1-19-7824/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7824 Kohtunik Heli

Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest Q.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Q.I , isikukood XXX, xxxx, xxxx, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 12.08.2019 05.05.2021 ja lõpp Kaitsja vandeadvokaat Liis Suik

määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta Q.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Liis Suik (asukoht Katusepapi 4-A210, 11412 Tallinn) kasuks 151,20 ( viis

ükssada kümmend üks eurot ja 20 25,20 eurot) eurot vandeadvokaat Liis Suik senti, s.h on käibemaks 20%, s.o poolt määratud korras süüdimõistetu Q.I utatud õigusabi eest. kaitsjana os

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Q.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 151,20 ( viis eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat ükssada kümmend üks Liis Suik

poolt osutatud õigusabi eest.

Q.I-lt asuda väljamõistetud summa Maksu

- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700051150 , 1-19-7824 ning selgitus: „Q.I , kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksu l, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.06.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

Q.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 08.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7824 tunnistati Q.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 6 kuud. Q.I tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti vangistus 1 aasta. KarS § karistuseks

64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. tetavat karistust Harju Maakohtu KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõis 17.04.2019 vangistus 8 kuud - otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – ja

5 päeva v

1 aasta 8 kuud

õrra ning liitkaristuseks mõisteti ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.07.2019-26.07.2019, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulu

23 päeva. Q.I karistuse b vangistus 1 aasta 8 kuud

ja

kandmise algust arvatakse alates kinnipidamisest 12.08.2019.

Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglas viibib ta teist korda. kurite

Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuna käesolevad od on vargus ning arvutikelmus. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. 30.01.2020 alustas kinnipeetav sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening, kuid katkestas selle. Isik ei näe enda tarvitamisharjumustes probleemi ega soovi midagi muuta. Samuti ei pea isik alkoholi tarvitamist kuritegude toimepanemise Alates 08.06.2020 alustas isik uuesti sama põhjuseks. sotsiaalprogrammiga. Kinnipeetav oli alates 20.01.2020 määratud Viru Vangla majandustöödele koristaja ametikohale tööhõives ning alates 03.06.2020 osaleb ta

-i Eesti AS Vanglatööstus metall tsehhi abitöölisena. i

Viru V innipeetaval angla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvalt puuduvad k distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, kuid tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele on lisatud Tallinna Vangla 05.11.2019 käskkiri vahistatule Q.I-le distsiplinaarkaristuse noomituse

–

– määramise kohta VangS § 67 p 1 rikkumise eest.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust.

Kinnipeetav elas enne vangistust oma tuttava juures aadressil xxxx xxxx). Varasemalt (või elas isik xxxx S juures. Enne seda (13-aastasest alates) Xxxx oma tädi E oli Q.I kuni täisealiseks saamiseni. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval elukoht. Kinnipeetav avaldas vestluse käigus, et soovib võtta ühendust tugiisikuga, kes teda edaspidi aitaks nii majutusteenusega kui ka töötamisega. Lähedased teda enda juurde võtta ei saa, kuna neil on oma perekond ja ruumi

jääb väheks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral avaldas kinnipeetav soovi elama asuda aadressile xxx (Xxxx MTÜ), kus pakutakse elukohta vanglast vabanenud isikutele. Toas , kuutasu on 100-240 saab elada kahekesi või üksinda eurot, sõltuvalt elanike arvust. Ühine WC ja pesemisvõimalused.

on Olemas on vabad kohad ja kinnipeetav peab ise pöörduma keskusesse se päeval vabanemi . Elukoha saab ta koheselt, kui keskusele ning talle sobib. Kinnipeetav omandas Xxxx kooli põhihariduse, kuid jättis

seejärel majanduslikel põhjustel pooleli ning läks tööle.

Praktilised oskused ehituses on olemas. Lastekodus osales alati s isik , tööhõive , kui võimalus oli. Riigikeelt valdab väga hästi tal on B1 eesti keele oskuse tase. Alates 20.01.2020 osaleb Viru Vanglas riigikeele ta kursustel B2-tasemel. Eesti keele sai ta väidetavalt selgeks lastekodus, kuna pidi rääkima eesti keelt. Varasemalt osales isik abikoka kursustel, kuid toodi üle Viru Vanglasse, mistõttu ei saanud enam kursustel osaleda. Kinnipeetav suhtub positiivselt haridusse, olles nõus end täiendama erinevates valdkondades. Kinnipeetav alustas töötamist 17

-aastaselt lastekodus. Ta o xxxx n töötanud ehitustöödel abitöölisena. Varasemast riskihindamisest nähtub, et isik töötas ehitusfirmas E alates 2015. aasta märtsist ehitustöölisena väidetavalt töölepingu alusel. Võib eeldada, et tegemist oli siiski , kus ta juhutööga teenis väidetavalt 500 eurot netopalka. Varasemalt on isik xxxx -s P (2013-2015) veel töötanud ehitajana OÜ , kuid töö olevat lõppenud. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitustöödel, kuid enamus aja oli töötu. isik Kinnipeetaval on K-Raha andmetel 11.06.2020 seisuga 3054,20 eurot tasumata rahalisi nõudeid. Majanduslik olukord on raske ning ka varasemalt on see olnud raske. Arvestades sellega, et enamus kinnipeetava kuritegudest on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on raske majanduslik olukor uue kuriteo riskiks. Võimaliku ennetähtaegse d vabanemise korral puud tal see ub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid on võimalus läbi tuttavate leida.

Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava vanemad surnud. Ema suri, kui kinnipeetav oli 12-aastane, isa hakkas peale seda jooma, jäi raskelt haigeks ning mõne aja pärast suri. Lähivõrgustiku moodustavad vanem kasuvend D , kasuõde J G (elab xxxx) P (elab xxxx) ja kasuvend V S. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat keegi ei materiaalselt ega moraalselt. Kinnipeetaval lapsi ega elukaaslast pole. Kasuvenna V S väitel on Q.I võimeline elama seaduskuulekalt J ning venna V , kui leiab endale töö. Kinnipeetav suhtleb õe vangistuse ajal telefoni teel, aga harva. J on 2 last ning ta e Kinnipeetava õel lab üürikorteris, mistõttu puudub tal võimalus kinnipeetavat majanduslikult toetada vabanemise korral.

Kinnipeetava vend Dmitri Gorushkin ametniku kõnedele ei vastanud. Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega väidetavalt ei suhtle, kuid selline tutvusringkond on uue kuriteo riskiks, arvestades seda, et varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid grupis. Kinnipeetav eega on mõjutatav. S on ka mõjutatavus uue kuriteo riskiks. Võimaliku vabanemise korral on kinnipeetava vend V S Kinnipeetava nõus teda majanduslikult toetama. kõik varavastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik jõi väidetavalt alkoholi nii nädalavahetustel kui ka nädala sees. Q.I tunnistab, et on tarvitanud palju alkoholi ning käis poodides varastamas, et võtta endale alkoholi juurde. Tunnistab ka varasemat alkoholi kuritarvitamist. Isikul puudub motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest. Viru Vangla meditsiiniosakonna

on Q.I andmetel tarvitas isik alkoholi igapäevaselt. Väidetavalt narkootilistest ainetest proovinud amfetamiini, ecstasyt, kanepit, kokaiini jne.

Vestluse käigus ütles, et on proovinud kõiki narkootikume. Eitab, et oleks praktiliselt enne vangistust narkootikume tarvitanud. Kuriteod ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. 13.01.2020 on isik hinnatud töövõimeliseks on valmis vangistuses töötama. ning ta

Q.I on korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, varastab poodidest erinevaid toiduaineid ja alkoholi. ei suuda enda Ta rahalisi probleeme lahendada selliselt, et otsida endale töökoht. Isikul on pikaajalised eesmärgid, kuid ei tea täpselt, kuidas neid realiseerida.

ta Kinnipeetaval puudub elukoht, hea sotsiaalne võrgustik, kes võtaks ta vastu. Talle pakuti tugiisikuteenust, kuid ta leidis, et vabanedes saab ise hakkama. Isik on katseajal toime pannud kuritegusid, eiranud registreerimisnõudeid, mis näitab ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Q.I on olnud 4 korda kriminaalhooldusel. Ametiisikutega suheldes on ta positiivse hoiakuga ning koostöövalmis, soovib osaleda erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ning võtab neist osa. Arvestades kinnipeetava korduva samaliigilisi kuritegusid, on motivatsioon loobuda id kuritegel

ikust käitumisest minimaalne. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset uue t, ei toeta ja kuriteo toimepanemise tõenäosus Viru Vangla kinnipeetava tingimisi stamist. ennetähtaegset vaba

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks

Q.I tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katsea ja käitumiskontroll eg pikkusega 24 kuud ning kohustada teda

-s 1 käitumiskontrolli ajal täitma lisaks KarS § 75 lg sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustusi. -des 2,4

Q.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. xxxx, enne vangistust elas ka xxxx. Ta kaotas o Elama läheks ta ta töö, mistõttu li palju vaba aega ning ta kukkus jooma. Peale vanglas läbitud programmi on ta targem. Ta on suuteline alkoholitarbimisest hoiduma. Narkootikumidega probleeme ei ole. Kõige lähedasem inimene, kelle poole , on noorem vend. Kui ta va b ta ise ta saab pöörduda baneb, siis ürita hakkama saada. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabaduses läheks ta kohe tööle. Ta on helistanud vanadele tööandjatele, nad on kutsunu tööle, näiteks OÜ. d teda enda juurde R Ta hakkaks tööle . Tunnistab, et alkohol oli see, mis tõukas teda xxxx kuritegusid sooritama. Vabanedes ta suudab alkoholist eemale hoida nagu vanasti – ta läheb tööle ja kui ta töötab, siis ta elabki põhimõtteliselt töö juures. Ta võiks isegi psühholoogi juurde minna. Ta tunnistab, et talle siiski tehti Tallinna Vanglas käskkiri. Talle anti korraldus, mida ta ei täitnud. Ta pani voodi peale rippuma lina, ei saanud magama jääda võtnud seda ära. sest ega

Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa Q.I tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Q.I ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et Q.I on isik, keda on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kantud karistus on eesmärgi täitnud. on olnud piisavalt pikk aeg Q.I-l mõelda oma varasemate tegude üle , et selle kõige . Praegusel hetkel tunnistab ta kohtule seda taga o kui tal li alkohol. Tegelikult on ta ise täiesti selgelt ka kohtus välja toonud asjaolu, et tekivad probleemid alkoholiga, siis see viib teda kuritegelikule teele. Näeme, et isikul on motivatsioon ja soov tõesti nüüd vabanedes teha elus muudatus mitte tarvitada alkoholi. ja Tööd talle teha meeldib. Vangistuse vältel on ta olnud tööalaselt hõivatud. Ta on ehitusel väga hi tal puudub nnatud töömees. Tema puhul loomulikult tundub esmane probleem see, et elukoht, kuid rehabilitatsiooni keskusesse elama. Suureks plussiks on tal on võimalus minna see, et ta räägib hästi eest võimalusi tööturu i keelt, laiendab mis

l. Samuti on ta avaldanud, et tema vend on nõus teda materiaalselt toetama. Lähivõrgustik on tal ikkagi olemas. Kaitsja leidis, et kuna isik osales Eluviisitreeningus, on näha, et ta nüüd tunnistab alkoholi probleemi ning

on nõus vabaduses probleemiga tegelema.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulan ja tema kaitsja ud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Q.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 8 kuu 23 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole e vabastamise . Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegs materiaalsed eeldused. kehtiv Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval at kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3

06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. K-raha andmetel on kinnipeetaval 11.06.2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 3054,20 eurot, mille tasuma asumine vabanemisel mõjutab isiku toimetulekut. Kinnipeetav on kohtuistungil väitnud, et tal on võimalik asuda tööle R OÜ- , kuid seda kinnitavat garantiikirja esitatud ei ole. sse Arvestades seda, et isik on korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel materiaalsete raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuriteod on isik pannud toime alkoholijoobes, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabadusest pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et viimased kuriteod on isik pannud toime temale Harju Maakohtu 17.04.2019 otsusega määratud . Sealjuures väärib märkimist, et isik katseajal

alustas uute kuritegude toimepanemist nimetatud otsuse kuulutamisest vähem kui nädal aega hiljem, ning pani kuritegusid toime ka ajal, mil ta juba oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on olnud vangistuses hõivatud tööga koristajana ning alates 03.06.2020 töötab AS metallitsehhis abitöölisena. Samuti -i EVT selle, et ta osaleb riigikeele B2-taseme kursustel ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. xxxx Vabanemisel on tal võimalik asuda elama aadressil , kus asub MTÜ Xxxx. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS §

76 lg- Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti s 4 sätestatud asjaolude kogumis. kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Q.I ennetähtaegne vabastamine. vangistusest tingimisi

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Liis Suik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud 160,20 ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tasutaotluse kohaselt taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest (Tallinn-Rakvere) 200 km ulatuses, mis on jagatud kahe menetluse vahel, seega käesolevas menetluses summas 17,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arves ühte suunda. Seega on põhjendatud maksta tades täiendavat tasu arvestades vahemaaks 100 km, mitte 200 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on tasu 20 eurot, kui vahemaa on 51-100 km, mis jagatuna kahe menetluse vahel teeb summaks

10 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 151,20 eurot. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. hes te ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 26. augusti 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

26.08.2020 kohtumäärus 1 7824 jõustus 21. oktoobril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent