3-19-235/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-235

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

14.11.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/045919-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Madis Uusorg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rinat Šaidulin

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24. augusti 2020. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu

16.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-235 osas, millega halduskohus jättis kaebuse

tervikuna rahuldamata.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja

Tolliameti 14.11.2018 maksuotsus nr 12.2-3/045919-2 osas, millega XX kohustati tasuma

aktsiisimaksu 800 sigaretilt.

3. Muus osas jätta XX kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt XX kasuks välja esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud 89,37 (kaheksakümmend üheks eurot ja 37 senti) eurot. Ülejäänud osas

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-19-235

2(12)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 02.05.2018 otsusega nr 930018000235/3 karistati XX

tubakaseaduse (TubS) § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 680 eurot, samuti konfiskeeriti TubS § 51

lg 6 alusel maksumärgiga märgistamata sigaretid koguses 32 000 tk. MTA ametnikud

avastasid 11.11.2016 kontrolli käigus EML Sakala (miinijahtija) pardalt Miinisadamas,

aadressil Tööstuse 54A, Tallinn, meeskonnaliikmetele kuuluvaid erinevate nimetustega Eesti

Vabariigi maksumärkidega märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette

koguses 670 476 tk, mille kohta alustati väärteomenetlus. Menetluse käigus tuvastati, et EML

Sakala

meeskonnaliikmed

soetasid

ajavahemikul

12.07.2016–11.11.2016

sigaretid

maksuvabalt teistest liikmesriikidest ja Euroopa Liidu (EL) välistest riikidest, mida EML

Sakala külastas. Samuti tuvastati, et osa avastatud sigarettidest, koguses 32 000 tk, kuulusid

XX-le. XX selgitas, et soetas sigaretid erinevates sadamates, hoidis neid EML Sakala pardal

oma kajutis ja saabus nendega 11.11.2016 EML Sakala pardal Eestisse. Seega toimetas XX

Eestisse maksumärgistamata ja võõrkeelsete kirjetega sigarette, mis olid kaubanduslikus

koguses, rikkudes oma tegevusega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

(ATKEAS) § 61 lg 3 p-i 4, TubS § 12 lg 1 p-i 1 ja § 13 lõikeid 2–3 ning täitis sellega TubS §

39 lg-s 1 sätetatud väärteokoosseisu.

2. MTA 14.11.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/045919-2 (mille lahutamatuks osaks on

MTA 15.10.2018 kontrollakt nr 12.2-3/045919-1) kohustati XX tasuma maksusumma

3329,60 eurot.

Väärteoasja raames on tuvastatud, et XX valdas 11.11.2016 EML Sakala pardal ajutise

aktsiisivabastuseta Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarette kokku 32 000 tk.

ATKEAS § 16 lg 1 alusel on kinnipeetud sigarettide puhul tegemist tubakatoodetega, mis

ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga (aktsiisikaup). XX valduses olnud ja

äravõetud sigaretid olid EV maksumärgiga märgistamata, millest tulenevalt on avastatud ja

kinnipeetud tubakatoodetelt aktsiis tasumata. Maksumärgistamata sigarettide maksustamisel

arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal

(ATKEAS § 60 lg 1). Sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete

alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud

koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga (ATKEAS § 60 lg 2). Sigarettide

levinuim hind avaldatakse igal aastal MTA kodulehel. 2016. a-l oli sigarettide levinuim hind

3,07 eurot.

3. MTA jättis 07.01.2019 vaideotsusega nr 6-1/4273-2 rahuldamata XX vaide MTA

14.11.2018 maksuotsusele.

3-19-235

3(12)

Maksumenetluses on lubatatud kasutada süüteomenetluses kogutud tõendeid ning olukorras,

kus süüteomenetluses kogutud tõendid on maksukohustuse tekkimise tuvastamiseks piisavad,

ei saa maksumenetluses täiendavate tõendite kogumata jätmist pidada uurimispõhimõtte

rikkumiseks. Pärast kontrollakti saamist oli vaide esitajal võimalik maksuhaldurile täiendavaid

tõendeid esitada või siis viidata, milliseid tõendeid maksuhaldur peaks veel koguma, kuid

vaide esitaja ei ole seda teinud.

Kuna XX on TubS § 39 lg 1 järgi karistatud maksumärgiga märgistamata ning

mittenõuetekohases

müügipakendis

sigarettide

enda

valduses

hoidmise

eest,

on

väärteokoosseisu ja aktsiisiga maksustamise teokoosseisu tuvastamiseks vajalikud faktilised

asjaolud olulises ulatuses kattuvad ning kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud informatsioon

väärteomenetluses kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude kohta on asjakohane.

Maksuvabastused kujutavad endast kõrvalekallet maksustamise üldreeglist ning kõik

aktsiisikauba maksuvabastuse alused on ammendavalt sätestatud ATKEAS §-s 27. Selles, et

vaide esitaja valduses olnud sigarettide, millelt oli aktsiis tasumata, kogus ületas koguseid,

mida on võimalik reisijail Eestisse maksuvabalt toimetada, vaidlust ei ole. Samuti puudub

vaidlus selles, et EML Sakala asus kontrollimise ajal Eesti territooriumil. Tulenevalt

ATKEAS § 24 lg-s 1 ja §-s 41 sätestatust tekib aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdajal

aktsiisi tasumise kohustus kõigil juhtudel, kui aktsiisikaubale ei kohaldata ajutist

aktsiisivabastust (ATKEAS § 4) või aktsiisivabastust (ATKEAS § 27). Seetõttu ei oma vaide

esitaja valduses olnud aktsiisiga maksustamata sigarettide maksustamisel tähtsust asjaolu, kas

vaide esitaja kavatses need sigaretid laeva pardalt maale tuua või mitte. ATKEAS § 27 lg 1 p

181 kohaselt on aktsiisist vabastatud alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil

käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud

kaasamüüdav kaup. EML Sakala puhul aga ei ole tegemist ärilisel eesmärgil käitatava laevaga

ning seetõttu ei laiene selles sättes toodud maksuvabastus EML Sakala pardalt avastatud

sigarettidele.

Vaidlusaluseid sigarette ei ole võimalik käsitada proviandina. Nõukogu direktiivi

2008/118/EÜ (aktsiisidirektiiv) art 41 kohaselt võivad liikmesriigid ajani, kuni nõukogu võtab

vastu ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, säilitada oma siseriiklikud

sätted sellise proviandi maksuvabastuste kohta. ATKEAS-s käsitleb sellise aktsiisikauba

maksuvabastust, mis on käsitatav proviandina, § 27 lg 1 p 181, kuid selle sätte kohaldamise

eeldused ei ole täidetud. Varude tolliformaalsusi reguleerib tolliseaduse (TS) § 48 lg 1 alusel

kehtestatud rahandusministri 19.06.2017 määrus nr 38 ning selles on juttu tarbevarust (TS §

47 lg 2) ja kaasavõetavast varust (määruse § 2 lg 2), kusjuures vee- või õhusõidukile

toimetatud varude kohta peab vee- või õhusõiduki käitaja pidama arvestust (määruse § 10).

Maksuhaldur on tuvastanud, et kaubad olid kohe soetatud meeskonnaliikmetele, mitte laeva

käitanud isikule ning vaide esitajale kuulunud sigaretid ei kajastunud laeva varude arvestuses,

kuna tegemist ei olnud laevavarude ehk proviandiga. Ka kuni 01.07.2017 kehtinud TS § 57 ja

selle lõike 5 alusel kehtestatud rahandusministri 17.06.2009 määrus nr 41 kehtestas analoogse

varude tolliformaalsuste korra.

4. XX esitas 06.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.11.2018 maksuotsuse

tühistamiseks.

Maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata, kuna sellest ei selgu üheselt, kuidas

maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et kaebajal on tekkinud aktsiisi maksmise kohustus.

Maksuhaldur on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning ei ole nõuetekohaselt täitnud

uurimiskohustust. Sealjuures ei pöördunud maksuhaldur ligi kaks aastat toimunud

3-19-235

4(12)

maksumenetluse käigus kordagi kaebaja poole selgituste saamiseks ja asjaolude

tuvastamiseks.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajalt EML Sakala pardalt ära võetud sigarettide näol ei olnud

tegemist salakaubaga. Kaebaja kui NATO missioonil viibinud sõjaväelane soetas enda tarbeks

sigarette missioonil viibides EL riikide sadamates ametlike nn duty free (maksuvabade)

varustajate kaudu. Maksuotsusest ei selgu, kas EML Sakala pardal kaebajalt ära võetud

sigarette tuleks käsitada EL-st pärineva kaubana või EL välise kaubana. Maksuhaldur on

jätnud maksuotsuse koostamisel tähelepanuta territoriaalsusprintsiibi. Ainuüksi asjaolu, et isik

valdab Eesti maksumärgiga maksustamata sigarette aktsiisivabastuseta, ei saa tekitada isikule

Eestis aktsiisi maksmise kohustust. Maksuotsusest peaks nähtuma, kas praegusel juhul on

üldse täidetud ATKEAS-e kohaldamise tingimused, sh territoriaalsusprintsiip.

Vaidlust ei ole selles, et EML Sakala peatus Tallinnas missiooni toimumise ajal üksnes

ajutiselt ning missioon jätkus. Kaebaja on korduvalt MTA-le selgitanud, et tal ei olnud plaanis

tema valduses olnud sigarette Eestis maale tuua. Sigaretid võeti kaebajalt ära laeva pardal, mis

viibis ajutiselt Eesti sadamas. Lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ühenduse tolliseadustik), art 139 lg-st 2

tulenevalt ei olnud kaebajal kohustust sigarette MTA-le esitada. Rahvusvahelises merenduses

on tavapärane, et laevapere liikmed saavad soetada sadamatest kaupu duty free varustajate

kaudu, et neid merel tarbida. Sellise kauba olemasolu pardal ei tähenda, et igas sadamas, kuhu

laev saabub, tekiks laevapere liikmetel sellelt kaubalt aktsiisi maksmise kohustus, hoolimata

sellest, et nad seda maale ei too. Missiooni käigus läbis EML Sakala mitmeid erinevate riikide

sadamaid. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks tekkis kaebaja aktsiisi maksmise kohustus just

Eestis.

Aktsiisimaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupa selle tarbimisse lubamisel.

Kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud kaup Eestis tarbimisse ei jõudnud. Veelgi enam, duty

free varustajalt soetatud sigaretid ei ole üldse EL tolliterritooriumil vabasse ringlusesse

jõudnud. Seega taandub küsimus sellele, kas täidetud on üldse aktsiisi tasumise kohustuse

tekkimiseks vajalik teokoosseis. Euroopa Kohus on meritsi liikuva kauba osas aktsiisi

tasumise kohustust käsitlenud kohtuasjas nr C-230/08. Euroopa Kohus seob aktsiisi maksmise

kohustuse tekkimise kauba toomisega ühenduse tolliterritooriumile ehk vabale turule ilma

seda vabale turule tuues esimeses tolliasutuses deklareerimata. Kaebajale kuulunud kaup ei

jõudnud vabale turule. Sellest tulenevalt ei esinenud ka aktsiisi tasumise kohustuse

tekkimiseks vajalik teokoosseisu aktsiisidirektiivi art 5 lg 1 tähenduses.

Laeva pardal hoitud sigarettide näol oli tegemist proviandiga. Õigusaktid ei piira proviandi

suurust ega proviandi säilitamise ajalist piiri. Aktsiisidirektiivi preambuli kohaselt ei ole

proviandina kasutatava aktsiisikauba puhul sobivat ühtset lahendust leitud. Seega ei reguleeri

aktsiisidirektiiv ega ATKEAS aluse pardal oleva proviandi maksustamist. Maksuhalduri poolt

viidatud ATKEAS § 27 lg 1 p 181 ei ole asjakohane, kuna praegusel juhul ei ole tegemist

ärilisel eesmärgil liikmesriikide vahelisi reise korraldava laeva pardal tarbitava kaubaga.

NATO koosseisu kuuluval alusel teenivatel sõjaväelastel on aktsiisidirektiivi kohaselt õigus

aktsiisikaupa maksuvabalt soetada.

ATKEAS § 571 sätestatud kogused ei tähenda, et vähemalt 18 aastasel reisijal oleks õigus

teisest liikmesriigist aktsiisivabalt isiklikuks tarbeks Eestisse tuua üksnes 800 sigaretti.

Sigarettide hulk, mida isik võib isiklikuks tarbeks maksuvabalt Eestisse tuua, ei ole ATKEAS-

s kuidagi piiratud. Seaduses sätestatud kogus tähendab seda, et alla 800 sigareti puhul puudub

maksuhalduril igasugune vajadus tuvastada, kas sigaretid tõesti tuuakse isiklikuks tarbeks.

Juhul, kui vähemalt 18 aastane isik toob teisest liikmesriigist Eestisse aga rohkem kui 800

3-19-235

5(12)

sigaretti, on maksuhalduril alus arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks. See aga

ei tähenda, et need kuuluksid koheselt aktsiisiga maksustamisele. Lähtuvalt maksukorralduse

seaduse (MKS) §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest koostoimes MKS § 46 lg-ga 2 tuleb

maksumenetluse käigus enne haldusakti koostamist tuvastada, kas toodud sigaretid olid

isiklikuks tarbeks. Kaebaja kinnitab, et sigaretid olid isiklikuks tarbeks. Vastupidine ei ole

maksumenetluse käigus tõendamist leidnud.

5. MTA palus 21.03.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja jäi kontrollaktis, maksuotsuses ning vaideotsuses toodu juurde.

Missiooni ajal külastas EML Sakala erinevaid sadamaid, kus osteti ka erinevates kogustes

sigarette. Kokku avastati sõjalaeva Sakala pardal Eesti Vabariigi maksumärkidega

märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette koguses 670 476 tk.

Märkimisväärne on, et kõnesolev kaup oli avastatud kõikides võimalikes laeva ruumides, k.a

relva- ja sideruumis. Samuti selgus väärteomenetluse käigus, et laeva pardal oli „lavka“, kus

missiooni ajal müüdi mereväelastele erinevaid kaupu, sh sigarette. Tuvastatud asjaolud

viitavad sellele, et EML Sakala mereväelased kasutasid Eesti Vabariigi sõjalaeva ära Eesti

Vabariigi maksumärkidega märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarettide

maksuvabalt toimetamiseks Eesti territooriumile.

Tähendust ei oma, kas sigaretid on soetatud isiklikuks otstarbeks või ärilisel eesmärgil, kui on

tuvastamist leidnud asjaolu, et kaebaja valdas aktsiisiga maksustamata aktsiiskaupa ajutise

aktsiisivabastuseta. Isegi kui kaebaja väide isikliku otstarbe kohta omaks tähendust, ei oleks

see usaldusväärne. Ei ole eluliselt usutav, et 32 000 sigaretti oli ostetud isiklikuks tarbeks

kasutamiseks ainult EML Sakala pardal.

Vaidlust ei saa olla ka kauba staatuses, kuivõrd kaebaja väidab kaebuses, et soetas sigaretid

EL sadamates. Praeguses maksumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et tegemist on

tarbimises oleva kaubaga, kuivõrd kaup ei olnud ajutises aktsiisivabastuses ega asunud

aktsiisilaos.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

16.03.2020

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

MTA-l oli tulenevalt TS § 58 lg-st 1 (täna kehtiva TS § 49 lg 1) õigus kontrollida miinijahtijat

EML Sakala kui riigikaitse- ja julgeolekuülesannet täitva üksuse transpordivahendit. MTA

ametnikud teostasid kontrolli ajal, mil laev viibis Miinisadamas, st Eesti territooriumil.

Sõltumata sellest, kas aktsiisikaup tuuakse Eestisse teisest liikmesriigist või väljastpoolt EL-i,

rakendub ATKEAS. Sealjuures kauba päritolust (s.o, kas kaup on tulnud Eestisse teisest

liikmesriigist või väljastpoolt EL-i) ei sõltu aktsiisiga maksustamine (kaubad maksustatakse

ühtemoodi). Üksnes sissetoodavate kaupade maksuvabade koguste kindlakstegemisel omab

kauba päritolu tähtsust (vt ATKEAS § 57 ja § 571). Seega ei saa väita, et MTA oleks

miinijahtijal EML Sakala läbiviidud kontrolli ja vaidlusaluse maksuotsuse andmisega läinud

vastuollu territoriaalse maksustamise põhimõttega.

Praegusel juhul ei esine ATKEAS §-des 4, 26 või 27 sätestatud maksuvabastuse aluseid.

Merel tarbimine ei ole mahutatav ATKEAS § 27 lg 1 p 181 alla, sest tegemist ei olnud ärilisel

eesmärgil käitatava laevaga. Laevapere poolt merel tarbimiseks soetamisena ei ole sisustatav

see, kui maksuvaba aktsiisikaupa soetatakse kordades rohkem, kui on reaalne tarbida

teadaoleval merel viibimise perioodil. Isegi kui kaebaja suitsetab ööpäevas 2 pakki sigarette,

s.o 40 sigaretti, siis tähendaks 32 000 sigareti soetamine varu 800-ks ööpäevaks merel. Jättes

kõrvale asjaolu, et kaebaja ei ole viidanud sellise maksuvaba varu tekitamise õiguslikule

3-19-235

6(12)

alusele, ei saa pidada ka usutavaks, et kaebaja eesmärgiks sellise koguse soetamisel oli

varustada ennast merereiside tarbeks. Kaebaja ei ole veenvalt selgitanud, miks ta arvas, et tal

ei pruugi mitme aasta jooksul tekkida analoogset võimalust sigarettide soetamiseks. Laeva

pardal oli ka nn „lavka“ ehk müügipunkt, kus missiooni ajal müüdi mereväelastele erinevaid

kaupu, sh soodsaid sigarette. Samuti ei nähtu kohtule asjaolusid, mis saaksid luua kaebajas

veendumuse, et tal on võimalik kasutada Eesti mereväe laeva mitme aasta jooksul endale

kuuluva kauba hoiustamiseks (sh ajal, kui ta ise seal ei viibi). Isegi kui Tallinn oli

vahepeatuseks missiooni käigus, ei ole kaebaja esitanud veenvat põhjendust selle kohta, et tal

poleks olnud soovi ega võimalust Tallinnas neid sigarette maale tuua ja turustada.

Proviandiks saab pidada laeval olevat kaupa, mille on tellinud laeva käitav isik, mis kuulub

laeva käitavale isikule ning mis edaspidi võõrandatakse reisijatele või meeskonnaliikmetele

(vt kuni 01.07.2017 kehtinud TS § 57 ja selle lg 5 alusel kehtestatud rahandusministri

17.06.2009 määrus nr 41). Praegusel juhul ei tellinud/soetanud vaidlusaluseid sigarette laeva

käitav isik, vaid kaebaja. Kui laevapere liige soetab endale merereisi tarbeks aktsiisikauba

varu sellises koguses, et see ei ole ära tarbitud järgmise liikmesriigi territooriumile jõudes,

tulebki olla valmis igakordselt uude riiki jõudes selgitama ja tõendama ärilise eesmärgi

puudumist/isiklikuks tarbimiseks soetamist.

ATKEAS § 27 lg 1 p-i 6 tuleb rakendada koostoimes ATKEAS § 27 lg-ga 6, mille kohaselt on

maksuhalduril alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui

tubakatoodete kogus ületab ATKEAS §-des 471 ja 571 sätestatud piirnorme (p 1) või seda

võimaldab eeldada reisi eesmärk, aktsiisikauba valdaja seotus ettevõtlusega, aktsiisikauba

Eestisse toimetamise viis, aktsiisikaubaga seotud dokument, aktsiisikauba kogus,

aktsiisikauba laad või aktsiisikauba toomise sagedus (p 2). Koguseline piirmäär (praegusel

juhul 800 sigaretti) on üks teguritest, mida saab arvestada hindamisel, kas kaup on isiku

valduses kaubanduslikul eesmärgil või mitte, ent arvesse tuleb võtta ka muid ATKEAS § 27

lg-s 6 toodud kriteeriume. ATKEAS § 571 sätestatud piirmäära ei saa pidada automaatselt

maksustamist välistavaks aluseks, vaid tegemist on suunisega. Eelkõige aktsiisikauba kogus

on praegusel juhul selliseks teguriks, mis andis maksuhaldurile aluse arvata, et vaidlusalused

sigaretid toodi Eestisse ärilisel eesmärgil. Samuti puudus maksuhalduril mistahes põhjus

arvata, et vaidlusalustest sigarettidest just 800 sigaretti olid mõeldud isiklikuks kasutamiseks.

Kui maksuhaldur on tuvastanud sedavõrd suures koguses sigarette, mis ületab ATKEAS § 571

p-s 1 sätestatud piirmäära (TubS § 6 lg 2 tähenduses kaubanduslik kogus), siis pöördub

tõendamiskoormus ümber ning isikul tuleb maksuhaldurile tõendada, et sigaretid (sh

piirmäära sisse jääva koguse osas) olid soetatud isiklikuks otstarbeks.

Vabasse ringlusse jõudmisena on ATKEAS § 41 ja § 24 lg 1 kohaselt sisustatav see, kui isik

valdab Eestis sigarette, mis on aktsiisiga maksustamata ning millele ei kohaldu ajutine

aktsiisivabastus (ATKEAS § 4 lg 1 ja § 26) või aktsiisivabastus (ATKEAS § 27). Kaebaja

valdusest tuvastati Eestis asuvalt laevalt aktsiisiga maksustamata sigaretid ning kaebaja on

selgitanud, et soetas need maksuvabalt väljaspool Eestit. Ajutine aktsiisivabastus ega

aktsiisivabastus nimetatud sigarettidele ei laiene. Seega on ATKEAS § 41 ja § 24 lg 1

teokoosseis täidetud. Kaebaja ei ole selgitanud, milline seaduslik alus võimaldab tal liikuda

suure koguse aktsiisikaubaga liikmesriigist liikmesriiki selliselt, et vabasse ringlusse jõudmist

ei toimu.

Aktsiisi maksmise kohustust ei välista kaebaja viide ühenduse tolliseadustiku art 139 lg-le 2.

Praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaupade importi Eestisse väljastpoolt EL tolliterritooriumi

(sh tollimaksu), vaid ühenduse siseselt liikunud ning ühenduse territooriumil (Eestis)

avastatud aktsiisikauba maksustamist. Praegusel juhul ei esinenud ka Euroopa Kohtu

29.04.2010 otsuses asjas nr C-230/08 kirjeldatud olukorda, kus kaup peeti kinni ja hiljem

3-19-235

7(12)

hävitati enne ühenduse territooriumil asuvast esimesest tolliasutusest väljumist. Seega on

maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajal tekkis aktsiisi tasumise kohustus.

Vaidlustatud maksuotsus on õigusliku aluse osas mõnevõrra vastuoluline. Kui kontrollaktis on

viidatud ATKEAS § 22 lg 1 p-le 8 ja § 24 lg-le 1, siis maksuotsuses on viidatud nii ATKEAS

§ 22 lg 1 p-le 4 ja § 24 lg-le 12 kui ATKEAS § 22 lg 1 p-le 8 ja § 24 lg-le 1. Eeltoodu ei too

siiski kaasa maksuotsuse tühistamist, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Ka vaideotsuses on maksuhaldur kinnitanud, et

maksustamise aluseks on ATKEAS § 41, § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1.

Väärteomenetluse käigus kogutud tõendite kasutamine maksumenetluses ei ole välistatud (vt

MKS § 11, § 59 lg 1, § 45, HMS § 38 lg 1, Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2017 otsus nr 3-

16-2368, Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-2-03 ja 3-16-2497). 15.10.2018 kontrollaktile oli

kaebajal võimalik esitada omapoolsed vastuväited. Seda õigust on kaebaja ka kasutanud.

Eelnevast tulenevalt ei ole maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet määral, mis tooks kaasa

vaidlustatud maksuotsuse õigusvastasuse. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et vastavalt MKS

§ 10 lg-le 3 tuleb maksuhalduril viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt,

vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi.

Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid maksuotsuses esitatud aktsiisiarvestusele. Ka kohtule ei

nähtu ilmselgeid eksimusi maksuotsuses kajastatud aktsiisi arvestuses (ATKEAS §-d 56 ja

60).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub 15.04.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2020

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud.

Territoriaalsusprintsiibist lähtuvalt on maksuhalduril õigus maksustada Eestis aktsiisiga

üksnes Eestis vabasse ringlusse jõudvat kaupa. Halduskohtu seisukohad on vastuolulised.

Selgusetuks jääb, kas kohtu seisukoht on, et mereteed pidi Eestisse saabumisel kuulub alusel

olev Eestis aktsiisiga maksustamata kaup igal juhul aktsiisiga maksustamisele, kui see ei

kuulu ajutise aktsiisivabastuse alla või on sellest kohustusest võimalik pääseda, põhjendades

selle kauba omamisel ärilise eesmärgi puudumist/isiklikuks tarbeks soetamist. Lisaks

materiaalõiguse valele kohaldamisele (aktsiisiga saab maksustada siiski üksnes Eestis

tarbimisse mõeldud kaupa), jätab kohus tähelepanuta aktsiisiga topeltmaksustamise küsimuse.

Olukorras, kus alus soetab Taanist aktsiisikauba ja läbib Eestisse jõudmisel sadamaid

Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, võiks kohtu seisukohast lähtuvalt seda aktsiisikaupa

maksustada kõik nimetatud riigid. See ei ole kooskõlas aktsiisidirektiivi põhimõtetega.

Maksumenetluse raames oleks tulnud uurimiskohustust järgides tuvastada, kas vaidlusalust

aktsiisikaupa tuleks käsitada EL-st toodud kaubana või Euroopa välisest riigist saabumisel

kaasas olnud kaubana. Praegusel juhul ei ole kaup Eestis vabasse ringlusse jõudnud ja

tõendamist ei ole leidnud ka kaebaja soov see Eestis vabasse ringlusse lasta. Kaebaja viide

ühenduse tolliseadustiku § 139 lg-le 2 on asjakohane, kuna kaup saabus Eesti territooriumile

(territoriaalvetesse) just meritsi. Eesti merepiiri näol on tegemist EL piiriga (riigipiiri seaduse

§ 2 lg-d 11 ja 12). Kui alus siseneb Eestisse mereteed pidi, tähendab see EL territooriumile

sisenemist. Kuna kaupa sadamasse saabumisel maha ei laetud, puudus ka kohustus selle tollile

ettenäitamiseks ja sellelt aktsiisikohustuse tasumiseks.

3-19-235

8(12)

Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 29.04.2010 otsus kohtuasjas C-230/08 on asjakohane. Isegi

kui asuda seisukohale, et Eesti merepiiri ei saa käsitada EL tollipiirina, oli vaidlusaluse kauba

näol tegemist kaubaga, mis soetati maksuvabalt teiste EL liikmesriikide sadamatest

maksuvabast tsoonist. Seega saaks sellist kaupa lugeda Euroopa ühenduse territooriumile

saabunuks üksnes siis, kui see oleks Eestis maale toodud ilma seda nõuetekohaselt

deklareerimata (väljutud esimesest tolliasutuse tsoonist), mida praegusel juhul ei tehtud.

Kaebaja ei nõustu kohtu käsitusega, et kaebaja peaks olema valmis tõendama, et kaupa ei

soetatud ärilisel eesmärgil, vaid isiklikuks tarbeks. Olukorras, kus kaup ei ole ühenduse

tolliterritooriumile saabunud, vaid see on jätkuvalt alusel, puudub õiguslik alus väitmaks, et

see kaup on aktsiisidirektiivi mõttes Euroopa Liidu territooriumil, mis on aga aktsiisidirektiivi

§ 5 lg 1 kohaselt kauba aktsiisiga maksustamise eelduseks.

Isegi kui tegemist olnuks aktsiisikaubaga, mis oli kaebajal kaasas EL liikmesriigist saabumisel

ja tal oleks olnud plaan see Eestis maale tuua, pidanuks maksuhaldur maksumenetluse raames

täpsustama kaebaja eesmärke ja sigarettide kasutamise otstarvet. Seda ei tehtud. Kaebajat ei

teavitatud maksumenetluse alustamisest ja esmakordselt sai kaebajale maksumenetluse

läbiviimine teatavaks alles temale kontrollakti esitamisel. Eriarvamuses põhjendas kaebaja, et

tegemist on isiklikuks tarbeks mõeldud sigarettidega ning maksuotsuses seda asjaolu kahtluse

alla ei seatud ja vastupidist ei tõendatud. Seetõttu on kohus põhjendamatult heitnud kaebajale

ette, et ta ei ole tõendanud sigarettide kasutusotstarvet. Maksuhaldur ja kohus on jätnud

tähelepanuta, et teisest EL liikmesriigist on kaebajal õigus Eestisse tuua maksuvabalt 800

sigaretti ja tuleb eeldada, et need on mõeldud isiklikuks otstarbeks. Praegusel juhul ei ole

maksu- ega kohtumenetluses tõendatud, et 32 000 sigaretist 800 ei olnud kaebajal mõeldud

isiklikuks otstarbeks. Seda maksustamisel arvesse võtmata jätmisel on jõutud ebaõige

maksuotsuseni.

EL ametlikul veebileheküljel euroopa.eu avaldatud informatsiooni kohaselt, kui isik ei suuda

esitada piisavalt tõendeid selle kohta, et sigaretid olid mõeldud isiklikuks otstarbeks, võib

nõuda isikult maksude tasumist või kaubad konfiskeeritakse. Maksuhalduril puudub õigus

üheaegselt kaupu konfiskeerida ja nõuda maksude tasumist. Kuna kaebajalt konfiskeeriti

sigaretid, on täiendavalt aktsiisimaksude nõudmine õigusvastane.

8. MTA palub 20.05.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Puudub vaidlus selles, et kõnesolevad sigaretid olid avastatud Eesti territooriumil. Seega ei

esine mingisugust takistust ATKEAS-e regulatsiooni kohaldamiseks.

Kaebaja väide, et sigaretid ei olnud vabasse ringlusse lastud, ei ole asjakohane. Kaebaja ei ole

oma väidet veenvalt põhjendanud. Kaebuses väitis kaebaja ise, et ostis sigaretid EL

sadamates, mis tähendab, et eelnimetatud aktsiisikaup oli vabasse ringlusse lastud teistes EL

riikides. Avastamise hetkel ei asunud sigaretid aktsiisi- või tollilaos, vabatsoonis, samuti ei

olnud sigarettidel ajutise aktsiisivabastuse staatust. Seega olid sigaretid avastamise hetkel ka

tarbimises ATKEAS mõttes (§ 41 lg 1 ).

Halduskohtu seisukohad ei ole vastuolulised. Kaebaja on kohtu seisukohti valesti

tõlgendanud. Kui laevapere liige soetab endale merereisi tarbeks aktsiisikauba varu sellises

koguses, et see ei ole ära tarbitud järgmise liikmesriigi territooriumile jõudes, tulebki olla

valmis

igakordselt

uude

riiki

jõudes

selgitama

ja

tõendama

ärilise

eesmärgi

puudumist/isiklikuks tarbimiseks soetamist. Antud seisukohta toetab ka asjaolu, et igas

liikmesriigis võib olla ka erinev maksuvaba piirnorm. Topeltmaksustamise seisukoht ei ole

asjakohane, kuna kõik kõnesolevad sigaretid olid duty free märgistusega.

3-19-235

9(12)

Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kaubad ei ole väljunud esimesest

tolliasutuse tsoonist. Kaubad ei olnud avastamise hetkel tollilaos ega vabatsoonis. Samuti ei

eksisteeri Miinisadamas tollipunkti või tollitsooni. Vaidlust ei saa olla ka kauba staatuses,

kuna maksukohustuslane kinnitas ise sigarettide soetamist Euroopa Liidu liikmesriikides.

Olukorras, kus kaup ei pärine kolmandatest riikidest, ei teostata sellega tolliprotseduure.

Kaebaja väide, et tema valduses avastatud 32 000 sigaretist on 800 igal juhul maksuvaba, on

ekslik. Väide on vastuolus kaebaja enda positsiooniga, et tegemist on väidetavalt kolmanda

riigi staatusega kaubaga, mis ei ole väljunud esimesest tolliasutuse tsoonist. Juhul kui tegemist

oleks kolmanda riigi staatusega kaubaga, mis ei olnud teistes liikmesriikides vabasse ringlusse

lastud, siis oleks maksuvabaks piirnormiks 40 sigaretti. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et

sigaretid pärinevad EL-st.

Praeguses asjas on aktsiiskauba kogus selliseks teguriks, mis andis aluse arvata, et sigaretid ei

ole toodud Eestisse isiklikuks tarbeks. ATKEAS § 27 lg 1 p 6 sätestab, et aktsiisist on

vabastatud tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse

ATKEAS §-s 571 lubatud kogustes ja tingimustel. ATKEAS § 27 lg 6 p-i 1 kohaselt on

maksuhalduril alust arvata, et reisija toodud aktsiiskaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui

tubakatoodete kogus ületab ATKEAS §-s 571 sätestatud piirnorme. Maksuhaldur ei pea

tõendama Eestisse toodud aktsiiskauba otstarvet, kui nende kogus ületab ATKEAS §-s 471 või

ATKEAS §-s 571 sätestatuid piirnorme. Olukorras, kus Eestisse toimetatakse 32 000 sigaretti

(mis on 40 korda rohkem ATKEAS § 571 p-s 1 toodud maksuvabast piirnormist), on

tõendamiskoormus kaebajal. Eesti sõjalaevaga NATO missiooni ajal toimetati Eestisse

maksumärkidega märgistamata kokku 670 476 sigaretti ning sigarette hoiustati isegi side- ja

relvaruumides. Ei ole eluliselt usutav, et sigaretid olid mõeldud isiklikus tarbeks ning neid ei

olnud plaanis laevalt maha laadida. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit või

selgitust, mis võimaldaks arvata, et sigaretid on isiklikuks tarbeks.

Sigarettide konfiskeerimine ei välista maksukohustuse tekkimist, kui aktsiisi tasumise

kohustuse teokoosseis on täidetud (ATKEAS § 41 lg 1, § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1), kuna

konfiskeerimine ei saa olla aktsiisivabastuse aluseks. ATKEAS §-s 27 on ammendavalt

loetletud aktsiisivabastuse võimalused ning konfiskeerimine ei ole seal välja toodud. Samuti

on konfiskeeritud kauba aktsiisiga maksustamine, kui see on avastatud EL territooriumil (s.t

vabas ringluses), kooskõlas kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendis C-230/08 toodud

seisukohaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt.

10. ATKEAS § 24 lg 1 kohaselt tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või

teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eesti Vabariiki toimetamisel. Põhjendatud

ei ole kaebaja seisukoht, et aktsiisikohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis ei ole täidetud,

sest kaebajalt läbiotsimise käigus ära võetud kaup ei jõudnud Eestis tarbimisse (ehk ei

jõudnud EL tolliterritooriumil vabasse ringlusse). Vabasse ringlusse jõudmisena on ATKEAS

§ 41 ja § 24 lg 1 kohaselt sisustatav ka see, kui isik valdab Eestis sigarette, mis on aktsiisiga

maksustamata ning millele ei kohaldu ajutine aktsiisivabastus (ATKEAS § 4 lg 1 ja § 26) või

aktsiisivabastus (ATKEAS § 27). Praeguses asjas on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kauba

saab lugeda tarbimisse lubatuks, sest kaebaja valdas aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa

ajutise aktsiisivabastuseta (ATKEAS § 41 lg 1). Asjas ei ole määrava tähtsusega see, et

kaebaja ei olnud jõudnud kaupa veel laevast välja toimetada. Juba asjaolu, et kaebaja soetas

eri riikide sadamates aktsiisikaupa maksuvabalt piirmäära ületavas koguses (maksumärkideta

3-19-235

10(12)

sigaretid olid pakitud kastidesse, millel oli kiri For Duty Free Sale Only), kujutab endast

potentsiaalset ohtu ühenduse turule. Kui aktsiisikauba saab lugeda tarbimisse lubatuks,

tuleneb sellest, et kaebajal oli võimalik sigarette turustada ja turgu mõjutada. Turu

mõjutamisega oleks tegemist ka olukorras, kui kaebajal polnud kavas sigarette müüa, vaid

lisaks ise tarbimisele jagada sigarette sellises koguses (32 000) ka sõpradele ja tuttavatele (vt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-284, p 8).

11. ATKEAS § 571 ei välista, et teisest liikmesriigist isiklikuks tarbeks riiki toimetatud kauba

kogus võib olla suurem kui 800 sigaretti. Normi kohaselt võib maksuhaldur piirmäära

ületamisel eeldada, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks. Olukorras, kus

maksuhaldur leiab, et tegemist oli kaubandusliku kogusega, millest isiku väitel kõik või osa

oli mõeldud isiklikuks kasutamiseks, läheb isiklikuks tarbeks toodud kauba koguse

tuvastamisel tõendamiskoormus isikule, praegusel juhul kaebajale. Ringkonnakohus möönab,

et konkreetseid tõendeid isikliku kasutamise kohta esitada on raske, mistõttu tulebki lähtuda

kaebaja selgitustest ja nende elulisest usutavusest. Praegusel juhul on kaebaja selgitused aga

liiga üldised selleks, et tõmmata konkreetne piir eri eesmärkidel soetatud sigarettide vahele.

Kaebaja väidab jätkuvalt, et terve kogus oli tema enda jaoks ega ole kohtule andnud mingeid

veenvaid pidepunkte sellise väite põhjendatuks lugemiseks. Ilmselgelt ei oleks kaebaja

jõudnud sigarette ära tarbida laevas, sest missioon lõppes umbes nädal hiljem. Usutav ei ole

ka, et kaebaja ostis sellise koguse sigarette üksnes isiklikuks varuks. Mitme aasta suuruse

(praegusel juhul ca 2–3 aastat sõltuvalt päevas suitsetatavast kogusest) varu kogumine ei ole

inimestele üldjuhul omane. Kui nõustuda kaebajaga, et tal polnud plaanis sigarette müüa, on

usutav pigem see, et kaebaja soetas sigarette nii endale kui ka tuttavatele. Oma väiteid,

põhistusi ja võimalikke tõendeid eeltoodud asjaolude selgitamiseks oli kaebajal võimalik

esitada maksumenetluses ja kohtumenetluses.

12. Apellatsioonkaebuse p-s 2.3 toodud näide võimalikust topeltmaksustamisest olukorras, kus

alus soetab Taanist aktsiisikauba ja läbib Eestisse jõudmisel sadamaid Saksamaal, Poolas,

Leedus, Lätis, ei ole asjakohane. Arvestades, et igas liikmesriigis võib olla erinev maksuvaba

piirnorm isiklikuks tarbeks lubatud aktsiisikaubale, on põhjendatud halduskohtu otsuse p-s 9.2

märgitu, et kui laevapere liige soetab endale merereisi tarbeks aktsiisikauba varu sellises

koguses, et see ei ole ära tarbitud järgmise liikmesriigi territooriumile jõudes, tulebki olla

valmis igakordselt uude riiki jõudes selgitama ja tõendama ärilise eesmärgi puudumist ja

isiklikuks tarbimiseks soetamist. Maksuhalduri esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil

lisaks, et kui ülalviidatud situatsioonis on liikmesriik otsustanud aktsiisikaupa maksustada, siis

järgmises liikmesriigi sadamas sama kaupa (kauba ja maksustamise nõuetekohasel

dokumenteerimisel) ei maksustata või maksustatakse üksnes liikmesriigis n-ö lubatud

kogustest tulenev aktsiisi vahe (ringkonnakohtu 24.08.2020 istungi helisalvestis kell 10.35).

13. Halduskohus on õigesti märkinud, et asjaolu, kust kaup pärineb, omab tähendust üksnes

sissetoodavate kaupade maksuvabade koguste kindlakstegemisel (vt ATKEAS § 57 ja § 571),

kuid mitte aktsiisikauba maksustamisel. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid, kui palju

sigarette ta soetas teisest liikmesriigist ja kui palju väljastpoolt, ning maksuhalduril ei ole

mõistlikult võimalik seda välja selgitada, on maksuhaldur põhjendatult eeldanud, et sigaretid

olid soetatud teistest liikmesriikidest, kohaldades nii kaebaja suhtes soodsamat režiimi kauba

maksuvaba koguse kontekstis (800 sigaretti v 40 sigaretti). Kaebaja viide ühenduse

tolliseadustiku § 139 lg-le 2 ei ole asjakohane, sest praegune vaidlus ei puuduta kaupade

importi Eestisse väljastpoolt EL tolliterritooriumi (sh tollimaksu), vaid ühenduse siseselt

liikunud ning ühenduse territooriumil (Eestis) avastatud aktsiisikauba maksustamist. Isegi kui

kaebaja aktsiisiga maksustamine sõltuks sellest, kas kaup laaditi sadamasse saabumisel laevalt

maha või mitte (millega ringkonnakohus ei nõustu, sest sõltumata kauba mahalaadimisest oli

kaup tarbimisse lubatud, vt praeguse otsuse p 10), on usutav, et last oleks maha laaditud

3-19-235

11(12)

Eestis, eesmärgiga see vabasse ringlusse lasta. Kuigi miinijahtija läks missiooniga seoses

Tallinna sadamast veel neljaks päevaks Riia sadamasse, pöördus laev pärast seda Tallinnasse

tagasi, kus missioon lõppes. Sellega on seletatav ka asjaolu, miks Tallinnas toimunud

läbiotsimise käigus polnud laeva meeskond hakanud kaupa veel laevast välja toimetama. Kui

kaebaja väide on, et ta ei kavatsenudki sigarette laevast välja toimetada, siis jääb selgusetuks,

millisel alusel oleks ta saanud kasutada Eesti mereväe laeva mitme aasta jooksul endale

kuuluva kauba hoiustamiseks.

14. Nõuetekohaselt märgistamata aktsiisikauba maksustamine on lubatav ka olukorras, kus

kaup konfiskeeritakse ja hävitatakse. ATKEAS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4 kehtisid kuni 01.01.2008

redaktsioonis, mille järgi oli aktsiisivabastus ette nähtud konfiskeeritud aktsiisikaubale, mis

hävitatakse seaduse alusel sätestatud korras. ATKEAS § 27 lg 1 punktide 3 ja 4 muutmise

(168 SE) eesmärk oli konfiskeeritud aktsiisikaubalt aktsiisivabastuse välistamine. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on nt 08.04.2014 otsuse nr 3-13-18 p-s 14 leidnud, et kauba konfiskeerimisel

maksukohustus ei lõpe. Halduskohus on asjakohaselt analüüsinud kaebaja poolt viidatud

Euroopa Kohtu praktikat (Euroopa Kohtu lahend C-230/08) ning õigesti leidnud, et kauba

konfiskeerimine toob tollivõla lõppemise kaasa vaid siis, kui kaup ei ole ühenduse turule

jõudnud. Praegusel juhul see nii ei ole, sest nagu eelnevalt osutatud, saab kauba lugeda

tarbimisse lubatuks (vrdl lahendi C-230/08 p 75). Viidatud Euroopa Kohtu lahendist tuleneb

kokkuvõtvalt, et kauba kinnipidamine koos samaaegse või hilisema konfiskeerimisega saab

kaasa tuua tollivõla lõppemise ainult siis, kui kaup peetakse kinni enne, kui see on väljunud

tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil. Praeguses asjas ei saanudki

selline olukord tekkida, sest sigaretid konfiskeeriti ühenduse territooriumil (vrdl nt Tartu

Ringkonnakohtu 12.09.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-795, p 20; 31.10.2016 otsus

haldusasjas nr 3-15-2311, p 22). Kui kaup on soetatud teisest liikmesriigist ning selle saab

lugeda tarbimisse lubatuks, on arutlus sellest, kas kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene

tolliasutus ühenduse territooriumil, ainetu.

15. ATKEAS § 571 p 1 järgi võib teisest liikmesriigist tubakatooteid aktsiisivabalt Eestisse

toimetada isiklikuks kasutamiseks, kusjuures maksuhalduril on alust arvata, et tubakatooted ei

ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti (40 pakki). Kaebajalt

võeti ära 32 000 sigaretti ehk 1600 pakki. Ringkonnakohus jääb 18.05.2020 otsuses haldusasja

nr 3-19-284 väljendatud seisukohale, et kuni 800 sigareti puhul ei tule igal juhul eeldada

kauba toomist isiklikuks tarbeks. Sellist vahetut eeldust ATKEAS-st ei tulene, vaid ATKEAS

§ 27 lg 6 p 2 kohaselt tuleb arvestada ka muid näitajad (nt kauba toomise sagedus).

Ringkonnakohus nõustub aga kaebajaga selles, et ka sarnaselt eelviidatud haldusasjale ei esine

praegusel juhul alust keelduda 800 sigareti osas ATKEAS § 27 lg 1 p-s 6 nimetatud

aktsiisivabastusest. Arvestades, et kaebaja ise suitsetab, on eluliselt usutav, et vähemalt osa

sigarettidest oli soetatud isiklikuks tarbimiseks. 800 sigaretti ehk 40 pakki on aktsepteeritav

kogus, mida inimene võib endale võimalusel soodsalt osta. Ringkonnakohus leiab

vastupidiselt maksuhaldurile ja halduskohtule, et sigarettide leidmise asukoht, kogus, reisi

eesmärk ja sigarettide mark ei välista kuidagi seda, et 800 sigaretti soetas kaebaja enda

tarbeks. Kui sigarette soetati nii isiklikul kui ärilisel eesmärgil, pole põhjust tõlgendada

olukorda kaebaja kahjuks ning lugeda kogu kaup mitte enda tarbeks soetatuks. Pole oluline, et

väärteomenetluses konfiskeeriti kogu kaup. Maksumenetluses tuleb maksuhalduril asjaolusid

hinnata iseseisvalt. Ringkonnakohtu hinnangul pole määrav ka see, et kaebaja polnud

isiklikuks tarbeks soetatud kaupa mingil viisil eraldi hoiustanud. Tõenäoliselt polnudki

kaebaja täpselt läbi mõelnud, millise koguse sigarettidest ta endale jätab, vaid oli rahalisi

võimalusi arvestades kokku ostnud võimalikult suure koguse.

16. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 16.03.2020 otsuse ja 14.11.2018 maksuotsuse osas,

mis puudutab 800 sigareti aktsiisimaksuga maksustamist. Seega rahuldab ringkonnakohus

3-19-235

12(12)

kaebuse ja apellatsioonkaebuse 2,5% ulatuses ning vastavas proportsioonis tuleb kaebaja

menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Halduskohtus olid kaebaja

menetluskulud 1944,89 eurot (riigilõiv 99,89 eurot ja esindajakulu 1845 eurot),

ringkonnakohtus 1629,89 eurot (riigilõiv 99,89 eurot ja esindajakulu 1530 eurot). Kulud on

põhjendatud. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 89,37 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)