekohtumenetlust, mida ei olnud kunagi alustatud.

Rahulepingu tingimuste kohaselt ei ole pooled vahekohtumenetluse lõpetamises kokku

leppinud ja lepingu tekstis puuduvad mistahes viited vahekohtumenetlusele.

Lepingueelsed läbirääkimised toimusid kostja ja Eurochemi esindajate vahel ilma hageja

vahenduseta, lepingu teksti koostas Eurochem ja kostja töötaja korrigeeris seda. Ka sõitis kostja

seaduslik esindaja läbirääkimiste pidamiseks Riiga. Kuna kostja ja Eurochem saavutasid enne

3 (7)

arbitraažimenetluse alustamist iseseisvalt kokkuleppe lepingu objektiks oleva võlgnevuse

likvideerimiseks, puudub hagejal õigus tulemustasule lepingu p 4.4 kolmanda lause kohaselt.

Enne Rahulepingu sõlmimist arutasid pooled nii tulemustasu puudumise küsimust kui ka

lepingu lõpetamist. Lepingut kirjalikult ei lõpetatud, kuid lepingu lõpetamine nähtub poolte

edaspidisest käitumisest. 22. juuni 2018. a e-kirjaga palus kostja koostada hagejal aruanne

tehtud tööde ja avansiliste maksetena saadud raha kulutamise kohta. 22. juuni 2018. a e-kirjaga

teatas hageja, et viimase avansina väljamakstud raha arvel ta mingeid töid teinud ei ole ning on

valmis avansina väljamakstud rahasummad kostjale tagastama. Samal päeval koostas ja edastas

hageja kostjale kreeditarve nr 683 arvele nr 670 ning tagastas kostjale kasutamata avansi 2400

eurot. Kui leping ei oleks lõppenud ja tulemustasu puudumise küsimust ei oleks lahendatud

ning hagejal oleks jätkuvalt õigus tulemustasule, on arusaamatu, miks hageja pidas vajalikuks

tagastada lepingu järgi saadud ettemaksed. 22. juuni 2018. a e-kirjaga andis kostja hagejale

täiendava käsundi arbitraažikohtule esitatud taotluse tagasi kutsumiseks. Kui 22. juuni 2018

seisuga oleks leping olnud kehtiv, puudunuks hagejal vajadus toimingute tegemiseks

arbitraažikohtus täiendavalt kostjalt käsundit saada, sest lepingu järgi oli toimingute tegemine

arbitraažikohtus üks hageja kohustustest.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 12. mai 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 40 719,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1668,04 eurot ja alates hagi

esitamisest viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras

tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ilma neid rahaliselt kindlaks määramata.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 2. aprillil 2018. a lepingu, mis vastab

käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes. Lepingu p 1.1 järgi oli kostja käsundiandjaks

ning hageja käsundisaajaks, võttes endale kohustuse osutada kostjale õigusabi ja esindada teda

tsiviilvaidluses Eurochemilt 710 952,22 euro saamiseks, sh vaidluse lahendamisel

arbitraažikohtus. Vaidlus on selles, kas hagejal on õigus saada lepingu p 4.4. järgi tasu.

Maakohus luges 10. aprilli 2018. a ja 4. mai 2018. a pretensioonidega ning 29. mai 2018. a

avaldusega tõendatuks arbitraažimenetluse alustamise ja lepingu p-st 1.1 tulenevate kohustuste

täitma asumise. Aruandega kostjale lepingu alusel teostatud tööde kohta on tõendatud, et hageja

teostas seisuga 25. mai 2018 töid 13 tunni 15 minuti ulatuses ja kandis kulusid seoses

kulleritasuga. 14. juuni 2018. a Rahulepinguga on tõendatud, et ca kahe nädala möödumisel

arbitraažikohtule avalduse esitamist sõlmisid kostja ja Eurochem kokkuleppe, milles

lepingupooled kinnitasid, et lõpetavad 1. detsembril 2015 sõlmitud lepingust nr 01.12.2015/EF-

1/S tuleneva vaidluse ning võlgnik tasub kostjale kompensatsiooniks summa 678 660 eurot.

Maakohus leidis VÕS § 29 lg-le 1 viidates, et Rahulepingut saab pidada kompromissilepinguks

VÕS § 578 mõttes sõltumata kokkuleppe nimetusest, sest sellega muudeti õiguslikult vaieldav

või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste. 22. juuni 2018. a

kostja e-kirjadega ja 25. juuni 2018. a avaldusega menetluse lõpetamise kohta on tõendatud, et

22. juunil 2018 pöördus kostja seoses Rahulepingu sõlmimisega hageja poole arbitraažikohtule

esitatud avalduse tagasikutsumiseks ja taotles kostjale õigusabi eest osutatud ettemaksu 2400

euro tagastamist ning hageja esitas 25. juunil 2018 kostja nimel arbitraažikohtule avalduse

menetluse lõpetamiseks. Arbitraažikohus võttis 15. juunil 2018 hagiasja nr 05-1-2/2018 kostja

nõudes Eurochemi vastu 743 938,69 euro väljamõistmiseks menetlusse ning 30. juulil 2018

otsustas lõpetada menetluse vastavalt hageja esitatud taotlusele. Arbitraažikohtule esitatud

avaldusega hagiasjas menetluse lõpetamiseks on mh tõendatud, et kostja avaldus oli tingitud

sellest, et tema ja võlgniku vahel on sõlmitud kompromissileping.

Maakohtu arvates ei olnud praeguse vaidluse lahendamisel asjakohane kostja tõlgendus

arbitraažikohtu

reglemendi

sätete

kohaldamisest,

kuna

arbitraažikohtu

otsustega

mittenõustumisel oleks tulnud kostjal need vaidlustada vahekohtu menetluses ning reglemendis

4 (7)

ettenähtud tähtaegade jooksul. Tähtsust ei oma, kas või millal sai Eurochem kätte

arbitraažikohtule esitatud hagiavalduse tõenditega, kuivõrd see oleks omanud tähtsust kostja ja

Eurochemi vaidluse menetlemisel arbitraažikohtus. Kreeditarvega nr 683 on tõendatud, et

hageja tagastas kostjale 2400 eurot.

Uuritud tõendite pinnalt leidis maakohus, et hageja täitis kostja ees oma kohustused vastavalt

lepingule. Pooltevahelises lepingus oli ettenähtud mh menetlus arbitraažikohtus, järelikult on

lepingu p-s 4.4 sätestatu täidetud. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja ei ole

hagiavalduses esile toonud, et lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks oleks alustatud

kohtumenetlus, mis lõppes kostja jaoks positiivse tulemusega. Arbitraažikohtu otsusest tuleneb

selgelt, et hagiasi nr 05-1-2/2018 oli kohtu menetluses. Kostja väited selle kohta, et ta saavutas

võlgnikuga kompromissi ilma hageja osutatud teenust kasutamata on põhjendamata ja

tõendamata ning vastuolus kohtu uuritud tõenditega.

Maakohus tuvastas, et pooled leppisid lepingu p-s 4.4 kokku, et hagejal on lepingu täitmise

korral õigus tasule, mis moodustab 5 % tasutud võlgnevuse summast koos käibemaksuga. Kuna

hageja täitis lepingut, mille tulemusena tasuti kostjale kompromissi järgi 678 660 eurot

käibemaksuga, on hageja nõue 40 719,60 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks

VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Seadusjärgne viivisenõue kuulub VÕS § 113 lg 1 ja TsMS

§ 367 järgi rahuldamisele.

Maakohtu hinnangul ei välista põhinõude rahuldamist asjaolu, et hageja tagastas kostjale

kirjaliku nõude alusel 2400 eurot. Hageja põhjendas selle tagastamist asjaoluga, et juriidilist

alust antud summa kinni pidamiseks või tasaarvestamiseks hagejal ei olnud, kuivõrd

arbitraažikohus ei olnud teinud oma otsust ajaks, kui kostja nõudis summa tagastamist.

Rahulepingu p-st 4 nähtuvalt loobus kostja vahekohtu menetluskulude nõude esitamisest enne

arbitraažikohtule menetluse lõpetamise avalduse esitamist. Kuna kostja käsitleb arve nr 684

järgi tasutud summa alusena täiendavat käsunduslepingut, ei ole see käesoleval juhul

asjassepuutuv, sest selle summa suhtes hagiavalduses nõuet esitatud ei ole.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus materiaal- ja menetlusõigust, mis viis

vale lahendi tegemiseni. Kuna hageja ei ole kohtumenetluses väitnud ega tõendanud, et

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks oleks alustatud kohtumenetlus, mis annaks

vastustajale õiguse nõuda lepingu p-s 4.4 ettenähtud tulemustasu, puudus maakohtul hageja

nõuete rahuldamiseks alus. Maakohtu viited Rahulepingule ei ole asjakohased, sest seda ei

sõlmitud mistahes kohtumenetluse käigus ja sellega ei ole ühtegi kohustusmenetlust lõpetatud.

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et Eurochemilt võla sissenõudmiseks oli algatatud

arbitraažimenetlus. Maakohus jättis TsMS § 735 kohaldamata ja järeldas arbitraažikohtu

nõukogu otsustest valesti, et arbitraažikohus võttis hagiasja nr 05-1-2/2018 kostja nõudes

Eurochemi vastu 743 938,69 euro väljamõistmiseks menetlusse ning lõpetas hageja taotluse

alusel menetluse 30. juulil 2018. TsMS § 735 järgi algab vahekohtumenetlus päeval, kui kostja

saab kätte vahekohtus vaidluse lahendamiseks esitatud hagiavalduse. Eurochemi kirjast nähtub,

et Eurochem ei ole ajavahemikul 1. juuni–15. august 2019 arbitraažikohtult mistahes

dokumente (hagi, kiri, päring jne) kätte saanud. Hageja esitas arbitraažikohtule 29. mail 2018

üksnes taotluse arbitraažimenetluse alustamiseks reglemendi § 10 tähenduses, mis ei ole

samastatav hagiavaldusega reglemendi § 15 mõistes (vt ka reglemendi §-d 11 ja 13). Eeltoodud

vastuväited jättis maakohus täies ulatuses tähelepanuta.

Arbitraažikohtu nõukogu 30. juuli 2018. a otsust tuleb mõista nii, et sellega lõpetas

arbitraažikohtu nõukogu hageja 29. mai 2018. a taotluse menetlemise. Hagejal puuduks õigus

tulemustasule ka siis, kui TsMS § 735 ja reglemendi sätteid eirates oleks võimalik lugeda

arbitraažimenetlus alanuks arbitraažikohtu nõukogu 15. juuni 2018 otsuse tegemisega. Lepingu

5 (7)

p 4.4 kolmandas lause kohaselt puudub hagejal õigus ettenähtud tulemustasule juhul, kui tellija

kuni arbitraažimenetluse alustamiseni saavutab iseseisvalt võlgnikuga kokkuleppe vaidluse

lahendamiseks. Tuvastatud asjaoludel sõlmiti Rahuleping 14. juuni 2018, s.o enne

arbitraažikohtu nõukogu otsuse tegemist.

Maakohus leidis ekslikult, et hageja osalust rahulepingu sõlmimisel tõendab poolte kirjavahetus

ajavahemikul 15. juuni–18. juuni 2018. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas Rahulepingu

sõlmimisest teatamisest saab teha järeldusi hageja osaluse kohta Rahulepingu sõlmimisel.

Kostja eesmärgiks oli teavitada hagejat, et ta ei vaja enam hagejalt lepinguga ettenähtud teenust

ja kokku hoida sellega mõlemapoolseid ressursse. Kostja arvates tõendab eelviidatud

kirjavahetus täiendavalt hageja osaluse puudumist Rahulepingu sõlmimise protsessis. Hageja

ei ole esitanud maakohtule ka mingeid tõendeid, mille alusel saaks hageja osalusest järeldused

teha.

Maakohus leidis valesti, et Rahulepingut saab pidada kompromisslepinguks VÕS § 578 mõttes.

TsMS-i ega reglemendi sätetest ei tulene, et vahekohtumenetlus kuulub lõpetamisele ainuüksi

põhjusel,

et

vaidluse

pooled

on

jõudnud

väljaspool

vahekohut

kokkuleppeni.

Vahekohtumenetluse lõpetamiseks arbitraažikohtus on reglemendi § 24 lg 1 p 2 järgi nõutav

poolte vahel täiendav kokkulepe, mis on suunatud just vahekohtumenetluse lõpetamisele.

Kostja ja Eurochem ei saanud lõpetada vahekohtumenetlust, mida ei olnud kunagi alustatud.

Ka Rahulepingu tingimuste kohaselt ei ole pooled vahekohtumenetluse lõpetamises kokku

leppinud (Rahulepingu tekstis puuduvad üldse mistahes viiteid vahekohtumenetlusele).

Maakohus järeldas valesti, et 10. aprilli 2018. a ja 4. mai 2018. a pretensioonidega ning 29. mai

2018. a avaldusega arbitraažimenetluse alustamiseks on tõendatud hagiavalduses esile toodud

asjaolud, et hageja asus lepingu p-st 1.1 tulenevaid kohustusi täitma. Tõenditest nähtub, et

lepingu

täitmise

raames

tehtud

kõigi

toimingute

(sh

pretensioonide

ja

muu

menetlusdokumentide koostamine) eest on hageja tasu saanud.

5. Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid õigusabilepingu nr 29-03/18, millega võttis hageja endale

kohustuse osutada kostjale õigusteenust ning esindada kostjat tsiviilvaidluses Eurochemi vastu,

sh vaidluse lahendamisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus (lepingu p 1.1; tl 6-9,

tõlge tl 10-12). Maakohus on õigesti pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerinud

käsunduslepinguks VÕS § 619 tähenduses.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal tekkis lepingu p 4.4 järgi õigus lisatasule. Maakohus

tuvastas, et hageja lisatasu nõudmise eeldused on täidetud. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1

on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud

juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel

on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.

Kolleegium leiab, et maakohus on tõendite pinnalt asjaolusid hinnates jõudnud ebaõige

järelduseni, et lepingu p 4.4 alusel on lisatasu saamise eeldused täidetud. Kuna lisatasu saamise

eeldused ei ole täidetud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

8. Maakohus on lepingu p 4.4 tõlgendades õigesti viidanud VÕS § 29 lg-le 1, kuid on jätnud

ebaõigesti kohaldamata VÕS § 29 lg 4. Lepingupoolte kokkulepe tehakse kindlaks lepingut

tõlgendades. Lähtuda tuleb lepingu sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Lepingu tõlgendamisel

6 (7)

lähtutakse VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui

lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4

järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu

olemust ja eesmärki ning selle sõlmimise asjaolusid.

Praegusel juhul annab lepingu p 4.4 sõnastus lünkadeta edasi selles sisalduva kokkuleppe sisu.

Pooled on kokku leppinud, et kui kohtumenetlus lõppeb kostjale positiivselt või kokkuleppega,

on hagejal õigus saada lisatasu. Samuti on pooled kokku leppinud, millal hageja lisatasu ei saa.

Selleks peab esinema kaks tingimust: kostja saavutab kuni arbitraažimenetluse alustamiseni

kokkuleppe ja kokkulepe saavutatakse iseseisvalt.

9. Pooled ei vaidle, et kostja ja Eurochemi vahel sõlmitud lepingust nr 01.12.2015/EF-1/S

tulenevad vaidlused allusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule. Samuti puudub

vaidlus asjaoludes, et hageja esitas 29. mail 2018 arbitraažikohtule taotluse menetluse

alustamiseks ning kokkulepe vaidluse lahendamiseks (Rahuleping) sõlmiti kostja ja võlgniku

vahel 14. juunil 2018. Kolleegium nõustub maakohtu poolt Rahulepingule antud õigusliku

hinnanguga, et tegemist on kompromissilepinguga VÕS § 578 tähenduses, millega lahendati

lepingu p-s 1.1 märgitud tsiviilvaidlus.

10. Asja lahendamisel omab tähtsust, kas arbitraažimenetlus oli Rahulepingu sõlmimise ajaks

alustatud. Kolleegium leiab, et lepingu p-s 4.4 märgitud arbitraažikohtumenetlus tähendab

VÕS § 29 lg 4 järgi menetlust Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus, mistõttu tuleb

menetluse alustamise tuvastamisel lähtuda reglemendist (tl 51-60 pöördel).

11. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arbitraažimenetluse alustamise ajaks on

15. juuni 2018, kui arbitraažikohtu nõukogu otsustas hagiasja nr 05-1-2/2018 menetlusse võtta

(tl 78). Eeltoodu tuleneb reglemendi § 11 lg-st 2, mille kohaselt arbitraažikohtu nõukogu võtab

vastu otsuse hagi menetlusse võtmise kohta või menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Nii

nagu maakohus, ei nõustu ka kolleegium kostjapoolse reglemendi tõlgendusega. Samuti ei ole

asjakohased kostja viited TsMS §-le 735.

Vaatamata sellele, et maakohus on õigesti tuvastanud, et arbitraažimenetlus alustati 15. juunil

2018, on maakohus jätnud arvestamata kostja väite, mille kohaselt saavutas kostja võlgnikuga

kokkuleppe enne arbitraažimenetluse alustamist. Asjas ei ole vaidluse all, et Rahuleping sõlmiti

14. juunil 2018. a ja selle sõlmimisest on kostja hagejat teavitanud 15. juunil 2018 kell 16.14

saadetud e-kirjaga (tl 63 pöördel, tõlge tl 62 pöördel).

Seega tuleb lepingu p 4.4 tõlgenda ja tuvastada, kas sellistel asjaoludel on hagejal õigus saada

lisatasu või mitte.

12. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud

asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada

VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb tahteavalduste tõlgendamisel lähtuda

(vt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12; 11. mai 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

Praegusel juhul on maakohus jätnud arvestamata kostja poolt esitatud väited ja tõendid hageja

käitumisele pärast seda, kui kostja teavitas, et ta on võlgnikuga saavutanud kokkuleppe. Pärast

teavitamist, et kostja on võlgnikuga saavutanud kokkulepe, ei ole hageja e-kirjades tuginenud

lepingu p-le 4.4 või viidanud õigusele nõuda täiendavat tasu. 22. juunil 2018 kell 12.40

saadetud e-kirjas annab hageja teada, et on valmis tagastama ettemaksu ning kutsuma tagasi

avalduse arbitraažikohtust, mille ajakulu on üks tund (tl 65 ja pöördel, tõlge tl 64 ja pöördel).

22. juunil 2019 kell 15.59 saadetud e-kirjas saatis hageja kostjale arved ja tagastatud makse

kinnituse (tl 65, tõlge tl 64, 66-67). Alles hiljem, s.o pärast arbitraažikohtu nõukogu 30. juuli

2018. a otsust, hakkas hageja kostjalt nõudma lisatasu. Eeltoodud pooltevaheline suhtlus näitab,

7 (7)

et lisatasu nõudmise tingimust ei saabunud. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et lähtuda

tuleb kokkuleppe täitmise ajast, s.o 21. juuni 2018. Lepingu p 4.4 tekstist sellist järeldust teha

ei saa ning hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis temapoolset tõlgendust toetaksid.

Asjaolule, et tegemist oli enne arbitraažimenetluse alustamist saavutatud kokkuleppega, viitab

ka arbitraažikohtu nõukogu 30. juuli 2018 otsus (tl 25). Nimetatud otsusest nähtuvalt on

hagiasjas nr 05-1-2/2018 menetlus lõpetatud vastavalt kostja (arbitraažimenetluses hageja)

taotlusele. Kui tegemist oleks olnud menetluses saavutatud kokkuleppega, siis oleks esitatud

arbitraažikohtule kostja ja võlgniku kokkulepe menetluse lõpetamiseks reglemendi § 24 lg 1 p

2 järgi. Praegusel juhul sellist kokkulepet arbitraažikohtule ei esitatud, vaid esitati kostja

ühepoolne taotlus menetluse lõpetamiseks, mille osas ei võetud võlgnikult reglemendi § 24 lg

1 p 1 kohaselt seisukohta menetluse lõpetamise kohta.

13. Kolleegium leiab, et maakohus on tõendite hindamisel jõudnud ebaõige järelduseni, et

hageja osales rahulepingu sõlmimisel, s.t et kostja ei saavutanud kokkulepet iseseisvalt.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on tõendanud, et

kostja ja võlgniku läbirääkimised toimusid hageja osavõtuta ning kokkuleppe teksti koostas

Eurochem (tl 87-90). Hageja ei ole tõendanud, et ta osales kokkuleppe läbirääkimistes. 11. mai

2018. a kell 14.44 e-kirjast sellist järeldust teha ei saa, sest sellest ei nähtu, et hageja kokkuleppe

projekti luges ja seda parandas (tl 105). Seega esineb lisatasu teine välistus – kostja saavutas

kokkuleppe iseseisvalt.

Kolleegium märgib, et isegi kui arbitraažikohtule taotluse esitamine mõjutas võlgniku

kokkulepet sõlmima, siis see asjaolu ei anna hagejale õigust nõuda lepingu p 4.4 alusel lisatasu.

Lisatasu oli kokku lepitud konkreetsete tingimuste esinemisel ning muul juhul oli hagejal õigus

nõuda kostjalt osutatud õigusteenuse eest lepingu p 4.1 alusel tasu 200 eurot (lisandub

käibemaks) ühe töötunni eest, sh arbitraažimenetluse alustamise taotluse koostamise eest (vt

aruanne; tl 72, tõlge 71).

14. Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS §

173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar