3-20-420/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-420

Haldusasi

K.J. kaebus Viljandi linna vastu 24. jaanuaril 2020

esitatud

ühekordse

toetuse

taotluse

uueks

läbivaatamiseks

kohustamise

nõudes

(seoses

küttepuude soetamisega)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20. mai 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.J. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja K.J.

Vastustaja Viljandi linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.J. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. mai 2020. a määrus

muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

2. Tagastada K.J. määruskaebuse lisana esitatud dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.J. esitas Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile ühekordse toetuse taotluse, milles

palub võimaldada toetust kütte ostmiseks, kuuri kandmiseks, riita panekuks, ravimitele ja

abivahenditele.

2. Viljandi Linnavalitsus teavitas kaebajat 5. veebruari 2020. a kirjaga et sotsiaalkomisjon

otsustas anda kaebajale ühekordset sotsiaaltoetust 40 eurot abivahendi ja ravimite maksumuse

osaliseks kompenseerimiseks lähtudes sellest, et kaebaja kolme eelneva kuu keskmine

sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist oli väiksem kui leibkonna kahekordne

toimetulekupiir.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et elab ahiküttega korteris,

kuid ei ole saanud Viljandi linnalt küttetoetust. Kaebaja viis sotsiaalametile kuludokumendid

küttepuude ostmise kohta. Talle on selgusetu, miks on vaja puuküttetšekke esitada, kui toetust

ei saa. Kaebaja arvates peab talle 150 eurot kätte jääma pärast eluasemekulude mahaarvamist,

sinna kuulub ka küte.

4. 20. mai 2020. a määrusega halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse

eesmärki.

Kohus leidis, et kaebusest lähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada ühekordne toetus küttepuude

soetamiseks. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse tema taotluse uueks läbivaatamiseks

küttepuude soetamise osas.

Ühekordset toetust makstakse Viljandi Linnavolikogu 22. veebruari 2018. a määruse nr 13

„Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus) § 13 lg 1 nimetatud juhtudel. Määrus

ei näe ette ühekordse toetuse maksmist küttepuude soetamiseks. Kaebajal ei ole seega võimalik

oma eesmärki saavutada.

Kaebajal on õigus, et üksi elava isiku toimetulekupiiriks on 2020. aasta riigieelarve seadusega

kehtestatud 150 eurot kalendrikuus. Vastustaja on kontrollinud, kas kaebaja vastab ühekordse

toetuse saamise tingimustele ehk kas tema sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on

väiksem kui kahekordne toimetulekupiir (määruse § 2 p 4, § 13 lg 1). Seega oli toimetulekupiir

Viljandi linna vastuses arvesse võetud õigesti.

Kohus selgitas täiendavalt, et kuludokumente küttepuude ostmise kohta tuleb tal esitada just

sellepärast, et toetuste määramisel arvatakse need eluasemekulude hulka. Kaebajal on õigus

esitada taotlus toimetulekutoetuse saamiseks. Seda toetust ei maksta küll otseselt küttepuude

soetamiseks. Kuid toimetulekutoetuse kaudu tagatakse see, et kaebajale jääb pärast

eluasemekulude tasumist, sh küttepuude eest tasumist piisavalt raha esmavajaduste katteks.

Kaebaja võiks kaaluda ka Viljandi linna poolt pakutavate küttepuude vastuvõtmist.

5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20. mai

2020. a määruse peale. Kaebaja palub tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega

võtta kaebus halduskohtu menetlusse, leides, et tal on siiski õigus saada toetust küttepuude

ostmiseks ja ladustamiseks tehtud kulutustelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse.

Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle

võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et olukorras, kus toetuse määramise aluseks

olevad õigusaktid ei näe ette eraldi toetuse liigina küttetoetust või küttepuude soetamiseks

tehtud kulutuste hüvitamist, siis ei ole Viljandi linnale võimalik ette heita kaebaja soovitud

toetuse maksmisest keeldumise õigusvastasust. Samas ei jaga ringkonnakohus halduskohtu

seisukohta, et sel põhjusel on tegemist HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorraga, s.t kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kaebuse rahuldamise eelduseks on vastustaja keeldumise õigusvastasus. Viljandi linna

keeldumine võiks osutuda õigusvastaseks, kui määrus, millele vastustaja keeldumisel tugines

ei ole kooskõlas põhiseadusega ja kohus sel põhjusel jätab määruse kohaldamata ja algatab

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus. Käesoleval juhul selleks siiski alust ei

ole. Nimelt ei saa eraldi toetuse liigine küttetoetuse sätestamata jätmist pidada kaebaja

põhiõigusi kahjustavaks kuna, küttekulusid võetakse arvesse kaebajale toimetulekutoetuse

määramisel. Seega on kaebaja kulud küttepuude soetamisele siiski hüvitatavad koos muude

kulutustega, kui pärast kulutuste tegemist on kaebaja sissetulek väiksem kui kahekordne

toimetulekupiir. Mida suuremad on kaebaja kulutused eluasemele, seda vähem jääb pärast

kulutuste kandmist vahendeid muude esmavajaduste rahuldamiseks. Seepärast on kaebaja

huvides esitada linnale kviitungid küttepuude soetamise kulude kohta. Küttepuude soetamise

kulutuste arvesse võtmisel on kaebajale makstav toimetulekutoetus vastavalt suurem.

9. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus kaebuse tagastamist kokkuvõttes siiski

põhjendatuks, kuid tagastamise õiguslikuks aluseks saab olla HKMS § 121 lg 2 p 21, mitte sama

lõike punkt 2. Kaebuse väiteid arvestades oleks lubatav lahendada kaebus lihtmenetluses ja

samas on võimalus kaebuse rahuldamiseks vähene. Kuigi üldjuhul tuleks eelistada kaebuse

sisulist läbivaatamist kaebuse tagastamisele, siis praeguses asjas on asjaolud ja neile antav

õiguslik hinnang piisavalt selged, et õigustada kaebuse tagastamist.

10. Kaebaja määruskaebuse lisana esitatud dokumendid ei ole asja lahendamisel määrava

tähendusega ja tuleb kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/