2-19-5242/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-19-5242

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25.august 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Luminor

Liising

AS

hagi

XX

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Luminor Liising AS (registrikood 10237140,

asukoht Liivalaia 45, Tallinn), lepinguline esindaja Dagne

Niit (e-post dagne.niit@intrum.com)

Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX);

lepinguline esindaja: advokaat Rahel Behrsin (e-post:

rahel.bersin@tark.legal)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Luminor Liising AS-i loobumine hagist sissenõutavaks muutunud viivise

vähendamise osas summas 835,95 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.

2. Jätta Luminor Liising AS-i hagi XX (X) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

4. Määrata kostja XX menetluskulude suuruseks 2990 eurot.

5. Välja mõista Luminor Liising AS-ilt XX kasuks menetluskulude katteks 2990 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on Luminor Liising AS kohustatud tasuma XXle

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel

on

õigus

seaduses

ettenähtud

tingimustel

ja

korras

taotleda

apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6

2-19-5242

2

kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Luminor Liising AS (edaspidi hageja) ja Vorstiwabrik OÜ (pankrotis, edaspidi liisinguvõtja)

sõlmisid 27.03.2017.a. liisingulepingu nr. 201706698 (edaspidi Liisinguleping, Lisa 1).

Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse liisingueseme Xxxxxxx

xxxxxx, tehasetähis: XXXXXXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2015 (edaspidi vara või

sõiduk).

Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama liisinguvõtja huvides ja

soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ning kasutusse.

Liisinguvõtja peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine.

Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja XX (edaspidi kostja) käenduslepingu nr

201706698, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja vastutuse

maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 33 677 eurot.

Liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata ning 22.08.2018 hageja ütles

liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved

kogusummas 4326,79 EUR:

- arve nr 14565232 summas 639,07 EUR;

- arve nr 14608688 summas 694,03 EUR;

- arve nr 14651291 summas 963,04 EUR;

- arve nr 14697651 summas 753,74 EUR;

- arve nr 14741239 summas 737,95 EUR;

- arve nr 14836437 summas 538,96 EUR.

Vastavalt 22.08.2018.a liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus

lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul.

VÕS § 363 punkti 3 järgi on liisinguvõtja kohustus lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme

liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta

kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Kuna liisinguvõtja ei

tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara

valduses taastamiseks. Reeborn OÜ-l õnnestus vara valdus taastada 04.09.2018. Reeborn OÜ

esitas tagastusmenetluse läbiviimise eest arve nr 2018/09/01 summas 191,75 eurot. VÕS § 115

lg 1 ja VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest

tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad

asjaolud. Antud juhul põhjustas liisingulepingu ülesütlemise liisinguvõtja poolne arvete

mittetasumine. Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud vara tagastusteenuse kulu

summas 191,75 eurot. Lisaks tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest kandis hageja lisakuluna

kaskokindlustuse kulu summas 69,34 eurot perioodil 27.08.2018 kuni 14.09.2018 (kuumakse

115,58 EUR, seega 18 päeva eest 69,34 EUR, samuti oli liisinguvõtjal ettemaks

liikluskindlustuse tasumisel summas -128,27 EUR, mille hageja lahutab nõudest.

Pärast liisingueseme valduse taastamist alustas hageja liisingueseme võõrandamisprotsessiga.

Liisinguese müüdi 21.09.2018 hinnaga 9916,67 eurot (käibemaksuta).

Vara müümisega tegeles Veho Eesti AS ja esitas vara müügiteenuse eest arve nr 4514025

summas 595 eurot.

Seoses liisingulepingu eseme müümisega on tekkinud hagejal lisakuluna müügiga kaasnevad

kulud 247,20 eurot.

Seega on hageja liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 975,02

EUR:

2-19-5242

3

-

vara tagastusteenuse kulu 191,75 EUR;

-

kindlustuse kulu -58,93 EUR;

-

vara müügiga seotud kulud kogusummas 842,20 EUR.

Liisingulepingu ülesütlemise järgselt on vara müügist laekunud 9916,67 eurot, millest hageja

kattis ära enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud arvete järgi olnud nõuded

summas 4326,79 eurot, kindlustuse nõuded -58,93 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude

nõude summas 1033,95 eurot (tagastusteenuse kulu 191,75 EUR ja vara müügiga seotud kulud

kogusummas 842,20 EUR) ning 18 416,01 euro ulatuses liisingueseme jääkmaksumuse

(maksegraafikus rida 16 koos KM-ga), siis hagejal on kostja vastu nõue summas 13 801,15

eurot.

23.10.2018 kostjale saadetud nõudekirjas hageja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 30.10.2018

ja hoiatas kostjat, et tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel pöördutakse võla sissenõudmiseks

kohtusse. Lisaks saatis hageja esindaja 03.01.2019.a kostjatele nõudekirja võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 7 päeva jooksul. Kostja võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud.

Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 20 eurot

kooskõlas võlaõigusseaduse § 1132 lg-ga 2.

Lisaks eeltoodud võlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista liisingulepingust tuleneva

viivise. Hageja arvestab viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemisel märgitud

tähtaja järgnevast päevast ehk alates 28.08.2018.a ja muid kulusid alates nõudekirja

maksetähtaja järgnevast päevast, s.o 31.10.2018.a liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25%

päevas. 04.04.2019 hageja arvestuste kohaselt oli hagiavalduse 04.04.2019 esitamise seisuga

viivis sissenõutav summas 5465,77 eurot.

Võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja viivist 1178,85 euroni.

Seega kuulub kostjate poolt hagejale tasumisele viivis summas 1178,85 eurot.

Eeltoodu alusel hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 13 801,15 eurot tasumist, sissenõudekulu

20 eurot tasumist ja viivise summas 1178,85 EUR tasumist (tsiviilasja hind 15 000 eurot).

Vastuseks kostja vastuväidetele hageja märgib, et TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme

väärtuseks selle harilikku väärtust ehk eseme keskmist kohalikku müügihinda (turuhinda).

Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mis on ajas muutuv ning

see on tegelik hind, mida eseme eest saadakse. Seega juhul, kui eseme müük toimub vabaturu

tingimustes ja läbipaistvalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme müügi käigus,

täpsemini selle müümisel. Seetõttu hind, millega sõiduk õnnestub müüa, näitab

usaldusväärselt sõiduki turuhinda ehk kohalikku keskmist müügihinda. Kostja on võtnud

keskmise hinna auto24 väljatrükkidel valesti. Hageja selgitab, et hinnad, millele on juurde

märgitud „sisaldab KM 20%“ tähendab seda, et KM on juba antud hinna sees ehk ilma

käibemaksuta on hind 20% madalam. Ka antud vaidluses on sõiduki müügihind käibemaksuta

ja hageja on nõude arvutamisel lähtunud käibemaksuta summast. Seega kostja lisas 1

väljatoodud kaubiku pakkumishinnaks ei saa lugeda 19 900 EUR nagu on ekslikult kostja

märkinud, vaid 16 583,33 EUR, samuti lisas nr 2 väljatoodud kaubiku pakkumise hind ei ole

17 000 EUR, vaid 14 166,66 EUR. Sama on ka saksa müügiportaaliga - kaubiku pakkumishind

ilma käibemaksuta on 15 118 EUR, lisaks ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et Saksamaalt

Eestisse transpordikulu on 2000 EUR. Hageja esitab väljavõtte www.autowelt.ee/tellimine

lehelt, millelt nähtub, et transpordikulu Saksamaalt tellimisel oleks üksnes 600 EUR, seega

enam kui kolmekordne vahe. Hageja võttis seisukoha esitamise päeval samade kriteeriumitele

vastavad väljavõtted auto24-st, millest nähtub, et sama margi kaubikute pakkumishinnad on

keskmiselt 11 291,46 EUR. Kõige odavam sama kaubik on hinnaga 8250 EUR ja kõige kallim

on hinnaga 16 500 EUR. Lisaks on hageja enne müüki tellinud liisinguesemele hindamisakti,

mille kohaselt oli vaidlusaluse liisingueseme väärtus 04.09.2018 seisuga 9916,67 ilma

käibemaksuta, seega müüdi kaubik sama hinnaga mis hindamisaktis märgitud hind.

Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-08, hageja leiab, et lisaks tuleb liisingueseme

turuväärtuse hindamisel võtta arvesse liisingueseme puuduseid. Liisingueseme puudused on

2-19-5242

4

märgitud hindamisaktis: rehvid kulunud, hooldus tegemata ja MNT ülevaatus läbi. Samuti peab

hageja vajalikuks märkida, et hindamisaktis märgitud puudused olid üksnes visuaalsel

vaatlemisel ja välised kahjustused. Lisaks on antud kaubik osalenud avariides. Seega mõjutasid

ka nimetatud kahjustused ja avariides osalemine liisingueseme väärtust. Lisaks tuleb võtta

arvesse asjaolu, et www.auto24.ee portaalis on pakkumishinnad (mitte müügihinnad). On

üldteada

asjaolu,

et

reaalne

müük

toimub

pakkumishinnast

madalama

hinnaga.

Müügikuulutuste põhjal on võimalik selgitada välja asja turuväärtust, mis on aga kindlasti vaid

ligikaudse täpsusega ega peegelda üheselt konkreetse eseme tegelikku reaalset turuväärtust.

Samuti asjaolu, et pole teada, millises seisukorras müügikuulutustes olevad kaubikud olid ning

liisingueseme väärtust vähendavad defektid, on vaidlusaluse liisingueseme müügihind

põhjendatud. Seega ei ole kostja tõendanud, et liisingueseme oleks saanud võõrandada

kallimalt või et see võõrandati turuväärtusest oluliselt odavamalt.

Hageja möönab, et kostja kui käendaja suhtes tuleb võtta aluseks käenduslepingus kokku

lepitud seadusjärgne viivisemäär. Hageja esitab uue viivise arvestuse:

nõue

alates

seisuga

vahe

päevades

Võlgnevuse

summa

viivise

määr

päevas

Summa

päevas

Viivis

kokku

EUR

Tasumata

lepingumaksed

(ei sisalda

intresse ega

viivist)

28.08.2018 26.02.2019

182

3277,55

0,02%

0,66

119,30

Müügikahjum

ja muud kulud

31.10.2018 26.02.2019

118

9474,36

0,02%

1,89

223,59

KOKKU

342,90

Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 0,02% päevas 12 751,91 eurolt alates

27.02.2019.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Seisuga 26.02.2020 on 364 päeva eest viivis

summas 928,34 eurot.

Seega nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 13 801,15 eurot tasumist, sissenõudekulu 20

eurot tasumist ja viivist hagi esitamise seisuga summas 342,90 EUR ja jooksva viivise

tasumist 0,02% päevas 12 751,91 eurolt alates 27.02.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku

tasumiseni.

Vastuseks kostja vastuväidetele hageja leiab, et turuhind ei suurene võrdeliselt ümberehituse

maksumusega ja ümberehituse maksumuse lisamine sõiduki hinnale ei ole põhjendatud. Lisaks

on ümberehitatud kaubiku näol tegemist eriotstarbelise sõidukiga, millele just on piiratud

nõudlus ja selliste kaubikute järele puudub turul vajadus.

Hageja ei nõustu kostja esitatud Pereauto OÜ hinnanguga liisingueseme turuväärtuse kohta

selle tagastamise hetkel. Pereauto OÜ hinnangu järgi oli turuväärtus 23 000 EUR koos

käibemaksuga. Hageja lähtub aga käibemaksuta hinnast, mistõttu tuleb kõrvutada ka Pereauto

OÜ määratud hind käibemaksuta hinnaga ehk 19 166,67 EUR.

Hageja OP Pereauto hinnaga ei nõustu. OÜ Pereauto on ka ise märkinud, et hinnangu koostaja

ei ole ise vastavat sõidukit üle vaadanud, seega ei oma ta täpset ülevaadet sõiduki kohta.

Hageja nõustub Pereauto OÜ väitega, et hinnangut võib mõjutada oluliselt auto tehniline

seisukord ja võimalikud lisakulud. Ka hageja on rõhutanud, et kasutatud liisingueseme väärtuse

puhul tuleb arvestada ja hinnata konkreetse liisingueseme seisundit, mh selle väärtust

vähendada võivaid defekte. Liisingueseme väärtust mõjutasid visuaalsel vaatlemisel

tuvastatavad puudused ja välised kahjustused, mis olid märgitud hindamisaktis. Lisaks oli

antud kaubik osalenud avariides.

Kostja liialdab, kui märgib, et hageja võõrandas kaubiku ligi neli korda madalama hinnaga.

Esmalt ei saa sõiduki hinna määramisel võtta aluseks sõiduki täishinda (ehk ilma soodustuseta)

- kui OÜ Pereauto tegi liisinguesemele allahindluse rohkem kui 10 000 eurot, siis tuleb ka

juhinduda soodushinnast, teiseks ei ole sõiduki hind 1,5 a hiljem enam sama (nagu kostja on ka

2-19-5242

5

ise välja toonud, et arvestada tuleb vähemalt 25%-lise amortisatsiooniga) ja kolmandaks

unustab kostja lisada hageja poolt märgitud müügihinnale käibemaksu.

Hageja jääb 04.10.2019 esitatud seisukoha juurde, milles on selgitanud, et sama margi

kaubikute pakkumishinnad on auto24.ee väljavõtte kohaselt keskmiselt 11 291,46 EUR ja

puudub info, milline oli viidatud varade lõplikud müügihinnad. Hageja rõhutab, et tegemist on

pakkumishindadega ja reaalne müügihind on ilmselgelt madalam. Lisaks on kõige õigem

lähtuda Veho Laagri AS poolt koostatud hindamisaktist, kuivõrd tegemist on oma ala

spetsialistiga, kes on reaalselt kaubiku üle vaadanud. Samuti kasutas hindaja sõiduki turuhinna

määramisel võrdlusena sarnaste sõidukite müügipakkumisi nii Eestis kui Euroopas ning võttis

eelduseks, et sõiduk on tehniliselt korras (v.a aktis toodud märkused) ja vastab sõiduki esitleja

poolt esitatud andmetele.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt Luminor Liising AS on kandnud seonduvalt

tsiviilasjas nr 2-19-5242 kandnud menetluskulusid kogusummas 1070 eurot, millest riigilõiv on

650 EUR ja õigusabikulu summas 420 EUR. Hageja kinnitab, et kõik nimekirjas toodud

kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub määrata kindlaks

Luminor Liising AS menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja Luminor Liising

AS kasuks menetluskulude hüvitis ning viivis menetluskulude hüvitiselt vastavalt TsMS § 177

lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurusest kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras.

KOSTJA VASTUS

Kostja 07.06.2019 kirjalikus vastuses vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hageja

väidetav kulutuste hüvitamise nõue on täielikult tõendamata. Kostja kohustuste suuruse

hindamisel tuleb lähtuda liisingueseme turuväärtusest selle tagastamise hetkel, mitte sõiduki

müügihinnast. VÕS § 367 lg 1 ja 3 sätetele tuginedes tuleb kostja kohustuste suuruse

hindamisel lähtuda liisingueseme turuväärtusest selle tagastamise hetkel, mitte aga sõiduki

müügihinnast. Hageja on võtnud valesti oma nõude arvutamise aluseks sõiduki müügihinna 9

916,67 eurot ning lahutanud selle summa maha liisinguesemega kantud kuludest. Sõiduki

müügihinna asemel tulnuks hagejal lähtuda sõiduki turuväärtusest 2018. aasta septembri

seisuga, s.o liisingueseme hagejale tagastamise aeg. Viidates Riigikohtu praktikale kostja leiab,

et liisinguesemega seotud kulutuste hüvitamise nõude suurust võimalik arvestada vaid juhul,

kui hageja kogunõudest on maha lahutatud sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel hagejale

ehk seisuga 4. september 2018.

Isegi juhul, kui hageja ja liisinguvõtja vahel oleks olnud kokkulepe, liisingueseme tagastamise

aegse turuväärtuse asemel lähtutakse selle müügihinnast (sellise kokkuleppe olemasolule kostja

vaidleb igal juhul vastu), ei tohi asjakohase kohtupraktika kohaselt sõiduki müügihind erineda

selle turuhinnast rohkem kui 10%. Kui erinevus on suurem, on vastav pooltevaheline

jääkväärtuse määramise kokkulepe müügist saadu alusel kehtetu. Lisaks on nimetatud

kokkulepe kehtetu ka juhul, kui liisinguandja pole teinud kõike endast olenevat, et saavutada

ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. poolte

kokkuleppel müügihinnast lähtumise korral peab selline kokkulepe vastama mitmetele

kriteeriumidele. Liisingueseme müügihind ei tohi erineda oluliselt eseme turuhinnast

(mõistlikuks ja lubatavaks on peetud hinnaerinevust kuni 10%) ning liisinguandjal peab olema

kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel

võõrandamisel parim ja kiireim tulemus.

Kuigi kostja on seisukohal, et kirjeldatud kokkulepe poolte vahel puudub, on kostja tõendanud,

et liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel oli vähemalt 19 900 eurot. Hageja müüs

sõiduki aga hinnaga 9916,67 eurot. Hinnaerinevus turuhinnast on vähemalt kahekordne ja

seega oluliselt suurem, kui seaduse järgi lubatud. Selline kokkulepe oleks järelikult igal juhul

kehtetu.

Hagejal peab tõendama liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja

ei ole hagiavalduses välja toonud, milline oli liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal. Kuna

hageja ei ole ka käesolevas asjas tõendanud liisingueseme turuväärtust selle tagastamise aja

2-19-5242

6

seisuga, ei ole võimalik hageja kulutuste hüvitamise nõude suurust kindlaks teha. Eeltoodust

tulenevalt on hageja kulutuste hüvitamise nõue tervikuna tõendamata, kuna hageja ei ole

tõendanud sõiduki turuväärtust selle tagastamise hetkel, s.o 4. septembri 2018 seisuga. Viidatud

summa tuleb aga hageja kulutuste kogunõudest maha lahutada.

Hagejal puudub kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu

Kuna hageja ei ole tõendanud sõiduki turuväärtust selle hagejale tagastamise hetkel, on

tõendamata kogu hageja kulutuste hüvitamise nõue, kuivõrd sõiduki turuväärtus tuleb sellest

maha lahutada.

Kostja leiab, et sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel hagejale oli vähemalt 19 900 eurot.

Liisinguvõtja liisis manuaalkäigukastiga 2015. aasta kaubikut Xxxxxxx xxxxxx, mille läbisõit

kaubiku hagejale tagastamise hetkel oli 118 807 km. Viidates Riigikohtu 18. veebruari 2015

lahendile nr 3-2-1-157-14 (punkt 12) on kostja seisukohal, et liisingueseme väärtust saab

tõendada avalikes müügiportaalides toodud pakkumistega.

Asjaolu, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel hagejale oli vähemalt

19 900 eurot, tõendab kostja järgmiste sarnaste sõidukite müügipakkumistega auto24.ee-s ja

mobile.de-s:

(a) Auto24.ee-s müügis olev manuaal käigukastiga 2015. aasta kaubik Xxxxxxx xxxxxx, mille

läbisõit on 120 832 km ja hind 19 900 eurot.

(b) Auto24.ee-s müügis olev manuaal käigukastiga 2014. aasta kaubik Xxxxxxx xxxxxx, mille

läbisõit on 121 310 km ja hind 17 000 eurot. Nimetatud sõiduki puhul tuleb võtta arvesse, et

selle väärtus on liisingueseme väärtusega võrreldes madalam, kuivõrd tegemist on 2014. aasta

autoga ehk 1 aasta vanema sõidukiga, kui seda on vaidlusalune liisinguese. Seega, 1 aasta

uuema sõiduki väärtus ulatub igal juhul ca 20 000 euroni.

(c) Mobile.de-s müügis olev manuaal käigukastiga 2015. aasta kaubik Xxxxxxx xxxxxx, mille

läbisõit on 104 970 km ja hind 17 990 eurot. Tuleb arvestada, et sõiduk asub Saksamaal ja

hinnale lisandub transpordikulu Eestisse. Transpordikulu tuleb arvestada väärtuse hulka,

kuivõrd see mõjutab sõiduki müügihinda. Seega, koos transpordikuludega küündib ka selle

analoogse sõiduki väärtus ca 20 000 euroni.

Tõendite alusel kostja asub seisukohale, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus selle tagastamise

hetkel oli vähemalt 19 900 eurot. Lisaks tõendab seda kostja väidet ka asjaolu, et liisinguvõtja

soetas sõiduki 2017. aasta märtsis väärtusega 30 662,72 eurot. Hageja võõrandas sõiduki 2018.

aasta septembris ehk ca 18 kuud hiljem hinnaga 9916,67 eurot, s.o kolm korda madalama

hinnaga, kui oli sõiduki soetusmaksumus 18 kuud tagasi. Kostja märgib, et nii lühikese

ajaperioodi jooksul ei lange sõidukite väärtus ühelgi juhul kolmekordselt. Seega, müügihetkel

pidi liisingueseme väärtus olema vähemalt 19 900 eurot.

Hageja võõrandas liisingueseme selle tegelikust väärtusest vähemalt kaks korda madalama

hinnaga. Hageja kulutuste hüvitamise nõudest tuleb sõiduki väärtus lahutada maha mitte

summas 9916, 67 eurot, vaid vähemalt summas 19 900 eurot.

Kostja märgib, et kuigi kostja on võtnud analoogsete sõidukite müügipakkumised tänase

seisuga, saab nendega tõendada liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetkel, sest

vahepealse ajaperioodi pikkust arvestades saab hinnalangus olla minimaalne.

Hageja väidetav nõue on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel, mistõttu palub kostja kohtul

vähendada seda nullini

Hageja on hagi punktist 2.7. nähtuvalt formuleerinud oma nõude kostja vastu VÕS §-st 115

tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Kostja palub tuginedes VÕS § 139 lõigetele 1 ja 2 kohtul

vähendada hageja väidetavat kahjunõuet nullini, kuivõrd see on tekkinud hagejast tulenevatel

asjaoludel.

VÕS § 139 lõige 2 sätestab kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise

kohustuse: kahjustatud isik, kelle võimuses oleks omapoolsete mõistlike pingutustega kahju

tekkimist vältida või vähemalt kahju suurust vähendada, ei tohi jääda kahju tekkimise või

suurenemise ohu korral tegevusetult kahju tekkimist või suurenemist ootama. Kahju vältimise

2-19-5242

7

ja vähendamise kohustus on §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtte väljendus ning üheks oluliseks

erandiks kahju täieliku hüvitamise põhimõttest. VÕS § 367 lõike 4 kohaselt peab liisinguvõtja

hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui

ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Riigikohus on 3. mai 2017 lahendi nr 3-2-1-21-17 punktis 23.3. selgitanud, et liisinguandjal on

kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel

võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Käendaja kohustuse suuruse hindamisel tuli hagejal

lähtuda liisingueseme turuväärtusest selle tagastamise hetkel, mitte aga sõiduki müügihinnast.

Seega, hageja kohustuseks oli sõiduki enda valdusesse saamisel müüa sõiduk selle turuhinnaga.

Hageja sai sõiduki kätte 4. septembril 2018 ning müüs selle maha 21. septembril 2018, seega

umbes 2,5 nädalaga ehk kiirmüügi korras hinnaga 9916,67 eurot.

Kostja on tõendanud, et analoogsete sõiduki tegelik turuväärus pidi olema vähemalt 19 900

eurot. Seega, hageja on müünud sõiduki turuväärtusest vähemalt 2 korda madalama hinnaga.

Nii kiire ja madala hinnaga müügi puhul on selge, et hageja ei teinud endast kõike olenevat, et

müüa liisinguese selle turuhinnaga. Järelikult on hageja väidetav kahju tekkinud hagejast

tulenevatel asjaoludel. Hageja jättis tegemata toimingud – teha kõik endast olenev, et müüa

sõiduk selle turuhinnaga – mille tegemist võis hagejalt mõistlikult oodata (tegemist oli hageja

kohustusega) ning mille tegemata jätmise tõttu sai väidetav kahju tekkimine võimalikuks.

Nendel põhjustel on kostja seisukohal, et hageja kahjunõuet on põhjendatud vähendada nullini.

Kahju vältimise kohustuse rikkumise tagajärjeks on see, et kahju tekitaja ei pea hüvitama kahju

ulatuses, milles kannatanu oleks saanud seda oma tegevusega vältida.

Lisaks võib kohus, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, vähendada hüvitist ka VÕS § 140

lõike 1 alusel, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid

ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja hinnangul on

äärmiselt ebaõiglane kohustada kostjat tasuma hagejale kahjuhüvitist hagis toodud summas

olukorras, kus hageja ise müüs sõiduki kiirmüügi korras vähemalt kaks korda madalama

hinnaga, kui oli sõiduki tegelik turuväärtus. Kostja puhul on tegemist füüsilisest isikust

käendajaga ning mõistlik ei ole panna ainuüksi talle tagastatud liisingueseme võõrandamise

hinnariski. Seetõttu on asjakohane kohaldada ka VÕS § 140 lõiget 1 ning vähendada hageja

kahjunõuet ka sellel alusel nullini.

Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kahjuhüvitise vähendamist nullini, palub kostja vähendada

seda kohtu äranägemise järgi.

Kostja leiab, et hagejal puudub viivisenõue kostja vastu. Kuna hageja põhinõue on tõendamata,

ei ole võimalik arvestada välja ka mistahes viivisenõuet kostja vastu. Lisaks hageja on

rakendanud kostja suhtes ebaõiget viivisemäära. Hageja poolt kohaldatud viivisemäär 0,25%

päevas on kokkulepitud hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingus. Hageja ja kostja

on käenduslepingu punktis 11. leppinud kokku, et kostja kohustub oma kohustuste täitmisega

viivitamise korral tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses viivise

määras tähtaegselt tasumata kohustuse summalt.

Viivisemäär 0,25% määraga päevas on tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Juhul, kui kohus peaks vaatamata kostja vastuväidetele peaks leidma, et hagejal

siiski on viivisenõue kostja vastu, palub kostja vähendada seda nullini. Kostja on seisukohal, et

hageja viivisenõue on VÕS § 162 lõikest 1 juhindudes ebamõistlikult suur. Seda eriti olukorras,

kus kostja puhul on tegemist tarbijast käendajaga ning hageja on kahjuliku müügitehinguga

ennast ise kahjustanud. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks nõude vähendamist nullini, palub

kostja vähendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi.

25.02.2020 täiendavas vastuses kostja selgitab, et talle on pärast 07.06.2019 vastuse esitamist

saanud teatavaks asjaolud ja kättesaadavaks tõendid, mille kohaselt liisingueseme väärtus selle

tagastamise hetkel oli veelgi kõrgem, vähemalt 23 000 eurot.

Liisinguvõtja liisis manuaal käigukastiga 2015. aasta kaubikut Xxxxxxx xxxxxx, mille läbisõit

kaubiku tagastamise hetkel hagejale ehk 4. septembril 2018 oli 118 807 km.

2-19-5242

8

2017. aasta märtsis müüs OÜ Pereauto (registrikood 11770971) liisinguvõtjale liisingueseme

hinnaga 31 182,42 eurot. OÜ Pereauto poolt tehtud pakkumisest nr 17-198 nähtub, et

liisinguese on ehitatud ümber isotermiliseks kaubikuks Master III ning selle ümberehituse

maksumus oli 10 710,7 eurot. Samuti nähtub sellelt, et sõiduki kogumaksumus oli 2017. aasta

märtsis 42 001,11 eurot. Müüja tegi liisinguesemele hinnasoodustuse summas 10 818,69 eurot,

mille tulemusena kujunes müügihinnaks 31 182,42. Seega, sõiduki tegelik väärtus seisuga

2017. märts oli 42 001,11 eurot.

OÜ Pereauto ehk sõiduki müüja juhatuse liige M.M. andis 1. oktoobril 2019 hinnangu

liisingueseme turuväärtusele selle tagastamise hetkel ehk 4. septembri 2018 seisuga. Hinnangu

kohaselt oli liisingueseme turuväärtus 4. septembri 2018 seisuga 23 000 – 24 000 eurot. Antud

hinnangut liisingueseme maksumusele tuleb pidada kõige täpsemaks, kuna see on antud sõiduki

müüja poolt. Liisingueseme müüja on hinnangus selgitanud, miks sõiduki turuväärtus selle

tagastamise hetkel pidi olema vähemalt 23 000 eurot ning peamised põhjused on järgmised.

(a) Kaubik sai ümberehitatud Bennet OÜ-s toidukaupade veoks. Kaubikule paigaldati

isotermiline kaubaruumi vooderdus ja jahutusseade Alex Original, mis võimaldab vedada

toidukaupu temperatuuril +2 kuni +6. Samuti saab käitada jahutusseadet vooluvõrgust.

Ainuüksi ümberehituse maksumus oli 10 710,7 eurot, mis tõstab samas summas liisingueseme

väärtust.

Arvestades, et sõiduk müüdi 2017. aasta märtsis hinnaga 31 182,42 eurot, siis sellele järgneva

1,5 aasta amortisatsiooni silmas pidades pidi sõiduki turuväärtus 2018. aasta lõpus olema

23 000 – 24 000 eurot. Kui arvestada sõiduki esimese kasutusaasta amortisatsiooni 15%, siis

saame 2018. aasta alguse turuhinnaks 26 505,1 eurot (31 182,42 x 0,85). Kui arvestada, et

sõiduk müüdi 2018. aasta lõpus, siis võib saadud turuhinnalt lahutada lisaks 10%

amortisatsiooni ning saame tagastamise hetke turuhinnaks 23 854,6 (26 505,1 x 0,9). Reaalne

liisingueseme turuhind 2018. aasta lõpus pidi seega olema 23 000 – 24 000 euro vahemikus.

Liisinguese oli tagasihoidliku läbisõiduga ehk 118 807 km ning kindla hooldusajalooga, mis

soodustavad ja lihtsustavad sõiduki müüki ning tõstavad liisingueseme väärtust.

(d) Väikese läbisõiduga, mõni aasta kasutatud ja toidukaupade veoks ümberehitatud kaubikute

järelturg on aktiivne. Selliseid kaubikuid soovitakse soetada põhjusel, et uuena on need väga

kallid (oleneb ümberehitusest 35 000 – 45 000 eurot), kuid mõne aasta kasutatuna saab neid

juba natukene madalama hinnaga. Ka vaidlusaluse liisingueseme tegelik maksumus ilma

soodustuseta oli 42 001,11 eurot.

Vaidlusaluse kaubiku suurt nõudlust kinnitab ka asjaolu, et sellist toidukaupade veoks

ümberehitatud sõidukit ei ole hetkel auto-24-s üldse müügis. Vastavad kaubikud ostetakse ära

üsna kiiresti pärast nende müüki tulekut.

Eeltoodud tõenditele tuginedes tuleb asuda seisukohale, et liisingueseme turuväärtus selle

tagastamise hetkel hagejale oli vähemalt 23 000 eurot. Lisaks tõendab seda kostja väidet ka

asjaolu, et liisingueseme väärtus ilma soodustuseta 2017. aasta märtsis oli 42 001,11 eurot.

Hageja võõrandas sõiduki 2018. aasta septembris ehk ca 1,5 aastat hiljem kiirmüügi korras

hinnaga 9916,67 eurot, s.o ca neli korda madalama hinnaga, kui oli sõiduki väärtus 1,5 aastat

tagasi. Kostja märgib, et nii lühikese ajaperioodi jooksul ei lange sõidukite väärtus ühelgi juhul

neljakordselt. Seega, liisingueseme tagastamise ja müümise ajal hageja poolt pidi selle väärtus

olema vähemalt 23 000 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et hageja võõrandas liisingueseme oluliselt

madalama hinnaga, kui oli selle tegelik turuväärtus tagastamise hetkel. Hageja kulutuste

hüvitamise nõudest tuleb sõiduki väärtus lahutada maha seega mitte summas 9916, 67 eurot,

vaid vähemalt summas 23 000 eurot.

Hageja poolt esitatud väljavõtted auto24-st ei ole sarnased ega võrreldavad liisinguesemega

järgmistel põhjustel:

(a) Xxxxxxx xxxxxx L3H2 Energy 165 2.3 120kW hinnaga 10 900 eurot – kostja selgitab, et

nimetatud sõiduk ei ole liisinguesemega võrreldav, sest selle läbisõit on ca 3,5 korda suurem.

2-19-5242

9

Liisingueseme läbisõit selle tagastamise hetkel oli 118 807 km, kuid hageja näites toodud

sõiduki läbisõit on lausa 420 000 km. Läbisõit on sõidukite hinna määramisel äärmiselt oluline

asjaolu – mida suurem on sõiduki läbisõit, seda madalam on selle maksumus. Seega on

võimalik võrrelda omavahel üksnes sarnase läbisõiduga sõidukeid. Lisaks on selle hageja poolt

näiteks toodud sõiduki väärtus madalam liisinguesemest põhjusel, et autol on eemaldamata

kleebised ning puuduvad külmaagregaat ja isolatsioon, milliste väärtus on kokku ca 10 000

eurot, samuti puuduvad talverehvid (puuduva lisavarustuse maksumusi tõendab lisa 1).

Külmaagregaadi ja temperatuuri isolatsiooni paigaldus annab eelduse toidukauba veoks, mida

hageja poolt näitena toodud sõidukiga erinevalt liisinguesemest seega vedada ei saa. Järelikult

on ka sõiduki sihtotstarve muu kui liisingueseme oma.

Xxxxxxx xxxxxx L3H2 2.3 81kW hinnaga 10 999 eurot – kostja selgitab, et nimetatud sõiduk

ei ole analoogselt eelmisega liisinguesemega võrreldav, sest selle läbisõit on samuti oluliselt

suurem; see on nõrgema mootoriga 81kW (liisinguesemel 92kW); puuduvad külmaagregaat ja

isolatsioon; puuduvad talverehvid. Kõigi nende puudumine muudab sõiduki väärtuse oluliselt

madalamaks.

(c) Xxxxxxx xxxxxx 2.3 100kW hinnaga 15 000 eurot – kostja selgitab, et nimetatud sõiduk ei

ole liisinguesemega võrreldav, sest ka selle läbisõit on oluliselt suurem, st ligi 2 korda;

puuduvad külmaagregaat ja isolatsioon; puuduvad talverehvid; see on tent-furgoon sõiduk, mis

tähendab, et sellega on keelatud Eestis vedada toidukaupu, mida säilitatakse kuni +5 kraadi

juures. Seega selle näite puhul on lisaks muule tegemist samuti täiesti teise sihtotstarbega

sõidukiga.

(d) Xxxxxxx xxxxxx Meeskonnabuss 2.3 100kW hinnaga 16 500 eurot – kostja selgitab, et

nimetatud sõiduk ei ole analoogselt eelmisega liisinguesemega võrreldav, sest selle läbisõit on

samuti ca 2,5 korda suurem; puuduvad külmaagregaat ja isolatsioon; puuduvad talverehvid.

Hageja poolt esitatud sõidukite müügipakkumised ei ole sarnased ega võrreldavad liisingu-

esemega, mistõttu ei ole nendega võimalik tõendada vaidlusaluse kaubiku turuväärtust selle

tagastamise hetkel.

Lisaks eelnevale tuleb arvestada, et hageja on näidissõidukite müügikuulutused võtnud auto24-

st 10. veebruaril 2019 (vt hageja 4. oktoobri 2019 seisukoha lisa 2 pealdised), mis tähendab, et

sellel ajahetkel on 2015. aasta sõiduk ca 4 aastat vana. Liisingueseme tagastamise hetkel oli

sõiduk aga 3 aastat vana. Seega igal juhul tuleb liisingueseme väärtusele liita juurde 1 aasta

võrra uuema ja 1 aasta vanema sõidukite väärtuste vahe.

Hageja poolt esitatud hindamisakt ei tõenda liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetkel.

Hageja väidab, et on enne vaidlusaluse sõiduki müüki tellinud sellele hindamisakti, mille

kohaselt oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel väidetavalt 11 900 (koos käibemaksuga).

Kostja selgitab, et hageja poolt esitatud hindamisaktiga ei ole võimalik liisingueseme väärtust

selle tagastamise hetkel tõendada järgmistel põhjustel:

(a) Hindamisakt on selle koostaja poolt allkirjastamata ning seega on hindamisaktis toodud

andmed (sh turuväärtus), vara üle vaatamine, hindamine jms kinnitamata.

(b) Hindamisaktist ei selgu, kes on, mis pädevusi ja vastava valdkonna teadmisi, mis

võimaldaksid asjakohase hindamise läbiviimist liisinguesemele, omab väidetav hindamise

läbiviija T.V..

(c) Hindamisaktist tervikuna nähtub, et hindamine on olnud pinnapealne – hindamise aluseks ei

ole võetud enamust sõiduki varuosi, lisasid ja omadusi. Hindamisaktis puuduvad selgitused,

millist hindamismeetodit on kasutatud, analüüs, mida on hindamisel arvesse võetud ja kuidas

on kujunenud hindamisaktis märgitud hind.

Hindamisakti kvaliteet on niivõrd halb, et see ei võimalda lugeda, mis on kirjutatud lahtrisse,

mis asub „hindamise teostamise koht ja kuupäev“ all. Ka muus osas on tekst vaevu ja raskesti

loetav. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hinnangul viidatud hindamisakt asjakohane ega

lubatav tõend TsMS § 238 mõistes, kuivõrd see ei tõenda liisingueseme tegelikku turuväärtust

selle tagastamise ajal.

2-19-5242

10

Kostja ei nõustu hageja väitega, et sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel oli keskmisest

turuväärtusest madalam, sest liisinguese osales kahes kindlustusjuhtumis. Mõlema hageja poolt

viidatud kindlustusjuhtumi näol on tegemist väikeste sõidukikahjudega maksumusega ca 1000

eurot. Ühe kindlustusjuhtumi puhul vahetati välja küljepeegel ning teise puhul teostati stange

värvimisööd – mõlema juhtumi korral on sõiduki seisund täielikult taastatud endisesse olukorda

ning mistahes kahjustusi, mis sõiduki väärtust mõjutaksid, liisinguesemel pärast pisikahjude

likvideerimist ei olnud.

Liisingueseme rehvid olid küll kulunud, kuid sõidukil olid kaasas talverehvid, mille hageja

jätab mainimata. Samuti viitab hageja tehnoülevaatuse puudumisele sõiduki tagastamise hetkel.

Kostja selgitab, et Maanteeameti väljavõttelt nähtub, et sõidukile oli ülevaatus tehtud 14.

oktoobril 2017 ning mistahes puudusi sõidukil ei esinenud. Järelikult ei mõjutanud

tehnoülevaatuse puudumine tagastamise ajal sõiduki väärtust.

Kostja palub kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista tsiviilasja nr 2-19-5242 menetlusega

seoses kantud kulud kokku summas 3737,5 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad lepingulise

esindaja kuludest. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses antud kohtuasja menetlusega.

Advokaadibüroos TARK osutati kostjale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta).

Toimingute tegemiseks kulus lepingulisel esindajal kokku 28 tundi ja 45 minutit. Kostja

menetluskulud seisuga 25. veebruar 2020 on 3737,5 eurot (käibemaksuta). Kostja ei taotle

käibemaksu hüvitamist.

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt palub kostja mõista hagejalt lisaks menetluskuludele välja menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud

määras.

MENETLUSE KÄIK

1. Luminor Liising AS esitas 04.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse XX vastu

liisingulepingu ja käenduslepingu alusel võlgnevuse väljamõistmiseks.

16.04.2019 määrusega Harju Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas

hagiavalduse lisadega kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale.

2. Pärnu Maakohu võttis hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja. Kostja on

hagile tähtaegselt vastanud ja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid.

3. Poolte nõusolekul kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltelt tähtaja

avalduste ja dokumentide esitamiseks, menetluskulude nimekirjade ja kulutõendite esitamiseks

ning vastaspoole esitatu kohta arvamuse avaldamiseks. Pooled on oma seisukohad ja

vastastikused vastuväited esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, põhjalikult tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega ning tõenditega,

analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Hageja poolt viivise nõude vähendamise ulatuses kohus lõpetab asjas menetluse,

käsitades viivise vähendamist nõudest osalise loobumisena.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja õiguseellase, Nordea

Finance Estonia AS, ja Vorstiwabrik OÜ vahel 2017.a märtsis sõlmitud liisingulepingust nr

201706698. Tegemist oli kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga (lepingu lahutamatuks lisaks on

kapitalirendi üldtingimused juriidilistele isikutele (KAP JUR).

Liisinguvõtjat Vorstiwabrik OÜ on lepingu sõlmimisel esindanud XX, kes liisingulepingust

tulenevate Vorstiwabrik OÜ kohustuste tagamiseks sõlmis füüsilise isikuna Nordea Finance

Estonia AS-iga ka käenduslepingu nr 101706698.

24.03.2017 XX allkirjastas digitaalselt ühes digikonteineris (ümbrikus) liisingulepingu ja

käenduslepingu. Liisinguandja esindaja digiallkirjastas lepingud 27.03.2017.

2-19-5242

11

6. Liisinguvõtja poolt liisingulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu hageja ütles

liisingulepingu 22.08.2018 erakorraliselt üles.

Asjas ei ole vaidlust liisinglepingutest enne lepingute ülesütlemist liisinguvõtjal tekkinud

debitoorse võlgnevuse suuruse ega liisinglepingu ülesütlemise õiguspärasuse üle. Samuti ei ole

kostja vaidlustanud sõiduki müügiga seotud kulude (sõiduki valduse tagastamine, müügieelne

puhastus, kontroll ja tehniline ülevaatus, müügivahendustasu) põhjendatust ja suurust, kuid

leiab, et kõik kostjalt nõutavad summad on kaetud sõiduki hagejale tagastamise aegse

väärtusega.

7. Hagi on esitatud kostja kui käendaja vastu. Pooltevahelise käenduslepingu p 1 kohaselt

käendaja vastustab liisinguandja ees kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad

liisingulepingust nr 201706698, sh hõlmavad käendatavad kohustused nii liisingulepingust

tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid liisinguvõtja poolt

liisingulepingu alusel liisinguandjale tasumisele kuuluvaid makseid, samuti liisingulepingu

lisadeks olevatest kindlustuslepingutest tulenevaid liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvaid

makseid ning liisinguandja poolt võla liisinguvõtjalt sissenõudmiseks tehtud kulutusi. Käendaja

vastutab liisinguandja ees ka liisingulepingu ülesütlemise järel tekkivate liisinguandja kulutuste

hüvitamise nõuete täitmise eest, samuti liisinguvõtja kohustuste eest, mis tulenevad

liisingulepingu kehtetusest (sealhulgas kohustuste eest, mis tulenevad alusetust rikastumisest,

käsundita asjaajamisest või muudest õiguslikest alustest). Lisaks eeltoodule on lepingu

eesmärgiks anda liisinguandjale tagatis liisinguvõtja poolt vastuväidete esitamise puhuks

vastavalt Eesti Vabariigi võlaõigusseaduse § 149 lõikele 2. Käendaja vastutab käesolevas

punktis sätestatud liisinguandja nõuete täies ulatuses täitmise eest ka liisinguvõtja surma korral,

samuti liisinguvõtja likvideerimismenetluses, pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise

menetluses kohustuse lõppemise või vähendamise korral.

Liisingulepingu punkti 2 kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma on 33 677,00 eurot.

Käenduslepingu kehtivuse üle ei ole vaidlust.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg-s 1 sätesatud käenduse mõiste järgi käenduslepinguga

kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

VÕS § 149 lg-st 1 tulenevalt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid,

mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud

põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada need vastuväited ka siis, kui põhivõlgnik

neist loobus. VÕS § 149 teise lõike järgi käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik

võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale

tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja

eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise

või vähendamise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu

lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral.

Praegusel juhul on liisinguandja ja kostja sõlminud käenduskokkuleppe ka põhivõlgniku

vastuväidete esitamise puhuks.

2-19-5242

12

Kohus leiab, et VÕS § 149 lg 2 ei võta käendajalt õigust esitada vastuväiteid, et liisinguandjale

tagastatud vara väärtus katab liisingulepingust tulenevad nõuded ning et seetõttu liisinguandjal

käendaja vastu nõuet ei ole või vähemalt ei ole nõuet hagiavalduses esitatud suuruses.

9. Liisingulepingu lahutamatuks osaks oleva liisinguandja kapitalirendi üldtingimused

juriidilistele isikutele (KAP JUR) (toimikus lk 78 – 80) punktis 6.7. sätestatakse, et kui lepingu

ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem, kui lepingu järgse võlgnevuse,

põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse (kui jääkväärtuses on

kokku lepitud) summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie päeva

jooksul liisinguandja poolt nõude esitamisest.

Seega nähakse vaidlusaluses liisingulepingus tüüptingimusena ette, et lepingu ülesütlemise

korral lähtutakse vara müügihinnast, mitte selle tagastamise aegsest väärtusest.

10. VÕS § 367 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lähtutakse kulude

kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete

summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu

liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Juhul, kui liisinguese jääb pärast

liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud

kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle

liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas üldjuhul

tähtsust vara müügihind, vaid välja tuleb selgitada vara tagastamisaegne väärtus.

11. Riigikohus

on

liisingulepingu

ülesütlemisega

kaasneva

hüvitamiskohustuse

kindlaksmääramisega seonduvat analüüsinud mitmetes lahendites. Riigikohtu tsiviilkolleegium

märgib lahendi nr 3-2-1-33-08 punktis 18 järgmist: „Kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb

juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte

kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust

müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha

kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel

parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise

kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle

võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on sel

juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima

tasu saamiseks sel juhul täitnud. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud

liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa

mõjutada müügiprotsessi. Selliselt vastab see tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p-le 5, kuna

liisingulepingut rikkunud liisinguvõtjalt võetakse sisuliselt võimalus tõendada tüüptingimuste

kasutaja tegelike kulude suurust. Sellise tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustatavust eeldatakse

VÕS § 44 kohaselt ka mõlemapoolselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute

puhul.“

03.05.2017 lahendis nr 3-2-1-21-17 (p 23.1.) Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib, et „Seadus

(VÕS § 367 lg 3) kohustab liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude

esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 367 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui liisinguese jääb

pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, kulutuste hüvitamise nõude

suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 367 lg-test 1 ja 2 tulenevast liisinguandja nõudest maha

arvata liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 17). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi loetakse eseme

väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind

(turuhind).“

12. Hagejale tagastatud sõiduk võõrandati 21.09.2018 hinnaga 11 900 eurot koos käibemaksuga

(ilma käibemaksuta hind 9916,67 eurot). Hageja väidab, et müügihind näitabki kaubiku

2-19-5242

13

hagejale tagastamise aegset väärtust või erineb sellest vähem kui 10%. Kostja sellega ei ole

nõustu ja leiab, et kaubiku väärtus 04.09.2018 seisuga oli oluliselt kõrgem.

Mõlemad pooled on esitanud oma väidete tõendamiseks sama kaubamärgi kaubikute

müügikuulutused veebiportaalidest auto24 ja mobile.de. Hageja esitas täiendavalt ka

04.09.2018 kuupäevaga koostatud vara hindamisakti.

13. Kohus leiab, et liisingulepingule kohalduvate üldtingimuste punkt 6.7., mis paneb

liisinguvõtjale kohustuse hüvitada liisingueseme ennetähtaegse tagastamise korral selle

müügihinna ja lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja

vara jääkväärtuse (kui jääkväärtuses on kokku lepitud) summa vahe, on praeguses asjas

tüüptingimusena liisinguvõtjat VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt ebamõistlikult kahjustav ja seega

VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Tühise tüüptingimuse asemel tuleb kohaldada seadust ning

liisingulepingu

ülesütlemise

tagajärjel

liisinguvõtjale

tekkiva

hüvitamiskohustuse

kindlaksmääramisel tuleb VÕS § 367 lg 3 alusel lähtuda vara väärtusest selle liisinguandjale

tagastamise hetkel.

14. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud liisinguesemeks olnud kaubiku tegelikku väärtust

selle 04.09.2018 liisinguandjale tagastamise seisuga. Hageja esitatud tõendid ei veena kohut, et

sõiduki tegelik väärtus (kohalik keskmine turuhind) tagastamise ajal oli sama, millega sõiduk

võõrandati.

14.1. Hageja esitatud hindamisakt (lk 73) ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tõend sõiduki

tagastamisaegse väärtuse tõendamiseks. Vastuseks kostja vastuväitele akti mitteloetavuse kohta

kohus märgib, et paberile väljatrükitult on akti tekst suures osas loetamatu, kuid elektroonilise

dokumendifaili teksti arvutis suurendades on seda siiski võimalik lugeda.

14.2. Hageja esitas esmakordselt väite, et hageja tellis enne müüki liisinguesemele

hindamisakti, alles 03.10.2019 kirjalikus seisukohas (s.o pool aastat pärast hagiavalduse

esitamist). Akt ise esitati samuti alles hageja 03.09.2019 seisukoha lisana. Aktis märgitu

kohaselt on see koostatud 04.09.2018 ehk sõidukit on väidetavalt hinnatud liisinguandjale

tagastamise päeval, aktis on hindamise tellijaks märgitud sõiduki tolleaegne omanik ja

liisinguandja, hageja õiguseellane AS Nordea Finance Estonia.

Hageja nõue sisaldab mh sõiduki tagastamise ja müümisega seotud rahalisi nõudeid, mille

tõendamiseks on esitatud arveid ja sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. Ei ole eluliselt usutav,

et liisingulepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele järgneva liisingueseme tagastamise ja

võõrandamise protsessi käigus koostatud sõiduki hindamise dokumenti koos muude

dokumentidega õiguseellaselt hagejale üle ei antud. Mõistlikult saab eeldada, et hindamisakt oli

hageja

valduses

koos

vaidlusaluse

kaubiku

liisingulepingut

puudutavate

muude

dokumentidega.

Hagejat esindab menetluses isik, kes osutab õigusabi oma majandus- ja kutsetegevuse raames.

Hagiavalduses on tsiteerinud võlaõigusseaduse § 367 sätteid, mille kohaselt tuleb

hüvitamiskohustuse määramisel arvestada hageja omandisse jäänud liisinguvara väärtust selle

hagejale tagastamise ajal. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine

võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega pidi hagejale olema teada, et tal tuleb

vara tagastamisaegset väärtust selgitada ja vaidluse korral tõendada, et see vastab

müügihinnale.

Fakt, et vara liisinguandjale tagastamisel hinnati selle väärtust, on liisinguvaidluses oluline

asjaolu, mis võib mõjutada asja lahendit. Mõistlikult võib hagejalt oodata, et kui vara

tagastamisel määrati kindlaks ka selle väärtus, siis tuuakse see hagiavalduses faktilise asjaoluna

välja ja just see, mitte müügihind, on hageja nõude arvestuse alus. Hageja on hagiavalduses

hoopis põhjendanud, et saadud müügihind näitabki sõiduki tegelikku turuväärtust. Hageja ei

nimeta hagiavalduses, et sõiduki väärtust oleks tagastamispäeval hinnatud ja selle kohta oleks

koostatud akt.

14.3. 04.09.2018 kuupäevaga koostatud „Vara hindamise akt“ on vormistatud trükikirjas ning

selle väidetava koostaja poolt allkirjastamata, puudub ka viide, et akt oleks allkirjastatud

2-19-5242

14

digitaalselt. Akti allosas on kuupäeva lahtri kõrval kaks lahtrit – esimene sõiduki ülevaataja ja

akti koostaja ees-, perekonnanime ja allkirja jaoks ning teine hindamisakti koostaja ees-,

perekonnanime ja allkirja jaoks. Mõlemasse nimetatud lahtrisse on kirjutatud trükikirjas nimi

T.V..

Kohus juhib tähelepanu sellele, et samal päeval, 04.09.2018, koostatud vara üleandmise aktil

(lk 14) on T.V. hoiustaja ettevõtte, Veho Laagri, esindajana käsikirjaliselt allkirjastanud ka vara

inkassofirma poolt hoiustajale üleandmise. Ei ole usutav, et sama isik teise enda koostatud akti

jätab alla kirjutamata.

14.4. Vara hindamise aktis on märge, et hinnang on jõus 30 päeva akti väljastamisest, mis

lubab järeldada, et tegemist on pigem hinnapakkumisega sõiduki ostmiseks, mitte sõiduki

tegeliku turuväärtuse väljaselgitamisega. Sõiduki tagastamisaegne väärtus ei saa ajas muutuda,

mistõttu ei saa sõiduki tagastamisel tuvastatud väärtusel olla ka kehtivusaega.

14.5. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et aktist ei nähtu T.V.’il sõiduki hindamise pädevust.

Hinna kujunemine ei ole jälgitav. Aktis on paljasõnaliselt märgitud, et sõiduki turuhinna

koostamisel on kasutatud võrdlusena sarnaste sõidukite müügipakkumisi nii Eestis kui

Euroopas ning on võetud eelduseks, et sõiduk on tehniliselt korras (v.a aktis toodud märkused)

ja vastab sõiduki esitleja poolt esitatud andmetele.

14.6. Aktis puudub viide, et sõiduk on ümber ehitatud isotermiliseks ja selles on jahutusseade,

mille tõttu sõiduk sobib toidukaupade veoks. Samas on sõiduki tagastamise aktis märgitud, et

autos on külmikuagregaat. Sellest saab järeldada, et sõiduki hindamise aktis ei ole

külmikuagregaati arvestatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja seisukoht, et

jahutusseadmega varustatud ja seega temperatuuri kõikumise suhtes tundlike toidukaupade

veoks sobival sõidukil on suurem järelturg, mistõttu ümberehitus suurendab sõiduki väärtust,

mitte ei vähenda seda. Kuigi tuleb nõustuda hagejaga, et sõiduki väärtus automaatselt ei

suurene samas ulatuses ümberehituse kuludega ja paigaldatud külmutusagregaadi väärtusega,

saab mõislikult eeldada, et külmikuagregaadiga sõiduki väärtus on kõrgem kui sama marki

sõiduk ilma külmikuagregaadita.

Toidukaupade veoks kohandatud sõiduki järelturu aktiivsust kinnitab ka Pereauto OÜ juhatuse

liikme M.P. hinnang turuväärtuse kohta, mille kohtule esitas kostja (lk 100).

Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda igapäevaselt sõidukite, sh Xxxxxxx xxxxxx

kaubikute müügiga tegeleva isiku pädevuses ja turunõudluse tundmises. Hageja väide, et

Pereauto OÜ hinnangu kohaselt ei ole hinnangu andja sõidukit reaalselt üle vaadanud, ei

mõjuta hinnangu põhjendatust. Asjas ei ole tõendatud, et kaubikul oleks olnud selle väärtust

oluliselt vähendanud väliseid vigastusi või tehnilisi puudusi.

Toidukaupade veoks sobiva sõiduki suuremat nõudlust, võrreldes kasutatud kaubikuga, mida ei

ole ümber ehitatud, tõendab kohtu hinnangul kostja poolt esile toodu, et esitatud

müügikuulutuste hulgas sarnast kaubikut pakkumises ei ole. Hageja vastupidine väide, et

vaidlusalune kaubik on eriotstarbeline ning seetõttu on selle müügivõimalused (ja seega ka

väärtus) väiksemad, on paljasõnaline. Konkreetne liisinguese on hageja väidetel müüdud

vähem kui 3 nädalat pärast liisinguandjale tagastamist. Hageja ei ole esile toonud, et sõiduk

oleks olnud avalikult müügis. See tõendab samuti, et sellise sõiduki järele on nõudlust ja

järelturg on aktiivne.

14.7. Liisinguesemeks olnud kaubiku 04.09.2018 hindamise aktis on puudustena esile toodud:

„rehvid kulunud, hooldus tegemata, MNT ülevaatus läbi“. Aktist ei nähtu, kas üldse ning kui

jah, siis mil viisil need puudused mõjutasid sõiduki hinda. Hageja märgib, et hindamisaktis

toodud puudused olid visuaalsel vaatlemisel ja välised kahjustused, lisaks on antud kaubik

osalenud avariides; seega mõjutasid ka nimetatud kahjustused ja avariides osalemine

liisingueseme väärtust.

Hageja väited on vastuolulised: aktis märgitud puudustest ainsaks puuduseks, mida visuaalselt

saab tuvastada, on rehvide kulumine. Aktist ei nähtu, et sõiduki hindamisel oleks tuvastatud

liikluskahjustusi või sõiduki avariides osalemist üldse arvesse võetud.

2-19-5242

15

Hagiavaldusest ja lisatud tõenditest (Veho Eesti AS 14.09.2018 arve Luminor Liising AS-ile

hooldustööde ja ülevaatuse tegemise eest, lk 17) järelduvalt hindamisaktis näidatud puudused

enne sõiduki müüki tegelikult kõrvaldati: sõidukile tehti hooldus ja ülevaatus. Seega ei saanud

need puudused müügiväärtust vähendada. Lisaks hageja nõue kostja vastu sisaldab ka puuduste

kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Sõiduki müügieelse kontrolli kohta esitatud Veho

Eesti AS 14.09.2018 arve (lk 17) tõendab samuti, et sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, arve ei

sisalda remonttöid.

14.8. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et sõiduki liikluskahjude väljavõttest (lk 74)

nähtuvad kindlustusjuhtumid ei toonud kaasa liisingueseme suuri kahjustusi ega saanud seega

sõiduki väärtust negatiivselt mõjutada. Liikluskahjude väljavõtte kohaselt on liisinguesemega

seotud kaks kindlustusjuhtumit. Esimene kindlustusjuhtum toimus 27.07.2017, liisingueseme

vastutuse ulatus liiklusõnnetuses oli 0%, makstud sõidukikahju hüvitis jäi vahemikku 500 kuni

2000 eurot. Kostja esitas Pereauto OÜ 06.09.2017 arve nr 12393/A (lk 102), mille järgi on

remondi maksumus olnud 1076,82 eurot koos käibemaksuga. Arvele märgitud viide sõiduki

registreerimisnumbrile 125BPG ja garantiikirjale nr J02170094 lubab järeldada, et tegemist on

liiklusavarii kahjude kõrvaldamiseks kindlustusandja garantiikirja alusel esinduses tehtud

remonttöödega. Arvel loetletud tööde ja varuosade nimetustest nähtuvalt vahetati sõidukil

tagalatern, külgmine gabariittuli ja selle juhe, parema külje küljeliistud ning tagakaitseraua

parem ots, värviti tagumise liistu alus 3 dm3 ulatuses. Seega sõidukil ei tekkinud liiklusavariis

selliseid vigastusi, mis püsivalt oleksid halvendanud sõiduki kaubanduslikku välimust,

vähendanud sõiduki turvalisust või vastupidavust (sõiduki kasutusiga). Purunenud laternate ja

kaitseraua ning liistude vahetamisega - värvimisega on kohtu hinnangul võimalik sõiduki

avariieelne väärtus täielikult taastada.

Teine kindlustusjuhtum on toimunud 17.05.2018, liisingusõiduki Xxxxxxx xxxxxx vastutus oli

100% ja liisinguauto sõidukikahju ei hüvitatud. Kostja väidetel vahetati sõidukil küljepeegel

ning seega sõiduki avariieelne olukord ja väärtus taastati täielikult.

Ka sõiduki tagastamise akt ega hindamise akt ei kajasta mingeid kahjustusi-vigastusi, mida

saaks kindlustusjuhtumitega seostada.

15. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et hageja tugineb sõidukil tagastamise

ajal olnud puudustele topelt: hageja põhjendab sellega sõiduki madalamat müügihinda ehk

müügist saadud raha kattis võlgnevust väiksemas ulatuses, kuid samas hageja nõuab kostjalt

selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti on puudused enne müüki kõrvaldatud ja

hindamisaktis märgitud puudused ei saanud tegelikult müügihinda negatiivselt mõjutada.

Sisuliselt hageja tunnistab, et sõiduk müüdi selle tegelikust väärtusest madalama hinnaga.

16. Põhjendamatu on hageja väide, et hind, millega sõiduk õnnestub müüa, näitabki

usaldusväärselt selle turuväärtust ehk kohalikku keskmist müügihinda. Hageja väidetel

korraldas Veho Eesti AS sõiduki müüki. Arve müügihinna tasumiseks on Luminor Panga poolt

aga esitatud Veho Eesti AS-ile – see lubab järeldada, et hageja müüs sõiduki samale

äriühingule, kes hageja väidetel korraldas sõiduki müüki ja kelle töötaja T. V. on sõidukit selle

tagastamise päeval hinnanud. See tähendab, et Veho Eesti AS ostis sõiduki enda määratud

hinnaga ning ei ole toimunud avalikku müügipakkumist, mille käigus saanuks selguda sõiduki

tegelik turuväärtus. Viimast kinnitab ka sõiduki lühike müügiperiood (sõiduk tagastati

04.09.2018 ja väidetavalt müüdi 21.09.2018).

17. Lisaks kohus juhib tähelepanu tõenditest nähtuvatele muudele andmetele, mis kinnitavad

kahtlusi, et müügihind 9916,67 eurot ei vastanud sõiduki tagastamisaegsele turuväärtusele.

Tõendite kogumist jääb ebaselgeks, millal sõiduk tegelikult müüdi. Kostjale 23.10.2018

saadetud nõudekirjas (toimikus lk 17 pöördel) märgitakse, et sõiduk müüdi 20.09.2018.

Hagiavalduse kohaselt toimus müük 21.09.2018, sel päeval hageja esitas Veho Eesti AS-ile

arve nr 50089612 müügihinna 11 900 euro (sisaldab käibemaksu 20%) tasumiseks.

Kostja esitatud sõiduki taustakontrolli andmetest (lk 103 – 104) nähtuvalt on sõiduk läbinud

korralise tehnoülevaatuse 13.09.2018 ning juba samal päeval on liiklusregistris vormistatud

sõiduki omanikuvahetus (lk 104 pöördel). Kui tõele vastab hageja väide, et Veho Eesti AS oli

2-19-5242

16

ainult müügi vahendaja, leiti sõidukile ostja hagiavalduses märgitust veelgi kiiremini. See

omakorda kinnitab kostja väidet, et külmutusautoks ümber ehitatud sõidukite järele on

nõudlust.

Sõiduk tagastati hagejale 04.09.2018, omanikuvahetus vormistati liiklusregistris 13.09.2018.

Seega müüdi sõiduk vähem kui kahe nädalaga. Sedavõrd kiire müük lubab järeldada ka seda, et

sõiduk müüdi selle tegelikust väärtusest oluliselt odavama hinnaga.

18. Vaidlusaluse sõiduki järgmine omanikuvahetus on vormistatud 22.11.2018 ning seejärel on

26.11.2018 liiklusregistris sõidukile seatud füüsilisest isikust pandipidaja kasuks registerpant,

rahalise suurusega 25 000 eurot.

Kohus leiab, et registerpandi suurus on samuti oluline indikaator sõiduki tegeliku turuväärtuse

kohta. Seda enam, et registerpandi summa on samas suurusjärgus sõiduki maksegraafikujärgse

jääkväärtusega (22 099,21 eurot seisuga 16.08.2018 (vt märge arvel lk 13 pöördel)) ja Pereauto

OÜ juhatuse liikme antud turuväärtuse hinnanguga (23 000 – 24 000 eurot).

19. Hagiavalduses märgitud debitoorne võlgnevus, lisakulud ja sõiduki jääkväärtus (ilma

käibemaksuta) lepingu ülesütlemisel moodustasid kokku 23 776,75 eurot. Hagiavalduse

kohaselt on see nõue osaliselt kaetud sõiduki müügihinnaga 9916,67 eurot ning hagiavalduses

on kostja vastu esitatud nõue summas 13 801,15 eurot.

20. Kohus leiab, et müügivahendustasu (595 eurot) ja tagastusteenuse kulu (191,75 eurot) osas,

kokku 786,75 euro ulatuses on hageja kulutuste nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata,

sõltumata sõiduki tagastamisaegsest väärtusest või müügihinnast.

20.1. Hageja nõue sisaldab vara valduse tagastamisega seotud kulu 191,75 eurot (OÜ Reeborn

arve lk 14 pöördel). Hageja hagiavalduses põhjendab, et kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara

tähtaegselt, kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduse taastamiseks.

Hagiavalduse järgmise lause kohaselt vara valdus õnnestus taastada hoopis Reeborn OÜ-l.

22.08.2018 liisingulepingu ülesütlemise teatel (lk 10) on märgitud, et vara tuleb üle anda

Luminor Liising AS esindajale 5 päeva jooksul käesoleva teate saamisest. Ülesütlemisteade

sisaldab hoiatust, et vara tähtajaks tagastamata jätmisel on liisinguandjal õigus vara

liisinguvõtja valdusest ära võtta liisinguvõtja kulul.

Hagiavaldusest ega selle lisadest ei selgu, millal liisinguvõtja ülesütlemisteate kätte sai, millal

hageja hinnangul saabus liisinguvõtja jaoks vara tagastamise tähtpäev, mis ajast alates oli

liisinguvõtja vara tagastamisega viivituses ning millal hagejal tekkis alus kasutada vara valduse

taastamiseks vastavat tasulist teenust. Samuti ei nähtu tõenditest, et valduse taastamiseks oleks

hagejale üldse osutatud sellist tasulist teenust, mille eest hagejal on õigus nõuda hüvitist

liisinguvõtjalt või käendajalt.

20.1.1. Üldtingimuste punkti 6.5. kohaselt liisinguandja on kohustatud lepingu ülesütlemisest

liisinguvõtjale kirjalikult teatama. Liisingulepingus ega kapitalirendi üldtingimustes ei ole

sätestatud teadete kättetoimetatuks lugemise korda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi

teise lõike järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult

teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Ülesütlemisteatel on märgitud liisinguvõtja ja kostja postiaadressid ning eelduslikult on teade

edastatud postiteenuse osutaja vahendusel. Liisingulepingu ülesütlemise teade on vormistatud

22.08.2018 kuupäevaga, selle tegelikult postitamise kuupäev ei ole teada. Postiteenuse osutaja

vahendusel saadetud teate liisinguvõtjani jõudmiseni kulus teatud aeg. AS Eesti Post

Universaalse

postiteenuse

tüüptingimuste

(veebis

kättesaadav:

https://www.omniva.ee/public/files/failid/UPT%20t%C3%BC%C3%BCptingimused_3105202

0.pdf) punktis 11.6 sätestatud kvaliteedistandardite kohaselt sõltub kirja saaja postkasti

toimetamise aeg kirja vormistamise viisist ja postiteenuse osutajale üleandmise ajast. Näiteks

margistatuna edastatavatest standardkirjadest 90% toimetatakse saaja postkasti üleandmise

2-19-5242

17

päevale järgneval kolmandal tööpäeval. 22.08.2018 oli kolmapäev ning kui kiri pandi posti

samal päeval ja enne kirjakastil või postkontoris märgitud hilisemat üleandmise aega, jõudis

kiri kõige kiiremini kostja ja liisinguvõtja postkastidesse esmaspäeval, 27.08.2018. Eeldusel, et

kostja sai kirja samal päeval kätte, lõppes sõiduki tagastamiseks määratud 5 päevane tähtaeg

laupäeval, 1.augustil 2018. Sõiduk on tagastatud sellest 3 päeva hiljem, teisipäeval, 4.augustil

2018.

20.1.2. Lepingu üldtingimuste punkti 7 alapunktidest nähtuvalt tuleb liisinguese tagastada

liisinguandjale. Liisingulepingus ega selle ülesütlemise teatises ei ole märgitud kohta, kuhu

liisinguese tuli teate saamisest 5 päeva jooksul tagastada, ega nimetatud ka isikut, kes on

volitatud sõidukit vastu võtma. Ülesütlemisteate kohaselt liisinguvõtja pidi helistama

ülesütlemisteates märgitud telefoninumbril, et teada saada, kes on Luminor Liising AS-i

volitatud esindaja. Kuna liisingulepingus ega ülesütlemisteates ei ole märgitud, kus vara valdus

tuleb tagastada, saab oletada, et vara tagastamise täpse aja ja koha pidi liisinguvõtjale teatama

hageja volitatud esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et 04.09.2018 on sõiduk

tagastatud täheaegselt või liisinguandja esindajaga kokkulepitud ajal, liisinguvõtja ei olnud

sõiduki tagastamisega viivituses ning hagejal ei tekkinud õigust kasutada vara valduse

taastamiseks tasulist teenust liisinguvõtja kulul.

20.1.3. Reeborn OÜ on liisinguandjale esitanud 04.09.2018 arve (lk 14 pöördel) vara

tagastusteenuse eest, kuid hagiavaldusest ega esitatud tõenditest ei nähtu, et Reeborn OÜ oleks

teinud mingeid toiminguid, mida saab käsitada vara äravõtmisena liisinguvõtja valdusest, mille

eest hagejal oleks nõuda liisinguvõtjalt hüvitist.

Tõenditest järelduvalt Reeborn OÜ ei võtnud vara liisinguvõtja valdusest ära, vaid

liisinguvõtjaga seotud isik andis sõiduki üle liisinguandja esindajale ja eeldatavalt viimase

poolt nimetatud kohas: üleandmis – vastuvõtuakti kohaselt T.V. andis 04.09.2018 sõiduki üle

Reeborn OÜ-le kui liisinguandja volitatud esindajale Veho Laagris.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et tagastusteenuse kulu hüvitamise osas on hageja nõue ilmselgelt

põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui sõiduki liisinguandjale tagastamise

aegne väärtus oleks tõendatud ja see hageja nõudeid täies ulatuses ei kataks.

20.2. Samuti ei ole põhjendatud hageja nõue kostja vastu müügi vahendustasu hüvitamiseks

(Veho Eesti AS 12.09.2018 arve summas 595 eurot (ilma käibemaksuta)), sest esitatud

tõenditest nähtuvalt reaalselt müügi vahendamist ei toimunud. Veho Eesti AS ei korraldanud

sõiduki avalikku müügipakkumist, mis oleks taganud sõiduki müümise parima võimaliku hinna

eest. Tõenditest saab järeldada, et Veho Eesti AS ostis sõiduki ise enda määratud hinnaga, mis

ilmselgelt ei vastanud sõiduki tegelikule väärtusele. Sellistel asjaoludel müügivahendustasu

maksmisega on hageja ise endale kulu tekitanud ning põhjendamatu on nõuda kostjalt selle

hüvitamist.

Eeltoodu alusel kohus jätab hagi 786,75 euro (s.o tagastusteenuse ja müügivahendusteenuse

tasud) ulatuses rahuldamata.

21. Ülejäänud osas, summas 13 014,40 eurot, saaks hagejal olla kostja vastu põhinõue üksnes

tingimusel, et sõiduki tagastamisaegne väärtus ei ületanud 9916,67 eurot. Hageja ei ole sõiduki

tagastamisaegset väärtust tõendanud.

Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhistanud, et sõiduki väärtus selle tagastamise ajal oli

hageja näidatud müügihinnast ligi 2,5 korda kõrgem.

Kumbki pool on esitanud kuulutuste väljatrükid kasutatud autode müügiportaalist auto24.ee ja

mobil.de. Hageja leiab enda esitatud kuulutuste põhjal, et sama margi kaubikute pakkumishind

keskmiselt on 11 291,46 eurot (odavaim 8250 eurot ja kalleim 16 500 eurot). Hageja arvates

tuleb arvesse võtta liisingueseme hindamisaktis märgitud puudusi – rehvid kulunud, hooldus

tegemata ja MNT ülevaatus läbi, lisaks on kaubik osalenud avariides. Hageja nimetatud

puudused ei mõjutanud sõiduki turuväärtust. Sõiduki taustakontrollist nähtuvalt on kaubik

13.09.2018 läbinud korralise tehnoülevaatuse, kus tuvastati, et sõiduk on tehniliselt korras.

Müügieelse kontrolli kohta hagejale esitatud Veho Eesti OÜ arvel (lk 17) on müügieelse

2-19-5242

18

kontrolli raames tehtud töödeks märgitud: tulekustuti kontrollkleebis, tulekustuti kontroll, aku

test/laadimine, tule pirni vahetus, ülevaatus ja sõiduki puhastus (sisekeem+mootor+kleebise

eemaldus+poleerimine).

Tuleb nõustuda kostjaga, et hageja valimisse võetud kaubikud on kehvemate parameetritega:

kõikide läbisõit on liisinguesemest suurem (1,5 – 3,5 korda), puuduvad talverehvid. Ühelgi

kaubikul ei ole külmaagregaati ega isolatsiooni, mistõttu erinevalt liisinguesemest ei ole need

kasutatavad toidukaupade veoks. Üks kuulutus (lk 69 – 70) on Xxxxxxx xxxxxx’i kohta, millel

on kaubaveoks tendiga kaetav sõrestik, sõiduk on müügis hinnaga 15 000 eurot. Hind sisaldab

käibemaksu 20%; kuid ka kuulutuses märgitud soodushind ilma käibemaksuta 11 250 eurot

(kuulutuses sooduspakkumine 13 500 eurot koos käibemaksuga) ületab hagis näidatud

liisingueseme müügihinda ca 20% võrra. Eelduslikult on kinnise kaubikuosaga ja

külmaseadmega varustatud kaubaauto kõrgema väärtusega.

22. Kostja on esitanud portaalist auto24.ee 2019.a juunikuus võetud liisinguesemega sama

marki, sarnase võimsuse ja sarnase läbisõiduga 2 kaubiku müügikuulutused (02/2015 kaubik

hinnaga 19 900 eurot ja 2014.a kaubik hinnaga 17 000 eurot) ning ühe kuulutuse portaalist

mobiile.de (09/2015 kaubik, hind 17 990 eurot), nende kuulutuste järgi kujuneb keskmiseks

hinnaks 18 296,67 eurot. Ka nendel kaubikutel ei ole külmaagregaati, seega külmaagregaadi

väärtuse võrra on liisingueseme väärtus võrreldavatest sõidukitest suurem.

Õige on hageja vastuväide, et kostja on arvestanud pakkumiskuulutustes hinda koos

käibemaksuga. Hagiavalduses esitatud nõuete suuruse määramisel on hageja lähtunud sõiduki

müügihinnast ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga oleks sõiduki müügihind olnud 11 000

eurot). Hindade arvestamine käibemaksuga ei väära aga kostja sisulist vastuväidet, et hageja ei

ole täitnud liisingueseme väärtuse tõendamise kohustust.

Kostja esitatud kuulutustes näidatud hindu ilma käibemaksuta arvestades (seejuures mobiile.de

portaali kuulutuses näidatud hind sisaldab Saksamaa käibemaksu 19%), kujuneb keskmiseks

hinnaks 14 691,67 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et 2019.a kuulutustes näidatud 2015.a

kaubikud on ligi aasta vanemad, kui liisinguese selle tagastamise ajal; 2018.a septembris oleks

ka võrreldavate sõidukite keskmine pakkumishind olnud mõnevõrra veel kõrgem. Lisaks

suurendab vaidlusaluse liisingueseme väärtust kahtlemata külmaagregaadi väärtus, mida

võrdlusautode varustuses ei ole.

23. Eeltoodu põhjal kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et liisingulepingu üldtingimustes

sätestatud tingimus müügihinna arvestamise kohta on tühine. Asjas on leidnud tõendamist, et

müügihind ei vastanud sõiduki tegelikule väärtusele. Hageja ei ole tõendanud liisingueseme

tegelikku väärtust selle tagastamise ajal ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks määrata, kas

hagejal on VÕS § 367 lg-te 1 ja 3 alusel liisinguvõtja vastu liisinguesemega seoses hageja poolt

kantud kulude hüvitamise nõuet.

Lisaks on vara tagastusteenuse ja müügivahendustasu osas hageja nõue põhjendamatu, sest

liisinguesemega seoses selliseid teenuseid tegelikult ei osutatud või ei olnud teenuste osutamine

seotud konkreetse liisinguvõtja lepingurikkumisega.

Kuna liisingulepingu rikkumisest tulenev hageja hüvitamise nõue liisinguvõtja vastu on

tõendamata, ei saa hagejal olla nõuet ka liisinguvõtja kohustusi käendanud kostja vastu. Hagi

tuleb põhinõude osas jätta rahuldamata.

24. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlale viivise tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab

võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist.

24.1. Hageja on vähendanud viivise nõuet, tulenevalt kostja vastuväidetest. Nimelt hageja algul

nõudis kostjalt viivist käendaja kohustuste täitmisega viivitamise eest, lähtudes liisingulepingus

sätestatud viivisemäärast 0,25% päevas. Hageja arvestuste kohaselt oli hagiavalduse esitamise

seisuga määras 0,25% põhivõlast viivis sissenõutavaks muutunud summas 5465,77 eurot, mida

hageja vähendas 1178,85 euroni. 03.10.2019 nõude täpsustuses (toimikus lk 60) hageja nõustus

kostja vastuväidetega, et käenduslepingus on käendaja kohustuste rikkumise puhuks kokku

2-19-5242

19

lepitud viivis seadusjärgses määras. Hageja tegi viivise ümberarvestuse ja muutis viivisenõuet:

hageja taotleb perioodi eest 28.08.2018 – 26.02.2019 (esialgses hagiavalduses oli viivist

arvestatud hagi esitamiseni 04.04.2019) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist

summas 342,90 eurot ja edasi alates 27.02.2019 välja mõista viivis täiendavalt 0,02% päevas

kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Seega vähendas hageja sissenõutava viivise nõuet 835,95

euro võrra.

Hageja ei ole selgesõnaliselt märkinud, kas ta vähendatud osas võtab hagi tagasi või loobub

hagist. Kohus käsitab viivise muutmise avaldust nõudest osaliselt loobumisena. Mööndes, et

hageja hagiavalduses esitatud viivisearvestus tugineb ebaõigele viivisemäärale, ja teinud

ümberarvestused vastavalt käenduslepingus kokkulepitud viivise määrale, on hageja kohtu

hinnangul sisuliselt viivise nõudest osaliselt loobunud, mitte ei ole soovinud hagi osaliselt

tagasi võtta, et jätta endale võimalus sama nõue uuesti esitada.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab

asjas menetluse 835,95 euro viivise nõude osas.

24.2. Ülejäänud osas kohus jätab hageja viivise nõude rahuldamata. Kuna kohus jättis hageja

põhinõude rahuldamata, ei saa hagejal olla ka viivisenõuet põhinõude tasumisega viivitamise

eest. Seetõttu kohus viivisenõudega seotud väiteid põhjalikumalt ei analüüsi.

25. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata,

jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

onnõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas hageja loobus osaliselt nõudest

temast endast tulenevate asjaolude tõttu.

Seega jäävad kõik menetluskulud selles asjas hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Kostja palub kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista tsiviilasja nr 2-19-5242 menetlusega

seoses kantud kulud kokku summas 3737,5 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad lepingulise

esindaja kuludest. Advokaadibüroos TARK osutati kostjale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot

(käibemaksuta). Toimingute tegemiseks kulus lepingulisel esindajal kokku 28 tundi ja 45

minutit. Kostja menetluskulud seisuga 25. veebruar 2020 on 3737,5 eurot (käibemaksuta).

Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses antud

kohtuasja menetlusega. Kostja taotleb kohustada hagejat tasuma kostja menetluskuludelt

viivist.

Kostja täpsustab, et arve nr 1936089 sisaldab osaliselt, s.o summas 56,55 eurot, arve nr

1936110 summas 2,93 eurot, arve nr 1936114 summas 2,93 eurot, arve nr 1936126 summas

5,85 eurot, arve nr 1936143 summas 2,93 eurot, arve nr 2036013 summas 40,95 eurot,

maakohtu menetluses kantud kulusid, mille hüvitamist ta ei nõua ja millise osa on kostja

käesolevast kulude nimekirjast maha lahutanud.

Kostja lepingulise esindaja kulud on tekkinud seoses järgnevate toimingute tegemisega

05.06.2019 Kohtuasja materjaliga tutvumine ja analüüs e-toimikus,

suhtlus kliendiga. 3h 390 eurot

05.06.2019 Kostja võimalike vastuväidete analüüs. 45m 97,50 eurot

06.06.2019 Kostja vastuse koostamine hagile. 6h 15m 812,50 eurot

06.06.2019 Õigusliku positsiooni kujundamine. 30m 65 eurot

2-19-5242

20

07.06.2019 Kostja vastuse koostamine hagile. 2h 45m 357,50 eurot

07.06.2019 Selgitav e-kiri kliendile seoses kostja vastuse projektiga, projekti edastamine

tutvumiseks. Nõupidamine kliendiga telefoni teel. 30m 65 eurot

07.06.2019 Hagiavalduse analüüs. 30m 65 eurot

07.06.2019 Dokumendi lõplik vormistamine, esitamine kohtule. 15m 32,50 eurot

30.07.2019 Kliendi poolt edastatud täiendava tõendi/info analüüs seoses sõiduki turuväärtuse

tõendamisega, külmiku hinna arvutus, analoogsete sõidukite müügipakkumiste ülevaade jms.

E-kiri kliendile, täiendavate tõendite kogumine. 45m 97,50 eurot

06.08.2019 E-kiri kliendile, vastuse täpsustamise ja täiendava tõendi esitamise küsimused. 15m

32,50 eurot

08.08.2019 Külmikautode hinnaklassi analüüs, tõendite otsimine. 30m 65 eurot

20.09.2019 Kohtu 20.09.2019 määrusega tutvumine. Nõupidamine kliendiga telefoni teel. E-

kiri kohtule. 30m 65 eurot

23.09.2019 Täiendavate tõendite kogumise ja esitamise küsimuse analüüs, menetluslik olukord

seoses hagejale määratud tähtajaga, arutelu kliendiga tel teel. 45m 97,50 eurot

23.09.2019 Analüüs seoses võimalike täiendavate tõendite kogumise vajalikkusega ja

menetlustaktikaga. 15m 32,50 eurot

01.10.2019 Kliendi poolt edastatud tõendiga tutvumine, e-kiri kliendile. 15m 32,50 eurot

22.10.2019 Menetlusliku olukorra ülevaade, hageja tõendite küsimus, suhtlus kohtuga hageja

tõendite osas. 30m 65 eurot

17.02.2020 Kohtu 13.02.2020 määruse analüüs, edasine tegevuskava. 15m 32,50 eurot

18.02.2020 Luminor Liisingu seisukoha ja lisade analüüs, võimalikud vastuväited. 1h 130 eurot

18.02.2020 Ülevaate koostamine kliendile menetluse käigust, vastaspoole vastuväidetest,

vajaminevast infost/tõenditest, küsimused kliendile; 1h 130 eurot

21.02.2020 Kliendi poolt edastatud informatsiooni/vastuste analüüs. Kostja seisukohtade

koostamine. 2h 30m 325 eurot

24.02.2020 Kostja seisukohtade koostamine. 2h 30m 325 eurot

25.02.2020 Kliendilt 25.02 saadud täiendava info analüüs. Kostja seisukohtade koostamine,

suhtlus ja kooskõlastamine kliendiga. Dokumendi lisade komplekteerimine. Seisukoha

esitamine kohtule e-toimikus. 3h 15m 422,5 eurot.

Kokku: 28h 75m 3737,5 eurot.

27. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu. Nähtuvalt tsiviilasja faktilistest

asjaoludest ei olnud pooltevaheline õigussuhe keerukas. Kulude aruandest nähtub, et kostjal

kulus kohtuasja materjalidega tutvumiseks, suhtluseks kliendiga, kahe vastuse koostamiseks

28,75 h ja 3737,50 EUR. Hageja leiab, et antud kulu on ebamõistlikult suur ja ilmselgelt

ülepaisutatud. Hagejal seevastu kulus hagi esitamiseks ja seisukoha koostamiseks 7 h ja 420

EUR, mis moodustab umbes 11% kostja ajakulust. Samuti märgib kostja, et tema tunnihind on

130 EUR, seevastu hageja tunnihind on 60 EUR. Arvestades asjaolu, et kostja esindaja näol ei

ole tegemist vandeadvokaadiga, ei saa olla tõene ega usutav nii kõrge tunnihind. Käesolev

menetlus ei olnud seotud keeruliste ja mitmeti tõlgendavate õiguslike küsimustega, mis oleks

tinginud sellise õigusabikulude suuruse vajaduse. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa

Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks. Kostja vastused ei erine

paljuski üksteisest, kuna korratakse juba varasemalt väljendatud seisukohti. Seega on

kohtumenetluses vastuste koostamiseks märgitud aeg usutav mitte rohkem kui 7 tunni ulatuses,

mis on umbes veerand kostja menetluskulude hüvitamise avalduses märgitust.

Seega arvestades ülaltoodud asjaolusid, asja tegelikku mahtu ja keerukust, samuti seda, et

vastustes korratakse paljuski juba väljendatud seisukohti tuleb õigusabikulusid vähendada.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

2-19-5242

21

TsMS § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 märkinud, et kohus teeb kaalutlusotsuse

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile

kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus nõustub hagejaga, et vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas. Kohus lahendas

asja kirjalikus menetluses. Kostja esindajal on tulnud tutvuda ja kostja seisukoht kujundada

järgmiste dokumentide kohta: hagiavaldus (hagi 5 lk + lisad 17 lk), kohtu 20.09.2019 määrus

(2,5 lk); hageja 3.10.2019 kirjalik seisukoht, sh viivise nõude muutmine (4 lk + lisad 19 lk);

hageja lõppseisukohad ja vastuväited kostja menetluskulude kohta (3 lk). Kostja esindaja ise on

koostanud vastuse hagile (9 lk, millest sisulist teksti 7 lk), lõppseisukohad ja menetluskulude

nimekirja (8 lk, millest sisulist teksti 6 lk).

Kohus leiab, et asja sisu ja väikest õiguslikku keerukust, asjas esitatud kirjalike avalduste ja

seisukohtade ning tõendite sisu ja mahtu arvestades, on selles asjas kostja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 23 tundi. Nimetatud ajakulu on piisav, et tutvuda hageja

esitatud dokumentidega, neid analüüsida ja kujundada võimalik õiguslik positsioon, rääkida

läbi kostjaga, koguda täiendavaid tõendeid ning vormistada kostja kirjalikud avaldused.

Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas kohtupraktikas

tunnustatud advokaadi tunnitasuga. Asjaolu, et hageja esindaja tunnitasu on 60 eurot ja kostja

esindaja ei ole veel vandeadvokaat, ei anna alust tunnitasu vähendada.

Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles

asjas 2990 eurot (ilma käibemaksuta).

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulu tasumisega

viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik