3-20-1346/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1346

Haldusasi

Lääne Teed OÜ kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni

07.07.2020

otsus

nr

124-

20/218100 ning Maanteeameti 04.06.2020 käskkiri nr

1-23/20/459, millega Eesti Keskkonnateenused AS

kvalifitseeriti

riigihankes

„Hiiu

hooldepiirkonna

riigiteede korrashoid aastatel 2020-2025“ (viitenumber

218100)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Lääne Teed OÜ, volitatud

esindaja v.adv Taivo Ruus

Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindaja

Andry Palu

Kolmas isik – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud

esindaja v.adv Toomas Pikamäe

Asja läbivaatamine

18.08.2020 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lääne Teed OÜ kaebus rahuldamata.

2. Piirata

Eesti Keskkonnateenused AS

õigust tutvuda kaebaja 14.08.2020

menetlusdokumendi lisadena 1‒3 esitatud dokumentide osas toimikuga ja saada neist

dokumentidest ärakirju.

3. Jätta rahuldamata Maanteeameti taotlus tühistada 17.07.2020 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu.

4. Mõista Lääne Teed OÜ-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja menetluskulud

summas 2116,8 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 07.09.2020) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-20-1346

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet kuulutas 30.10.2019 välja riigihanke „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2020-2025“, viitenumber 215160 (edaspidi ka: Viljandi hooldepiirkonna

hange), milles pakkumuste esitamise tähtpäev oli 16.01.2020. Selles hankes sõlmiti 09.03.2020

hankeleping AS-ga Eesti Keskkonnateenused.

2. Sama hankija kuulutas 09.01.2020 välja riigihanke „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2020-2025“, viitenumber 218100 (edaspidi ka: Hiiu hooldepiirkonna

hange), eeldatav kogumaksumus 4 889 420,00 eurot. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli

27.03.2020.

3. Mõlema hanke pakkujate kvalifitseerimistingimused olid teemeistri osas samad ja

baasautode osas sarnased. Pakkuja pidi esitama mõlemas hankes hankepassis teemeistri nime

ja kutsetunnistuse andmed. Pakkuja pidi esitama hankija nõudmisel kutsetunnistuse koopia ja

teemeistri kinnituskirja, et ta on nõus osalema antud tee korrashoiulepingus teemeistrina.

Pakkuja pidi esitama ka baasautode loendi ja hankija hindas neid hanke alusdokumentide

(RHAD) p 16.3.2 kohaselt vanuse järgi. AS Eesti Keskkonnateenused esitas pakkumused

mõlemas hankes ja märkis kvalifitseerimiseks mõlemas hankes samad baasautod ja sama

teemeistri.

4. Lääne Teed OÜ osales ainult Hiiu hooldepiirkonna hankel, kus esitati tähtajaks kokku 5

pakkumust. Lääne Teed OÜ pakkumus oli kõige odavam. Maanteeameti direktori 23.04.2020

käskkirjaga tunnistati Hiiu hooldepiirkonna hankes edukaks Eesti Keskkonnateenused AS

pakkumus kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt enim majandusliku soodsuse

väärtuspunkte saanud pakkumus. Käskkirja p 3.2 kohaselt otsustas vastustaja kvalifitseerida

edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja AS Eesti Keskkonnateenused.

5. OÜ Lääne Teed vaidlustas hankija 23.04.2020 käskkirja AS Eesti Keskkonnateenused

edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise osas, sest kutsealase pädevuse tõendamiseks esitas

AS Eesti Keskkonnateenused teemeistri, kes oli pakkumuse ajal juba hõivatud Viljandi

hooldepiirkonna hankega, s.t ta pidi asuma 09.03.2020 sõlmitud hankelepingut täitma hoolde

alustamisel 01.10.2020. Hankija tingimuste kohaselt ei tohtinud kasutada teemeistrit mitme

erineva lepingu täitmisel. Samuti vaidlustas Lääne Teed OÜ AS Eesti Keskkonnateenused

kvalifikatsiooni lepingu täitmiseks vajalike baasautode osas.

6. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 21.05.2020 otsusega vaidlustus AS Eesti

Keskkonnateenused kvalifitseerimise osas rahuldati ja hankija vastav otsus tunnistati kehtetuks.

VAKO otsuse kohaselt kvalifitseeris hankija pakkuja, kellel tegelikult sõlmitava hankelepingu

täitmiseks teemeistrit ja baasautosid pole ja pole ka teada, kas need saavad olema.

7. Peale VAKO otsust tegi Maanteeamet 04.06.2020 käskkirjaga nr 1-23/20/459 uue otsuse,

millega otsustas AS Eesti Keskkonnateenused uuesti kvalifitseerida.

8. Lääne Teed OÜ esitas käskkirja peale vaidlustuse VAKO-sse. VAKO jättis 07.07.2020

otsusega nr 124-20/218100 vaidlustuse rahuldamata. Otsuses leidis VAKO, et kuna hankija

andis nõusoleku Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus teemeistri ja baastehnika

asendamiseks,

vastab

kolmas

isik

seejärel

Hiiu

hooldepiirkonna

hanke

kvalifitseerimistingimustele. Hiiu hooldepiirkonna hankes esitatud pakkumust ei muudetud ja

VAKO-l puudub pädevus hinnata Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus tehtud muudatuste

õiguspärasust. VAKO möönis, et Viljandi hooldepiirkonna hankes muudatuste tegemisel on

määrav mõju Hiiu hankele, kuid puuduvad tõendid, et muutmisega seoses oleks käsitletud Hiiu

hanke teemat või peetud keelatud läbirääkimisi.

3-20-1346

3(7)

9. Tallinna Halduskohtusse jõudis 15.07.2020 Lääne Teed OÜ kaebus, milles viimane palub

tühistada VAKO 07.07.2020 otsuse vaidlustusasjas nr 124-20/218100, samuti tühistada hankija

04.06.2020 käskkiri nr 1-23/20/459, millega kolmas isik kvalifitseeriti. Kaebus sisaldas taotlust

keelata esialgse õiguskaitse (EÕK) korras hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 218100 kuni

haldusasjas tehtava kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Tallinna Halduskohus rahuldas 17.07.2020 määrusega EÕK taotluse ja keelas Maanteeametil

riigihankes viitenumbriga 218100 hankelepingu sõlmimise asjas menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Lääne Teed OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

VAKO rikkus uurimisprintsiipi, kui leidis, et ta pole pädev hindama hankelepingu muutmist

Viljandi hooldepiirkonna hankes. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt ei olnud Viljandi

hooldepiirkonna hankelepingu muutmiseks muud põhjust, kui vabastada kolmanda isiku Hiiu

hankes pakutud teemeister ja baastehnika just Hiiu hankelepingu täitmiseks. Seega oli

läbirääkimiste pidamise eesmärgiks Hiiu hooldepiirkonna hankes kolmanda isiku

kvalifikatsiooni saavutamine, mis on riigihangete seaduse (RHS) § 52 lg 4 kohaselt keelatud.

RHS § 52 lg 4 mõtte kohaselt ei ole lubatud hankija kirjavahetus, suhtlus vms aktiivne tegevus,

mille eesmärgiks on võimaldada ühel pakkujatest oma pakkumuse kohendamine peale

pakkumuste

esitamise

tähtpäeva

selleks,

et

saavutada

tema

vastavus

kvalifitseerimistingimustele, mida tal pakkumuse esitamise hetkel ei olnud. Niisugune tegevus

on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja käsitletav konkreetsele pakkujale eelise

loomisena. VAKO oleks pidanud tuvastama, et Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu

muutmisega seotud kirjavahetusel oli vahetu mõju Hiiu piirkonna hankele. VAKO pidi

tuvastama ja vaidlustuse asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et hankelepingu lisa 3 P 7.7.5 ja 8.4

sätestatud eeldused Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus teemeistri ja baastehnika

asendamiseks puudusid. Pidades silmas Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmise

aega, eelkõige seda, et see toimus Hiiu hooldepiirkonna hankemenetluse ajal ja et selle tagajärg

saabus Hiiu hanke kvalifitseerimisotsuses, on läbirääkimiste pidamine just Hiiu hankes

kvalifitseerimise saavutamiseks ilmne. VAKO 21.05.2020 otsusest ei tulene, et kolmas isik

võis oma pakkumust kohendada ja otsida täiendavat personali ning tehnikat peale pakkumuste

esitamise tähtpäeva 27.03.2020. Ka ei tulene sellest otsusest, et hankija pidi või võis peale

VAKO otsusega tutvumist alustada kolmanda isikuga läbirääkimisi ning anda hanke tulemusi

mõjutava kirjaliku nõusoleku selleks, et kolmanda isiku kvalifikatsioon vastaks nõutule.

Nõustuda ei saa VAKO 07.07.2020 otsuse p 11.6 sedastusega, et hankija 15.11.2019

töökoosolekul esitatud selgitusi ei saa pidada mh Hiiu hooldehanke kohta antud siduvateks

selgitusteks. Töökoosolek toimus nelja erineva hanke, sh veel alustamata Hiiu hooldepiirkonna

hanketingimuste tutvustamiseks ning sellel antud selgituste kohaselt ei tohtinud teemeistrit

pakkuda mitme lepingu täitmiseks. Kohtul tuleb kontrollida, missugused dokumendid esitas

kolmas isik hankijale 29.05.2020 ja/või 01.06.2020 taotlusega tehnika ja teemeistri

asendamiseks.

11. Maanteeamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja ei ole hankes viitenumbriga 218100 pidanud läbirääkimisi kolmanda isikuga. Samuti

ei ole vastustaja lasknud kolmandal isikul hankes pakkumust muuta ega seda ei ole teinud ka

kolmas isik. Kõik esitatud dokumendid ja faktid (pakutud isikud ja masinad) on samad, mis

pakkumuse esitamise hetkel, seega ei ole midagi kolmanda isiku pakkumuses muudetud ega

asendatud. Seda on tuvastanud VAKO ka 07.07.2020 otsuses (p 15). VAKO leidis 21.05.2020

otsuses nr 73-20/218100, et pakkujal ei pidanud olema pakkumuse esitamise tähtpäeval vaba

teemeistrit ega ka teenuse osutamist ootavaid vabu baasautosid (p 11.6). VAKO rahuldas

3-20-1346

4(7)

vaidlustuse põhjusel, et hankija otsuse ja selle põhjenduste alusel ei olnud kontrollitav, kas AS

Eesti Keskkonnateenused pakutud teemeister saab hankelepingu täitmisel osaleda ning kas

pakutud baasautosid saab kasutada. VAKO ei pidanud võimalikuks vaidlustuse lahendamisel

võtta seisukohta selles, kas 09.03.2020 sõlmitud Viljandi hankelepingu täitmisel oleks

teemeistri ja baasautode asendamine põhjendatud või mitte. Kaebaja on ise samamoodi

pakkunud vaidlusaluses hankemenetluses teemeistriks isikut, kes vastavalt kaebaja poolt

esitatud dokumentidele osaleb pakkumuse esitamise hetkel Pärnu maakonna riigiteede

korrashoiu korraldamise hankelepingu vahetul täitmisel. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga,

et sama teemeistri kasutamine erinevates hangetes oli keelatud. Kvalifitseerimise tingimustes

ei olnud vastustaja sellist nõuet sätestanud. Lisaks on ebaõige kaebaja väide, et vastustaja

15.11.2019 toimunud töökoosolekul antud vastust „Teemeistrid ei tohi olla mitmes lepingus“,

on tõlgendatav selliselt, et teemeistri rakendamine erinevates hankemenetluste pakkumustes ei

tohi kattuda. Lepingu mõiste ja pakkumuse mõiste sisu on erinevad ning pakkumust ei saa

pidada lepinguks. Vastustaja on korduvalt oma tahet selgitanud, et korrashoiutööde tegemise

ajal ei tohi olla kattuvaid lepinguid. Selliselt pidi ka kaebaja hanketingimustest aru saama,

esitades oma pakkumuses teemeistri, kes oli hõivatud Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu

korraldamise hankelepingu vahetul täitmisega pakkumuse esitamise hetkel.

Juhul, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb EÕK abinõu tühistada, kuna hädaolukorra

seaduse (HOS) § 36 lg 1 p 4 kohaselt kuulub riigitee sõidetavuse tagamine elutähtsate teenuste

loetelu alla ning on oluline tagada, et hankeleping oleks jõus hiljemalt 01.10.2020.

12. Eesti Keskkonnateenused AS vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

VAKO 21.05.2020 otsuse põhjendused on siduvad nii VAKO-le, kohtule kui ka

vaidlustusmenetluse osalistele. Seetõttu kaebuse väited, mis on vastuolus VAKO 21.05.2020

otsusega, tuleb jätta tähelepanuta (väited, et kolmandal isikul pidid juba hankes pakkumuse

esitamise ajal olema vabad baasautod ja teemeister ja et sama teemeistri kasutamine erinevates

hangetes oli keelatud). Arvestades, et VAKO otsuses on hankijale ja menetlusosalistele siduvad

ka VAKO otsuse põhjendused, pidi kaebaja VAKO 21.05.2020 otsust vaidlustama nende

põhjenduste osas, millega kaebaja ei nõustunud. Kaebaja põhjendused keelatud läbirääkimiste

pidamise kohta seonduvad Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus baasautode ja teemeistri

asendamisega. Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus teabe vahetamine ei ole käsitatav

läbirääkimiste pidamisena käesolevas hankes. Kolmas isik ei ole hankes esitatud pakkumust

muutnud, mis nähtub ka VAKO 07.07.2020 otsuse p-st 15. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi

seadusele, millest tuleneks tema õigus vaidlustada teemeistri ja tehnika asendamist Viljandi

hooldepiirkonna hankelepingus. Järelikult, kaebajal puudub pädevus tõstatada küsimust, kas

Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu lisa 3 p-de 7.7.5 ja 8.4 eeldused teemeistri ja

baastehnika asendamiseks olid täidetud või mitte. VAKO leidis 07.07.20 otsuse p-s 17, et

vaidlusaluses riigihankes ei ole tõendatud läbirääkimiste pidamine hankija ja kolmanda isiku

vahel. Vastavaid väiteid ei ole kaebaja tõendanud ka kohtumenetluses. Hankija 15.11.2019

töökoosoleku protokoll ja selle lindistus ei ole käesoleva hanke tingimuste osa. Kui vastustaja

oleks soovinud teha ka 15.11.2019 töökoosoleku protokolli käesoleva hanke tingimuste osaks,

oleks vastustaja ka 15.11.2019 töökoosoleku protokolli lisanud hanke tingimuste juurde.

Alusetu on kaebuse p 3.20 taotlus kontrollida, millal kolmas isik sõlmis baasmasinate

müügilepingud. Sõlmitud müügilepingud ei puuduta käesolevas hankes esitatud pakkumust,

vaid Viljandi hankelepingut. Ka kaebaja pakkumuses näidatud teemeister on juba hõlmatud

kehtiva hankelepinguga, mistõttu on kaebus esitatud eesmärgiga vaidlusalune hange nurjata.

Kui kohus nõustuks kaebuse põhjendustega, siis ei saa kaebaja hankelepingut sõlmida, kuna

kaebaja etteheited käivad ka tema enda kohta.

3-20-1346

5(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

13. VAKO jättis 21.05.2020 otsusega rahuldamata vaidlustuse Eesti Keskkonnateenused AS

edukaks tunnistamise osas ning rahuldas vaidlustuse Eesti Keskkonnateenused AS

kvalifitseerimist puudutavas osas. Kuna VAKO 21.05.2020 otsust ei vaidlustatud, puudutas

edasine menetlus üksnes küsimust, kas kolmas isik kvalifitseeriti õiguspäraselt.

14. VAKO rahuldas 21.05.2020 vaidlustuse kolmanda isiku kvalifitseerimise osas põhjendusel,

et kolmanda isiku kvalifitseerimise otsusest ja selle põhjendustest ei olnud kontrollitav see,

millel baseerus hankija järeldus, et kolmanda isiku teemeister saab osaleda sõlmitava

hankelepingu täitmisel ja baasautosid saab sõlmitava hankelepingu täitmisel kasutada. VAKO

arvates ei piisa ainult kolmanda isiku antud selgitustest, kui erinevates kattuva perioodiga

hangetes on pakutud sama tehnikat ja teemeistrit ning ühes hankes on hankeleping juba

sõlmitud. See tähendab, et kolmanda isikuga Hiiu hooldepiirkonna hankelepingu sõlmimisel

tekiks olukord, kus kahes hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingus on sama teemeister

ja samad baasautod. Selliselt hankelepinguid aga täita ei saa. VAKO arvates ei saanud hankija

kolmandat isikut kvalifitseerides lähtuda sellest, et 09.03.2020 sõlmitud hankelepingu täitmisel

on võimalik teemeistrit Viljandi hooldepiirkonnas asendada, kuna nähtuvalt hankija selgitustest

uut teemeistrit Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu jaoks alles otsiti. Ka pidas VAKO

kahtlaseks, kas kolmas isik suudab Viljandi hoolepiirkonna lepingu jaoks soetada vajaliku uue

tehnika, kuna see võtab tema enda kinnitusel aega vähemalt 5 kuud. Sellest järeldas VAKO, et

hankija kvalifitseeris pakkuja, kellel tegelikult sõlmitava hankelepingu täitmiseks teemeistrit ja

baasautosid pole ja pole ka teada, kas need saavad olema. VAKO tuvastas 07.07.2020 otsuses,

et hankija on kõrvaldanud VAKO 21.05.2020 otsuses kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise

tinginud asjaolud ning hankija otsus on õiguspärane. Kohus leiab, et VAKO 07.07.2020 otsus

ja Maanteeameti 04.06.2020 käskkiri nr 1-23/20/459 on õiguspärased.

15. VAKO sedastas 21.05.2020 otsuses, et pakkujal ei pidanud olema pakkumuse esitamise

tähtpäeval vaba teemeistrit ega ka teenuse osutamist ootavaid vabu baasautosid (otsuse p 11.6).

VAKO leidis 07.07.2020 otsuses, et RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt on vaidlustuse rahuldamisel

vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik, sh on kohustuslikud vaidluse eseme

raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused (Riigikohtu 28.02.2014 otsus asjas

nr 3-3-1-3-14, p 19). Seetõttu tuli VAKO hinnangul vaidluses arvestada VAKO 21.05.2020

otsuses esitatud järelduste ja seisukohtadega, kuna VAKO 21.05.2020 otsust ei vaidlustatud.

Samal seisukohal on ka kolmas isik, leides, et kaebaja vastavad väited tuleb jätta tähelepanuta.

Halduskohus märgib, et RHS § 200 lg 6 sõnastusest tulenevalt on selle sätte kohustatud

subjektiks hankija, mitte VAKO. Kas VAKO on seotud samast hankemenetlusest võrsunud

vaidluses varasemalt VAKO antud õiguslike hinnangutega, RHS § 200 lg-st 6 ei tulene. Kohtu

arvates ei anna HKMS § 268 lg 2 vaidlustajale kaebeõigust vaidlustada kohtus üksnes VAKO

otsuse motiive tulevikus toimuda võiva õigusliku vaidluse tarbeks. RHS ja HKMS sõnastus

ning menetlusökonoomia põhimõte kõnelevad selle poolt, et paralleelselt ei toimuks erinevaid

vaidlusi sama hankija otsuse üle, vaid VAKO-l on pädevus asja teistkordsel menetlusel

kontrollida varasemas menetluses võetud seisukohtade õiguspärasust. Seda iseäranis olukorras,

kui tegemist on VAKO seisukohtadega, mis pole vahetult seotud nende kaalutlustega, mis viisid

hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseni (nagu käesoleval juhul). Varasemas menetluses võetud

seisukoha revideerimist peaks VAKO siiski veenvalt põhjendama. VAKO varasemas

menetluses võetud seisukohad ei saa aga olla siduvad kohtule. Seetõttu ei ole õige jätta kaebaja

väiteid seonduvalt tehnika ja teemeistri olemasoluga pakkumuse esitamise hetkel tähelepanuta.

16. Käesoleval juhul, kuigi VAKO ei viinud läbi uut analüüsi, on VAKO lähtekoht, et pakkujal

ei pidanud olema pakkumuse esitamise tähtpäeval vaba teemeistrit ega ka teenuse osutamist

ootavaid vabu baasautosid, siiski õige. Kaebaja viidatud nõuet hanke alusdokumentidest ei

3-20-1346

6(7)

tulene. Õige on kolmanda isiku seisukoht, et hankija 15.11.2019 töökoosoleku (mis formaalselt

hõlmas tulevikus ettevalmistatavaid teehooldushankeid, sh Hiiu hooldepiirkonna hanget)

arutelu pinnalt ei sündinud selliseid hanketingimusi, nagu kaebaja väidab. Õige on ka hankija

väide selle kohta, et 15.11.2019 töökoosolekul puudutas hankijale esitatud küsimus ja hankija

vastus teemeistri osalemist paralleelselt täidetavates hankelepingutes, mitte hankemenetlustes,

st hankija selgitus ei välistanud, et konkreetses hankemenetluses esitatakse pakkumuses

teemeister, kes pakkumuse esitamise seisuga on seotud mõne teise lepingu täitmisega. Hankija

rõhutas seda, et teemeister ei tohiks olla seotud erinevate lepingute täitmisega. Seda, et kaebaja

mõistis hankija selgitust sarnaselt kolmanda isikuga, tõendab see, et kolmas isik esitas Hiiu

hooldepiirkonna hankes sama teemeistri, kes oli tema poolt üles antud pakkumuse esitamise

ajal täidetavas Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise hankelepingus. Kaebaja

väited, justkui faktiliselt vastav isik Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise

hankelepingu täitmises ei osale, ei väära fakti, et kaebaja on nimetatud isiku viidatud hankes

lepingu täitjana üles andnud. Seega võib täheldada kaebaja väidete ja tegevuse vahel teatavat

ebakõla.

17. VAKO on õigesti leidnud, et lubamatuid läbirääkimisi ega pakkujate ebavõrdset kohtlemist

ei ole toimunud. Nimelt hakkaks kolmas isik Hiiu hooldepiirkonna hankes kasutama sama

teemeistrit ja tehnikat, mida oma pakkumuses esitas. Pakkumise kohendamist peale

pakkumuste esitamise tähtaega ei ole seega toimunud. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide,

nagu oleks kolmas isik n-ö läbirääkimiste tulemusena saanud eelise teiste pakkujate ees. Kõik

pakkujad on olnud kohtu arvates võrdses olukorras. Kõigil pakkujatel oli lubatud välja pakkuda

teemeistrit ja tehnikat, mis pakkumuse esitamise hetkel oli seotud mõne teise lepingu

täitmisega. Eesmärgipäratu ja majanduslikult ebaotstarbekas oleks pakkujatelt nõuda, et

lepingu täitmisel kasutatavad isikud ja tehnika oleksid vabad juba pakkumuse esitamise ajal, st

antud juhul ca pool aastat enne hankelepingu jõustumist. Ebaotstarbekas oleks ka pakkujatelt

eeldada uue tehnika hankimist hankemenetluse kestel, kui ei ole teada, kas seda tehnikat ka vaja

läheb, kuna hanke võitja ei ole teada. Kohtu arvates on see pakkuja ja hankija risk, et välja

pakutav tehnika hankelepingu täitmise alguse ajal olemas on. Hankija saab enda riski maandada

seeläbi, et nõuab tõendeid (nt asjakohased kinnitused), et vajalik tehnika ja inimesed on lepingu

täitmise ajaks vabad. Hankija peab pakkujate võrdse kohtlemise tagama seeläbi, et ei luba

lepingu täitmisel asendada isikuid ega tehnikat selliselt, et see võimaldaks pakkujal hanke

tulemustega manipuleerida, näiteks esitada hindamisele ühed seadmed ja isikud, tegelikke töid

teeksid aga teised. Konkreetsel juhul mõjutasid näiteks teemeistri kogemus ja masinate näitajad

hindamisel antavaid punkte. Käesoleval juhul ei ole lubamatut asendamist toimunud ning

kolmas isik ei ole teistega võrreldes eelist saanud. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et

VAKO-l puudus võimalus hinnata, kas Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus tehtud

asendused on tehtud seda lepingut järgides. Ka kohtul puudub võimalus hinnata Viljandi

hooldepiirkonna hankelepingus tehtud muudatuste õiguspärasust. Seega on kaebaja etteheited

VAKO-le uurimispõhimõtte eiramise osas põhjendamatud. Ka kohus ei pea hakkama Viljandi

hooldepiirkonna hankelepingu muutmisega seonduvaid asjaolusid välja selgitama, sest see ei

mõjuta käesolevas hankemenetluses tehtud hankija otsuse õiguspärasust. VAKO on oma

07.07.2020 otsuses õiguspäraselt leidnud, et VAKO 21.05.2020 otsuse tegemise tinginud

asjaolud on ära langenud (kolmas isik on näidanud, et tema käsutuses on Hiiu hooldepiirkonna

hankelepingu täitmiseks vajalik tehnika ja teemeister), mistõttu kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsus on õiguspärane ja selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.

18. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

19. Kaebaja on 14.08.2020 menetlusdokumendi lisadena 1‒3 esitanud Pärnu hooldepiirkonna

hankelepingu kvaliteedi tagamise kava lisa 4, R. K. ja Sakala Teed OÜ esindaja kirjavahetuse

ja digiallkirja kinnituslehe. Kaebaja käsitleb nimetatud dokumente ärisaladusena ja palub neid

3-20-1346

7(7)

kolmandale isikule mitte edastada. Kohtu arvates tuleb taotlus rahuldada. Tegemist ei ole asjas

olulist tähtsust omavate tõenditega ning kaebaja huvi neid kolmandale isikule mitte avaldada

kaalub üles kolmanda isiku huvi tutvuda nimetatud dokumentidega. HKMS § 88 lg 5 alusel

piirab kohus kolmanda isiku õigust tutvuda kaebaja 14.08.2020 menetlusdokumendi lisadena

1‒3 esitatud dokumentide osas toimikuga ja saada neist dokumentidest ärakirju.

20. Hankija on esitanud taotluse kaebuse rahuldamata jätmise korral EÕK abinõu tühistada.

Kohus ei pea seda siiski põhjendatuks. Ehkki nii VAKO kui ka halduskohus on jätnud jõusse

hankija otsuse, on halduskohtu otsust võimalik vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebust

pole põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Käesoleval hetkel ei ole ka avalik huvi nõnda

ülekaalukas, et selle nimel ohverdada kaebaja võimalus jõuda hankelepinguni. Hiiu

hooldepiirkonna hankelepingu kehtima hakkamiseni on aega pisut üle ühe kuu. See on piisav

aeg, et halduskohtu otsuse vaidlustamise korral saaks ringkonnakohus hinnata EÕK

kohaldamise lõpetamise põhjendatust kas üheaegselt kohtuotsusega või eraldiseisvalt. Seetõttu

jätab kohus hankija taotluse tühistada EÕK abinõu rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada menetluskulud. Eesti Keskkonnateenused

AS on 17.08.2020 esitanud menetluskulude taotluse ning lisanud koopia Advokaadibüroo

Eversheds Sutherland Ots & Co. 31.07.2020 arvest nr 20201372. Menetluskulude taotluse ja

arve nr 20201372 summad ei lähe omavahel kokku. Taotluse kohaselt taotletakse

menetluskulude hüvitamist summas 2851,2 eurot käibemaksuga (16 h ja 30 min osas), arvelt nr

20201372 nähtuvalt on õigusabi osutatud 20 h ja 30 min, kokku 3542,40 eurot (käibemaksuga).

Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis kolmanda isiku määruskaebuse rahuldamata, pole

põhjendatud kaebajalt välja mõista menetluskulusid, mis seonduvad määruskaebuse

koostamise ja selle menetlemisega. Selliseid kirjeid on arvel nr 20201372 vastavalt arve

spetsifikatsioonile järgmistel kuupäevadel: 20.07.2020 (2 h 30 min, 360 eurot), 21.07.2020 (5

h, 720 eurot), 22.07.2020 (30 min, 72 eurot), 27.07.2020 (1h 30 min, 216 eurot), 30.07.2020 (1

h, 144 eurot) ja 31.07.2020 ( 1 h 30 min, 216 eurot). Seega tuleb vähendada väljamõistetavat

õigusabikulu 12 h ulatuses, st 360 + 720 + 72 + 216 + 144 + 216 = 1728 eurot, koos

käibemaksuga 2073,6 eurot. Seega kuulub arve nr 20201372 alusel väljamõistmisele 3542,40

– 2073,6 = 1468,8 eurot. Eesti Keskkonnateenused AS 24.08.2020 täiendavas taotluses

menetluskulude väljamõistmiseks taotleb kolmas isik istungiga seotud menetluskulude välja

mõistmist summas 648 eurot (käibemaksuga). Taotlusele lisatud Advokaadibüroo Eversheds

Sutherland Ots & Co. 24.08.2020 arvest nr 20201543 nähtuvalt on õigusabi osutatud 8 h 15

min ulatuses summas 1425,60 eurot. Kohtule arusaadavalt taotleb kolmas isik osalist kulude

hüvitamist. Kohus peab taotletavat summat 648 eurot kohtuistungi eest põhjendatuks. Seega

tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 1468,8 + 648 = 2116,8 eurot

(käibemaksuga). Maanteeamet pole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud,

mistõttu jäävad hankija võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik