3-19-1162/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1162

Haldusasi

XX kaebus Maanteeameti tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Maanteeamet, esindaja Sigrid Rahkema

Kaasatud

haldusorgan

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Ivar Siska

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.03.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde Maanteeameti 17.05.2020 vastuse lisa 3.

2. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus

jättis Maanteeametilt XX kasuks välja mõistmata 796,80 euro suuruse varalise kahju

hüvitise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ja

mõista Maanteeametilt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 796,80 eurot.

Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

4. Mõista Maanteeametilt XX esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja 46,39

eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-19-1162

2(13)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX ostis Saksamaa Liivabariigist kasutatud sõiduauto Kia Sorento (VIN-kood

XXXXXXXXXXXXXXXX). Enne sõiduki Eestis registreerimist ja registreerimismärkide

väljastamist teostas Maanteeamet 28.12.2018 sõidukile registreerimiseelse tehnonõuetele

vastavuse kontrolli ning suunas samal päeval koostatud kontrollaktiga nr ARK0568566 (dtl

132–133) sõiduki riiklikule tüübikinnitusele. Kontrollakti märkuste osas on märgitud, et „saksa

reg tunnistusel rehvimõõt mida pole tüübikoodis“. Maanteeamet selgitas kaebajale 12.01.2019

e-kirjas (dtl 27), et sellele sõiduki versioonile ei ole kasutamiseks ette nähtud rehvimõõtu

235/60 R18. Valmistaja on lubanud selle asemel kasutada rehvimõõtu 245/70 R16 või

245/65 R17. Sõiduki registreerimiseks paluti paigaldada lubatud mõõdus rehvid ja näidata

sõiduk uuesti ette või saata fotod sõidukile paigaldatud õigete mõõtudega rehvidest. XX saatis

22.01.2019 e-kirjaga Maanteeametile fotod sõidukile paigaldatud uutest rehvidest ja velgedest.

Maanteeamet registreeris Kia Sorento registreerimismärgiga YYYYYY liiklusregistris

23.01.2019.

2. XX esitas 20.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud)

Maanteeameti tekitatud 9599 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt palus

kaebaja välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 5113 eurot.

1) Maanteeameti tegevus kaebaja sõiduki Kia Sorento registreerimisel oli õigusvastane. Puudus

alus keelduda sõiduki registreerimisest. Euroopa Liidus (EL) liiguvad kaubad vabalt. Seega ei

tohi vastustaja keelata ühes liikmesriigis kasutusel olnud kauba kasutamist teises liikmesriigis.

Enne Eestisse toomist kasutati sama sõidukit Saksamaal üheksa aastat. Sõiduki uuesti

registreerimisel teises liikmesriigis peavad liikmesriigid tunnustama esimeses liikmesriigis

välja antud ühtlustatud registreerimistunnistust. Kaebaja sõidukil oli Saksamaal EÜ

tüübikinnitus, mis kehtib ka Eestis. Sõiduki Saksamaa registreerimistunnistusel olid lubatuks

märgitud mh rattad rehvimõõduga 235/60 R18. EÜ tüübikinnitusega sõiduk, millel on kehtiv

vastavustunnistus, ei pea saama uut tehniliste omaduste kinnitust ega vastama täiendavatele

konstruktsiooni ja töötamist puudutavatele tehnilistele nõuetele. Vastavustunnistust ei tohi

nõuda, kui eelmine registreerimistunnistus vastab näidisele, mis on sätestatud Euroopa

Nõukogu 29.04.1999 direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta. Kia

Sorento 2002. a-l välja antud tootja soovitus rehvide kohta on aegunud. Kia on jätnud auto

spetsifikatsioonis õiguse seda muuta uut teavet väljastamata. Kaebaja sõidukil olid Kia rattad.

Keegi peale tootja ei valmista Kia rattaid. Sõidukil oli ka kehtiv tehnoülevaatus.

2) Maanteeameti õigusvastase tegevuse tulemusel tekkis kaebajal kahju 9599 eurot. Kaebaja ei

saanud Maanteemati nõudmise tõttu kasutada ka teist Kia Sorentot, mille oli samuti Saksamaalt

ostnud. Kaebaja pidi seega soetama uued veljed ja rehvid kahele autole. Sellega tekkis kahju

5909 eurot, sh sõiduki seisma jäämisest tingitud väärtuse vähenemine ning uute rataste kulu

(5113+796). Kaebaja kaotas töökoha ja sissetuleku ajavahemikul 28.12.2018–23.01.2019,

mille tõttu jäi saamata töötasu 18 tööpäeva eest 3690 eurot (18 x 205 eurot). Kaebaja pidi otsima

uusi velgi ja rehve, ootama kullerit, vahetama veljed ja rehvid, esitlema auto uuesti ning

tegelema kaebamisega. Maanteeamet viivitas keelduva otsuse tegemisega ebamõistlikult kaua.

3-19-1162

3(13)

Kaebaja küll ei soovinud Maanteeameti õigusvastast korraldust täita, kuid tegi seda siiski, sest

ei näinud muud võimalust. Sellised vaidlused lahendatakse tavaliselt kohtu sekkumiseta. Küll

esitas kaebaja kaebusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), Vabariigi

Valitsusele, Riigikogu vastavatele komisjonidele, õiguskantslerile ja prokuratuurile. MKM

teatas vastuseks, et kavatseb muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrust nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” (määrus

nr 42). Kaebajal soovitati pöörduda kohtu poole. Prokuratuur ei alustanud menetlust. Viimaks

pöördus kaebaja hüvitamiskaebusega maakohtusse, kuid maakohtul puudus asja menetlemiseks

pädevus. Kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida, sest vastustaja eesmärk oli jätta sõiduk

registreerimata ja tekitada kaebajale ebameeldivusi. Kaebajale ei saadetud 28.12.2018

kontrollakti.

3) Kaebaja soovib alternatiivselt 5113 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja

pole saanud ühte autot kasutada ning see takistab igapäevaelu. Kaebaja pidi ohutumad rattad

vahetama ohtlikemate vastu, mistõttu peab ta taluma liikluses ohtu. Keelatud rattad on hoiul

kaebaja kodus, need võtavad ruumi ja segavad.

3. Maanteeamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja tugines Eestis tunnustatud EÜ tüübikinnitusele E9*98/14*0045*15, mille

kohaselt sobivad kaebaja sõidukile vaid rehvid mõõdus 245/70 R16 või 245/65 R17. Sõidukile

on tehtud Saksamaal riigisiseste nõuete alusel ümberehitus, mille käigus on paigaldatud EÜ

tüübikinnitusele mittevastavad rehvid, mistõttu nimetatud tüübikinnitus enam ei kehti. Määruse

nr 42 lisa 1 koodi 501 p 1 kohaselt ei ole sellised ümberehitused Eestis lubatud. Sõidukil võib

kasutada ainult tootja ettenähtud rehve.

2) Kaebajale kahju tekkimine on tõendamata: puudub kuludokument konkreetsete rehvide

maksumuse kohta, vastustaja tegevus ei põhjustanud töösuhte lõppemist. Kaebajal oli ka teine

auto. Kaebaja ei ole kasutanud kahju vältimiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid.

3) Kaebaja ei ole näidanud ega tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Kaebuses taotletud

mittevaralise kahju hüvitis on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suur.

4. Kaasatud haldusorgan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus jätta kaebus

rahuldamata.

1) EL-s on uute M-, N- ja O-sõidukite tüübikinnituse raamistik ühtlustatud Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu 05.09.2007 direktiiviga 2007/46/EÜ. EÜ tüübikinnitusega uusi sõidukeid võib EL-

s müüa, registreerida ja kasutada. Kasutatud sõidukite ostu, müüki ja teises liikmesriigis

registreerimist ei ole eraldi reguleeritud, kuid direktiiviga 1999/37/EÜ on ühtlustatud

registreerimisdokumentidele esitatavad nõuded. Direktiivi 1999/37/EÜ art 4 kohaselt

tunnustavad liikmesriigid teises liikmesriigis välja antud registreerimistunnistust sõiduki

identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis.

Direktiivist siiski ei tulene, et ühe liikmesriigi kohase registreerimistunnistuse esitamisel tuleks

sõiduk igal juhul teises liikmesriigis registreerida. Direktiiv 1999/37/EÜ ei reguleeri sõidukite

registreerimist, vaid üksnes registreerimisdokumentide vastastikust tunnustamist.

2) Vastustaja keeldus kaebaja sõiduki registreerimisest, sest sõiduk ei vastanud kehtivatele

nõuetele, mitte ei jätnud tunnustamata teises liikmesriigis antud registreerimistunnistust. Eesti

tunnustab EÜ tüübikinnitust ka kasutatud autode puhul ning täiendavaid tehnilisi nõudmisi

sõiduki konstruktsioonile ei esitata. Sõiduki Eestis registreerimisel kontrollitakse üksnes

sõiduki vastavust tehnonõuetele (liiklusseaduse (LS) § 76 lg 9). Tehnonõuete koostamisel on

lähtutud sellest, et ka kasutatud sõidukid vastaksid kogu oma kasutusaja jooksul nõuetele, mis

kehtisid ajal, kui sõiduki tüübile omistati tüübikinnitus. Nii tagatakse sõidukite kõrge ohutus ja

keskkonnakaitse tase.

3-19-1162

4(13)

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 23.03.2020 otsusega rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

1) Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt eeldab kaebuse rahuldamine, et

haldusülesandeid täitev avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus suhtes pannud toime

õigusvastase teo, sellega rikutakse isiku subjektiivseid õigusi, isikul tekib kahju ning kahju

tekkimine

on

põhjuslikus

seoses

õigusvastase

teoga.

Samuti

peavad

esmased

õiguskaitsevahendid olema ammendatud. Kaebust ei saa rahuldada, kui mõni nimetatud

tingimustest on täitmata. Praeguses asjas puudub vajadus analüüsida, kas vastustaja tegevus oli

õigusvastane, sest hüvitamiskaebuse rahuldamata jätmiseks esinevad muud alused.

2) Kaebaja ei ole kasutanud RVastS §-des 3–6 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et

kahju tekkimist vältida või kahju kõrvaldada. Kaebajal oli võimalus vaidlustada sõiduki

registreerimisest keeldumist vaide- ja kohtumenetluses. Niisamuti oleks ta võinud taotleda

esialgse õiguskaitse kohaldamist, et kaitsta enda õigusi enne asja sisulist lahendamist.

Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel ei oleks kaebaja pidanud ostma uusi rehve ja

velgi, vaid oleks saanud kasutada olemasolevaid. Kaebaja esitas oma õiguste kaitseks vaid

hüvitamiskaebuse. Tõendamata on kaebaja väidetav pöördumine MKM-i, Vabariigi Valitsuse,

Riigikogu, õiguskantsleri ja prokuratuuri poole. MKM-i ja prokuratuuri automaatvastuste

põhjal ei ole võimalik kontrollida, millal ja millise kirja on kaebaja neile saatnud. Liiati ei ole

kaebuste või protestide esitamine muudele asutustele asjakohaseks õiguskaitsevahendiks

RVastS §-de 3–6 mõistes.

3) Kaebaja töökoha kaotuse ja vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse vahel puudub

põhjuslik seos. Kaebaja tööleping lõppes enne, kui Maanteeamet keeldus sõiduki

registreerimisest. Tööandja allkirjastas töölepingu lõpetamise kokkuleppe 28.11.2018 ning

kaebaja järgmisel päeval. Kokkuleppe kohaselt lõpetati töösuhe tööandjast tulenevatel põhjusel,

mitte kaebaja tegevuse tõttu. Isegi kui tööleping lõppes tegelikult 29.12.2018, ei ole kaebaja

näidanud, et tööleping lõpetati just vastustaja tegevuse tõttu. Õigusaktidest ei tulene vastustajale

kohustust registreerida sõiduk konkreetse tähtaja jooksul. LS § 76 lg-st 1 ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 6 lg-st 4 tulenev viietööpäevane tähtaeg

sõiduki registreerimiseks kehtib sõiduki omanikule, mitte vastustajale. Kaebaja pidi arvestama,

et sõiduki registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrollile kulub aega ning puudus

alus eeldada, et see toimub samal päeval. Kui tööle jõudmine sõltust autost, oleks kaebaja

pidanud hoolitsema, et tal oleks võimalik kasutada sõiduvahendit ka juhul, kui registreerimisele

läheb rohkem aega. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei kasutanud tööl käimiseks teist autot,

kuigi liiklusregistris on tema nimele registreeritud veel üks auto. Kui autot kasutati peamiselt

Soomes, oleks kaebaja võinud sõiduki registreerida Soomes, et vältida pidevat autode

vahetamist. Teiste pereliikmete vajadus kasutada autot ei põhjenda töölepingu lõpetamist.

Kaebaja kodulinnas Pärnus on toimiv ühistransport, mida pereliikmed oleks võinud sõiduki

registreerimiseni kasutada. Vajadus säilitada töökoht on ilmselgelt olulisem kui mugavus.

Kaebaja ei ole ka põhjendanud, miks ei olnud võimalik autot laenata või rentida, paluda

tööandjalt ametiautot töösõitude tegemiseks või kasutada muid võimalusi tööle jõudmiseks (nt

sõita koos töökaaslastega, vajadusel töösuhe ajutiselt peatada, võttes selleks ajaks puhkuse).

Arvestades kaebaja väidet, et tema peres on neli juhtimisõigusega isikut, oleks sõiduki

registreerimise ja rataste vahetamisega saanud tegeleda teised pereliikmed.

4) Kuigi kohus palus kaebajal 31.07.2019 määruses kahju tekkimisega seotud asjaolusid

täpsustada, on need jäänud ebaselgeks. Ei ole võimalik aru saada, mis on auto kasutamise

takistamisega tekitatud kahju ning kuidas on arvutatud selle suurus. Kord on kahju suuruseks

500 eurot, teinekord 5113 eurot. Kaebaja ei ole täpsustanud, mis on muud kulud, nende täpne

suurus ja kuidas need on arvutatud. Sellist kahju ei ole ka tõendatud. Kaebajal ei ole õigust

3-19-1162

5(13)

nõuda nii sobimatute rehvide ja velgede kui ka uute rehvide ja velgede hüvitamist, sest ühte

komplekti velgi ja rehve vajab kaebaja auto kasutamiseks. Kahjuks saab lugeda vaid uute

rehvide ja velgede soetamise kulu, mitte autoga kaasa tulnud rehvide ja velgede kulu. See kulu

oleks kaebajal olnud ka siis, kui vastustaja poleks nõudnud velgede ja rehvide vahetamist.

Kaebajal on alates 26.08.2019 olnud võimalus kasutada autoga koos soetatud velgi ja rehve,

samuti teenida tulu nende müügist. Nimelt on majandus- ja taristuminister muutnud määrust nr

42 ja selle lisa 1 ning selles ei ole enam tingmust, et rehvi ja velje mõõtmed peavad vastama

sõiduki valmistaja ettenähtud näitajatele. Kasutama peab Euroopa rehvide ja velgede tehnilise

organisatsiooni (ETRTO) standardi nõuetele vastavaid velgi. Kaebaja pole põhjendanud, et ta

oleks proovinud velgi ja rehve müüa ning müük pole olnud tulemuslik.

5) Kaebaja ei ole tõendanud, et tema teisel Kia Sorentol oleks samuti vales mõõdus rehvid ja

veljed, mida ta ei saanud Maanteeameti tegevuse tõttu kasutada. Kahju arvestuses ei ole teise

sõidukiga seotud kulusid kajastatud, mistõttu tuleb viited teisele sõidukile jätta tähelepanuta.

6) Mittevaraline kahju hüvitatakse, kui avaliku võimu kandja rikub RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud

isikuõigust ja on rikkumises süüdi. Mittevaralise kahju väljamõistmist õigustavad tõsised

riived, mitte igasugune ebamugavus ametiasutusega suhtlemisel. Kaebaja ei ole ühtegi sellist

riivet põhjendanud, samuti ei nähtu seda asjaoludest. Vastustaja ei ole kaebajat solvanud, tema

väärikust alandanud, põhjustanud talle kannatusi, teotanud avalikult tema nime või au.

Asjaolust, et vastustaja on õigusnorme tõlgendanud kaebajast erinevalt, ei tähenda, et kaebajale

oleks tekkinud mittevaraline kahju. Kaebaja oletused tagakiusamise ja väljapressimise kohta on

otsitud. Kuni 25.08.2019 kehtinud määruse nr 42 lisa 1 kohaselt pidid sõiduki rehvid ja veljed

vastama sõiduki valmistaja ettenähtud nõuetele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.03.2020 otsus tühistada ning teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt ja

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

1) Vastustaja ei esitanud kohtule ühtki tõendit, ometi lahendas halduskohus asja tema kasuks.

Kaebaja 43 tõendit jäid täiesti tähelepanuta. Kaebaja on tõendanud, et sõidukil Kia Sorento oli

kehtiv EÜ tüübikinnitus E9*98/14*0045*15, mille kohaselt on kõnealusel sõidukil lubatud

sellised rattad, nagu Saksamaal paigaldatud. Ka sõiduki ukseraamis on kiri 235/60 R18.

Määruse nr 42 lisa 1 muutmine näitab, et see oli vastuolus EL õigusega. Kohus on viidanud

õigusaktidele, mida ei ole haldusasja toimikus. Kohtu seisukohad on vastuolulised. Kuigi

halduskohus leidis, et kaebajal ei ole teist sõidukit, on ta seda siiski kirjeldanud.

2) Kaebaja kahjunõue on kokku 9599 eurot. Kaebajale tekkinud kahjuks on esiteks

vaidlusalusele Kia Sorentole ostetud uute rataste hind (üks komplekt velgi ja rehve), et

Maanteeamet sõiduki registreeriks. Selle kohta on kaebaja esitanud kuludokumendid. Teiseks

tuleb lugeda kahjuks Maanteeameti tegevuse tõttu kasutuks muutunud rattad (kolm komplekti),

mille kaebaja peab varem või hiljem asendama. Kahele autole on sõitmiseks vaja vähemalt nelja

komplekti rattaid (suve- ja talverehvidega). Teine kaebajale kuuluv sõiduk seisab senini koos

„keelatud“ ratastega. Kaebaja loobus selle kasutamisest Maanteeameti õigusvastaste nõudmiste

tõttu. Kolmandaks on kaebajale kuuluva sõiduki väärtus seismisega vähenenud 3000 euro

võrra. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et auto registreeritakse ühe päevaga. Auto

registreerimisega seonduv oli keeruline ka kaebajale, mistõttu ei saanud seda jätta pereliikmete

hooleks. Kulu tõttu ei oleks olnud mõistlik asendusautot rentida olukorras, kus kaebajal endal

oli kaks autot. Töölepingu lõpetades märgiti aluseks poolte kokkuleppel, sest auto

registreerimist valikus ei olnud. Velgede ja rehvide müük poleks olnud tulemuslik, sest need

sobivad vaid Kia Sorento poldiaukudesse, samuti on need väidetavalt keelatud.

3-19-1162

6(13)

3) Kaebaja kasutas kahju vähendamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja nõudis

pädevalt haldusorganilt sõiduki registreerimist. Kaebaja kaebas vastustaja otsuse peale

asjaomastele asutustele. Kui kohus ei olnud avalduste esitamises veendunud, oleks ta pidanud

neid kaebajalt küsima. Kui taotlus jäi rahuldamata, pöördus kaebaja kohtusse. Vastustaja

muutis vaidlusalust määrust nr 42 kaebaja nõudmise tõttu. Kaebaja vältis kahju tekkimist, sest

loobus teise auto kasutamisest. Kaebaja ei saanud aru, et ta peab nõudma kohtult kohe auto

registreerimist. Sõiduki registreerimata jätmisel polnud võimalik kahju ulatus ka veel selge.

4) Kaebaja üleelamised ja kannatused õigustavad ka mittevaralise kahju hüvitamist.

7. Maanteeamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Sõiduki registreerimiseks peavad sellel olema EÜ tüübikinnituses E9*98/14*0045*15

kajastatud rehvid mõõdus 245/70 R16 või 245/65 R17. Saksamaal paigaldati sõidukile

ümberehitusel tüübikinnitusele mittevastavad rehvid 235/60 R18, mistõttu tüübikinnitus enam

ei kehti. Ukseraami paigaldatud kleebist, millel on rehvi mõõduks märgitud 235/60 R18, ei ole

paigaldanud tootja, vaid ettevõte, kes paigaldas sõidukile teised rehvid (s.o teostas selle

ümberehituse).

2) Kaebaja tööleping lõpetati tööandjast tulenevatel põhjustel, mitte vastustaja tegevuse tõttu.

Isegi kui tööleping lõpetati 29.12.2018 tagantjärele, ei ole usutavalt põhjendatud, et vastustaja

tegevus põhjustas töölepingu lõpetamise. Seoses määruse nr 42 lisa 1 muutmisega on kaebajal

võimalik vaidlusaluseid rehve kasutada. Vara kahjustamine 5113 euro ulatuses on

põhjendamata ja tõendamata. Kaebaja pole põhjendanud ega tõendanud ka mittevaralise kahju

tekkimist. Kaebaja ei vaidlustanud Maanteeameti 28.12.2018 kontrolliakti.

8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jäi varem esitatud seisukohale ja rõhutas,

et praeguseks on määruse nr 42 lisa 1 muudetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastustaja on 17.05.2020 menetlusdokumendile lisanud uue tõendina Kia Sorento (VIN-

kood XXXXXXXXXXXXXXXX) kohta 28.04.2010 väljastatud tüübivastavuse tunnistuse

(lisa 3, dtl 262). Ringkonnakohus jätab selle tõendi HKMS § 198 lg 3 alusel vastu võtmata, sest

vastustaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik esitada tõendit juba

halduskohtumenetluses. Vastustaja 17.05.2020 seisukohast ei nähtu ka, et nimetatud tõend

oleks vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

10. Kaebaja arvates on Maanteeamet tekitatud talle Saksamaalt kasutatuna ostetud sõiduki Kia

Sorento (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX) Eestis registreerimise toimingutega varalist

kahju kokku 9599 eurot. Kui varalise kahju nõue jääb rahuldamata, palub kaebaja vastustajalt

välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 5113 eurot.

11. Kahju hüvitamiseks peavad RVastS § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised

eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju

ja õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise ära

hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-

eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3). Mittevaralise kahju rahas

hüvitamiseks tuleb tuvastada, et avaliku võimu kandja kahjustas süüliselt mõnda RVastS § 9

lg-s 1 sätestatud õigushüve – kaebaja väärikust, tervist, vabadust, kodu või eraelu puutumatust

või sõnumi saladust, au või head nime.

12. Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt, kas Maanteeameti tegevus oli õiguspärane.

3-19-1162

7(13)

13. Puudub

vaidlus,

et

Kia

Sorento

(VIN-kood

XXXXXXXXXXXXXXXX)

esmaregistreerimine toimus 2009. a-l Saksamaal; Kia Sorentol on olemas 2007. a-st pärinev

EÜ tüübikinnitus E9*98/14*0045*15 (dtl 139), milles on lubatud rehvimõõtudena märgitud

245/70 R16 ja 245/65 R17; ning sõiduki Saksamaa registreerimistunnistuse (dtl 106) real 15.1

ja 15.2 on rehvimõõduna märgitud 245/70 R16 ning real 22 on rehvimõõduna märgitud ka

235/60 R18. Eelnevast saab järeldada, et enne Saksamaal registreerimistunnistuse väljastamist

on sõiduki EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvid asendatud suuremas mõõdus rehvidega ja

Saksamaa pädev asutus on seda tunnustanud.

14. Maanteeamet teostas kaebaja sõidukile 28.12.2018 registreerimiseelse tehnonõuetele

vastavuse kontrolli (vt LS § 76 lg 9). Selle käigus tuvastatakse sõiduk ja kontrollitakse selle

vastavust kehtivatele nõuetele, tüübikinnitusele ning esitatud dokumentidele, mh kontrollitakse

sõiduki rehve (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrus nr 19

„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 4 lg-d 1 ja 5, § 5 lg 2 p

1). Maanteeamet tuvastas 28.12.2018 kontrollaktis (dtl 132–133), et kaebaja sõiduki Saksamaa

registreerimistunnistusel on märgitud rehvimõõt, mis ei vasta Kia Sorento EÜ tüübikinnituses

nimetatud rehvimõõdule. Seetõttu suunas Maanteeamet sõiduki siseriiklikule tüübikinnitusele.

Toimikus puuduvad andmed, et siseriiklikku tüübikinnituse menetlust (vt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 03.06.2011 määrus nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende

haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“)

oleks läbi viidud.

15. Maanteeamet selgitas seejärel kaebajale 12.01.2019 e-kirjas, et registreerimiseks esitatud

sõiduki versioonile ei ole kasutamiseks ette nähtud rehvimõõtu 235/60 R18, vaid sõiduki

valmistaja lubatud rehvimõõdud on 245/70 R16 ja 245/65 R17. Nimetatud e-kirja kohaselt tuli

kaebajal sõiduki registreerimiseks paigaldada sellele lubatud mõõdus rehvid ja auto uuesti ette

näidata või saata fotod rehvide vahetamise kohta. Maanteeameti juhiseid arvestades asendas

kaebaja sõiduki rehvid Maanteeameti e-kirjas nimetatud mõõdus rehvidega, mille järel kandis

Maanteeamet 23.01.2019 sõiduki registrisse.

16. Kaebaja leiab, et Maanteeametil ei olnud alust keelduda tema sõiduki Eestis

registreerimisest põhjendusega, et selle rehvide mõõt ei vastanud EÜ tüübikinnituses nimetatud

rehvimõõdule,

ning

nõuda

temalt

registreerimise

eeldusena

rehvide

vahetamist.

Ringkonnakohus nõustub selle kaebaja seisukohaga järgmistel põhjustel.

17. Kuni 25.08.2019 kehtinud määruse nr 42 lisa 1 kood 501 p 1 sätestas, et Eestis

registreeritaval sõidukil peavad olema rehvid, mille mõõt vastab tootja näidatud mõõdule.

Kaebaja poolt Maanteeametile registreerimiseks esitatud Kia Sorento ei vastanud sellele

nõudele. Määruse nr 42 lisa 1 kood 501 p 2 kohaselt võis aga Maanteeamet põhjendatud

juhtudel anda loa nõuetele mittevastavate rehvide või velgede kasutamiseks. Ringkonnakohus

leiab, et praegusel juhul oleks Maanteeametil tulnud vastavat erandit kohaldada, arvestades EL

õigust ja asjaolu, et registreerimiseks esitatud sõiduki rehvid vastasid sõiduki Saksamaa

registreerimistunnistusel märgitud rehvide tüübile.

18. Sõidukite registreerimisdokumente puudutava direktiivi 1997/37/EÜ peamine eesmärk on

hõlbustada ühes liikmesriigis registreeritud sõidukite vaba liikumist teiste liikmesriikide teedel

ning mõnes teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõidukite uuesti kasutuselevõtmist.

Direktiivi 1997/37/EÜ art 4 näeb ette, et direktiivi eesmärkide saavutamiseks tunnustavad

liikmesriigid teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel

rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis. Euroopa Kohtu

seisukoha

järgi

ei

jäta

kõnealuse

direktiivi

art

liikmesriikidele

sõidukite

registreerimistunnistuste tunnustamise põhimõtte järgimisel mingit kaalutlusruumi. Direktiiv

1999/37/EÜ ei võimalda liikmesriikidel nõuda varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki

3-19-1162

8(13)

registreerimisel muid dokumente kui registreerimistunnistus. Liikmesriigil on siiski õigus enne

teises liikmesriigis registreeritud sõiduk identifitseerida ja nõuda sellel otstarbel sõiduki

esitamist füüsiliseks ülevaatuseks, et kontrollida, kas see sõiduk asub tegelikult liikmesriigi

territooriumil ja vastab registreerimistunnistusel olevatele andmetele (vt 24.01.2019 otsus C-

325/17, p-d 46–49 ja seal viidatud varasemad lahendid).

19. Vaidlusaluse Kia Sorento Saksamaa registreerimistunnistusele on real 22 rehvimõõduna

märgitud 235/60 R18. See tähendab, et Saksamaa on andnud EÜ tüübikinnituses märgitud

rehvimõõduga erinevas mõõdus rehvidega sõidukile maanteeliikluse loa. Saksamaal kui EL

liikmesriigis välja antud registreerimistunnistust tuleb kooskõlas direktiivi 1999/37/EÜ art-ga

4 tunnustada ka kõnealuse sõiduki uuel registreerimisel Eestis. Maanteeamet ei väida, et tal

puudus võimalus Saksamaa registreerimistunnistuse põhjal kõnealust sõidukit identifitseerida.

Kaebaja poolt Maanteeametile registreerimiseks esitatud sõiduk asus Eestis ja selle rehvide

mõõt vastas Saksamaa registreerimistunnistusel nimetatud andmetele. Seega ei olnud

Maanteeametil kaalutlusruumi Saksamaal väljaantud registreerimistunnistuse tunnustamisel.

Siseriikliku tüübikinnituse menetluse läbiviimine või nõue vahetada enne sõiduki Eestis

registreerimist selle rehvid EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvide vastu võinuks olla asjakohane

siis, kui vaidlusalune sõiduk oleks ümber ehitatud pärast Saksamaa registreerimistunnistuse

väljastamist, kuid enne selle Eestis registreerimist. Praegusel juhul ei olnud tegemist sellise

olukorraga. Ringkonnakohus leiab, et kui Maanteeamet ei aktsepteeri Saksamaalt ostetud

sõiduki Eestis uuel registreerimisel Saksamaa registreerimistunnistusele kantud andmeid (sh

sõiduki ümberehitamise ja selle järel liiklusse lubamise kohta), siis ta sisuliselt ei tunnusta

Saksamaa registreerimistunnistust.

20. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Maanteeametil ei olnud alust keelduda

registreerimast kaebaja sõidukit Kia Sorento (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX) koos

rehvidega, mille mõõt vastas sellele sõidukile Saksamaal väljastatud registreerimistunnistusel

nimetatud mõõtudele, ega seada sõiduki Eestis registreerimise tingimuseks rehvide vahetamist

Kia Sorento EÜ tüübikinnituses nimetatud mõõdus rehvide vastu. Seega on täidetud kahju

hüvitamise esimene eeldus – Maanteeameti õigusvastane tegevus kaebaja sõiduki Kia Sorento

registreerimisel.

21. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus, kas kaebajale on tekkinud sellist varalist kahju, mis

on põhjuslikus seoses Maanteeameti õigusvastase tegevusega kaebaja sõiduki registreerimisel.

22. RVastS § 7 lg-te 1–4 kohaselt hüvitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

või tegevusetusega avalik-õiguslikus suhtes põhjustatud otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete

olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks

riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab

otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu

kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,

tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata

jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Põhjusliku seose sisustamisel

tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju tekkimist ja põhjusliku seose olemasolu peab

kohtumenetluses tõendama kaebaja (HKMS § 59 lg 1).

3-19-1162

9(13)

23. Kaebaja on tõendanud, et ta töötas alates 15.11.2017 Soome äriühingus Q Oy (tööleping,

dtl 92). Kaebaja väitel kaotas ta selle töö põhjusel, et Maanteeametis tekkisid Saksamaalt

soetatud Kia Sorento registreerimisega probleemid, mida kaebaja pidi Eestis lahendama, ning

töö iseloom Q Oy-s eeldas kaebajal auto olemasolu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et tema tööleping Q Oy-ga lõppes

Maanteeameti tegevuse tõttu. Q Oy esindaja poolt 28.11.2018 ja kaebaja poolt 29.11.2018

allkirjastatud teatise (dtl 77) järgi lõpetas Q Oy kaebajaga töölepingu majanduslikel põhjustel.

Töölepingu lõppemise päevaks oli teatise kohaselt 29.12.2018. Ükski tõend ei kinnita kaebaja

väidet, et töölepingu lõpetamise teade vormistati tagantjärele pärast seda, kui kaebajal tekkisid

probleemid Saksamaalt soetatud sõiduki Eestis registreerimisega. Kuna tõenditest nähtub, et

tööandja otsustas kaebajaga töölepingu lõpetada enne, kui kaebaja esitas oma sõiduki

Maanteeametile registreerimiseks, ei ole kaebaja töö kaotus põhjuslikus seoses Maanteeameti

tegevusega.

24. Kaebaja väidab, et Maanteeameti tegevuse tõttu jäi tal ajavahemikul 28.12.2018–

23.01.2019 saamata töötasu, sest ta pidi tegelema auto registreerimise probleemidega ega

saanud tööl käia.

Riigikohtu juhiseid arvestades (vt nt 30.03.2016 otsus nr 3-2-1-157-15, p 13 ja seal viidatud

lahendid) tuleb kaebajal tõendada, et tal oli vaidlusalusel ajavahemikul tegelik kavatsus tööle

minna, ta tegi selleks ettevalmistusi ning uue töö leidmine ja sellest tulu (kasu) saamine oleks

olnud võimalik, kui Maanteeameti õigusvastane tegevus tema sõiduki registreerimisel ei oleks

seda nurjanud.

Kaebaja tööleping Q Oy-ga lõppes tõenditest nähtuvalt 29.12.2018 ning puudub alus arvata, et

Q Oy lõpetas kaebajale töötasu maksmise juba varem. Kaebaja ja Q Oy vahel 13.11.2017

sõlmitud töölepingu järgi oli kaebaja töötasu 4000 eurot kuus. Q Oy-lt laekus 31.12.2018

kaebaja pangaarvele 4870,86 eurot (dtl 196). Kuna ei ole tõendatud, et kaebajal jäi 28–

29.12.2018 töötasu saamata, ei ole talle sellel ajavahemikul kahju tekkinud.

30.12.2018–23.01.2019 oli kaebaja ilmselt tööta. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et tal oleks

olnud võimalik alates 30.12.2018 uuesti tööle asuda, kuid ta pidi sellest loobuma Maanteeameti

õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebaja tööleping Q Oy-ga lõppes tööandja algatusel. Kaebaja

väide (dtl 158), et tal oli Q Oy-ga suuline kokkulepe, mille kohaselt ta asub pärast 29.12.2018

sama tööandja juures uuesti tööle, on paljasõnaline. See pole ka eluliselt usutav, kui Q Oy

lõpetas kaebajaga töölepingu majanduslikel põhjustel. Seega pole tõendatud, et kaebaja ei

saanud alates 30.12.2018 tööl käia ja sellest tulu teenida Maanteeameti tegevuse tõttu.

25. Kaebaja väidab, et ta soetas Maanteeameti nõudmisel oma sõidukile uues mõõdus veljed

ja rehvid, kuigi sellel olid juba olemas kvaliteetsed rehvid, mida poleks olnud põhjust vahetada

Maanteeameti nõudmiseta.

Selles, et kaebaja vahetas Eestis oma sõiduki rehvid EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvide

vastu, ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust. AALUX Trading OÜ 21.01.2019 tellimuskirja (dtl

107) järgi soetas kaebaja e-poest veljed (4 tk) ja rehvid (4 tk) kokku 796,80 euro eest. Kaebaja

ei ole esitanud velgede ja rehvide eest tasumist tõendavaid dokumente. Arvestades siiski, et

nimetatud tellimuskirjal on tellijaks märgitud kaebaja, tellimuse sisuks on Kia Sorentole

sobivad rehvid ja veljed Maanteeameti nõutud mõõdus ning tellimuskiri on koostatud vahetult

enne seda, kui kaebaja teavitas Maanteeametit rehvide vahetamisest, loeb ringkonnakohus

tõendatuks, et kaebaja kulutas uutele velgedele ja rehvidele kokku 796,80 eurot.

Uute velgede ja rehvide soetamine on põhjuslikus seoses Maanteeameti õigusvastase

tegevusega. Maanteeamet seadis EÜ tüübikinnituses nimetatud mõõdus rehvide ja velgede

olemasolu sõiduki Eestis registreerimise eeltingimuseks. Asjaolusid arvestades on usutav, et

3-19-1162

10(13)

Maanteeameti vastava nõudmiseta ei oleks kaebaja enne sõiduki Eestis registreerimist teises

mõõdus rehve soetanud.

26. Kaebaja väitel tuleb tal tulevikus soetada vaidlusalusele Kia Sorentole veel üks komplekt

Maanteeameti nõutud mõõdus rattaid, sest sõidukile on vaja eraldi suve- ja talverehve.

Põhimõtteliselt on kaebajal võimalik nõuda ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist, kuid sellel

peab siiski olema piisavalt otsene seos kahju tekitanud tegevusega (RVastS § 8 lg 1 koos VÕS

§ 128 lg-ga 3; Riigikohtu 26.03.2015 määrus nr 3-3-1-86-14, p 25). Praegusel juhul ei ole see

nii. Kaebaja märgib 12.08.2019 menetlusdokumendis (dtl 87), et soetas kahjude vähendamiseks

Kia Sorentole lamellrehvid, millega saab sõita aastaringselt. Seega kui kaebaja soovib tulevikus

osta veel ühe komplekti rehve ja velgi, ei saa see olla tingitud Maanteeameti tegevusest kaebaja

sõiduki registreerimisel.

27. Kaebaja väitel tekkis talle kahju sellega, et Kia Sorentol Saksamaalt tuues all olnud rattad

rehvimõõduga 235/60 R18 osutusid Maanteeameti tegevuse tõttu kasutuks.

Selle kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Määruse nr 42 muutmise tulemusel on alates

27.08.2019 kaebaja sõidukil lubatud kasutada ka rattaid rehvimõõduga 235/60 R18. Kaebaja

selgitas 12.08.2019 seisukohas (dtl 87), et tegemist on naastrehvidega, mis on tema hinnangul

talvel turvalisemad kui väiksemas mõõdus lamellrehvid. Puuduvad tõendid, et soetamise hetkel

Kia Sorentol all olnud rehvid ei ole praeguseks enam oma vanuse või seisundi tõttu kasutatavad.

Seega on kaebajal lubatud neid rehve ja velgi jätkuvalt kasutada ning kaebaja ise peab neid ka

turvalisemaks, kui Maanteeameti nõudmisel soetatud rehve.

28. Kaebaja selgitustest saab järeldada, et ta ostis Saksamaalt veel teisegi sõiduki Kia Sorento,

millel olid samuti EÜ tüübikinnitusele mittevastavad rehvid. Kaebaja väitel peab ta

Maanteeameti õigusvastaste nõudmiste tõttu tegema kulutusi ka teisele Saksamaalt toodud

sõidukile uute velgede ja rehvide soetamiseks ning autol ostmise ajal all olnud rehvid muutuvad

kasutuks. Samuti on kaebaja väitel talle tekkinud kahju sellega, et teine sõiduk on pikalt niisama

seisnud, mille tõttu on selle väärtus vähenenud.

Toimikust ei nähtu, et kaebaja esitas teise sõiduki Maanteeametile registreerimiseks ning

Maanteeamet keeldus sellest põhjusel, et sõidukil olid vales mõõdus rehvid. Seetõttu ei ole

kaebajale teise Saksamaalt toodud sõidukiga seoses väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus

seoses

Maanteeameti

õigusvastase

tegevusega

Kia

Sorento

VIN-koodiga

XXXXXXXXXXXXXXXX registreerimisel.

29. Eelneva kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et kaebajale tekkis Maanteeameti

õigusvastase tegevuse tagajärjel kahju 796,80 eurot, mis hõlmab Kia Sorentole selle Eestis

registreerimise eeldusena soetatud uute rehvide ja velgede kulu.

30. Ringkonnakohus leiab, et sellise kahju hüvitamine on hõlmatud Maanteeameti rikutud

normi kaitse-eesmärgiga. Maanteeameti jaoks pidi olema selge, et kaebaja soovis registreerida

Saksamaalt ostetud sõiduki Kia Sorento Eestis selleks, et osaleda sellega õiguspäraselt liikluses.

Sõidukit Eestis registreerimata ei saanud kaebaja seda eesmärgipäraselt kasutada. Seega pidi

vastustajale olema ettenähtav, et kui ta nõuab kaebajalt Kia Sorento Eestis registreerimise

eeldusena selle rehvide vahetamist teises mõõdus rehvide vastu ega kohalda määruse nr 42 lisa

1 kood 501 p-s 2 nimetatud võimalust anda luba nõuetele mittevastavate rehvide või velgede

kasutamist, hoolimata EL õiguse selgesõnalisest nõudest tunnustada Kia Sorentole Saksamaal

välja antud registreerimistunnistust, tekitab see kaebajale kahju.

31. Halduskohus heitis kaebajale põhjendamatult ette esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamata jätmist. Riigikohtu praktika järgi ei ole esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata

jätmine kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist

ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud ning kahju ärahoidmise,

3-19-1162

11(13)

kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti

või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (vt Riigikohtu 27.05.2016

otsus nr 3-3-1-21-16, p 10.1; 15.06.2016 otsus nr 3-3-1-16-16, p 14; 04.06.2018 otsus nr 3-15-

2943, p 14).

Kaebaja ostis Saksamaalt sõiduki Kia Sorento eesmärgiga kasutada seda Eestis oma isiklikeks

ja tööalasteks sõitudeks. Maanteeameti tegevust arvestades oli kaebajal sisuliselt valida, kas

vahetada oma sõiduki rehvid kiiresti Maanteeameti nõutud rehvide vastu ja saada sellega luba

osaleda sõidukiga liikluses või riskida pika kohtuvaidlusega sõiduki registreerimisest

keeldumise õiguspärasuse üle ilma võimaluseta sõidukit sel ajal kasutada. Vastustaja ei ole

seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et ta selgitas haldusmenetluses Maanteeametile korduvalt,

et EL õigusest tulenevalt tuleks tunnustada tema sõidukile Saksamaal välja antud

registreerimistunnistust. Vastustaja seniste seisukohtade põhjal ei ole usutav, et ta oleks oma

seisukohti muutnud ka siis, kui kaebaja oleks pöördunud Maanteeameti 28.12.2018 kontrollakti

või 12.01.2019 e-kirja vaidlustamiseks kohtu poole. Samuti ei saa senise kohtupraktika põhjal

olla veendunud, et kohus oleks sellise vaidluse puhul kohaldanud esialgset õiguskaitset viisil,

mis oleks võimaldanud kaebajal asuda oma sõidukit õiguspäraselt kasutama juba

kohtumenetluse ajal. Tuleb ka arvestada, et Maanteeameti 28.12.2018 kontrollaktis ega

12.01.2019 e-kirjas ei selgitatud nende otsustuste vaidlustamise korda. Kaebaja selgituse

kohaselt ei saanud ta aru, et tal tuleb pöörduda viivitamatult kohtusse koos taotlusega esialgset

õiguskaitset ning kaebaja väitel tegi ta oma parima arusaamise kohaselt kõik, et temale tekkiv

kahju oleks võimalikult väike. Ringkonnakohus ei leia, et kaebaja oleks esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tõttu riigi arvelt rikastunud. Eelnevat arvestades ei ole

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine kaebajale etteheidetav.

32. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas esineb Maanteeameti vastutuse piiramise või selle

välistamise aluseid.

RVastS § 13 lg 1 järgi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel: 1) kahju tekkimise

ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4)

eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. RVastS § 13 lg 3 kohaselt

tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel arvestada ka seda, kas avalikku ülesannet

täideti vajalikku hoolsust täielikult järgides ning kas vajaliku hoolsuse järgimine oleks kahju

tekkimise ära hoidnud. Erandjuhul võivad hüvitise vähendamist tingivad asjaolud olla sedavõrd

kaalukad, et välistavad hüvise väljamõistmise üldse (Riigikohtu 15.04.2008 otsus nr 3-3-1-6-

08, p 14; 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p 58; 26.02.2015 otsus nr 3-3-1-80-14, p 11). Riigi

vastutuse piiramise või välistamise aluseks olevad asjaolud peab välja tooma kahju tekitaja (vt

nt Riigikohtu 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-64-14, p 10; 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p 56).

Maanteeamet on apellatsioonkaebusele vastates välja toonud järgmised argumendid:

liiklusregistri andmetel oli kaebaja nimele 05.05.2018 seisuga registreeritud veel üks sõiduk

Kia Sorento, mida kaebajal oleks olnud võimalik kasutada isiklikeks ja tööalasteks sõitudeks

ajal, kui tema teise sõiduki registreerimine viibis; kaebaja oleks võinud rentida asendusauto,

kui tema perekond vajas korraga kahte autot; sõiduki oleks saanud registreerida Eesti asemel

Soomes, kus asus kaebaja töökoht; kaebaja oleks saanud käia tööl ühistranspordiga või sõita

koos mõne töökaaslasega; kaebaja oleks võinud töösuhte ajutiselt peatada või võtta puhkust

ajaks, kui ta tegeles sõiduki Eestis registreerimisega; kaebaja sõiduki registreerimisega oleks

saanud tegeleda mõni tema pereliige.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul vastutuse piiramise või välistamise asjaolusid

hinnata üksnes uute rehvide ja velgede soetamise kulu (796,80 eurot) kontekstis. Vastustaja ei

ole näidanud, et kaebajal oleks olnud võimalik soetada uued veljed ja rehvid odavamalt. Rehve

3-19-1162

12(13)

ja velgi vahetamata ei oleks aga Maanteeamet kaebaja sõidukit registreerinud. Oma teise auto

kasutamine või uue auto rentimine, et jätkata töö tegemist, ei oleks aidanud vältida uute rehvide

ja velgede soetamise kulu, mida oli vaja vaidlusaluse auto registreerimiseks. Kahju tekkimine

oli vastustaja jaoks ettenähtav ja nõutava hoolsuse korral ka välditav. Kaebajale ei saa ette heita

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Seetõttu pole alust kahjuhüvitist vähendada.

33. Seega tuleb Maanteeametilt kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks välja mõista

796,80 eurot.

34. Kaebaja palub Maanteeametilt välja mõista hüvitis 5113 eurot kaebajale tekitatud

mittevaralise kahju eest.

35. Kaebaja on sõnastanud mittevaralise kahju nõude alternatiivsena juhuks, kui kohus ei

rahulda tema varalise kahju nõuet. Ringkonnakohus leiab siiski, et mittevaralise kahju nõue ei

saa praeguses asjas olla varalise kahju nõude alternatiiviks HKMS § 37 lg 3 tähenduses, sest

nende nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud on erinevad. Varaline kahju väljendub isiku

vara kaotuses, selle väärtuse vähenemises või vara suurenemata jätmises. Rahaliselt hüvitatava

mittevaralise kahjuna saab aga käsitada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvede kahjustamist,

s.o väärikuse alandamist, tervise kahjustamist, vabaduse võtmist, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumist ning au või hea nime teotamist.

36. Kaebaja seostab mittevaraline kahju tekkimist mh temale tekkinud rahaliste kulutustega.

Neid asjaolusid hindas ringkonnakohus eespool varalise kahju nõude raames. Ülejäänud osas

seostab kaebaja mittevaralise kahju tekkimist eeskätt tema sõiduki Eestis registreerimise

menetluse venimise ja Maanteeameti alusetute nõudmistega kaasnenud ebameeldivuste ja

ebamugavustega. Ringkonnakohus tõlgendab selle põhjal mittevaralise kahju nõuet selliselt, et

kaebaja väitel on Maanteeamet oma tegevusega alandanud kaebaja inimväärikust ja

kahjustanud tema tervist. Füüsilise ja hingelise valu ja kannatuste käsitamine mittevaralise

kahjuna eeldab siiski teatud intensiivsuse lävendi ületamist. Ringkonnakohus leiab, et

praeguses asjas ei ole see lävend ületatud. Kaebaja saavutas sõiduki registreerimise kokkuvõttes

vähem kui kuu aja jooksul. Kaebaja alandamise või temalt altkäemaksu väljapressimise väited

ei ole tõendatud. Ka kaebajale Maanteeametiga asjaajamisest tekkinud terviseprobleemide

kohta puuduvad tõendid. Kuigi kaebaja nördimus Maanteeameti poolse asjaajamise üle on

mõistetav, ei ole Maanteeamet ringkonnakohtu hinnangul siiski põhjustanud kaebajale sellist

valu ja kannatusi, mida tuleks hüvitada rahas.

37. Seega tuleb mittevaralise kahju nõue jätta rahuldamata.

38. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osaliselt,

s.o 796,80 euro suurust varalist kahju puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus

muutmata.

39. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg

1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise

korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab

kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

40. Kaebaja menetluskulu oli kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

287,97 x 2 = 579,94 eurot. Kuna kaebaja sõnastas varalise kahju nõude 9599 eurot ja

mittevaralise kahju nõude 5133 eurot alternatiivsena ning kohtud on arvestanud riigilõivu

suuruse üksnes varalise kahju nõude suuruse järgi, loeb ringkonnakohus kaebuse nõude

suuruseks 9599 eurot ning arvutab kaebuse rahuldamise proportsiooni selle nõude põhjal.

3-19-1162

13(13)

Kaebus rahuldatakse 8% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja esimese ja teise astme

menetluskulude katteks välja mõista 8% tasutud riigilõivust ehk 23,197 + 23,197 = 46,39 eurot.

Vastustaja ja kaasatud haldusorgani menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108, lg

1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)